Teksti suurus:

Töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.07.2017
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2017, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 127

Töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) viibib ambulatoorsel või statsionaarsel ravil või tema suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit, millest tulenevalt isikul ei ole võimalik käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud tingimusi täita;”;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Osalise töövõimega isikul, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist kavatseb jätkata hariduse omandamist samal või muul haridustasemel või kõrgharidusastmel, on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata pärast õppeasutuse nimekirjast välja arvamist kuni õppima asumiseni, kuid mitte kauem kui 95 päeva.”;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 31_33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tasu või hüvitist maksti ettenähtud kalendrikuust erineval ajal, loetakse tasu või hüvitis väljamakstuks kalendrikuul, millal maksja oleks pidanud selle tegelikult välja maksma.

(32) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tema sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuus ületas 90-kordset kehtivat päevamäära seetõttu, et talle on makstud puhkuse- ja töötasu samas kalendrikuus, loetakse puhkusetasu väljamakstuks puhkusel viibitud kuul. Kui puhkuse periood hõlmab mitut kuud, võib töötukassa lugeda puhkusetasu väljamakstuks mitmel kuul proportsionaalselt puhkuse kestusega.

(33) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et ta osutas teenust pikema kui ühekuulise võlaõigusliku lepingu alusel ja talle on tasu välja makstud lepingu kestusest vähemate kuude eest, võib töötukassa väljamakstud tasude summa jagada lepingu kestuse kalendrikuude arvuga.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

§ 191. Töövõimetoetuse maksmise jätkamine

(1) Isikule, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks käeoleva seaduse alusel ja kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse uued taotlused käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, jätkatakse sissetuleku tagamiseks töövõimetoetuse maksmist, kui tema eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestus on lõppenud ja töötukassa on tema töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaega pikendanud isikust olenemata põhjusel.

(2) Töövõimetoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul seni määratud suuruses alates eelmise töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast kuni uue töövõimetoetuse otsuse tegemise kalendrikuu lõpuni.

(3) Kui isikule on makstud töövõimetoetust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, siis ei maksta talle sama perioodi eest töövõimetoetust käesoleva seaduse § 16 lõike 11 alusel. Kui uue töövõimetoetuse määramise otsuse alusel on toetus suurem käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel makstud toetusest, makstakse nende vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töövõimetoetuse väljamaksmisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ning § 13 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatut.”;

5) paragrahvi 27 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Et tagada ülemineku korral töövõimetuspensioni maksmiselt töövõimetoetuse maksmisele isikule sissetulek, teeb töötukassa isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtajal, töövõimetoetuse ettemakse. Ettemakse tehakse pärast töövõimetoetuse määramist hiljemalt töövõimetuspensioni õiguse lõppemise kalendrikuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.”;

6) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse kestuse ajal, kuid pärast korduvekspertiisi tähtaega, teeb töötukassa käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgil töövõimetoetuse ettemakse viie päeva jooksul töövõimetoetuse määramisest arvates, kuid mitte enne töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni saamise õiguse lõppemist.

(72) Isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse kestuse ajal ja kelle töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaega on pikendatud isikust olenemata põhjusel, teeb töötukassa käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgil töövõimetuspensionist arvutatud ettemakse viie päeva jooksul töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest arvates, kuid mitte enne töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni saamise õiguse lõppemist. Kui töövõimetuspensionist arvutatud ettemakse on väiksem määratud töövõimetoetusest, makstakse töövõimetoetuse ja ettemakse vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.”;

7) paragrahvi 27 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõikes 7” tekstiosaga „lõigetes 7 ja 71”;

8) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud ettemakse suurus võrdub isikule makstud töövõimetuspensionist arvutatud päevamäära ja väljamaksmise kuu kalendripäevade arvu korrutisega. Päevamäär leitakse töövõimetuspensioni kuu üldsumma jagamisel 30-ga.”;

9) paragrahvi 27 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõikes 7 nimetatud töövõimetoetuse väljamaksmisel” tekstiosaga „lõigetes 7–72 nimetatud ettemakse tegemisel”.

§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud rehabilitatsiooniplaan koostatakse puude raskusastet taotlevale lapsele juhul, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.”;

2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui puude raskusastme tuvastamiseks kasutatakse eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust ning isik on puude raskusastme tuvastamise taotluse esitanud korduvekspertiisi tähtajal, kuid puude raskusastme tuvastamise otsust ei ole tehtud enne senise puude raskusastme tuvastamise otsuse kestuse lõppu, pikendab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise otsuse kestust kuni uue puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise otsuse tegemiseni.”;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse inimesele varem määratud suuruses kuni uue puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise otsuse tegemiseni, kui Sotsiaalkindlustusamet on pikendanud kehtiva puude raskusastme tuvastamise otsuse kestust käesoleva seaduse § 24 lõikes 21 sätestatud juhul.”.

§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse § 331 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu.”.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 8 nimetatud isikul ning § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on esimest korda tuvastatud puude raskusaste.”.

§ 5. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 33 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) töötul tekib õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel õiguse tekkimise päevast arvates. Kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine töövõimetoetuse otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.”.

§ 6. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 ja § 4 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

 (3) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees