Teksti suurus:

Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2018, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.06.2018 otsus nr 275

Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.06.2018

§ 1.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevat seadust, välja arvatud §-e 58–596, 925, 108, 1081 ja § 1113 lõiget 3, ei kohaldata võrguga ühendamata elektrijaamale.”;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses:

„92) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks väljastatav rahaline abi;”;

3) paragrahvi 3 punktides 13 ja 17, § 20 lõigetes 1–3, 7 ja 8, § 21 lõikes 1, § 39 lõike 1 punktides 8 ja 9, § 421 lõigetes 3 ja 4, § 43 lõikes 2, § 46 lõigetes 2 ja 5, § 47 lõikes 8, § 50 lõikes 3, § 52 lõigetes 1, 2 ja 3, § 54 lõikes 3, § 65 lõikes 8 ja § 763 lõikes 4 asendatakse sõna „võrgueeskiri” sõnadega „elektrituru toimimise võrgueeskiri” vastavas käändes;

4) paragrahvi 3 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 222 järgmises sõnastuses:

„222) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;”;

6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 232 järgmises sõnastuses:

„232) tasakaalustamine – komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6–53), artikli 2 punktis 1 nimetatud meetmed ja toimingud;”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 36 järgmises sõnastuses:

„36) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh).”;

8) paragrahvi 4 lõikes 41, § 39 lõike 1 punktis 1, § 40 lõikes 3, § 61 lõikes 11 ning § 67 lõigetes 4, 6 ja 7 asendatakse sõna „võrgueeskiri” sõnadega „elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri” vastavas käändes;

9) paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektribörsi korraldaja on komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24–72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja.”;

10) paragrahvi 112 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.”;

11) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „alla 100 kW” tekstiosaga „kuni 200 kW”;

12) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata elektrienergia müügil tarbija poolt, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.”;

13) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas;”;

14) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või juhatuse liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.”;

15) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise elektriettevõtja nõukogu liige.”;

17) paragrahvi 18 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid.”;

18) paragrahvi 181 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 181. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine”;

19) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid.”;

20) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Ettevõtja teatamis- ja loakohustus
”;

21) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) elektrienergia tootmine;”;

22) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine.”;

24) paragrahvi 22 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) elektrienergia tootmisel kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadme abil;
2) elektrienergia edastamisel käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt või suletud jaotusvõrgu kaudu;”;

25) paragrahvi 22 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) elektrienergia tootmisel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;
7) elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 500 kW netovõimsusega tootmisseadmega.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Teatamiskohustus

(1) Elektrienergia müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(2) Teatamiskohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
2) tootja toodetud elektrienergia müügil;
3) elektrienergia müügil elektribörsil;
4) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;
5) elektrienergia müügil, kui jaotusvõrguettevõtja osutab turuosalisele ainult käesoleva seaduse § 44 lõike 41 kohaselt avatud tarne teenust või § 761 kohaselt üldteenust;
6) elektrienergia müügil, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku alla 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.”;

28) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 26 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.”;

30) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 ja §-s 181 sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas §-des 60 ja 61 sätestatuga.”;

31) paragrahvi 261 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 261. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine”;

32) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava teise riigi võrguga ühendust omava alalisvooluliini valdaja vastavust käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele, järgides käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut.”;

33) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„31) koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;”;

34) paragrahvi 39 lõike 1 punktides 14 ja 17 ning § 55 lõikes 1 asendatakse sõna „võrgueeskiri” sõnadega „käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määrused” vastavas käändes ja sõnad „sätestab võrgueeskiri” sõnadega „sätestatakse käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määrustes”;

35) paragrahvi 39 lõiget 2 ja § 41 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tootjale” sõnadega „või bilansihaldurile”;

36) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Üliväikese eraldatud võrgu varustuskindlus

Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas käesoleva seaduse ning võrgueeskirjaga.”;

37) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Võrgueeskiri, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri ja elektrituru toimimise võrgueeskiri”;

38) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1 ja 3–54 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse:
1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;
2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldistele;
3) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ning katkestamisega;
4) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ning metroloogianõuded;
5) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord;
6) võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused.”;

40) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elektrituru toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse:
1) müüja vahetamise nõuded ja kord;
2) turuosalistevahelise andmevahetuse nõuded;
3) bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused;
4) bilansihalduri püsi- ja muutgarantii määramise tingimused;
5) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;
6) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord.”;

41) paragrahvi 421 lõikes 6 asendatakse sõna „viis” sõnaga „kaksteist”;

42) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Avatud tarne sõlmimise, lõpetamise ja nendest teavitamise tähtajad sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.”;

43) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse §-s 551 nimetatud tootmiskohustusega tootja.”;

44) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Elektrienergia bilanss üliväikeses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja süsteemi bilansist lahus.”;

45) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 53. Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused”;

46) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.”;

47) paragrahvi 53 lõige 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.”;

48) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

§ 551. Tootmiskohustusega tootja

Üliväikese eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia toodab käesoleva seaduse §-s 661 nimetatud viisil lepingu sõlminud isik või jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb (edaspidi tootmiskohustusega tootja).”;

49) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Käesoleva seaduse §-s 1081 nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.”;

50) paragrahvi 58 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra.”;

51) paragrahvi 581 lõike 12 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust.”;

52) paragrahvi 59 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust:
1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW;”;

53) paragrahvi 59 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 59 lõike 2 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

(22) Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest:
1) alustanud elektrienergia tootmist;
2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;
3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;
4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.

(23) Kui tootja taotleb põhivõrguettevõtjalt hinnangut enda vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tingimusele, peab põhivõrguettevõtja hinnangu andma 90 päeva jooksul alates asjakohase taotluse laekumisest. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet.

(24) Alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril.”;

56) paragrahvi 59 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(24) Tootmisseadme puhul, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW, peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril.”;

57) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust.”;

58) paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada tootja taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. Uue toetuse määra kooskõlastamisel esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile eraldi riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341. Konkurentsiameti uut kooskõlastatud toetuse määra hakkab põhivõrguettevõtja rakendama pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.”;

59) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;
2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi;
3) toetuse saamise taotluses esitatavad mõõdetavad andmed kasutatud kütuse koguse, kütuse kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on käesoleva seaduse § 593 kohaselt kontrollitud.”;

60) paragrahvi 591 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „võrgueeskirja” sõnadega „ning elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja”;

61) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetust:
1) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud;
2) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
3) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks;
4) elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;
5) elektrienergia eest, mis on toodetud käesoleva seaduse §-s 925 nimetatud koostööprojekti raames;
6) kui tootja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
7) kui tootjal on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus.”;

62) paragrahvi 591 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tuult energiaallikana kasutav ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 22 nimetatud tingimusele vastav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.”;

63) paragrahvi 591 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 591 lõike 7 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60), sätestatud eesmärkidest:
1) taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;”;

65) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses:

„21) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus;
22) eelmisel kalendriaastal tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus;
23) elektrienergia lõpptarbimine eelmisel kalendriaastal;
24) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia protsentuaalne osakaal, lähtudes käesoleva lõike punktidest 21–23;”;

66) paragrahvi 591 lõike 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.”;

67) paragrahvi 592 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuste haldamise põhjendatud kulu ning §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.

(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on põhivõrguettevõtjal õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja toetuste rahastamise kulu jooksva kalendriaasta jooksul muuta.”;

68) paragrahvi 592 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 924 lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuste haldamiseks ning §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.”;

69) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 593–596 järgmises sõnastuses:

§ 593. Elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus

(1) Tootja tagab elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise.

(2) Tootja määrab ja dokumenteerib elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse kütusearuandes.

(3) Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu ning aruande täitmise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Tootja esitab põhivõrguettevõtja nõudmisel elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande põhivõrguettevõtjale.

§ 594. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise riigisisene eesmärk ning selle saavutamine

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et saavutada riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel kinnitatud energeetikat käsitleva valdkondliku arengukava alusel kinnitatud taastuvenergia tegevuskavas (edaspidi taastuvenergia tegevuskava) nimetatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärk ja 2020. aasta 31. detsembriks tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus kuni kümme protsenti elektrienergia lõpptarbimisest.

(2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu oma otsusega.

(3) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.

(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga kalendriaasta 1. aprilliks ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning prognoosib eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava elektrienergia koguse. Nimetatud ülevaate koostamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 591 lõike 7 punktide 1–3 kohaselt avaldatud andmed. Ülevaade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.

(5) Kui prognoosi kohaselt ei saavutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

(6) Vähempakkumisel võib osaleda lisaks Eesti juriidilisele isikule ka Euroopa Majanduspiirkonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel.

(7) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

(8) Kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse määrast maha arvestada.

(9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on:
1) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,0537 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,032 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,072 eurot kilovatt-tunni eest.

(10) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

(11) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, milline tootja toodab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ning kellele vähempakkumise tulemuse alusel makstakse toetust kuni 12 aastat alates tootmise alustamisest.

(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.

§ 595. Taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärk energia statistilisteks ülekanneteks ja selle saavutamine

(1) Kui ilmneb vajadus toota taastuvast energiaallikast täiendav kogus energiat käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu täitmiseks, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

(2) Vähempakkumisele ei saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, mille eest vähempakkumise väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 594 või 596 nimetatud toetust, ega energiat, mis vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide täitmisse.

(3) Vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikes 8 sätestatud tingimust.

(4) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

(5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega käesoleva seaduse §-s 924 nimetatud lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse ja tootja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise tulemuse alusel makstakse asjakohase statistilise ülekande lepingu kehtivuse jooksul toetust. Toetuse aastane kulu ei tohi olla suurem kui käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel põhivõrguettevõtjale laekuv aastane tulu.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne lõikes 5 nimetatud korralduse kehtestamist ja enne käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. Analüüsi tegemisel lähtutakse metsaseaduse §-s 7 nimetatud arengukavas sätestatud põhimõtetest. Vabariigi Valitsus kuulab enne lepingu sõlmimist ära Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamuse.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumisega võetud tingimusi.

§ 596. Alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse vähempakkumise korras toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW eesmärgiga suurendada sellist tootmisseadet kasutavate tootjate iga-aastast elektrienergia tootmist aastatel 2019–2021 5 GWh võrra.

(2) Pärast 2021. aastat kehtima hakkavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmisseadmete vähempakkumise eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega.

(3) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid Riigikogule kinnitamiseks vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.

(4) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

(6) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ja mille eest ei ole makstud riigipoolset investeeringutoetust.

(7) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.

(8) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ja kellele makstakse vähempakkumise tulemuse alusel toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest.

(9) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korraldus kehtetuks, kui tootja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.”;

70) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ehitatakse suletud jaotusvõrku või suletud jaotusvõrgus edastatakse elektrienergiat.”;

71) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

§ 601. Üliväikese eraldatud võrgu teke

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus osutab võrguteenust jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb.

(2) Üliväike eraldatud võrk tekib järgmistel juhtudel:
1) jaotusvõrguettevõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või
2) hajaasustusega piirkonnas, kus elektriliini kilomeetri kohta on tarbimistihedus väiksem kui 15 megavatt-tundi aastas.

(3) Üliväikese eraldatud võrgu tekkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) üliväike eraldatud võrk on majanduslikult põhjendatud;
2) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täitmine käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustel.

(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja.”;

72) paragrahvi 61 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;”;

73) paragrahvi 61 lõike 12 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:”;

74) paragrahvi 61 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada.”;

76) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 12–15 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.

(13) Kui võrgu on rajanud ajavahemikus 2003. aasta 1. juuli kuni 2018. aasta 30. juuni isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ning selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja.

(14) Kui võrgu rajab pärast 2018. aasta 1. juulit isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta.

(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 13 ja 14 nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras.”;

77) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata suletud jaotusvõrgu suhtes.”;

78) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus;”;

79) paragrahvi 65 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse pärast arvu „4” tekstiosaga „või 41”;

80) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 42 sätestatut.

(10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.”;

81) paragrahvi 66 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.

(3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.”;

82) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

§ 661. Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja jaotusvõrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

(2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsuse rajamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase lepingu tähtaeg möödub, korraldab jaotusvõrguettevõtja vajaliku elektrienergia tootmise, järgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, arvestades varustuskindluse nõudeid.

(3) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad jaotusvõrguettevõtja ja elektritootja olla sama isik.

(4) Kui jaotusvõrguettevõtja korraldab üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmise tootmiskohustusega tootja kaudu, peavad kavandatava lepingu tingimused sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ostetav tootmisvõimsus;
2) elektrienergia ostu kogus aastas;
3) lepinguperiood;
4) aastane elektri tarbimise graafik;
5) varustuskindluse nõuded;
6) varustuskindluse nõuete täitmata jätmisel jaotusvõrguettevõtjale tekkida võivate kulude katmise tingimused.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta jaotusvõrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasu ning tüüptingimused käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras.

(6) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel.”;

83) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:
1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.”;

84) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.”;

85) paragrahvi 72 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut.”;

86) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 6–14 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.

(7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitust ja annetust;
3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist;
5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel;
6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.

(8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:
1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega;
3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega.

(9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata:
1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus;
3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

(10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.

(11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs.

(13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 3 punkti 21 kohase lõpptarbija juures;
2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele;
3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.

(14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.”;

87) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga.”;

88) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse.”;

89) seadust täiendatakse §-ga 764 järgmises sõnastuses:

§ 764. Elektrienergia müük üliväikeses eraldatud võrgus

(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, esitab kord kuus hiljemalt 15. kuupäeval käesoleva seaduse §-s 551 nimetatud tootmiskohustusega tootjale eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguse andmed avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa.

(2) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus suurem kui null, siis ostab nendega elektrilepingud sõlminud avatud tarnija elektrienergiat tootmiskohustusega tootjalt.

(3) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus väiksem kui null, siis ostab tootmiskohustusega tootja elektrienergiat üliväikese eraldatud võrgu turuosalistega elektrilepingud sõlminud avatud tarnijalt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud elektrienergia eest makstav tasu arvutatakse elektribörsi tunnihindade alusel.”;

90) paragrahv 813 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 90 lõiget 9 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) annab elektrienergiat võrku võrguettevõtjaga sõlmitud lepinguta;”;

92) paragrahvi 90 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.”;

93) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas paikneb temale kuuluv kinnistu ja kes lõpetab tegutsemise käesoleva seaduse § 65 lõike 9 tähenduses ning soovib jätkata tema kinnistul asuvale tarbijale elektrienergia edastamist ja müüki § 15 lõike 6 punktis 1 esitatud tingimustel, võib selle tarbijaga sõlmitud võrgulepingu üles öelda sellekohase kokkuleppe olemasolul.”;

94) seadust täiendatakse 82. peatükiga järgmises sõnastuses:

82. peatükk
TAASTUVENERGIA TOOTMISE ARENDAMISE KOOSTÖÖMEHHANISMID

§ 924. Energia statistilised ülekanded

(1) Riik võib teha taastuvast energiaallikast toodetud energia statistilise ülekande Euroopa Liidu teise liikmesriiki ja sõlmida selleks asjaomase lepingu, võttes arvesse lõpptarbimises taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamise kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ.

(2) Lepingust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul nimetatud leping kehtib. Asjakohane teade peab sisaldama teavet lepingu objektiks olnud energia statistilise ülekande koguse, lepingu poolte ja lepingu maksumuse kohta. Energia statistiline ülekanne jõustub pärast teate edastamist Euroopa Komisjonile.

(3) Lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed edastab valdkonna eest vastutavale ministrile põhivõrguettevõtja.

(4) Lepingu alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi tasutavad summad laekuvad põhivõrguettevõtjale ning need arvatakse põhivõrguettevõtja käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulust maha, välja arvatud juhul, kui taastuvenergia koostöömehhanismide lepingust tuleneb teisiti.

§ 925. Koostööprojektid teiste liikmesriikidega

(1) Pärast 2009. aasta 25. juunit esimest korda tööd alustanud Eestis asuva uue tootmisseadmega või Eestis asuva tootmisseadme renoveerimise tulemusena pärast 2009. aasta 25. juunit lisandunud võimsuse abil taastuvast energiaallikast toodetud energia võib lahutada taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest, mida arvestatakse Eesti jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ning lisada see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise liikmesriigi jaoks samas lisas sätestatud eesmärkide täitmise hindamisel.

(2) Koostööprojektis ei tohi osaleda tootmisseadmega:
1) millega toodetud elektrienergia eest makstakse tootjale käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
2) millega toodetud elektrienergia eest on tootjale käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud perioodi ulatuses makstud käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
3) mille ehitamiseks või renoveerimiseks on riik maksnud tootjale investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik riigile ei hüvita.

(3) Koostööprojektiga ei tohi takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamist.

(4) Tootja teavitab oma soovist koostööprojektis osaleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Teates peavad sisalduma:
1) kavandatava, renoveeritava või renoveeritud tootmisseadme kirjeldus;
2) koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja pädeva asutuse kontaktandmed;
3) ajavahemik kalendriaastates, mille jooksul soovitakse koostööprojekti esemeks oleva tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogust lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogus absoluutväärtusena kalendriaastate kaupa või proportsioonina selle tootmisseadme abil toodetavast energiast, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
5) võimaluse korral käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et liikmesriik nõustub teate sisuga ning soovib selles märgitud tingimustel esitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühise teate Euroopa Komisjonile.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele lisaandmeid.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud lisaandmete saamist teeb valdkonna eest vastutav minister asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühine teade lõikes 4 sätestatud andmetega.

(7) Kui Euroopa Liidu liikmesriik nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettepanekuga või on nõustunud teate sisuga lõike 4 punkti 5 kohaselt, esitab valdkonna eest vastutav minister koos nimetatud liikmesriigi pädeva asutusega Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühise teate lõikes 4 sätestatud andmetega.

(8) Energia koguse eest, mis soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ei maksta käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust.

(9) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajavahemikku jääva iga kalendriaasta lõppemist teavitab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Komisjoni ja lõike 4 punktis 2 nimetatud liikmesriiki lõike 4 punktis 1 nimetatud tootmisseadmega eelmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest ning energia kogusest, mida soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel.”;

95) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist;”;

96) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist;”;

97) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kontrollib käesoleva seaduse § 592 lõikes 4 nimetatud põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;”;

98) paragrahvi 108 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 ja §-s 594 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul.”;

99) paragrahvi 108 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

100) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.

(5) Kui tootja on hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril saanud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest § 59 alusel toetust, kuni asendatud tootmisseadmega tootmise alustamisest möödub 12 aastat. Võimsuse eest, mis ületab asendatava tootmisseadme võimsust, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral.

(6) Kui tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on makstud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust ja see tootmisseade on asendamise ajaks vanem kui 25 aastat, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest §-s 594, 595 või 596 nimetatud vähempakkumise võitmise korral toetust alates uue tootmisseadmega elektritootmise alustamisest.

(7) Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja täiendava tootmisseadme elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral. Täiendava tootmisseadme rajamine ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.

(8) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 22 nimetatud tingimustest vähemalt ühele tingimusele vastava tootja asjakohase tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest või asjakohases liitumislepingus ettenähtud tootmisseadme etapi eest makstakse § 59 alusel toetust 12 aasta jooksul alates iga tootmisseadmega või tootmisseadme etapis elektrienergia tootmise alustamisest.”;

101) seadust täiendatakse §-ga 1081 järgmises sõnastuses:

§ 1081. Toetusmeetmete kombineerimine

Tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest, on õigus iga elektripaigaldise puhul eraldi valida, kas sellega toodetud elektrienergia eest maksab põhivõrguettevõtja või käesoleva seaduse §-s 925 nimetatud teine liikmesriik samale tootjale toetust §-s 59, 594, 595 või 596 sätestatud toetusmeetme või § 925 kohaselt sõlmitud koostöölepingu alusel. Valikuõiguse kasutamise eelduseks on tingimus, et iga elektripaigaldisega toodetud elektrienergiat mõõdetakse eraldi õigusakti nõuete kohase mõõteseadmega, mille mõõteandmetele tagatakse juurdepääs võrguettevõtjale, põhivõrguettevõtjale ja liinivaldajale.”;

102) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 591 lõike 2 punktis 4 sätestatud tingimust kohaldatakse tootjale, kes on alustanud elektrienergia tootmist või võrku või otseliini andmist pärast 2018. aasta 31. detsembrit.

(4) Enne 2018. aasta 1. jaanuari tootmiskohustusega tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahel üliväikeses eraldatud võrgus sõlmitud elektrienergia ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtpäevani.

(5) Käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 kohaldatakse vaid juhul, kui võrk on rajatud enne 2003. aasta 1. juulit.

(6) Pärast käesoleva seaduse § 221 kohase majandustegevusteate esitamist muutub elektrienergia müügiks väljastatud tegevusluba kehtetuks.”.

§ 2.  Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Küte ja jahutus on tõhus, kui kütmise ja jahutamise uues kavandatud tootmislahenduses kasutatakse algselt kavandatud tootmislahendusest vähem primaarenergiat ning primaarenergia kogust on võimalik mõõta. Seejuures võetakse tootmislahenduse hindamisel arvesse kasutatava kütuse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajalikku energiat.”;

2) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus;
4) jaotusvõrguettevõtja.”.

§ 3.  Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Gaasi müügihind ei sisalda võrguteenuse hinda, välja arvatud komisjoni määruses (EL) nr 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (ELT L 72, 17.03.2017, lk 29–56), nimetatud ülekandetasu.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 446 järgmises sõnastuses:

§ 446. Süsteemihaldurile ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjale sätestatud nõuete rikkumine

Süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 16 lõikes 3, § 171 lõigetes 2 ja 3, § 18 lõikes 2 ning § 22 lõikes 51 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest.”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktis 24 esitatud elektrituruseaduse § 22 lõike 2 punkti 1 sõnastus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 20–22, 25–27, 56 ja 57 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 8, 34, 37–40, 42 ja 60 jõustuvad 2019. aasta 27. aprillil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json