Teksti suurus:

Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2018, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.06.2018 otsus nr 279

Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.06.2018

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjarelvale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;”;

4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) sõjarelvade, nende oluliste osade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel;”;

5) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele lõhkematerjaliseadusega reguleeritud küsimustes, välja arvatud sõjalise otstarbega laskemoonale ja pürotehnilisele tootele ning lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;”;

6) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) seadeldisele, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks;”;

7) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;”;

8) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Relvade ja laskemoona liigitus kasutusvaldkonna ning omaduste järgi

(1) Relvad jagunevad põhilise kasutusvaldkonna järgi järgmiselt:
1) ametirelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks;
2) tsiviilrelv ‒ relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, asjakohase spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.

(2) Ametirelvad jagunevad järgmiselt:
1) teenistusrelv – relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks;
2) sõjaväerelv – relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.

(3) Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv.

(4) Harjutusrelv on ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.

(5) Teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Sõjaväerelvade, nende laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja üleandmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korda, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.

(8) Ametirelvi, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osi võib üle anda käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 või vangistusseaduse § 71 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(9) Ametirelva registrikanne näitab, mis korra kohaselt seda relva käideldakse ja selle üle arvestust peetakse.”;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Pankrotivaras olevale sõjarelvale, sõjalise otstarbega laskemoonale ja lahingumoonale kohaldatakse käesoleva seaduse 111. peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid.”;

10) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sõjarelva, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa.”;

11) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha;”;

12) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Piiratud tsiviilkäibega võib olla ka sõjarelv, millele on käesoleva seaduse § 23 kohane tüübikinnitus antud enne 2018. aasta 1. juulit ning mida ei ole nimetatud § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 ega sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, ning selle laskemoon.”;

13) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) eriohtlikkusega relv, sealhulgas sõjarelv.”;

14) paragrahvi 20 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) eriohtlikkusega relvade, sealhulgas sõjarelvade laskemoon.”;

15) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA TÜÜBIKINNITUS. RELVADE ARVESTUS
”;

16) paragrahvi 23 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Tsiviilkäibes keelatud relva- ja padrunimudelitele ning nende modifikatsioonidele tehakse tüübikinnitus ainult selle relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks.”;

17) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register

(1) Piiratud tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad ning laskekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, mille eesmärk on koguda ja säilitada teavet Eestisse saabunud ning Eestis asuvate tsiviilkäibes lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade, relva- ja padrunikollektsioonide, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate kohta, samuti tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja kannab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse.

(3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.

(4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud isiku nimele registreeritud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni.

(6) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta:
1) piiramata tsiviilkäibega relva;
2) kumminuia;
3) ekspordiks valmistatud relva;
4) transiitveosena veetavat relva;
5) teenistusrelvade hulka kuuluvat külmrelva, pneumorelva ja elektrišokirelva.

(7) Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele.”;

18) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

§ 241. Sõjaväerelvade register

(1) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on pidada arvestust Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle.

(2) Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

19) paragrahvi 25 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kollektsioneerida on lubatud kõiki tulirelvi, külmrelvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi, helisummutit, lasersihikut ning öösihikut, välja arvatud:”;

20) paragrahvi 25 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) lahingumoon;
5) üle 12,7 mm kaliibriga vintraudne tulirelv ja üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon.”;

21) paragrahvi 27 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „Sõjalise relva” sõnadega „Strateegilise kauba seaduse § 2 lõikes 10 nimetatud strateegilise kauba nimekirja kuuluva relva (edaspidi strateegiliseks kaubaks olev relv)”;

22) paragrahvi 33 lõikes 41 asendatakse sõnad „Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrist” sõnadega „sõjaväerelvade registrist”;

23) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5‒8 järgmises sõnastuses:

„5) kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
6) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;
7) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
8) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.”;

24) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda soetamisloa või relvaloa andmisest juriidilisele isikule, kelle:
1) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse, ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises;
2) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on kahtlustatav või süüdistatav narkootikumidega seotud kuriteos või on selle toime pannud ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
3) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on väärteomenetluses karistatud ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
4) aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel.”;

25) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos;”;

26) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 nimetatud asjaolu.”;

27) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku soetamisloa või relvaloa kehtivuse käesoleva seaduse § 40 lõike 11 punktides 1‒4 sätestatud juhul.”;

28) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse sõnad „sõjaline relv strateegilise kauba seaduse tähenduses” sõnadega „strateegiliseks kaubaks olev relv või tsiviilkäibes keelatud relv”;

29) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ta on teovõimeline Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud juriidiline isik;
2) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole karistatud riigivastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, ega inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
3) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;
4) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
5) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud nõuded;
6) lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemisel vastab lasketiir või laskepaik tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele.

(2) Ettevõtjale võib anda tegevusloa järgmiste kõrvaltingimustega, kui:
1) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse ega ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises või tal ei ole karistatust nimetatud süütegude eest;
2) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust narkootikumidega seotud kuriteo eest;
3) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest;
4) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust kuriteo eest, mille eest on talle mõistetud üle ühe aasta pikkune vangistus;
5) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole korduvalt karistatud kuritegude eest;
6) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
7) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.”;

30) seadust täiendatakse 111. peatükiga järgmises sõnastuses:

111. peatükk
SÕJARELVA, SELLE LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA KÄITLEMINE

1. jagu
Üldsätted

§ 832. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemine

(1) Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

(2) Sõjarelva omadustega ametirelva ja selle laskemoona käideldakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 või 6 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.

(3) Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatut ei kohaldata valitsusasutustele ja Kaitseliidule.

(5) Sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 8333 sätestatud tegevusloa alusel.

(6) Laskemoona ja lahingumoona suures koguses käitlemine on laskemoona, välja arvatud padrunid, või lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.

§ 833. Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamine

(1) Sõjarelvad liigitatakse järgmiselt:
1) käsitulirelvad;
2) raketisüsteemid;
3) raskerelvad;
4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.

(2) Lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.

(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.

2. jagu
Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamisel kohaldatavad erandid

§ 834. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva äriühingu (edaspidi ettevõtja) aktsia või osa võib omandada iga isik. Aktsiad ja osad on nimelised. Olulise osaluse võib omandada käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastav isik käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

(2) Ettevõtja omandamine on käesoleva jao tähenduses juriidiliste isikute ühinemine või ettevõtja kõigi aktsiate või osade omandamine füüsilise või juriidilise isiku poolt. Ettevõtja võib omandada teise ettevõtja olulise osaluse sätestatud omandamisnõuete kohaselt.

(3) Olulise osaluse all mõistetakse olulist osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.

(4) Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.

§ 835. Olulist osalust omandavale ja omavale isikule esitatavad nõuded

Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud nõuded.

§ 836. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate või osade omandamisest teavitamine

(1) Isik, kes soovib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab kümmet protsenti ettevõtja aktsia- või osakapitalist või aktsiatega või osadega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks (edaspidi omandaja), teavitab enne oma kavatsusest Politsei- ja Piirivalveametit või Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi tegevusloa andja) ning esitab käesoleva seaduse § 837 lõikes 1 nimetatud andmed.

(2) Olulise osaluse omandamisest peab teavitama ka isik, kes omandab osaluse pärimise, kinkimise või muu sellise tehinguga.

(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud teavitamise korda.

§ 837. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed ja nende kontroll

(1) Käesoleva seaduse § 836 lõikes 1 või 2 nimetatud olulise osaluse omandaja teeb tegevusloa andjale teatavaks sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas omandatava osaluse suuruse ja esitab järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust omandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ning tegelik elukoha aadress;
2) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, põhikirja ärakiri, kui omandaja on asutatud väljaspool Eestit, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
6) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.

(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti. Välismaalasest füüsilisest isikust omandaja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka oma elukoha riigi karistusregistri väljavõtte tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(3) Tegevusloa andja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.

(4) Tegevusloa andja teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate ja andmete kättesaamist, et on teate ja andmed kätte saanud.

(5) Tegevusloa andja hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 835 esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise käesoleva seaduse §-des 8328 ja 8329 sätestatu kohaselt.

§ 838. Olulise osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused

(1) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muuta, kui tegevusloa andja ei keela oma otsusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 837 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust.

(2) Tegevusloa andja võib oma otsusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmise, kui:
1) omandajal ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 835 sätestatud nõuded;
2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks tegevusloa andjale esitanud nõutud andmeid;
3) tegevusloa taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, jätnud andmed esitamata või esitanud puudulikke andmeid;
4) tegevusloa andja ei saa esitatud andmete alusel kõrvaldada mõistlikku kahtlust, et omandamine on ebasobiv ega vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
5) ettevõtja muutuks väljaspool Euroopa Liitu elava või asuva isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ning selle isiku üle ei tehta tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha tegevusloa andjaga koostööd;
6) omandaja üle omab kontrolli tegevusloa andjale nimetamata isik.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, võib tegevusloa andja teha otsuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud asjaolud, on tegevusloa andjal õigus oma otsusega keelata olulise osaluse omandajal ettevõtjas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine kuni otsuse tegemiseni või seda piirata.

§ 839. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus tegevusloa andja otsusega;
2) tegevusloa andja on teinud käesoleva seaduse § 838 lõikes 3 või 4 nimetatud otsuse;
3) tehingust ei ole tegevusloa andjat käesoleva seaduse §-des 836 ja 837 sätestatud korras teavitatud;
4) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine käesoleva seaduse alusel lubati.

(2) Kui tehingu tulemusel esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine.

(4) Kui teostati tehingust, millega ettevõtja pidi muutuma isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, on nende õiguste teostamine tühine.

3. jagu
Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja maksejõuetuse korral kohaldatavad erandid

§ 8310. Makseraskustest teavitamine

Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja juhatus on kohustatud teavitama tegevusloa andjat oma makseraskustest. Koos teatega tuleb esitada ka kava, kuidas plaanitakse edaspidi järgida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

§ 8311. Pankrotist ja pankrotimenetluse või saneerimise käigust teavitamine

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankrotti menetlev kohus, sõltumata tema asukohariigist, või ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur (edaspidi haldur) teavitab tegevusloa andjat, kui kohus:
1) nimetab ajutise pankrotihalduri;
2) kuulutab välja ettevõtja pankroti ja nimetab pankrotihalduri;
3) kinnitab pankrotiseaduse § 61 lõike 2 või 3 või § 68 lõike 3 kohaselt nimetatud pankrotihalduri;
4) lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata menetluse raugemise tõttu;
5) määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise võimaluse;
6) kinnitab ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse;
7) kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitatakse samad andmed, mis on pankrotiseadusega ette nähtud esitada pankrotiteates või muus teates.

(3) Haldur annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid lisaks pankrotiseaduse § 55 lõike 3 punktis 5 nimetatud isikutele ka tegevusloa andjale.

(4) Saneerimisnõustaja on kohustatud tegevusloa andjat teavitama ettevõtja otsusest, tegevusest või tehingust, kui on tekkinud kahtlus, et see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

§ 8312. Pankrotihalduri määramise vaidlustamine

(1) Tegevusloa andjal on õigus taotleda pankrotiseaduse § 61 lõigete 1‒3 või § 68 lõike 3 kohaselt kinnitatud pankrotihalduri vabastamist igal ajal pärast halduri kinnitamise teate saamist, kui tegevusloa andjal on kahtlus, et võlausaldajate üldkoosoleku või kohtu kinnitatud haldur ei täida pankrotimenetluse käigus seaduses sätestatud julgeolekunõudeid korralikule ja ausale haldurile omase hoolega või ei ole usaldusväärne isik sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankroti menetlemiseks.

(2) Kohus vabastab halduri lisaks pankrotiseaduse § 68 lõikes 2 sätestatule ka tegevusloa andja taotluse alusel.

§ 8313. Tegevusloa kehtivus

(1) Tegevusluba, mis on ettevõtjale väljastatud enne maksejõuetuks muutumist, kehtib kuni tegevusloa tähtaja möödumiseni või kuni kohus kinnitab pankrotiseaduse § 129 lõike 6 kohaselt ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse või § 130 lõike 2 kohaselt juriidilise isiku lõpetamise otsuse.

(2) Kui pankrotimenetluse ajal muutub tegevusluba kehtetuks tähtaja möödumise tõttu, on halduril õigus taotleda uut tegevusluba, kui on täidetud kõik käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuded, sealhulgas peavad halduril olema täidetud ettevõtja juhatuse liikmele kehtestatud nõuded.

§ 8314. Halduri kohustuste ja õiguste erandid

(1) Haldur peab tagama pankrotivaras oleva sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade hoidmise käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

(2) Haldur võib müüa pankrotivaras olevat sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona üksnes tegevusloa andja nõusolekul isikule, kellele on käesoleva seadusega antud õigus soetada, omada ja vallata sõjarelva, laskemoona või lahingumoona.

(3) Pankrotimenetlusega seotud tehingut, kui see on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende oluliste osade võõrandamine, ei või teha esindaja kaudu, kui ostja isik ei ole tuvastatav.

(4) Kui haldur kasutab pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel esindajat ning abilist, peab ta lisaks pankrotiseaduse § 62 lõikes 2 sätestatud pankrotitoimkonna nõusolekule taotlema tegevusloa andja nõusolekut.

(5) Halduril on õigus sõlmida leping Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või ettevõtjaga, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 1, 5 või 6 sätestatud tegevuseks väljastatud tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona hoidmiseks oma territooriumil, või Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliiduga pankrotis oleva ettevõtte territooriumi valvamiseks. Ettevõtjaga lepingu sõlmimiseks on vaja enne taotleda tegevusloa andja nõusolekut.

§ 8315. Pankrotivara võõrandamise erandid

(1) Sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi võib tegevusloa andja ning strateegilise kauba komisjoni nõusolekul võõrandada ainult riigi relvajõududele või teisele ettevõtjale, kellel on nende toodete käitlemise õigus. Väljapoole Eestit sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade võõrandamisel tuleb arvesse võtta käesoleva seaduse ja strateegilise kauba seadusega kehtestatud tingimusi ja korda.

(2) Kui sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi ei õnnestu võõrandada käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb need hävitada. Hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 8359 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Hävitamise kulud kannab ettevõtja.

§ 8316. Ettevõtja osade ja aktsiate ning ettevõtte võõrandamise erisus

(1) Sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja osasid või aktsiaid, mis moodustavad olulise osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, võib võõrandada üksnes isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 835 sätestatud nõuded.

(2) Sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamiseks on vaja taotleda lisaks pankrotiseaduse § 141 lõikes 1 nimetatud pankrotitoimkonna nõusolekule ka tegevusloa andja nõusolekut.

(3) Sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib võõrandada üksnes juriidilisele isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 8334 sätestatud nõuded.

§ 8317. Tehingu ja toimingu kehtivus

Käesoleva seadusega nõutava tegevusloa andja ja strateegilise kauba komisjoni nõusoleku taotlemata jätmise korral on asjakohane tehing või toiming tühine.

4. jagu
Tellijaga lepingu sõlmimise erisused

§ 8318. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamine, esitatavad andmed ja esitatud andmete kontroll

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja teavitab väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud komisjoni (edaspidi strateegilise kauba komisjon) ja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed. Teavitada tuleb sellise lepingu sõlmimise kavatsusest, mille eesmärgipärase täitmise korral veetakse kaubana Eestisse sisse või Eestist välja sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona või tehakse seda teenuse osutamisena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise kavatsusest tuleb teavitada ka siis, kui leping sõlmitakse strateegilise kauba seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud vahendaja vahendusel. Lepingu sõlmimise kavatsusest võib strateegilise kauba komisjoni teavitada ka vahendaja, kui ta valdab kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmeid.

(3) Teavitamine ei asenda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale nõuet taotleda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab strateegilise kauba komisjonile teates vähemalt järgmised andmed:
1) sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja (edaspidi teavitaja) nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;
2) lepingu teise poole nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;
3) lepingu projekt, selle puudumise korral lepingu eesmärk, sisu ja tähtaeg;
4) lepingu sõlmimise kavandatav aeg;
5) lepingu esemeks olevate sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona kogus;
6) strateegilise kauba nimekirja kategooria tähis ja number;
7) teavitaja kontaktisiku ja esindaja nimi, telefoninumber ning elektronposti aadress;
8) andmed sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks antud tegevusloa kohta: tegevusloa number ja kehtivusaeg.

(5) Strateegilise kauba komisjonil on õigus nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete muu asjakohase teabe esitamist.

(6) Kui strateegilise kauba komisjon ei ole 20 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate saamist nõudnud muu asjakohase teabe esitamist või keelanud lepingu sõlmimist, loetakse, et strateegilise kauba komisjonil ei ole vastuväiteid lepingu sõlmimise kohta.

(7) Kui strateegilise kauba komisjon on nõudnud muu asjakohase teabe esitamist, pikeneb koos teatega esitatud andmete läbivaatamise aeg muu asjakohase teabe esitamiseks antud tähtaja või päevade arvu võrra, kuni teavitaja esitab nõutud teabe.

§ 8319. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise keelamise alused

(1) Strateegilise kauba komisjon võib keelata väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise samadel asjaoludel ja alustel, mille kohaselt ta keelduks sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlejale andmast strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.

(2) Kui teavitaja jätab strateegilise kauba komisjonile esitamata muu nõutud asjakohase teabe, keelab strateegilise kauba komisjon väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise strateegilise kauba seaduse § 19 lõike 2 punktis 7 või 8 sätestatud alusel.

§ 8320. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmise tagajärjed

(1) Väljaspool Eestit asuva tellijaga sõlmitud leping sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks on tühine, kui ettevõtja jätab lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba komisjoni teavitamata või jätab strateegilise kauba komisjonile nõutud lisateabe esitamata.

(2) Strateegilise kauba komisjon võib keelduda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa andmisest nimetatud seaduse § 19 lõike 2 punkti 8 alusel usalduse kaotuse tõttu.

5. jagu
Nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlevale ettevõtjale

§ 8321. Nõuded tegutsemisvormile

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja on Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing, samuti Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud sellesarnane juriidiline isik.

(2) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja sissemakstud aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.

§ 8322. Ettevõtja asukoht

(1) Ettevõtja ja tema juhatuse asukoht peab olema Eestis.

(2) Ettevõtja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et ettevõtja ja tema juhatus on Eestis.

§ 8323. Nõuded juhtidele

(1) Ettevõtja juhtideks loetakse ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmeid ning prokuristi. Ettevõtja juhiks loetakse ka muu isik, kes täidab ülesandeid, mida tavapäraselt täidab juhatuse liige.

(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud nõuded.

(3) Ettevõtja juht on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale ettevõtja ning iseenda majanduslikest huvidest.

(4) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi vahetamise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi andmed käesoleva seaduse § 8329 lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse § des 8328 ja 8329 sätestatu kohaselt.

§ 8324. Nõuded töötajatele

(1) Ettevõtja töötaja ei või olla isik:
1) kes on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
2) kes on tagaotsitav või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegude toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav;
3) kelle kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga.

(2) Ettevõtja alltöövõtjatele ja ettevõtjale teenuse osutajatele kohaldatakse ettevõtja töötajatega samu nõudeid.

(3) Töötajal, kes puutub laskemoona või lahingumoona käitlemisel vahetult kokku lõhkeainega, peavad olema täidetud lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud tervisenõuded.

(4) Sõjarelvadega vahetult kokku puutuval töötajal peavad olema täidetud käesoleva seaduse § 351 lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded.

(5) Isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tervisenõuetele tehakse kindlaks enne tööle asumist ja töötamise ajal regulaarse tervisekontrolliga iga kahe aasta järel ning seda tõendatakse tervisetõendiga. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teisi eriarste. Ettevõtja kannab tervisekontrolli ja tervisetõendi väljastamisega seotud kulu.

(6) Ettevõtja töötajad on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ja iseenda majanduslikest huvidest.

(7) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat töötaja vahetamise või uue töötaja töölevõtmise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue töötaja andmed käesoleva seaduse § 8329 lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 8328 ja 8329 sätestatu kohaselt.

§ 8325. Nõuded vastutavale isikule

(1) Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.

(2) Vastutaval isikul peavad olema täidetud käesoleva seaduse § 8324 lõigetes 1 ja 3‒5 sätestatud nõuded ning ta töökoht peab asuma alaliselt Eestis.

(3) Vastutav isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastavad teadmised ja oskused (edaspidi kvalifikatsioon). Vastutav isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon.

(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks soovituslikud kvalifikatsiooninõuded.

(5) Kui ettevõtja tegeleb laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt.

(6) Vastutav isik ei või tegutseda samal ajal mitme ettevõtja vastutava isikuna ega olla vastutav mitme käitlemiskoha eest, kui tema töökoormus ei võimalda tal seetõttu oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

(7) Vastutav isik on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ning iseenda majanduslikest huvidest.

(8) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat vastutava isiku vahetamise kavatsusest, esitades tegevusloa andjale vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue vastutava isiku andmed käesoleva seaduse § 8329 lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 8328 ja 8329 sätestatu kohaselt.

§ 8326. Ettevõtja sise-eeskiri ja töökord

Sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja kehtestab juhtide, vastutava isiku ja töötajate tegevust reguleeriva sise-eeskirja ning töökorra, kus tuleb muu hulgas kindlaks määrata vähemalt:
1) ettevõttes teabe ja dokumentide liikumise kord;
2) aruannete koostamise ja esitamise kord;
3) sisekontrolli rakendamise kord;
4) sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise kord.

§ 8327. Ettevõtja vastutuskindlustus

(1) Sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona käitleval ettevõtjal peab olema vastutuskindlustus sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemise tagajärjel kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks.

(2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele:
1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski;
2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) kindlustusjuhtum on ettevõtja vastutusel toimuv sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava sõjarelva, laskemoona või lahingumoona omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.

(3) Ettevõtja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud tegevuskohta, sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona kogust ning käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid. Kindlustussumma peab katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded ega tohi olla väiksem kui 400 000 eurot.

(4) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis:
1) ettevõtja süül keskkonna kvaliteedi halvenemise tagajärjel, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks;
2) käitaja valduses olevale varale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul;
3) kahjustatud isiku valduses oleva puudusega toote tõttu, mille puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1061 sätteid;
4) kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille kahjustatud isik põhjustas tahtlikult.

(5) Kindlustusandjal on õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui ettevõtja keeldub esitamast riskianalüüsi ja muid tõendeid, mida kindlustusandja peab vajalikuks, et tuvastada kindlustusriski hindamisega seotud asjaolusid.

6. jagu
Taustakontroll

§ 8328. Taustakontrolli nõue

(1) Taustakontrolli tehakse järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks:
1) paragrahvis 835 sätestatud nõuded olulist osalust omavale isikule;
2) paragrahvi 8323 lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja juhtidele;
3) paragrahvi 8324 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded ettevõtja töötajale, alltöövõtjale ja teenuse osutajale;
4) paragrahvi 8325 lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja vastutavale isikule.

(2) Taustakontroll käesoleva seaduse tähenduses on isiku andmete töötlemine avaliku ja põhiseadusliku korra ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa kontrollesemesse kuuluva isikulise majandustegevuse nõude kontrollimiseks;
2) isiku sobivuse hindamiseks sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse omandamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab taustakontrolli tegemisest Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks tähtsa teabe Politsei- ja Piirivalveametile, kui see ei ole vastuolus julgeolekuasutuse eesmärkidega ega teabe töötlemise tingimustega.

§ 8329. Taustakontrolli jaoks esitatavad andmed ja menetluse tähtaeg

(1) Taustakontrolli tegemiseks peab kontrollitav täitma isikuandmete ankeedi või esitama käesoleva seaduse § 837 lõigetes 1‒3 nimetatud andmed ja dokumendid tegevusloa andjale. Tehnilise Järelevalve Amet edastab kontrollitava esitatud andmed ning dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist.

(3) Kui kontrollitav elab Eestis, esitab ta koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud, välja arvatud Eestist, kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Väljaspool Eestit elav isik, kes kandideerib või kellele on tehtud suunatud pakkumine asuda tööle ettevõtja juurde, esitab koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud. Esitatavad dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(5) Isikuandmete ankeedi andmete loetelu ja ankeedi näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 nimetatud andmeid kontrollitakse 20 tööpäeva jooksul alates kõikide andmete ja dokumentide saamisest. Kui kontrolli jaoks tuleb teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohaliku omavalitsuse asutusele, haridusasutusele või muule asjakohasele asutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 40 tööpäeva võrra. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab tegevusloa andjat kirjalikult kontrolliga tuvastatud asjaoludest, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1, kui see ei ole vastuolus teabe töötlemise tingimustega.

§ 8330. Esitatud andmetes puuduste kõrvaldamine

(1) Kui kontrollitav jätab ankeedis nõutud andmed esitamata või kui tema esitatud andmetes on puudusi, võib taustakontrolli teostaja määrata kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Kui kontrollitav ei kõrvalda puudusi tähtaja jooksul, võib taustakontrolli teostaja jätta taustakontrolli ajendiks olnud taotluse või muu tahteavalduse läbi vaatamata ning teavitab sellest ettevõtjat.

§ 8331. Andmete kogumine jälitustoiminguga, päringu tegemine sideettevõtjale ja isikuandmete avaldamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja olulise osaluse omandaja või tegevusloa taotleja või pärast tegevusloa andmist tegevusloa taotlejale esitatud isikute kohta isikuandmeid koguda kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta päringuga sideettevõtjale, kui seda on vaja, et otsustada olulise osaluse omandamise lubamine või tegevusloa andmine, selle kehtivuse peatamine või selle kehtetuks tunnistamine.

(2) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib avaldada avaliku teabe seaduses sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolli tegemiseks.

§ 8332. Andmete töötlemine

Taustakontrolli teostaja võib töödelda taustakontrolli tegemisel kontrollitava kohta andmekogudes olevat avalikku või piiratud juurdepääsuga teavet, samuti arvutivõrgus, meedias, sotsiaalmeedias, otsingumootorites ja eraõiguslikel alustel asutatud andmekogudes avalikustatud andmeid ulatuses, mida on vaja taustakontrolli adressaadi sobivuse hindamiseks ning käesoleva seaduse §-s 835, 8319, § 8323 lõikes 2, § 8324 lõikes 1 või 2 või § 8325 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.

7. jagu
Tegevusluba sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel

§ 8333. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) sõjarelva, selle olulise osa või lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona valmistamine;
2) sõjarelva parandamine või ümbertegemine teenuse osutamisena;
3) sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamine;
4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv;
5) laskemoona või lahingumoona hoidmise teenuse osutamine;
6) laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamine.

(2) Tegevusluba sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva või selle olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba peab olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba on nõutav ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega.

(4) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks.

(5) Tegevusluba ei ole üleantav ja selle kasutamine teise ettevõtja või isiku poolt on keelatud.

§ 8334. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusluba, kui tal on täidetud järgmised nõuded:
1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud juriidiline isik;
2) tema aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot;
3) tema aktsia- või osakapital on enne tegevusloa taotlemist sisse makstud;
4) tema asukoht ja juhatuse asukoht on Eestis;
5) tema osanikel ja aktsionäridel, sealhulgas kaudsetel osanikel ja aktsionäridel, prokuristil, juhatuse ja nõukogu liikmetel ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul, on täidetud käesoleva seaduse §-s 835 ja § 8323 lõikes 2 sätestatud nõuded;
6) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud nõuded;
7) tema töötajatel, alltöövõtjal ja teenuse osutajal on täidetud käesoleva seaduse § 8324 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded;
8) tal on käesoleva seaduse §-s 8327 sätestatud nõuete kohane vastutuskindlustus;
9) ta ei tegele turvateenuste osutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusloa taotlemisel;
10) ta ei osuta eradetektiiviteenust;
11) tegevusloa andmine ei tekita kõrgendatud ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale, ei kahjusta riigi välissuhtlust ega sea ohtu riigi julgeolekut.

§ 8335. Tegevusloa taotlemine

(1) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒4 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon ning sama lõike punktides 5 ja 6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet sama komisjoni kaudu.

(2) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevusloaga taotletava tegevuse kirjeldus, sealhulgas sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kogus;
2) tegevusluba taotleva ettevõtja osanike ja aktsionäride nimekiri ning ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, elukoht, telefoninumber, samuti andmed vastutava isiku pädevuse kohta;
4) töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
5) alltöövõtjate ja teenuse osutajate nimekiri, kus on märgitud ettevõtja täielik nimi ja registrikood ning töötajate ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
6) käitlemiskoha aadress ja telefoninumber;
7) väljavõte ettevõtja raamatupidamisdokumentidest, mis kinnitavad aktsiakapitali või osakapitali sissemaksmist;
8) kui käitlemiskoha asukoha kinnistu ja hooned ei kuulu tegevusloa taotlejale, kinnistu ja hoonete üüri- või rendilepingu või muu kinnistu ja hoonete kasutamise õigust kinnitava lepingu koopia, mis tõendab, et tegevusloa taotlejal on õigus kasutada kinnistut ja sellel paiknevaid hooneid taotletava tegevuse jaoks;
9) andmed vastutuskindlustuse kohta.

(4) Tegevusloa esmakordsel taotlemisel ei pea taotlusega esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4‒6 ja 8 sätestatud andmeid, kui need ei ole taotluse esitamise ajaks teada.

(5) Ettevõtja peab esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed esimesel võimalusel, kuid enne töötajaga töölepingu või muu sellise lepingu sõlmimist või alltöövõtja või teenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2‒5 loetletud andmetele lisaks tuleb esitada ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete, vastutava isiku, tema asendaja, töötajate, alltöövõtja ning teenuse osutaja töötajate käesoleva seaduse § 8329 lõikes 2 nimetatud täidetud isikuankeedid ja sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid.

(7) Kui ettevõtja käitleb sõjarelvi ainult tellija tegevus- või asukohas, ei pea tegevusloa taotluses esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 8 sätestatud andmeid.

§ 8336. Komisjon

(1) Käesoleva seaduse § 8335 lõikes 1 nimetatud komisjoni ülesanne on tegevusloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine.

(2) Komisjoni kuuluvad:
1) Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒4 nimetatud tegevuseks;
2) Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on asendusliige.

(4) Komisjoni moodustamise ning töö- ja asjaajamiskorra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

§ 8337. Tegevusloa taotlemise erandid

(1) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 11 lõike 3 punktis 2 nimetatud põhjenduse majandustegevuse registrisse kandmise kohustust, kui haldusakt või -toiming on seotud käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud taustakontrolliga või käesoleva seaduse § 8334 punktides 5‒7 ja 11 sätestatud kontrolleseme nõude täitmise kontrollimisega.

(2) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 2 sätestatut.

(3) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamist.

(4) Tegevusloa taotlus lahendatakse 80 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 60 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

§ 8338. Tegevusloa kehtetuks muutumise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Tegevusloa kehtetuks muutumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja tagama tema valduses olevate sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona hoiuleandmise selleks õigustatud isikule või nõuetekohase valve ja kaitse kuni sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona võõrandamise või hävitamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras või tegevusloa peatamise lõpetamiseni või uue tegevusloa saamiseni.

(2) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.

§ 8339. Mitme tegevusloa koos taotlemine ja tegevusloa kehtivus

(1) Kui ettevõtja tegevus hõlmab ka käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud tegevust, esitatakse üks tegevusloa taotlus käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Kui ettevõtja tegevus hõlmab peale sõjarelva käitlemise ka selle laskemoona käitlemist, milleks on vaja taotleda tegevusluba lõhkematerjaliseaduse alusel, esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile üks tegevusloa taotlus. Tegevusloa taotlus peab lisaks käesoleva seaduse § 8335 lõikes 3 nimetatud andmetele sisaldama ka lõhkematerjaliseaduse §-s 13 nimetatud andmeid.

(3) Tegevusluba sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks jõustub samal ajal käesoleva seaduse § 8341 lõikes 1 sätestatud käitamisloa jõustumisega.

8. jagu
Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemiskoht ning sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte käitamisluba

§ 8340. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemiskoht

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona tohib käidelda kohas, mis sobib sel otstarbel kasutamiseks ja vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud nõuetele.

(2) Nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemiskohale kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

(3) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega nõuded käitlemiskohas hoitavate sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona lubatud maksimumkogusele ning käitlemiskoha ohutule kaugusele.

(4) Käitlemiskohas sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemise lõpetamisest tuleb käitamisloa andjale teada anda hiljemalt kaks nädalat enne käitlemise lõpetamist.

§ 8341. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemiskoha käitamisluba

(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemiskohal peab olema käitamisluba.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käitamisluba ei ole vaja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuseks või juhul, kui ettevõtja osutab teenust ainult tellija asukohas.

(3) Muudatustest, mis võivad mõjutada käitamisloa andmise tingimusi, tuleb teavitada käitamisloa andjat.

§ 8342. Käitamisloa kontrolliese

Käitamisluba antakse, kui:
1) käitlemiskoht ja käitlemistingimused vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) rakendatavad ohutus- ja turvalisusabinõud tagavad inimese ning ümbruskonna ohutuse ja julgeoleku;
3) rakendatavad julgeolekuabinõud tagavad avaliku korra, riigi põhiseadusliku korra ja julgeoleku;
4) käitlemiskoha asukoht ei suurenda riigi julgeolekuriske;
5) ehitise või selle osa kasutamine käitlemiskohana vastab ehitise kasutusotstarbele.

§ 8343. Käitamisloa kõrvaltingimused

Lähtudes julgeolekuohtude hinnangust, võib käitamisloa andja käitamisloas kõrvaltingimusena määrata sõjarelvade ja nende oluliste osade, laskemoona ning lahingumoona maksimumkogused, mida on lubatud konkreetses käitlemiskohas valmistada või hoida.

§ 8344. Käitamisloa taotlemine

(1) Käitamisloa taotluse sõjarelvade käitlemiseks lahendab Politsei- ja Piirivalveamet ning käitamisloa taotluse käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud laskemoona või lahingumoona käitlemiseks lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käitamisloa taotlus lahendatakse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 30 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

(3) Kui käitamisloa andja ei lahenda taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei ole käitamisluba vaikimisi antud.

(4) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(5) Ainult sõjarelva käitlemiskoha käitamisloa taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitlemiskoha aadress, käitlemiskoha ja seda ümbritseva maa-ala plaan, millest nähtuvad käitlemiskoha ohuala, ohualasse jäävad ehitised ning nende otstarve;
2) käitlemiskohas hoitavate sõjarelvade kogus, ja kui see on asjakohane, siis ka nende relvade laskemoona kogus;
3) sõjarelvade valmistamise puhul sõjarelva liikide nimetus, kasutatav tehnoloogia ja maksimaalne aastane tootmismaht;
4) kirjeldus rakendatavate abinõude kohta, mis tagavad, et kõrvalisel isikul ei ole juurdepääsu hoiustatavatele valmistatud sõjarelvadele ega parandamise, hooldamise, lammutamise või ümbertegemise ootel olevatele sõjarelvadele ega nende valmistamiseks, parandamiseks või ümbertegemiseks vajaminevatele osadele, materjalile ega laskemoonale;
5) kui käitlemiskoha asukoha kinnistu ja hooned ei kuulu käitamisloa taotlejale, kinnistu ja hoonete üüri- või rendilepingu või muu kinnistu ja hoonete kasutamise õigust kinnitava lepingu koopia, mis tõendab, et käitamisloa taotlejal on õigus kasutada kinnistut ja sellel paiknevaid hooneid taotletava tegevuse jaoks.

(6) Laskemoona või lahingumoona käitlemise puhul tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid lõhkematerjaliseaduse § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt. Käitamisloa taotlus lahendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 7‒9 sätestatu ning lõhkematerjaliseaduse kohaselt, välja arvatud lõhkematerjaliseaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtajad.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet edastab käitamisloa taotluse Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele ning Päästeametile, kes selle kooskõlastavad või jätavad põhjendatult kooskõlastamata 30 tööpäeva jooksul nimetatud dokumentide saamisest arvates. Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse lisaks lõhkematerjaliseaduse § 26 lõikes 3 nimetatud asutustele ka Kaitseväele.

(8) Käitamisloa taotlusest teavitavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtte asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksust. Kohaliku omavalitsuse üksus annab arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse saamisest arvates.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet või Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutusi ning käitlemiskoha asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksust käitamisloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.

§ 8345. Käitamisloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Käitamisloa kehtivuse peatamise korral peab käitamisloa omaja rakendama puuduse kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid ja tagama käesoleva seaduse §-s 8340 sätestatud nõuete täitmise. Käitamisloa omaja peab lõpetama sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemise kuni puuduse kõrvaldamiseni.

(2) Kui käitamisloa kehtivuse peatamise põhjuseks olnud asjaolu ei ole käitamisloa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, tunnistab käitamisloa andja käitamisloa kehtetuks.

§ 8346. Mitme käitamisloa koos taotlemine

Kui ettevõtja tegevus hõlmab peale sõjarelva käitlemise ka selle laskemoona või lahingumoona käitlemist, milleks on vaja taotleda tegevusluba ja käitamisluba käesoleva seaduse või lõhkematerjaliseaduse alusel, esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile üks käitamisloa taotlus. Käitamisloa taotlus peab lisaks käesoleva seaduse §-s 8344 nimetatud andmetele sisaldama ka lõhkematerjaliseaduse §-s 26 nimetatud andmeid.

9. jagu
Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine, valmistamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu ja hävitamine, sõjarelva kandmine, parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine ja lammutamine

§ 8347. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine

(1) Sõjarelva ja selle jaoks sobivat laskemoona võivad soetada üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.

(2) Lahingumoona soetamise õigus on ainult Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas oleval valitsusasutusel ja Kaitseliidul.

(3) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona soetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 või 6 sätestatud määrusega.

(4) Sõjarelva võib soetada ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud isik käesolevas seaduses sätestatud korras. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise eesmärgil, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud tegevuseks.

(5) Sõjarelvi valmistav ettevõtja võib soetada sobivat laskemoona üksnes sõjarelva katsetamise jaoks, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks ja ta on laskemoona soetamise märkinud tegevusloa taotlusesse.

§ 8348. Sõjarelva kandmine

Nende isikute loetelu, kellel on õigus sõjarelva kanda, ja sõjarelva kandmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 või 6 sätestatud määrusega.

§ 8349. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona valmistamine

(1) Sõjarelv ja selle oluline osa valmistatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimuste ning käesoleva seaduse § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa kõrvaltingimuste kohaselt.

(2) Laskemoona võib valmistada käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevusloa alusel. Lahingumoona võib valmistada käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 1 või 6 sätestatud tegevusloa alusel. Laskemoona ja lahingumoona valmistamisele kohaldatakse ka lõhkematerjaliseadust.

(3) Sõjarelva, selle oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona valmistamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8350. Laskemoona ja lahingumoona hoidmine

(1) Laskemoona võivad hoida sõjarelvi omavad valitsusasutused ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(2) Lahingumoona võivad hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(3) Laskemoona ja lahingumoona hoidmise nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8351. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine

(1) Sõjarelva ja laskemoona võivad edasi toimetada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit.

(2) Lahingumoona võivad edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

§ 8352. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona vedamine

(1) Sõjarelvi ja laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(2) Lahingumoona võivad vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(3) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 1, 3 või 6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut;
2) veetavate sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona nimetus ja kogus;
3) vedu saatvate isikute arv ja nende relvastus;
4) muu veo jaoks oluline teave.

(4) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui ta on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamise järel Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti.

(5) Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona veo nõuded kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8353. Sõjarelva parandamine

(1) Sõjarelva võivad parandada Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(2) Sõjarelva parandamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8354. Sõjarelva ümbertegemine

(1) Sõjarelva ümbertegemine eesmärgiga muuta relva omadusi nii, et sõjarelv muutub tsiviilkäibes lubatud relvaks, on keelatud.

(2) Sõjarelva võivad ümber teha Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(3) Sõjarelva ja selle osade ümbertegemise nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8355. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine

(1) Sõjarelva võivad laskekõlbmatuks muuta Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(2) Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister strateegilise kauba seaduse § 831 lõikes 1 sätestatud määrusega.

§ 8356. Sõjarelva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamine ja laskekõlbmatuks tunnistamine

(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud sõjarelv peab vastama strateegilise kauba seaduse § 831 lõike 1 alusel määrusega kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele.

(2) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva laskekõlbmatusnõuetele vastavus tuvastatakse strateegilise kauba seaduses sätestatud korra kohaselt.

(3) Sõjarelva laskekõlbmatuks tunnistamine toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras.

§ 8357. Laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva taastamise keeld

Laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva laskekõlblikuks muutmine on keelatud.

§ 8358. Sõjarelva lammutamine

(1) Sõjarelva võivad lammutada sõjarelva omav valitsusasutus, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras ning sama lõike punktis 1 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja omavalmistatud relvade korral.

(2) Sõjarelva lammutamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 8359. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine

(1) Sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona võivad hävitada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit.

(2) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 1, 2 või 6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona hävitada ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all.

(3) Sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona hävitamisega seotud nõuded kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.”;

31) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevas paragrahvis kasutatud termineid ja esitatud nõudeid ei kohaldata teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale.”;

32) seadust täiendatakse §-ga 841 järgmises sõnastuses:

§ 841. Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik

(1) Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir on laskmiseks ja väljaõppeks alaliselt kasutatav ehitis, kus on võimalik lasta ning harjutada, kasutades teenistusrelvi ja harjutusrelvi.

(2) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskepaik on koht, mida saab väljaõppe eesmärgil ajutiselt kasutada teenistusrelvadest ja harjutusrelvadest laskmiseks.

(3) Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

33) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, nende oluliste osade ja laskemoona käitlemise üle eraõiguslike isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korrakaitseorganid võivad riiklikusse järelevalvesse kaasata ka teisi käesoleva seaduse § 8336 lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmeid.”;

34) paragrahvi 881 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37, 38, 44, 47 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

35) seaduse §-d 8914 ja 8915 tunnistatakse kehtetuks;

36) seaduse 131. peatükki täiendatakse §-dega 8916‒8919 järgmises sõnastuses:

§ 8916. Sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kohta andmete esitamata jätmine

(1) Sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona või lahingumoona kohta andmete esitamata jätmise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 8917. Tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmine

(1) Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmise eest, kui see juhtub vähemalt teist korda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 8918. Konfiskeerimise kohaldamine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911 ja 8913 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 8919. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916 ja 8917 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul);
2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul);
3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul);
4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).”;

37) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Käesoleva seaduse 2018. aasta 1. juulil jõustunud § 24 lõike 2 redaktsiooni kohaldatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist.”;

38) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39).”.

§ 2. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala”;

2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus kehtestab strateegilise kauba kontrolli süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet, strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades.”;

3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse organile ja asutusele, kohtuasutusele või sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kuuluvate või neile mõeldud teenistusrelvade ja laskemoona sisseveole relvaseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras vormistatud valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku antud loa alusel;”;

4) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaitseväele” sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutustele”;

5) paragrahvi 1 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ja sõjaväevormile”;

6) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui sõjalise kauba käitlemisele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust ainult nendele nõuetele, mida ei ole reguleeritud muu seadusega.”;

8) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Komisjon arutab ja otsustab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis sätestatud kauba veo, kaubaga seotud teenuse osutamise ja tehingu tegemise piirangutega seonduvaid küsimusi, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatut.”;

10) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kauba veo, teenuse osutamise ja tehingu tegemisega seotud toimingute andmed.”;

11) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Litsentsi saamiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus koos lisadokumentidega elektroonselt või erandjuhul paberil. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja. Avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel võib taotlusele alla kirjutada selleks volitatud isik.”;

12) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) relva ja relva oluliste osade markeering, kui see on relvaseadusega nõutav;”;

13) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lõppkasutaja kinnitus lõppkasutuse tingimuste kohta ja komisjoni nõudmise korral välisriigi asjaomase asutuse lõppkasutuse järelevalve dokument ning teave taotleja poolt võetud lõppkasutuse kohustuste kohta;”;

14) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Taotluse menetlemine lõpetatakse, kui taotleja ei esita komisjoni nõutud asjakohast lisateavet 30 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.”;

15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktidega 71‒73 järgmises sõnastuses:

„71) taotleja ei ole teavitanud komisjoni lepingu sõlmimise kavatsusest relvaseaduse §-s 8318 sätestatud nõuete kohaselt;
72) taotleja ei ole täitnud teiste riikide isikute või ametiasutuste ees võetud lõppkasutuse või lõppkasutaja kohustusi või keeldub komisjonile asjakohase teabe esitamisest;
73) ei ole täidetud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimused;”;

16) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kauba vedu, kaubaga seotud teenuse osutamist või tehingu tegemist käsitlevatele dokumentidele, kui sellise kauba veoks, kaubaga seotud teenuse osutamiseks või tehingu tegemiseks on väljastatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõike 21 alusel kaubaveoluba.”;

17) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taotluse menetlemine lõpetatakse, kui taotleja ei esita komisjoni nõutud asjakohast lisateavet 30 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.”;

18) paragrahvi 39 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sertifitseerimiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus koos lisadokumentidega elektroonselt või erandjuhul paberil.”;

19) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemine lõpetatakse, kui taotleja ei ole esitanud komisjoni nõutud asjakohast lisateavet 30 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.”;

20) paragrahvi 42 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sertifikaat või sertifitseerimisotsuse ärakiri väljastatakse elektroonselt või saadetakse isikule posti teel väljastusteatega või lihtkirjaga või antakse kätte allkirja vastu.”;

21) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sõjalise kauba registreeritud vahendaja peab igaks vahendustehinguks, välja arvatud läbirääkimiste pidamine ja kauba päritolu-, lähte- või sihtriigi isikuga eellepingu sõlmimine, taotlema litsentsi.”;

22) paragrahvi 50 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimise taotlemiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus koos lisadokumentidega elektroonselt või erandjuhul paberil.”;

23) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kauba või teenusega seotud riigid;”;

24) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemine lõpetatakse, kui taotleja ei ole esitanud komisjoni nõutud asjakohast lisateavet 30 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.”;

25) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõppkasutuse järelevalve dokumendi saamiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus koos lisadokumentidega elektroonselt või erandjuhul paberil. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja. Avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel võib alla kirjutada selleks volitatud isik.”;

26) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemine lõpetatakse, kui taotleja ei ole esitanud komisjoni nõutud asjakohast lisateavet 30 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.”;

27) paragrahvi 74 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogusse kantakse andmed strateegilise kauba ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikes 21 nimetatud kaubaga seotud järgmiste toimingute kohta:”;

28) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

71. peatükk
Sõjalise kauba demilitariseerimine

§ 831. Sõjalise kauba demilitariseerimise lubamine

(1) Loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja demilitariseerimise tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Sõjalise kauba demilitariseerimine käesoleva seaduse tähenduses on toote sõjaliste omaduste või funktsioonide muutmine või eemaldamine, mille tulemusena on võimalik toodet võõrandada eraõiguslikule isikule käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Demilitariseerida on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud sõjalist kaupa. Isikutel on lubatud Eestisse sisse tuua ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud demilitariseeritud sõjalist kaupa.

§ 832. Demilitariseeritud sõjalise kauba nõuetele vastavuse tuvastamine

(1) Kaitseväe, muu valitsusasutuse, Kaitseliidu või teises riigis demilitariseeritud sõjaline kaup peab vastama käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel määrusega kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(2) Teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba Eestisse sisseveost teavitab isik komisjoni kirjalikult vähemalt 20 tööpäeva enne kauba sissevedu. Komisjonile esitatakse teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba kohta järgmised andmed:
1) omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ning e-posti aadress, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress, kontaktisiku nimi ja telefoninumber;
2) sõjalise kauba nimetus ja muud asjakohased andmed sõjalise kauba kohta;
3) teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba päritolu ja üleandmist tõendavad andmed ning dokumendid;
4) transpordi viis ja eeldatav Eestisse sisseveo aeg.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde ja kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba Eestisse sisse vedanud isik esitab koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetega Kaitseväele taotluse tuvastada sõjalise kauba vastavus käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(5) Kaitsevägi vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba Kaitseväe valdusse andmisest arvates. Taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada 20 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu.

(6) Kui Kaitsevägi tuvastab teises riigis demilitariseeritud sõjalise kauba vastavust käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, võib ta tuvastamisse kaasata teisi riigiasutusi ja spetsialiste.

(7) Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 833. Demilitariseeritud sõjalise kauba tehniliste nõuetega vastavusse viimine

(1) Kui teises riigis demilitariseeritud sõjaline kaup ei vasta käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, võib sõjalise kauba omanik lasta selle relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omava isiku juures muuta kehtestatud tehnilistele nõuetele vastavaks või tagasi viia, kui sõjaliseks kaubaks on sõjarelv. Sõiduki või muu toote puhul võib sõiduki või muu toote komisjoni nõusolekul nõuetega vastavusse viia füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sellist liiki sõiduki või toote parandamisega.

(2) Füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus muuta sõjaline kaup käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele vastavaks, peab andma kõik materjalid ja osad, mille ta seadmelt, sõidukilt või muult tootelt eemaldab, üle Kaitseväele koos seadme, sõiduki või muu tootega, välja arvatud relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusluba omav isik.

(3) Kui käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele mittevastava sõjalise kauba valdaja loobub sõjalise kauba tehniliste nõuetega vastavusse viimisest ja soovib selle tagasi viia, toimub see käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud eriloa alusel.

(4) Kui käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele mittevastava sõjalise kauba valdaja loobub sõjalise kauba tehniliste nõuetega vastavusse viimisest ja kauba tagasi viimisest, annab ta selle tasuta üle Kaitseväele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjalise kauba tehniliste nõuetega vastavusse viimise toimingute, tagasiviimise, sealhulgas transpordi ja hoidmise kulud kannab sõjalise kauba Eestisse sisse vedanud isik.

§ 834. Demilitariseeritud sõjalise kauba nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Kui teises riigis demilitariseeritud sõjaline kaup vastab käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, tunnistab Kaitsevägi selle sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavaks ja väljastab demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tunnistuse.

(2) Kaitseväes, muus valitsusasutuses või Kaitseliidus demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavust eeldatakse. Kaitsevägi väljastab tunnistuse demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse kohta.

(3) Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 835. Demilitariseeritud sõjalise kauba registreerimine

Kui käesoleva seaduse § 831 lõike 1 alusel kehtestatud sõjalise kauba loetelus olevale kaubale on demilitariseerituna kehtestatud registreerimise kohustus, tuleb see demilitariseeritud sõjaline kaup registreerida asjakohases registris.

§ 836. Demilitariseeritud sõjalise kauba taastamise keeld

Sõjalise kauba demilitariseerimise käigus selle sõjaliste omaduste või funktsioonide taastamine (remilitariseerimine) on keelatud.”;

29) paragrahvi 84 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Politsei- ja Piirivalveamet.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses:

§ 871. Politsei- ja Piirivalveameti pädevus

Politsei- ja Piirivalveamet teostab järelevalvet demilitariseeritud sõjalise kauba käitlemise nõuete täitmise üle oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seadusega.”.

§ 3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pädevuseksam on Tehnilise Järelevalve Ameti korraldatav lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitleja personali erialaste teadmiste ja oskuste kontroll pädevustunnistuse andmisel. Kui pädevustunnistuse taotleja kompetentsus on tõendatud erialase väljaõppe ning töökogemusega, võib Tehnilise Järelevalve Amet väljastada pädevustunnistuse ilma eksamita.”;

2) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitleja personali pädevuseksami läbiviimise ja hindamise korra ning nõuded pädevustunnistuse andmisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

3) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse arv „4000” arvuga „20 000”;

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada lõhkematerjalilao käitamisloa ja väljaspool lõhkematerjaliladu lõhkematerjali hoidmise loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.”.

§ 4. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregister” sõnadega „sõjaväerelvade register” vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõikes 4, § 42 lõigetes 7, 9 ja 10, § 43 lõikes 9, § 46 lõikes 4, § 72 lõikes 2, § 79 lõikes 4 ja §-s 94 asendatakse sõna „sõjaväerelv” sõnaga „sõjarelv” vastavas käändes;

3) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõnad „teenistus- ega sõjaväerelv” sõnaga „sõjarelv”;

4) paragrahvis 52 asendatakse läbivalt sõnad „teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register” sõnadega „teenistus- ja tsiviilrelvade register” vastavas käändes.

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kaitseväelase vormiriietuse demilitariseerimise nõuded määrusega.”;

2) paragrahvi 121 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitseväe juhataja asendamise kord sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.”;

3) paragrahvi 121 lõiked 41–61 ja 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 16 nimetatud seaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks.”;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) Politsei- ja Piirivalveametil relvaseaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks.”.

§ 7. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 414 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud vähemalt teist korda;
2) teo objektiks on olnud lõhkeaine suures koguses;
3) sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või
4) kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

2) paragrahvi 415 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 415. Lõhkeseadeldise, lahingumoona ja nende olulise osa ebaseaduslik käitlemine”;

3) paragrahvi 415 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, või lahingumoona või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

4) paragrahvi 415 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud vähemalt teist korda;
2) see on toime pandud grupi poolt;
3) teo objektiks või vahendiks on olnud lahingumoon suures koguses;
4) sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või
5) kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.”;

5) paragrahvi 415 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

6) seadustikku täiendatakse §-ga 4182 järgmises sõnastuses:

§ 4182. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslik käitlemine

(1) Sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, üleandmise, võõrandamise või muu ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva laskekõlblikuks muutmise eest –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud vähemalt teist korda;
2) see on toime pandud grupi poolt;
3) teo objektiks või vahendiks on olnud sõjarelvad, nende olulised osad või sõjalise otstarbega laskemoon suures koguses;
4) sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või
5) kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

7) seadustiku 22. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 4213 järgmises sõnastuses:

§ 4213. Demilitariseeritud sõjalise kauba ebaseaduslik käitlemine

(1) Demilitariseeritud sõjalise kauba algsete sõjaliste omaduste või funktsioonide taastamise (remilitariseerimise) eest –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud grupi poolt;
2) see on toime pandud vähemalt teist korda;
3) sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või
4) kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks või vahendiks olnud aine või eseme.

(5) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”.

§ 8. Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „või lõhkematerjaliseaduse” sõnadega „, lõhkematerjaliseaduse või relvaseaduse”;

2) paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse arv „8400” arvuga „20 000”.

§ 9. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Justiitsministeerium – käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1–7, 11 ja 12 nimetatud registritesse kantud varaga tehingu tegemise keelu või piirangu korral;”;

2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud registritesse kantud vallasasjade või õigustega tehingu tegemise keelu või piirangu korral; teenuse, välja arvatud kaubaga seotud teenuse osutamise keelu või piirangu korral;”;

3) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud strateegilise kauba”;

4) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja sõnad „strateegilise kauba veo, samuti strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise keelu või piirangu korral;”;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium.”;

6) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Loa andmine”;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21‒23 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab kauba vedu, kaubaga seotud teenuse osutamist või tehingu tegemist vaid pädeva asutuse kaubaveoloa alusel, annab loa strateegilise kauba seaduse §-s 8 nimetatud strateegilise kauba komisjon. Kaubaveoloale kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(23) Kaubaveoloa vormi ja kaubaveoloa taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

8) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) õhusõidukite register;”.

§ 10. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.03.2018, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktid 5 ja 7 jäetakse välja;

2) paragrahvi 1 punkt 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

50) paragrahvi 43 lõike 1 punktid 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
11) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;”;”;

3) paragrahvi 1 punkt 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

68) paragrahvi 59 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist ajutiselt väljaveetavate relvade, tulirelva oluliste osade ning laskemoona nomenklatuuri ja eriloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Strateegiliseks kaubaks oleva relva, selle laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu ning tsiviilrelva, strateegiliseks kaubaks oleva relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle osa, olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja vastava teenuse osutamine, samuti sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks ettenähtud relva, selle osa, olulise osa ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4–7 sätestatud juhtudel.”;”;

4) paragrahvi 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 162 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud alustel ja korras, sealhulgas kasutada relvaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud relva.”;”.

§ 11. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 11. jaotisega järgmises sõnastuses:

11. jaotis
Relvaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2021. Sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud toimingud

(1) Sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 950 eurot.

(2) Sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiskoha käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1150 eurot.”;

2) seaduse 11. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 2671 järgmises sõnastuses:

§ 2671. Sõjarelvaga, sõjalise otstarbega laskemoonaga ja lahingumoonaga seotud tegevusalal tegevusloa või käitamisloa andmine

(1) Sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 950 eurot.

(2) Sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiskoha käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1150 eurot.”;

3) seaduse 13. peatüki 1. jagu täiendatakse 2. jaotisega järgmises sõnastuses:

2. jaotis
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 3031. Kaubaveoloa taotluse läbivaatamine

Kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot.”;

4) seadust täiendatakse 131. peatükiga järgmises sõnastuses:

131. peatükk
Kaitseministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Kaitseväe toimingud

1. jaotis
Strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 3201. Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamine

Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.”.

§ 12. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 21 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „sõjaväe- või teenistusrelva” sõnaga „tulirelva”.

§ 13. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json