RiigikoguseadusterviktekstKTSavaldamineavaldatud2009-12-09RT I200968463132526322010-01-01RT I2018-06-29+03:002018191290620180192018-07-012018-12-312011-03-15tyviseadus_1_10.02.2010.xsd129062018019702020-06-03Imre Sobnin339941Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseksKohtutäituri seadus2010-04-22RT I201022108133108472011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).2010-06-17RT I201038231133323862010-07-012010-12-16RT I2010-12-3021301220100022011-01-012011-02-17RT I2011-03-1431140320110032011-03-242011-02-17RT I2011-03-2111210320110012012-01-012012-06-06RT I2012-06-2931290620120032013-01-012012-12-05RT I2012-12-2111211220120012013-03-012012-12-20RT I2012-12-3151311220120052013-01-102013-12-11RT I2013-12-2311231220130012014-01-01, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.20202014-01-21RT I2014-01-3161310120140062014-02-01, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.20142014-02-19RT I2014-03-1341130320140042014-07-01 Seaduses asendatud läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.2014-06-19RT I2014-06-291091290620141092014-07-01, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.2015-02-18RT I2015-03-0521050320150022015-03-06, osaliselt 01.01.20172015-02-18RT I2015-03-1241120320150042015-10-01, osaliselt 01.03.20162016-06-15RT I2016-07-0811080720160012017-01-012017-06-07RT I2017-06-26171260620170172017-07-062017-12-13RT I2017-12-3021301220170022018-01-09, osaliselt 01.01.20192018-05-09RT I2018-05-3121310520180022018-06-10, osaliselt 01.10.2018, 01.01.2019 ja 01.01.20202018-06-06RT I2018-06-2911290620180012018-07-011ÜLDSÄTTED1Reguleerimisala1Käesolev seadus sätestab kohtutäituri ametitegevuse alused, kohtutäituri üle haldusjärelevalve teostamise ja distsiplinaarvastutuse korra, kohtutäituri tasustamise korra ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused.2Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitemenetlusele.2KOHTUTÄITUR1Kohtutäituri ametitegevus2Kohtutäituri õiguslik seisund1Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.2Kohtutäituri ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks.3Kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.4Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.5Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat.6Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab määrusega.3Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnadKohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab .4Kohtutäituri büroo1Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu.2Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas ning sobima isikute vastuvõtuks.3Büroo lahtiolekuaeg ja kohtutäituri vastuvõtuaeg tehakse avalikkusele teatavaks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) veebilehel, samuti pannakse teave nähtavale kohale kohtutäituri büroo sissepääsu juures. võib määrusega kehtestada lahtioleku- ja vastuvõtuaja alampiiri.RT I2018-05-3121310520180022018-06-104Samas tööpiirkonnas tegutsevad kohtutäiturid võivad valdkonna eest vastutava ministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused kirjaliku lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid ja osutab ametiteenuseid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.5Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.5Ametialased kitsendused1Kohtutäitur ei või kohtutäituri ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe-, teadus- ja loometöö ning tegutsemine pankrotihalduri või likvideerijana.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega:1olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega sellise tulundusühistu liige, mille põhikirjas on ette nähtud liikme isiklik vastutus tulundusühistu kohustuste eest;2olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige või prokurist;RT I2017-12-3021301220170022018-01-093olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;4olla kinnisasja sundvalitseja.RT I2017-12-3021301220170022018-01-093Koja veebilehel avaldatakse äriühingu, mille osad või aktsiad kohtutäiturile kuuluvad, nimi ja registrikood. Infot ei pea avaldama avalikult emiteeritud väärtpaberite omamise kohta. Andmed veebilehel avaldamiseks saadab kojale kohtutäitur.6Kohtutäituri ametitoimingud1Kohtutäitur teeb ametitoiminguid:1täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel;2dokumentide kättetoimetamisel kohtumenetlusseaduste alusel;3pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel;4seaduses ettenähtud juhtudel ja korras kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise (edaspidi ametlik enampakkumine) läbiviimisel väljaspool täitemenetlust;5välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel.RT I2016-07-0811080720160012017-01-012Kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras.7Ametikohustuste isiklik täitmine1Kohtutäitur täidab isiklikult järgmisi ametikohustusi:1täitemenetluse peatamine ja lõpetamine;2kehtetu - RT I2017-12-3021301220170022018-01-093täitemenetluses toimunud enampakkumisel müüdud vara kohta kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse ja teistele vararegistritele omandi üleandmise avalduste esitamine;4täitemenetluses vara müügist saadud tulemi jaotamine;5kehtetu - RT I2017-12-3021301220170022018-01-096pärandi inventuuri nimekirja allkirjastamine.2Menetlusosalisel on õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt.8Ametiteenuse osutamine1Kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena:1viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (edaspidi eraenampakkumine);2toimetada kätte dokumendi;3anda õigusnõu ja koostada õigusdokumente, kui tema haridus vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatule;4osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust;5tegutseda lepitajana vastavalt lepitusseadusele;6tegutseda vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.RT I2017-12-3021301220170022018-01-092Kohtutäitur teatab enne ametiteenuste osutamist kojale, millist liiki ametiteenuse osutamisega ta soovib tegelema hakata, ning sõlmib ametikindlustuslepingu nimetatud teenuste osutamisest tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud korras.3Kohtutäituril on õigus keelduda ametiteenuse osutamisest.4Kui kohtutäitur on nõustunud ametiteenuse osutamisega, ei saa ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda.5Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga.6Kohtutäitur ei või ametiteenuse osutamisel kasutada neid õigusi, mis kohtutäiturile on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast.7Kohtutäitur ei või läbi viia täitemenetlust asjas, mille lahendamises ta osales vahekohtunikuna.RT I2017-12-3021301220170022018-01-099Vastutus1Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest.2Käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppel viibiva kohtutäituri poolt süüliselt tekitatud kahju eest vastutab koda.3Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist.4Kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda.5Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest.6Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.7Käesolevas paragrahvis nimetatuga kaasnevad koja kulud kaetakse koja kohtutäiturite ametikogu (edaspidi ametikogu) eelarvest.8Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus.9Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.10Ametikindlustus1Kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel:1kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama;2kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot;RT I201022108133108472011-01-013kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.2Kohtutäitur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.3Kohtutäitur võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või kohtutäitur kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada.4Kohtutäitur esitab ametikindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast ametikindlustuslepingu sõlmimist ametikogu juhatusele. Ametikogu on kohustatud kontrollima kohtutäituri ametikindlustuse olemasolu.5Kui kohtutäituril ei ole kehtivat ametikindlustuslepingut, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused.RT I2018-05-3121310520180022018-06-106Kohtutäitur teatab ametikogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Kohtutäitur edastab ametikogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.7Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks sõlmib kindlustuslepingu ametikogu.11Ametisaladuse hoidmise kohustus1Kohtutäitur on kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist.2Ametisaladuse hoidmise kohustust peavad järgima kohtutäituri büroo ja koja töötajad ning ka kõik muud isikud, kellele kohtutäitur on seoses oma ametitegevusega andmeid avaldanud.3Kohtutäitur peab avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid:1menetlusosalistele;2kohtule;3kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;4kojale ja Justiitsministeeriumile järelevalve- ja distsiplinaarmenetluses;5muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik.4Kehtetu - RT I2015-03-1241120320150042016-03-015Kui ametitoimingu tegemisel ilmneb, et isik on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest pädevale asutusele väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.12Erialase enesetäiendamise kohustusKohtutäitur ja kohtutäituri abi peavad oma erialateadmisi pidevalt täiendama ning läbima käesoleva seaduse §-s 97 ettenähtud perioodilise õigusalase täiendusõppe.2Kohtutäituri ametitegevuse registreerimine ja dokumendid13Ametitegevuse registreerimine1Kõik kohtutäituri ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.2Isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti või ametiteenus osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.3Kohtutäituri ametitegevuse raamatule esitatavad nõuded, vormi ja pidamise korra kehtestab määrusega.4 võib määrata kindlaks aruandeperioodi, aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.14Dokumentide säilitamine1Kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud või saadud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid arhiiviseaduse tähenduses.RT I2011-03-2111210320110012012-01-012Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise ja üleandmise korra ning tähtajad kehtestab määrusega.15Dokumentide ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise, ametist tagandamise ning ametivolituste peatamise korralRT I2017-12-3021301220170022018-01-091Kui kohtutäitur ametist vabastatakse või tagandatakse (edaspidi koos lahkuv kohtutäitur) või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu.RT I2017-12-3021301220170022018-01-092Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad pooleliolevate ametitoimingute, sealhulgas täitemenetlustega seotud nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse kojale.RT I2018-05-3121310520180022018-06-103Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitoimingutega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile.4Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt.5Lahkuv kohtutäitur peab tagama koja poolt määratud isikutele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja ametitoimingutega seotud toimikute üleandmiseks vajalikule teabele.6 kehtestab määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra.7Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud ja selline seisund kestab üle kahe kuu, annab kohtutäitur teda asendavale kohtutäiturile üle enda poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Ametivolituste taastamisel antakse üleantud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused kohtutäiturile tagasi käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras.16Kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks kohustamineValdkonna eest vastutaval ministril ja ametikogul on õigus kohustada kohtutäiturit tegema ametist vabastatud, ametist tagandatud või peatatud ametivolitustega kohtutäituri ametitoiminguid.RT I2017-12-3021301220170022018-01-093Kohtutäituri ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametivolituste peatamine, kohtutäituri büroo töötajad17Kohtutäituriks saamise tingimused1Kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on:1tegutsenud kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina vähemalt ühe aasta või2töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami.2Kohtutäituriks ei või nimetada isikut:1keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;2kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;RT I2013-12-2311231220130012014-01-013kes on advokatuurist välja heidetud;4kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;5kes on pankrotivõlgnik;6kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;7kellelt on pankrotihalduri, vandetõlgi või patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine isiku enda avalduse alusel.RT I2013-12-2311231220130012014-01-0118Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimineKohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.19Kohtutäituri ametisse nimetamine ja ametisse asumine1Käesoleva seaduse § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik võib kandideerida vabale kohtutäiturikohale.2Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale.3Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium.4Konkursil osalemiseks esitatakse eksamikomisjonile avaldus, millele lisatakse järgmised dokumendid:1isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;2käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;3senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;4elulookirjeldus;5kandideerija omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele.5Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi läbiviimise korra kehtestab määrusega.6Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi viib läbi koja eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon).7Kohtutäituri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.8Pärast ametisse nimetamist ja enne ametisse asumist peab isik läbima käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppe. Väljaõppel olev kohtutäitur võib teha kohtutäituri nimel kõiki kohtutäituri ametitoiminguid ning olla kohtutäituri asendaja.9Väljaõpet ei pea läbima käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik.10Kohtutäitur peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast seda, kui eksamikomisjon loeb väljaõppe läbituks. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isik peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.20AmetivanneEnne ametisse asumist annab kohtutäitur valdkonna eest vastutavale ministrile ja kohtutäituri asendaja ametikogu juhatusele kohtutäituri ametivande:«Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»21Ametist vabastamine ja tagandamine1Valdkonna eest vastutav minister vabastab kohtutäituri ametist:1kohtutäituri kirjaliku avalduse alusel;2kohtutäituri terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal kohtutäiturina püsivalt töötada.2Valdkonna eest vastutav minister tagandab kohtutäituri ametist:1kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;2kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;3käesoleva seaduse § 97 lõikes 5 nimetatud alusel;4kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud nõuded või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on ametisse kandideerimisel esitanud tahtlikult valeandmeid;5käesoleva seaduse § 96 lõikes 6 nimetatud alusel;6kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 19 lõikes 10 ettenähtud ajal;7kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu;8kui kohtutäitur ei hüvita temalt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud nõuet täies ulatuses mõistliku aja jooksul või kohtutäitur on esitanud seoses kõnesoleva nõudega kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.RT I2017-12-3021301220170022018-01-0922Ametivolituste peatamine1Ametikogu juhatus võib peatada kohtutäituri ametivolitused järgmistel asjaoludel:RT I2018-05-3121310520180022018-06-101käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul kohtutäituri ametist vabastamise otsustamiseni;2kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni;3kohtutäiturile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni või õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni;4kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-105kohtutäituri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral kuni üheks aastaks;6kohtutäituri taotlusel, kui ta asub koja või rahvusvahelise kohtutäiturite esindusorganisatsiooni teenistusse, kuni viieks aastaks;7muul mõjuval põhjusel kuni kolmeks aastaks.11)]]>Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kohtutäituri ametivolitused peatada ka valdkonna eest vastutav minister.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Ametivolituste peatamise ajal ei kohaldata kohtutäiturile ametitoimingute tegemisega seotud kohtutäituri tegevust reguleerivaid õigusnorme. Ametivolituste peatamise ajal säilib kohtutäituri kohustus käituda ja tegutseda väärikalt.21)]]>Kohtutäituri suhtes on õigus läbi viia distsiplinaar- ja aukohtumenetlust ajal, kui tema ametivolitused on peatatud.RT I2017-12-3021301220170022018-01-093Ametivolituste peatamise ajal on kohtutäituril keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.4Kohtutäituri ametivolitused taastab ametikogu juhatus viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist. Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, taastab need valdkonna eest vastutav minister.RT I2018-05-3121310520180022018-06-1023Kohtutäituri büroo töötajad1Kohtutäituri büroo töötajad on kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad.2Kohtutäituri büroo töötajaks võib olla isik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri abi peab lisaks eelnevale olema läbinud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal, tema puhul ei või esineda käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kohtutäituri ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid, ta peab olema sooritanud kohtutäiturieksami ning kantud kohtutäituri abide nimekirja.3Kohtutäituri büroo töötaja on pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult.RT I2012-06-2931290620120032013-01-014Kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina töötanud vähemalt ühe aasta, võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras asendada kohtutäiturit.5Kohtutäitur, kes on ametis olnud üle kahe aasta, peab tagama, et tema büroos töötab vähemalt üks kohtutäituri abi. Ametikogu juhatus võib kohtutäituri mõjuval põhjusel nimetatud kohustuse täitmisest tähtajaliselt vabastada.6Kohtutäituri abina võib tegutseda ka kojas töötav isik, kes vastab kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele.24Kohtutäituri abide nimekiri1Kohtutäituri abide kohta peab nimekirja koda. Ametikogu juhatus kannab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirja isikud, kes1vastavad kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele;2on töösuhtes kojaga või kohtutäituriga.2Ametikogu juhatus märgib nimekirjas eraldi ära kohtutäiturite abid, kellel on õigus tegutseda kohtutäituri asendajana.3Ametikogu juhatus kustutab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirjast kohtutäituri abid, kelle suhtes on ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kandmise alus.4Kohtutäitur peab viivitamata taotlema ametikogu juhatuselt nimekirjas muudatuse tegemist, kui selline vajadus tuleneb seoses kohtutäituri büroos töötava abiga.5Nimekirjast kustutatud kuid kohtutäiturile esitatavatele nõuetele vastav kohtutäituri abi, kes on tegutsenud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib seitsme aasta jooksul nimekirjast kustutamisest arvates kandideerida vabale kohtutäituri ametikohale kohtutäiturieksamit uuesti sooritamata.6Nimekirja märgitakse kohtutäituri abi nimi ja kohtutäituri nimi, kelle büroos abi töötab.7Nimekiri avaldatakse koja veebilehel. Kohtutäituri abide nimekirja pidamise ja selle avaldamise täpsemad nõuded nähakse ette koja põhikirjas.4Kohtutäituri asendamine25Kohtutäituri asendamine1Kui kohtutäitur soovib viibida ametikohustuste täitmisest eemal üle kahe kuu kalendriaastas, peab ta selleks taotlema ametikogu juhatuselt ametivolituste peatamist. Kui kohtutäitur ei saa nimetatud taotlust esitada, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused omal algatusel.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Kui kohtutäitur soovib viibida või on sunnitud viibima oma ametikohustuste täitmisest eemal üle kümne tööpäeva kalendrikuus, peab ta sellest kirjalikult teavitama ametikogu, kes määrab kohtutäiturile asendaja. Kohtutäituri taotlusel võib kohtutäiturile määrata asendaja ka lühema eemalviibimise korral.3Kohtutäitur esitab koos käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse või teatisega ettepaneku asendajaks sobiva isiku kohta. Koja teenistuses olev kohtutäituri abi, asendatava kohtutäituri büroos töötav kohtutäituri abi ja asendatava kohtutäituriga samas piirkonnas tegutsev kohtutäitur ei või mõjuva põhjuseta asendamisest keelduda.4Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.5Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib ametikogu määrata sellele kohale asendaja. Justiitsministeeriumi nõudmisel määrab ametikogu täitmata ametikohale asendaja.6Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asendaja tegutseb koja kulul, kulud kaetakse ametikogu eelarveosast. Asendaja tegevuse tulemusena laekuvad tulud on ametikogu tulud.7Kohtutäituri asendamise korra kehtestab ametikogu otsusega.26Kohtutäituri asendaja1Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud kohtutäituri abi. Asendaja määramisel eelistatakse asendatava kohtutäituri büroos töötavat kohtutäituri abi.2Kui pärast kohtutäituri abi asendajaks määramist selgub, et isik ei vasta kohtutäituri asendajale esitatavatele nõuetele, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused kehtima.3Kohtutäituri asendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.27Kohtutäituri asendaja tasu1Kui kohtutäituri asendajaks määratakse teine kohtutäitur või kohtutäituri abi, kes ei ole asendatava kohtutäituri büroo töötaja, peab asendatav kohtutäitur maksma selle eest ametikogule tasu.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse, samuti koja poolt asendajale makstava tasu suuruse kehtestab ametikogu otsusega. Koda ei pea maksma asendamise eest tasu kohtutäituri abile, kes on asendatava kohtutäituri büroo töötaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud juhul.3Käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud asendajale maksab koda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule lisatasu, mille suurus võrdub poolega kohtutäituri büroo tegevuse puhaskasumist asendamise ajal.5Kohtutäituri ametitoimingu tasu1Ametitoimingu tasustamise alused28Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest1Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.2Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.3Pärandvara valitsemise tasu määrab kohus pärimisseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesolevat seadust selle tasu puhul ei kohaldata.RT I201038231133323862010-07-0129Kohtutäituri tasu liigid1Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.2Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.30Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik1Menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.2Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.3Ettemaksu tasub isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist.31Kohtutäituri tasu otsus1Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse.2Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud:1kohustatud isiku nimi ja aadress;2kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja ametialase konto number;3otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral selle andmed;4kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud;5viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.3Kohtutäituri tasu otsusele kirjutab alla kohtutäitur.32Kohtutäituri tasu sissenõudmine1Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega.2Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.3Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.4Rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 22 eurot.RT I2018-05-3121310520180022018-06-105Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.6Kui täitemenetluse asi antakse ühelt kohtutäiturilt teisele üle ning menetluse alustamise tasu on selle menetluse eest juba tasutud, ei või täitemenetluse asja ülevõttev kohtutäitur nõuda menetluse alustamise tasu maksmist.33Ettemaksu tasumata jätmine ja ettemaksu tagastamine1Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi.2Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist.3Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates.4Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.2Ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses34Täitemenetluse alustamise tasu1Täitemenetluse alustamise tasu sõltub varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.2Kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:1mittevaralise nõude puhul 15 eurot;2kuni 51 euro suuruse nõude puhul 15 eurot;3üle 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;4üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.3Kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:1mittevaralise nõude puhul 30 eurot;2kuni 51 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;351 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot;4üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot.RT I2015-03-0521050320150022017-01-0135Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad1Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks järgnevas tabelis toodud nõude summa järgi.
]]>2Kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-1021)]]>Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri põhitasu määr 5000 eurot.RT I2018-05-3121310520180022018-06-1022)]]>Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri tasu ettemaks 191 eurot.RT I2018-05-3121310520180022018-06-103Kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-104Kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-1036Kindla põhitasu määraga täitetoimingud1Kindla põhitasu määra alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest:1vallasasja väljanõudmine;2kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine);3lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;4kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine;41)]]>avaliku enampakkumise korraldamine, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand;RT I2017-12-3021301220170022018-01-095kehtetu - RT I2018-06-2911290620180012018-07-016sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmine;7muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine.2Kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on 140 eurot ja kohtutäituri tasu ettemaks 92 eurot.RT I2010-12-3021301220100022011-01-013Kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik.RT I201022108133108472011-01-0131)]]>Avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga.RT I2017-12-3021301220170022018-01-094Sundvõõrandamistoimingute põhitasu maksab sundvõõrandi saaja. Tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 35 alusel järgmiselt:1kehtetu - RT I2018-06-2911290620180012018-07-012sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmise eest on kohtutäituri tasu üks kolmandik tasumäärast, mis vastab sundvõõrandamise otsuses märgitud tasule.RT I2018-06-2911290620180012018-07-0137Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstav tasu1Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.2Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse käesoleva seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.371. ]]>Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu1Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik.2Välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku avamise tasu on 15 eurot.3Välisriigist laekuva elatise vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu on 4 eurot.4Kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande eest tasu, lisandub elatise vahendamise tasule rahvusvahelise ülekande tasu.RT I2016-07-0811080720160012017-01-0138Hagi tagamise eest makstav põhitasu1Hagi tagamise määruse täitmise põhitasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt:1kuni 3200-eurose hagi hinna korral on tasu 70 eurot;23201–12 800-eurose hagi hinna korral on tasu 140 eurot;3üle 12 800-eurose hagi hinna korral on tasu 278 eurot.RT I2010-12-3021301220100022011-01-012Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri põhitasu 92 eurot.RT I2010-12-3021301220100022011-01-013Kui hagi tagamise määrus käsitleb nii rahalist nõuet kui ka mitterahalist nõuet, liidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tasumäärad.4Hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist.5Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata.6Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest makstava põhitasu suurusele, maksmisele ja sissenõutavusele kohaldatakse mitterahalise nõude tagamiseks tehtud hagi tagamise määruse täitmise kohta sätestatut.RT I2017-06-26171260620170172017-07-06381. ]]>Täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise eest makstav põhitasu1Kui kohtutäitur teeb halduskohtu otsuse või määruse kohaselt toiminguid rahaliste nõuete täitmise tagamiseks või esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot.2Kohtutäituri põhitasu maksab isik, kes taotles täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise rakendamist, ning tasu muutub sissenõutavaks lahendi esitamisega sundtäitmiseks.RT I2014-01-3161310120140062014-02-0139Võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäiturile makstav tasuKehtetu - RT I2011-03-1431140320110032011-03-2440Varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu1Kui kohtutäitur teeb uurimisasutuse määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.2Kohtutäituri põhitasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:1kuni 32 000 euro väärtusega varalt 31 eurot;232 001–64 100 euro väärtusega varalt 63 eurot;3üle 64 100 euro väärtusega varalt 95 eurot.Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.RT I2010-12-3021301220100022011-01-01401. ]]>Kohtutäituri tasu elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud nõude puhul1Kui täitedokumendi täitmine on täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, on kohtutäituri põhitasu 22 eurot.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtutäituri tasu rakendub juhul, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates.RT I2015-03-0521050320150022017-01-0141Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu1Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu.RT I2015-03-0521050320150022017-01-012Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.42Väljatrüki ja õiendi väljastamise tasuRT I2017-12-3021301220170022018-01-091Väljatrüki väljastamise eest tasub väljatrükki taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile, kellel on seadusest tulenev õigus saada täitetoimikust teavet.RT I2017-12-3021301220170022018-01-092Kohtutäituri tasu dokumendi väljatrüki väljastamise eest on:RT I2017-12-3021301220170022018-01-091A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot;2A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot.RT I201022108133108472011-01-013Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest on kohtutäituri tasu 1,50 eurot.RT I2010-12-3021301220100022011-01-013Kohtutäituri lisatasu täitemenetluses43Kohtutäituri lisatasu1Kui käesoleva seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.2Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.44Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest1Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade või kinnisasjade arestimises, arvestatakse kohtutäituri lisatasu tunnitasuna esimesest tunnist alates käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud määras. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist.RT I2015-03-1241120320150042015-10-012Täitemenetluse seadustiku § 28 lõike 11 alusel võlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki läbiotsimise kohustuse täitmisel arvestatakse kohtutäituri lisatasuks tunnitasu alates läbiotsimise esimesest tunnist käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud määras ja mõistlikus suuruses sõidukulu.RT I2015-03-1241120320150042015-10-0145Lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest1Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.RT I2015-03-0521050320150022017-01-012Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu ning tasu võetakse tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.46Lisatasu vara muul viisil müügi eestVara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast.461. ]]>Lisatasu vallasvara müügi eestVallasvara müügi eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 20% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot.RT I2015-03-0521050320150022017-01-0147Lisatasu tunnitasuna1Käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 28 eurot. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast täitetoimingu tegemist.RT I2015-03-0521050320150022017-01-012Tunnitasuna määratud tasu puhul ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt täis- või pooltunniks.4Kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise, pärandi inventuuri tegemise ja ametliku enampakkumise korraldamise eest48Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu1Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri tasu ettemaksu 30 eurot. Ettemaksu ei või nõuda kohtu- või muult avalik-õiguslikult ametiasutuselt.2Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäiturile makstav tasu 30 eurot, kui adressaadile või tema seaduslikule esindajale oli võimalik dokumendid kätte toimetada:1rahvastikuregistrisse kantud aadressi või sidevahendi andmete kaudu või elektronpostiaadressi isikukood@eesti.ee kaudu;2füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetavasse registrisse kantud aadressil või eelnimetatud registri infosüsteemis registreeritud sidevahendi andmete kaudu.3Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata juhul on kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise eest makstav tasu 60 eurot.5Kui isikul, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, on seadusest tulenev kohustus registreerida enda aadress või sidevahendi andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registris ning see isik ei ole seda kohustust kohaselt täitnud, sealhulgas kui registris olevad andmed on vananenud või muul põhjusel valed, ning seetõttu ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada neid andmeid kasutades, tasub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tasust kohtutäituri tasu otsuse alusel 30 eurot ametitoimingu taotleja ja 30 eurot isik, kellele tuli dokumendid kätte toimetada.6Kohtutäituril ei ole õigust nõuda tasu ning tasutud ettemaks tagastatakse, kui kohtutäitur ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, selle puudumisel kahe kuu jooksul teinud kõike vajalikku ja mõistlikult võimalikku dokumentide seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks ja kui menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei vabasta kohtutäiturit menetlusdokumentide kättetoimetamise kohustusest.RT I2012-06-2931290620120032013-01-0149Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest1Pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel on kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt.RT I201038231133323862010-07-012Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot.RT I201022108133108472011-01-013Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile.50Kohtutäituri tasu ametliku enampakkumise läbiviimise eest1Enampakkumise läbiviimise eest tasub enampakkumise taotleja.2Enampakkumisel müüdava vara üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud vara hinnale hindamisakti kohaselt. Tasu arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud alustel.3Enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on kohtutäituri tasu 3% vara müügihinnast.4Kohtutäituril on õigus saada tasu pärast enampakkumise läbiviimist, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Enampakkumise nurjumisel on kohtutäituril õigus nõuda tasu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute eest.51Väljatrüki ja õiendi väljastamise tasuRT I2017-12-3021301220170022018-01-091Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingutega seotud väljatrüki väljastamise eest on kohtutäituril õigus saada tasu käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud määras.RT I2017-12-3021301220170022018-01-092Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingute kohta õiendi väljastamisel on kohtutäituri tasu 1,50 eurot.RT I2010-12-3021301220100022011-01-015Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine52Kaebuse esitamineKohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.53Kohtutäituri tasu tagastamineKui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.6Haldusjärelevalve ja distsiplinaarvastutus1Haldusjärelevalve54Haldusjärelevalve teostaja1Haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koda. Haldusjärelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus (edaspidi aukohus).RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-103Kehtetu - RT I2018-05-3121310520180022018-06-104Haldusjärelevalve teostamiseks võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik anda juhiseid ning haldusjärelevalve teostamisel koja vastuvõetud otsuseid kehtetuks tunnistada.RT I2018-05-3121310520180022018-06-1055Haldusjärelevalve teostamine1Haldusjärelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas:RT I2018-05-3121310520180022018-06-101kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet;2kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust;3ametitoimingute registreerimist ja infotehnoloogilise töö korraldust;4õigusaktidest või heast ametitavast tulenevate muude nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist.11)]]>Haldusjärelevalve teostaja on pädev kontrollima kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust ka nendes küsimustes, mida seaduse kohaselt on võimalik lahendada kas kaebe- või hagimenetluses.RT I2012-06-2931290620120032013-01-012Haldusjärelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist. Haldusjärelevalve teostajal on õigus sekkuda kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalvet tehes kohtutäituri otsustusmenetluse sisulistesse küsimustesse, kui kohtutäitur on eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu või väljakujunenud kohtupraktika vastu.RT I2012-06-2931290620120032013-01-013Kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korra kehtestab määrusega.2Distsiplinaarvastutus56Kohtutäituri distsiplinaarsüüteodKohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:1ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;2vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte.57Distsiplinaarkaristused1Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:1noomitus;2rahatrahv;3ametist tagandamine.2Kui distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tekib põhjendatud kahtlus, et ametiteenuste osutamine võib olla takistuseks kohtutäituri ametikohustuste nõuetekohasel täitmisel, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisele keelata kohtutäituril ametiteenuste osutamise kuni kolmeks aastaks.3Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul.4Aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse käesoleva seaduse §-s 100 nimetatud asjade menetlemisel.58Distsiplinaarmenetluse üleandmine ja lõpetamine1Justiitsministeerium võib anda kohtutäituri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse aukohtule lahendada.2Kui Justiitsministeerium on algatanud kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse, lõpetab aukohus samas asjas aukohtumenetluse.59Distsiplinaarmenetluse algatamine1Justiitsministeerium või koja aukohus võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Aukohus algatab ja viib läbi aukohtumenetluse käesoleva seaduse §-des 101 ja 102 sätestatud korras.3Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab distsiplinaarmenetluse algataja kohtutäiturilt kirjalikku seletust.4Kui aukohus esitab Justiitsministeeriumile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse kohtutäituri ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.60Justiitsministeeriumi määratavad distsiplinaarkaristused1Justiitsministeeriumi kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:1noomitus;2rahatrahv 64–6400 eurot;RT I201022108133108472011-01-013ametist tagandamine.2Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahv kantakse riigituludesse.21)]]>Justiitsministeeriumi otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.RT I2015-03-0521050320150022015-03-063Kohtutäituri võib ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks. Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulatakse ära kohtutäituri selgitused ja koja seisukoht.61Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad1Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.2Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.3Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.62Ühe distsiplinaarsüüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld1Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse.2Distsiplinaarsüüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus distsiplinaarsüütegu ja selle eest võib määrata uue distsiplinaarkaristuse.63Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- ja materiaalse vastutusegaKohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramine ei takista tema võtmist haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele, ja vastupidi.64Distsiplinaarkaristuse kustumineDistsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.65Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamineKohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul karistuse määramisest teadasaamisest.RT I2011-03-1431140320110032011-03-2466Kohtutäituri omal soovil ametist vabastamineKui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.3KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KODA1Koja üldsätted67Koja õiguslik seisund1Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi pankrotihaldur).2Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.68Koja põhikiri1Koja põhikiri võetakse vastu ning seda muudetakse ametikogu ja kutsekogu otsusega. Põhikirja või selle muutmise eelnõu kooskõlastatakse enne vastuvõtmist Justiitsministeeriumiga.2Koja põhikirjas sätestatakse koja organite töökorraldus, organite ja koja liikmete vahelised õigussuhted, koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse teisi koja tegevusega seonduvaid küsimusi.69Koja arengukava1Koja eelarve ja tegevuse planeerimise aluseks on koja arengukava, millega seatakse koja ning kohtutäituri ametitegevuse ja pankrotihalduri kutsetegevuse arengu eesmärgid järgnevaks neljaks eelarveaastaks. Arengukava vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.2Arengukava eelnõu koostamise korraldab koja eestseisus, arvestades kojale õigusaktidega pandud ülesandeid. Arengukava eelnõu tuleb enne ameti- ja kutsekogule vastuvõtmiseks esitamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.70Koja tegevuse õiguspärasuse tagamine1Haldusjärelevalvet koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium, kes võib nõuda koja eestseisuselt ja nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist ning esitada koja organi akti või toimingu peale halduskohtule protesti.2Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida ka koja majandustegevust.3Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta märtsis aruande koja tegevuse kohta lõppenud aastal ja töökava koja põhiülesannete täitmiseks jooksval aastal.4Kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, võib Justiitsministeerium teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.RT I201022108133108472011-01-0171Koja vara1Koja vara moodustub:1kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustuslikest liikmemaksudest;2aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest;3koja vahendite paigutamisest saadavast tulust;4annetustest;5muudest laekumistest.2Koja eestseisus võib anda ametikogu eelarveosa arvelt kohtutäiturile ametitegevuse alustamiseks või ametitegevusega seotud oluliste muudatuste elluviimiseks laenu või tagada samal otstarbel kohtutäituri poolt võetavat laenu.3Justiitsministeeriumi, ameti- või kutsekogu või revisjonikomisjoni nõudel määrab eestseisus koja majandustegevuse või majandustegevuse aastaaruande audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli viib läbi ameti- ja kutsekogu nimetatud audiitor.RT I2018-05-3121310520180022018-06-1072Koja eelarve1Koja eelarveaasta on kalendriaasta. Koja eelarve kinnitab eestseisus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembris.2Koja eelarve koosneb ametikogu eelarveosast, kutsekogu eelarveosast ja ühisest eelarveosast.3Ühises eelarveosas kajastatakse ameti- ja kutsekogu ühise tegevusega seotud tulu ja kulu, ameti- ja kutsekogu tegevusega otseselt mitteseotud koja tulu ja kulu ning koja ülalpidamiskulu. Ameti- ja kutsekogu eelarveosas kajastatakse üksnes vastava kogu tegevusega seotud koja tulu ja kulu.4Ühises eelarveosas kajastatavate kulude katteks eraldatakse rahalised vahendid nii ameti- kui ka kutsekogu eelarveosa arvelt. Ühise eelarveosa jaoks eraldatav summa jaotatakse ameti- ja kutsekogu vahel proportsionaalselt, lähtudes kummagi kogu liikmete arvust, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Otsuse poolt peab olema kaks kolmandikku eestseisuse liikmetest.73Koja majandusaastaKoja majandusaasta on kalendriaasta.74Koja liikmemaks1Ametikogu liikmemaksu arvestatakse kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu arvestatakse pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Kohtutäiturite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab ametikogu, pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.3Liikmemaks laekub vastavalt kas ameti- või kutsekogu eelarveossa. Koja liige, kes tegutseb nii kohtutäiturina kui ka pankrotihaldurina, tasub liikmemaksu nii ametikogule kui ka kutsekogule.RT I2012-12-3151311220120052013-01-104Liikmemaksu tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral peab oma kohustust rikkunud koja liige maksma ameti- või kutsekogule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.75Hea ameti- ja hea kutsetava1Ametikogu kehtestab hea ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik.2Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on pankrotihalduritele järgimiseks kohustuslik.3Hea ameti- või hea kutsetava eelnõu, samuti kummagi muutmise eelnõu tuleb enne kehtestamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.76Õigus kasutada riigivappi sisaldavat tähist1Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.2Eesti riigivapi kujutisega pitserit kasutatakse riigivapi seaduses sätestatud korras.RT I2018-05-3121310520180022018-06-1077Koja veebileht1Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. Veebilehel avaldatakse koja põhikiri, hea ameti- ja hea kutsetava ning teised avalikud dokumendid.2 võib kehtestada määrusega koja veebilehe kaudu kättesaadavaks tehtavate andmete loetelu.78Koja ülesandedKoja ülesanded on muu hulgas:1kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine;2hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle haldusjärelevalve teostamine;3kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine;4kohtutäiturite, kohtutäituri abide ja pankrotihaldurite nimekirja pidamine;5kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe korraldamine;6haldusjärelevalve kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;7soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;8kohtutäiturite ja pankrotihaldurite väljaõppe läbiviimine;9kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihalduri eksami läbiviimine;10kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;11kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;12Justiitsministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel;RT I2014-03-1341130320140042014-07-0113kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine;14välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;15kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja avaldamine seaduses sätestatud korras;RT I2018-05-3121310520180022018-06-1016andmete väljastamine täitemenetlusregistrist selleks õigustatud isikutele;RT I2017-12-3021301220170022018-01-0917kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel;18kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;19ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine;20koja vara valitsemine;21kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale;22täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine;23Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine;RT I2017-06-26171260620170172017-07-0624koja vahekohtu tegevuse korraldamine.RT I2017-12-3021301220170022018-01-09781. ]]>Teabeasutus Euroopa arestimismääruse menetluses1Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 kohaselt on pädev kontot käsitlevat teavet hankima koda.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 14 lõike 5 punkti a kohaselt on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel krediidiasutustel ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalidel kohustus avaldada kojale järelepärimise alusel teavet konto olemasolu või puudumise kohta.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud teabe hankimise taotluse läbivaatamisel on teabeasutuse toimingute tegemine tasuline.4Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud taotluse esitamisel tasub taotluse esitaja 20 eurot koja veebilehel avaldatud koja arvelduskontole. Kuni tasu ei ole laekunud, ei pea koda teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toiminguid tegema. Taotluse läbivaatamise tasu arvatakse koja tuludesse.5Koda teeb teabe hankimise taotlusega seonduvad toimingud viivitamata.RT I2017-06-26171260620170172017-07-06782. ]]>Kohtutäiturite nimekiri1Koda peab kohtutäiturite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:1ees- ja perekonnanimi;2isikukood;3aadress ja sihtnumber;4ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;5ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;6põhitegevusala;7Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood;8ärinimi ja ärikood nende olemasolul;9ametikonto andmed;10e-posti aadress;11kohtutäituri ametinumber;12büroo esinduste aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid;13büroo esinduste tööajad;14kohtutäituri vastuvõtuajad;15kohtutäituri osutatavad ametiteenused;16andmed kohtutäituri hariduse kohta;17andmed kohtutäituri täiendusõppe kohustuse täitmise kohta;18andmed kohtutäituri ametikindlustuse kohta;19ametitegevuse lõpetamise korral andmed toimikute üleandmise kohta.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.RT I2018-05-3121310520180022018-10-012Koja organid79Koja organid1Koja organid on:1ametikogu;2kutsekogu;3eestseisus;4ametikogu juhatus;5kutsekogu juhatus;6eksamikomisjon;7revisjonikomisjon;8aukohus.2Koja eestseisusel on õigus moodustada komisjone koja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.1Ameti- ja kutsekogu80Ameti- ja kutsekogu1Ameti- ja kutsekogu on koja kõrgeimad organid.2Ametikogusse kuuluvad kõik kohtutäiturid.3Kutsekogusse kuuluvad kõik pankrotihaldurid.81Korraline ameti- ja kutsekogu1Korraline ameti- ja kutsekogu kogunevad ühiselt hiljemalt iga aasta 31. märtsil.RT I2017-12-3021301220170022018-01-092Eestseisus teatab koja liikmetele korralise ameti- ja kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha vähemalt üks kuu enne kogunemist.RT I2017-12-3021301220170022018-01-093Päevakorda võib ameti- ja kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ametikogu esindatud häältest ja kutsekogu esindatud häältest.82Erakorraline ameti- ja kutsekogu1Erakorraline ameti- ja kutsekogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Erakorraline ameti- ja kutsekogu ei pea kokku tulema ühiselt ega ühel ajal.2Erakorralise ameti- ja kutsekogu kutsub eestseisus kokku:1omal algatusel;2ameti- või kutsekogu juhatuse ettepanekul;3valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;4vähemalt ühe kolmandiku ameti- või kutsekogu liikmete algatusel.3Eestseisus teatab ameti- või kutsekogusse kuuluvatele koja liikmetele erakorralise ameti- või kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha üks kuu enne kogunemist.4Eestseisus võib erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise asemel anda lahendamist vajava küsimuse ameti- või kutsekogule otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras.5Kui eestseisus ei kutsu ameti- või kutsekogu kokku ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamist või ei anna sama aja jooksul küsimust otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras, on ettepaneku teinud organil või isikutel õigus erakorraline ameti- või kutsekogu ise kokku kutsuda.6Erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise algataja määrab ka päevakorra. Päevakorda võib ameti- või kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ameti- või kutsekogul osalevatest liikmetest.83Ameti- ja kutsekogu otsuste vastuvõtmine1Koja liige on kohustatud isiklikult osalema ameti- või kutsekogu töös.2Koja liige ei või ameti- või kutsekogus otsustatavate küsimuste otsustamises osalemisest loobuda ega keelduda.3Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ametikogul osalenud liikmetest ja üle poole korralisel või erakorralisel kutsekogul osalenud liikmetest.4Ameti- või kutsekogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ameti- või kutsekogul osalenud liikmetest.5Igal koja liikmel on ameti- või kutsekogus, kuhu ta kuulub, üks hääl. Kui kohtutäitur kuulub nii ameti- kui ka kutsekogusse, on tal mõlemas kogus üks hääl.RT I2017-12-3021301220170022018-01-0984Otsuse vastuvõtmine ameti- ja kutsekogu kokku kutsumata1Ameti- või kutsekogu liikmetel on eestseisuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid ameti- või kutsekogu pädevuses olevates küsimustes ameti- või kutsekogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.2Ameti- või kutsekogu liige ei või keelduda ega loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemisest. Liige peab otsustamises osalema isiklikult.3Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole ameti- või kutsekogu liikmetest. Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nii ameti- kui ka kutsekogu liikmetest.4Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida koja organeid.5Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse koja põhikirjas.85Koja organite valimise kordKoja organitesse ameti- või kutsekogu poolt liikmete valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:1iga organi liikmed valitakse eraldi;2hääletamine on salajane;3valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust nõuet;4häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse valimise teine voor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Teises voorus häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku;5ühe valitava organi liige ei või samal ajal olla teise valitava organi liige.86Ameti- ja kutsekogu ülesanded1Ameti- ja kutsekogu:1võtavad vastu koja põhikirja;2võtavad vastu koja arengukava;3kinnitavad liikmemaksu miinimummäära;4kinnitavad eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande;5kinnitavad koja majandusaasta aruande;6nimetavad audiitori.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nii ameti- kui ka kutsekogu liikmete poolthäälteenamus.3Ametikogu:1valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi ametikogu juhatuse;2valib kaks kohtutäiturit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;3valib kolm kohtutäiturit aukohtu töös osalemiseks;4valib kaks kohtutäiturit ja kaks kohtutäiturite asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;RT I2012-12-3151311220120052013-01-105kehtestab kohtutäiturite liikmemaksu suuruse;6kehtestab kohtutäiturite hea ametitava;7annab juhiseid kohtutäiturite ametipraktika ühtlustamiseks;8otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.4Kutsekogu:1valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse;2valib kaks pankrotihaldurit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;3valib kolm pankrotihaldurit aukohtu töös osalemiseks;4valib kaks pankrotihaldurit ja kaks pankrotihaldurite asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;RT I2012-12-3151311220120052013-01-105kehtestab pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse;6kehtestab pankrotihaldurite hea kutsetava;7annab juhiseid pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;8otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.2Eestseisus ja koja esimees87Eestseisus1Eestseisus on koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise.2Eestseisus on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid.3Eestseisus nimetab ametisse koja kantsleri ning kinnitab kantsleri ametijuhendi ja kantslerile makstava tasu suuruse.4Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed ning valdkonna eest vastutava ministri nimetatud isik. Eestseisuse liikme volitused lõpevad samal ajal kui tema volitused ameti- või kutsekogu juhatuse liikmena. Valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liikme volitused lõpevad uue eestseisuse liikme nimetamisega.88Koja esimees1Eestseisus valib eestseisuse liikmete hulgast koja esimehe ja aseesimehe. Koja aseesimees ei tohi kuuluda koja esimehega samasse ameti- või kutsekogusse. Esimeheks ja aseesimeheks ei või valida valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liiget.2Koja esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kolm aastat, kuid nimetatud tähtajast olenemata ei kesta need kauem kui nende volitused eestseisuse liikmena. Volituste tähtaja lõppemisel võib koja esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Koja esimehe ja aseesimehe võib enne nende volituste tähtaja lõppemist tagasi kutsuda.3Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse esimees esindab koda vastavalt oma vastutusvaldkonnale koja esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Koja kantsler esindab koda esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.4Koja esimees korraldab eestseisuse tegevust. Esimehe puudumisel korraldab eestseisuse tegevust koja aseesimees.5Koja esimehe töövõimetuse korral asendab teda aseesimees. Muul juhul asendab esimeest aseesimees koja esimehe määratud korras.89Eestseisuse koosolekud ja otsuste vastuvõtmine1Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.2Eestseisuse koosoleku kutsub kokku koja esimees. Koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.3Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti.4Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsuse tegemisel osalenud eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et otsust ei ole vastu võetud.5Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata koja põhikirjas ettenähtud korras.90Koja kantslerKoja kantsler korraldab koja tegevust, juhatab koja kantseleid ja tagab koja organite teenindamise. Kantsleri ametiaja kestus on viis aastat. Kantsler allub koja esimehele.RT I2017-12-3021301220170022018-01-093Ameti- ja kutsekogu juhatus91Ameti- ja kutsekogu juhatus1Ameti- ja kutsekogu juhatus on koja alaliselt tegutsevad juhtorganid, kes juhivad koja tegevust ja viivad ellu ameti- ja kutsekogu ning eestseisuse otsuseid. Kumbki juhatus vastutab koja ülesannete täitmise eest oma ameti- või kutsetegevuse valdkonnas.2Ametikogu juhatusse kuulub kolm kohtutäiturit. Kutsekogu juhatusse kuulub kolm pankrotihaldurit. Kummagi juhatuse liikmete volituste tähtaeg on viis aastat.3Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatus valib oma juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.4Kummagi juhatuse töökord nähakse ette koja põhikirjas.92Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesandedAmeti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded on sõltuvalt nende ameti- või kutsetegevuse valdkonnast järgmised:1viia ellu vastavalt ameti- või kutsekogu otsuseid ning eestseisuse otsuseid;2korraldada õigustatud isikutele teabe väljastamist täitemenetlusregistrist ja koja arhiveeritud pankrotiasjade toimikutest;RT I2017-12-3021301220170022018-01-093osaleda koja arengukava eelnõu koostamisel ning eelarve planeerimisel ja koostamisel;4teostada haldusjärelevalvet liikmemaksu tähtaegse tasumise üle;5teostada haldusjärelevalvet ameti- ja kutsekindlustuse olemasolu üle;6koostada hea ameti- või hea kutsetava eelnõu;7nimetada kohtutäiturile seaduses sätestatud juhtudel asendaja;8nimetada pankrotihalduri kutse taotlejale juhendaja;9sõlmida ametikogu liikme poolt ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse § 10 tingimustele vastav kindlustusleping;10täita muid seadusest ja koja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.4Eksamikomisjon93Eksamikomisjon1Eksamikomisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.RT I2012-12-3151311220120052013-01-102Eksamikomisjoni kuuluvad:1kaks kohtutäiturite ametikogu määratud kohtutäiturit;RT I2012-12-3151311220120052013-01-102kaks pankrotihaldurite kutsekogu määratud pankrotihaldurit;RT I2012-12-3151311220120052013-01-103kaks valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut;4üks audiitorkogu määratud audiitor.3Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Eksamikomisjoni koosolekut juhib eksamikomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.4Eksamikomisjoni koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.5Eksamikomisjoni kohtutäiturist liiget asendab kohtutäiturist asendusliige. Eksamikomisjoni pankrotihaldurist liiget asendab pankrotihaldurist asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige. Audiitorkogu määratud audiitorit asendab audiitorkogu määratud audiitor.RT I2012-12-3151311220120052013-01-106Eksamikomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest.RT I2012-12-3151311220120052013-01-107Eksamikomisjoni liikme volitused kestavad kuni eksamikomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni.RT I2012-12-3151311220120052013-01-1094Eksamikomisjoni pädevusEksamikomisjon:1korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi;2korraldab ja viib läbi kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami;3kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ja pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsust;4viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi või pankrotihalduri täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras;5eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid ja pankrotihaldureid;6kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;7koostab kohtutäituri ja pankrotihalduri väljaõppekava ning hindab selle täitmist.95Eksamite korraldus ja tasuRT I2012-12-3151311220120052013-01-101Kohtutäituri eksamil ja pankrotihalduri eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.2Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.3Kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab määrusega.4Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Kohtutäituri eksam ja pankrotihalduri eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel.5Enne pankrotihalduri eksami ja kohtutäituri eksami, samuti käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.RT I2012-12-3151311220120052013-01-106Koda võib põhikirjas ette näha pankrotihalduri ja kohtutäituri eksami eest tasumise, tasu alandamise ja tasumisest vabastamise täpsema korra.RT I2012-12-3151311220120052013-01-1096Väljaõpe1Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist valdkonna eest vastutava ministri poolt või pankrotihalduri eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.2Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas.3Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta.4Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada.5Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.6Kui eksamikomisjon hindab kohtutäituri väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu kohtutäiturina tegutsemiseks sobimatuks, teeb ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks.7Kui eksamikomisjon hindab pankrotihalduri eksami sooritanud isiku väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu pankrotihaldurina tegutsemiseks sobimatuks, ei anta talle pankrotihalduri kutset.8Väljaõppel olevale kohtutäiturile maksab tasu koda ametikogu eelarveosast.97Täiendusõpe1Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab määrusega.2Eksamikomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.3Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaadid ja audiitorid, kes läbivad täiendusõppe kas advokatuuris või audiitorkogus.RT I2012-12-2111211220120012013-03-014Kui isik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab eksamikomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel loetakse eksam mittesooritatuks.5Kui kohtutäitur või kohtutäituri abi ei ilmu mõjuva põhjuseta korduseksamile või ei soorita seda, esitab ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kustutab kohtutäituri abi käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud nimekirjast.6Kui pankrotihaldur ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon pankrotihaldurite kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri kutse äravõtmiseks.5Revisjonikomisjon98Revisjonikomisjon1Revisjonikomisjon kontrollib koja majandustegevust ja asjaajamist. Revisjonikomisjonil on õigus saada koja organitelt, koja esimehelt ja kantslerilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet.2Koja eestseisus esitab koja tegevusaruande ja majandusaasta aruande enne koja ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. Tegevusaruande ja majandusaasta aruande kontrollimisel jälgib revisjonikomisjon ka kontrollitava perioodi eelarve vastavust arengukavale. Revisjonikomisjon esitab oma arvamuse ameti- ja kutsekogule.3Revisjonikomisjon moodustatakse neljaliikmelisena viieks aastaks. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.6Aukohus99Aukohus1Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.2Aukohtusse kuulub kolm kohtutäiturit, kolm pankrotihaldurit ja üks valdkonna eest vastutava ministri määratud isik.3Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest või pankrotihalduritest liikmete seast.4Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.5Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.6Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta end asja arutamisest taandama.100Aukohtu pädevusAukohus võib lahendada:1koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;2kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi;3kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.RT I2018-05-3121310520180022018-06-10101Aukohtumenetluse algatamine1Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.2Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur või pankrotihaldur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.RT I2018-05-3121310520180022018-06-103Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata ameti- või kutsekogu juhatusele ja Justiitsministeeriumile.4Justiitsministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.102Aukohtumenetlus1Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses.2Aukohtus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.3Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja kolme kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates, tehes selle kohta põhistatud otsuse. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamist kuni kaks kuud. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada isiku tõttu, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.103Aukohtu otsus1Aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus ja rahatrahv 64–6400 eurot, mis laekub vastavalt ametikogu või kutsekogu eelarveosasse. Koja aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.RT I201022108133108472011-01-0111)]]>Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine või kutsealal tegutsemise õiguse äravõtmine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kutsekogu juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt tegutsemise õiguse äravõtmiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.3Aukohtu distsiplinaarkaristuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks ameti- või kutsekogu liikmetele olenevalt sellest, kelle tegevuse peale esitatud kaebust aukohus läbi vaatas.4Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur ja pankrotihaldur esitada kaebuse halduskohtule.5Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.RT I2018-05-3121310520180022018-06-106Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.RT I2018-05-3121310520180022018-06-103Koja vahekohusRT I2017-12-3021301220170022018-01-091031. ]]>Koja vahekohus1Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ.2Koja vahekohus menetleb poolte kokkuleppel rahalisi nõudeid.3Koda kehtestab vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu.RT I2017-12-3021301220170022018-01-094RAKENDUSSÄTTED1Üleminekusätted104Kohtutäituri haridusnõude erisusKuni 2002. aasta 1. juulini ametisse nimetatud kohtutäiturile ei kohaldata käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet.105Kohtutäituri distsiplinaarkaristuse aegumise erisusEnne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.106Kohtutäituri asendamise erisus1Enne käesoleva seaduse jõustumist kohtutäituri asendaja eksami sooritanud või atesteerimise läbinud isikul on õigus kohtutäiturit asendada, kuni täitub viis aastat kohtutäituri asendaja eksami sooritamisest või viimasest atesteerimisest.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtutäituri asendaja asendab kohtutäiturit käesolevas seaduses sätestatud korras.107Kohtutäituri tasumäärade rakendamineEnne käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale.108Koja liikmeks saamise tingimused1Kõik käesoleva seaduse jõustumisel kohtutäiturina tegutsevad isikud ja justiitsministri poolt kohtutäituri seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud kohtutäituri asendajad saavad seaduse jõustumisel koja liikmeks.2Pankrotihaldur, vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi, kes soovivad jätkata tegevust pankrotihaldurina, esitavad kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates Justiitsministeeriumile koja liikmeks astumise avalduse. Kui pankrotihaldur ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult pankrotihaldurina tegutsemise õiguse.109Esimese ameti- ja kutsekogu kokkukutsumineJustiitsminister kutsub kokku esimese ameti- ja kutsekogu, kes valivad koja organid. Kuni eestseisuse ja juhatuste valimiseni juhib koda justiitsministri määratud isik.1091. ]]>Käesoleva seaduse § 90 rakendamineKäesoleva seaduse § 90 muudatuse jõustumisel ametis olev koja kantsler loetakse eelnimetatud sätte muudatuse jõustumisest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.RT I2017-12-3021301220170022018-01-09110Menetluses olevate pankrotiasjade üleandmine1Pankrotihaldur, vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi, kes ei soovi koja liikmeks astuda, võib menetleda lõpuni pankrotiasjad, milles ta on halduriks nimetatud.2Isik, kes on pankrotimenetluses nimetatud pankrotihalduriks või ajutiseks halduriks pärast käesoleva seaduse jõustumist ning kes ei esita käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul koja liikmeks astumise avaldust, on kohustatud sellest kohtule teatama. Kohus vabastab pankrotihalduri pankrotiseaduse §-s 68 sätestatud korras.111Koja põhikiriEsimene ameti- ja kutsekogu võtavad vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja. Kui esimene ameti- ja kutsekogu põhikirja vastu ei võta, kutsutakse kokku erakorraline ameti- ja kutsekogu kahe kuu jooksul esimesest ameti- ja kutsekogust arvates. Kui erakorraline ameti- ja kutsekogu ei võta vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja, siis kehtestab koja põhikirja määrusega. Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu võtavad vastu eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud põhikirja, mis hakkab kehtima justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.112Liikmemaksu miinimummäär1Esimene ameti- ja kutsekogu kehtestavad liikmemaksu miinimummäära Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud suuruses. Liikmemaksu miinimummäär peab esimesel viiel aastal olema vähemalt kolm protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 31 eurot kuus.RT I201022108133108472011-01-012Kui esimene ameti- või kutsekogu liikmemaksu miinimummäära ei kehtesta, kehtestab need määrusega. Valdkonna eest vastutav minister võib miinimummäära kehtestada tasuna kuni viis protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 31 eurot kuus.RT I201022108133108472011-01-013Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu kehtestavad eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud liikmemaksu miinimummäärad, mida kohaldatakse justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.113Esimene täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisperiood ja seonduvate aktide kehtestamise aegKohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise esimese hindamisperioodi alguseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päev.114Kohtutäiturite täiskogu tegevuse lõpetamineKäesoleva seaduse jõustumisel lõpetatakse kohtutäiturite täiskogu tegevus ning see likvideeritakse. Likvideerimise viivad läbi täiskogu juhatuse liikmed. Kui nad otsustavad anda täiskogu vara üle kojale, siis jääb see vara kohtutäiturite ametikogu kasutusse.115Pankrotimenetluste infosüsteemile ja kohtutäiturite infosüsteemile esitatavad nõuded1 võib kehtestada määrusega nõudeid pankrotimenetluste infosüsteemi ning kohtutäiturite infosüsteemi sisule ja andmetöötlusele ning määrata kindlaks, millises ulatuses peavad need võimaldama digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega.2Elektroonilise enampakkumise oksjonikeskkond võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril. Enne oksjonikeskkonna kasutuselevõtmist viiakse läbi suulised enampakkumised.116Kindlustusjuhtumitele kohaldatav seadusEnne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumite suhtes kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud seadust ja kindlustuslepingu tingimusi.1161. ]]>Valdkonna eest vastutava ministri määratud eksamikomisjoni liikmete volitusedKäesoleva seaduse § 93 lõike 2 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud isikute volitused eksamikomisjonis lõpevad 2019. aasta 31. detsembril.RT I2018-05-3121310520180022018-06-102Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine117§ 117. – 131§ 131. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]3Seaduse jõustumine132Jõustumine1Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.2Käesoleva seaduse §-d 120, 122 ja 128 jõustuvad üldises korras.