Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Välissuhtlemine

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahvusvahelise sanktsiooni seadus

Vastu võetud 12.05.2010
RT I 2010, 26, 129
jõustumine 05.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala 

§ 1.   Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada rahvusvahelise sanktsiooni riigisisene kehtestamine ning viivitusteta ja korrektne rakendamine, et täita rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest Eestile tulenevaid kohustusi.

  (2) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese kehtestamise ja rakendamise eesmärk on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga säilitada või taastada rahu, hoida ära konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, toetada ja tugevdada demokraatiat, järgida õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning saavutada muid Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.

§ 2.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest kehtestamist, rakendamist ja rakendamise järelevalvet, kui rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise on otsustanud Euroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, muu rahvusvaheline organisatsioon või Vabariigi Valitsus.

  (2) Jõustunud rahvusvahelist sanktsiooni on kohustatud rakendama kõik füüsilised ja juriidilised isikud.

  (3) Käesoleva seaduse peatükkides 3 ja 4 reguleerimata küsimustes juhindutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

2. jagu Mõisted 

§ 3.   Rahvusvaheline sanktsioon

  Rahvusvaheline sanktsioon käesoleva seaduse tähenduses on meede, mis ei ole seotud relvajõudude kasutamisega ja mille kehtestamise on otsustanud Euroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, muu rahvusvaheline organisatsioon või Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

§ 4.   Rahvusvaheline finantssanktsioon

  (1) Rahvusvaheline finantssanktsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sanktsioon, millega täielikult või osaliselt tõkestatakse rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamine ja käsutamine või nende tema valdusesse andmine, sealhulgas keelatakse või piiratakse:
  1) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile laenu ja krediidi andmine või muul sama laadi alusel rahaliste vahendite väljamaksmine;
  2) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile hoiuste, dividendide, intressitulude ja muude seesuguste rahaliste vahendite väljamaksmine sularahas, tasumine vekslite, tšekkide või muude makseviiside ja -vahenditega, samuti väärtpaberite, väärismetallide ja -kivide või muude selliste väärtuste võõrandamine, pantimine, kasutada või käsutada andmine;
  3) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile hoiuse-, makse-, väärtpaberi- või muu konto avamine, hoiulaeka kasutada andmine või selliste teenuste osutamiseks lepingute sõlmimine;
  4) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga kinnisasjade, kinnistatud laevade ja registrisse kantavate vallasasjade või õigustega tehingute tegemine;
  5) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside pantimine või muul viisil tagatiseks andmine;
  6) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga kindlustuslepingu sõlmimine ja sellise lepingu alusel väljamaksete tegemine;
  7) rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga ärisuhete alustamine või jätkamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui ese kuulub mitme isiku kaas- või ühisomandisse ja vähemalt üks neist on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt.

§ 5.   Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt

  Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on:
  1) riik, teatud territoorium, territoriaalne üksus, režiim, organisatsioon, ühendus või rühmitus, kelle suhtes võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud meetmeid;
  2) füüsiline või juriidiline isik, asutus, seltsing või mis tahes muu üksus, kes on otseselt nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ja kelle suhtes võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud meetmeid.

§ 6.   Erikohustustega isik

  Erikohustustega isik, kellele tulenevad käesolevast seadusest erikohustused, on:
  1) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
  2) valuutavahetusteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
  4) makseasutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
  5) alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  6) kindlustusandja ja kindlustusvahendaja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;
  7) fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;
  8) kontohaldur;
[RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]
  9) väärtpaberiarveldussüsteemi liige ja investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
  10) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;
  11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
  12) käesoleva paragrahvi punktides 1–11 nimetatud asutustega sama laadi teenust pakkuva välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.

2. peatükk RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI RIIGISISENE KEHTESTAMINE JA RAKENDAMINE 

§ 7.   Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisene kehtestamine

  Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus õigusaktiga Välisministeeriumi ettepanekul.

§ 8.   Meetmete võtmine

  (1) Välisministeeriumi ettepanekul võtab Vabariigi Valitsus õigusaktiga rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise meetmeid ning muudab neid või tunnistab need viivitamata kehtetuks, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavat akti muudetakse, see tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivusaeg lõpeb.

  (2) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise meetmeid võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas aktis ettenähtud ja riigisiseseks rakendamiseks vajalikus ulatuses ning need peavad olema seatud eesmärgiga proportsionaalsed.

§ 9.   Avaliku võimu kandja kohustused

  (1) Kui Euroopa Liidu õigusaktis ei nähta ette teisiti, vastutavad ministeeriumid rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest järgmiselt:
  1) Haridus- ja Teadusministeerium – teadus-, haridus- või kutsealase koostöö keelu või piirangu korral;
  2) Justiitsministeerium – käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1–7, 11 ja 12 nimetatud registritesse kantud varaga tehingu tegemise keelu või piirangu korral;
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) Kaitseministeerium – kaitsekoostöö keelu või piirangu korral;
  4) Kultuuriministeerium – kultuurikoostöö keelu või piirangu korral;
  5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud registritesse kantud vallasasjade või õigustega tehingu tegemise keelu või piirangu korral; teenuse, välja arvatud kaubaga seotud teenuse osutamise keelu või piirangu korral;
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
  6) Rahandusministeerium – kauba veo keelu või piirangu korral;
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
  7) Siseministeerium – sisse- ja läbisõidukeelu ning väljasõidukohustuse korral; finantssanktsiooni korral, välja arvatud registrisse kantud asja või õigusega tehtava tehingu korral;
  8) Välisministeerium – välissuhtlemise ja arengukoostöö keelu või piirangu korral.
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel määratakse rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest vastutav asutus Vabariigi Valitsuse õigusaktiga.

  (2¹) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium.
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (3) Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest vastutav ministeerium või asutus teavitab Välisministeeriumi rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti ja käesoleva seaduse alusel võetud meetmetest ning edastab Välisministeeriumile muu asjakohase teabe.

§ 10.   Loa andmine
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (1) Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav akt võimaldab teha erandeid, on erandi tegemiseks vaja käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud ministeeriumi või § 9 lõike 2 alusel määratud asutuse eelnevat luba, kui käesolevas seaduses või eriseaduses ei nähta ette teisiti.

  (2) Kui rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestav või rakendav akt võimaldab teha erandeid, on erandi tegemiseks vaja rahapesu andmebüroo eelnevat luba.

  (2¹) Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab kauba vedu, kaubaga seotud teenuse osutamist või tehingu tegemist vaid pädeva asutuse kaubaveoloa alusel, annab loa strateegilise kauba seaduse §-s 8 nimetatud strateegilise kauba komisjon. Kaubaveoloale kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut.
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2³) Kaubaveoloa vormi ja kaubaveoloa taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (3) Loa andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava akti tingimustest. Luba ei ole üleantav, kui loas ei nähta ette teisiti.

§ 11.   Õigustühisus

  (1) Käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevat keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 1 või 2 kohane luba tehingu tegemiseks antakse tagantjärele, muutub tehing kehtivaks selle tegemise hetkest.

3. peatükk RAHVUSVAHELISE FINANTSSANKTSIOONI RAKENDAMISE ERISUSED 

§ 12.   Üldised kohustused rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamisel

  (1) Füüsiline ja juriidiline isik võtavad rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti jõustumisel meetmeid sellest tulenevate kohustuste täitmiseks ning näitavad vajalikku hoolsust, et tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamine ja vältida sanktsiooni rikkumist.

  (2) Füüsiline ja juriidiline isik, kellel on kahtlus või kes teab, et temaga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, annavad rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest, sellekohasest kahtlusest ja võetud meetmetest viivitamata teada rahapesu andmebüroole.

§ 13.   Erikohustustega isiku erikohustused

  (1) Erikohustustega isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses erilist tähelepanu temaga ärisuhtes oleva või tehingut või toimingut tegeva isiku, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandava isiku tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad võimalusele, et isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt.

  (2) Erikohustustega isik jälgib korrapäraselt käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud veebilehte ning võtab viivitamata rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis sätestatud meetmeid, et tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamine ja vältida rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumist.

  (3) Rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti jõustumisel, selle muutmisel, kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel kontrollib erikohustustega isik või tema volitatud isik viivitamata, kas temaga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, kelle suhtes finantssanktsioon kehtestatakse, muudetakse või lõpetatakse.

  (4) Kui rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt tunnistatakse kehtetuks, selle kehtivusaeg lõpeb või seda muudetakse selliselt, et rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamine rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti suhtes lõpetatakse täielikult või osaliselt, lõpetab erikohustustega isik kohe meetme rakendamise rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti muutvas õigusaktis sätestatud ulatuses.

  (5) Erikohustustega isikule käesoleva seaduse § 12 lõikest 2 ja § 14 lõikest 2 tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja selle täitmise juhendi.

  (6) Erikohustustega isik kehtestab rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiseks ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks kirjalikus või kirjalikult taasesitatavas vormis protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise korra ning määrab rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku, kelle kontaktandmed ta edastab järelevalve teostajale.

  (7) Erikohustustega isik kogub ja säilitab viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmisel järgmisi andmeid:
  1) kontrollimise aeg;
  2) kontrollinud isiku nimi;
  3) kontrollimise tulemused;
  4) võetud meetmed.

§ 14.   Tehingu ja toimingu tegemisest keeldumine

  (1) Kui erikohustustega isik või tema volitatud isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, küsib ta selle kindlakstegemiseks nimetatud isikult lisateavet.

  (2) Kui erikohustustega isikuga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik keeldub lisateavet andmast või selle abil ei ole võimalik kindlaks teha, kas isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, keeldub erikohustustega isik või tema volitatud isik tehingu või toimingu tegemisest, võtab rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis sätestatud meetmeid ning teavitab oma kahtlusest ja meetmete võtmisest viivitamata rahapesu andmebürood.

§ 15.   Vastutuse piiramine

  (1) Füüsiline ja juriidiline isik, kes tegutsevad heas usus, vastutavad rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamisel ja muude käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel oma kohustuste rikkumise ja tekitatud kahju eest üksnes siis, kui kohustust on rikutud süüliselt.

  (2) Füüsiline ja juriidiline isik, kes täidavad heas usus käesoleva seaduse § 12 lõikest 2 ja § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust, ei riku seaduse või lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ning teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust ei kohaldata. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 16.   Registripidaja erikohustused

  (1) Rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendajad on oma pädevuse kohaselt ka järgmiste registrite pidajad või vastutavad või volitatud töötlejad:
  1) Eestis kehtivate Euroopa patentide register;
  2) kasulike mudelite register;
  3) kauba- ja teenindusmärkide register;
  4) kinnistusraamat;
  5) laevakinnistusraamat;
  6) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register;
  7) patendiregister;
  8) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
  9) riiklik liiklusregister;
  10) õhusõidukite register;
[RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
  11) tööstusdisainilahenduste register;
  12) äriregister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registripidaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõikeid 1, 4 ja 5 ning § 14.

§ 17.   Õigusteenuse osutaja erikohustused

  (1) Käesoleva seaduse § 13 lõikeid 1–5 ja § 14 kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi esindajana tema nimel ja arvel, juhendab tehingu kavandamist või elluviimist või teeb ametitoimingut, mis on seotud:
  1) kinnisasja või ettevõtte või äriühingus aktsiate või osade ostu või müügiga;
  2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
  3) panga- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
  4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega või
  5) usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või juhtimisega.

  (2) Õigusteenuse osutaja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 12 lõikest 2 ega § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda või kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamises või vältimises, olenemata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

§ 18.   Rahapesu andmebüroo kohustused

  (1) Rahapesu andmebüroo avaldab või teeb oma veebilehel kättesaadavaks teabe rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamise, muutmise või lõpetamise kohta viivitamata pärast teabe saamist.

  (2) Kui rahapesu andmebürool on kahtlus, et rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt on kasutanud või käsutanud rahalisi vahendeid või majandusressursse, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada ning kehtestada tehingu esemeks oleva vara käsutamise piirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Tehingu peatamise ja vara käsutamise piirangu suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lõikeid 1–6, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2, § 14 lõikes 2 või §-s 19 nimetatud teate või taotluse saamisel rahapesu andmebüroo:
  1) teavitab teate või taotluse saamisest viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud asjakohast ministeeriumi ja vajaduse järgi muud põhjendatud teadmisvajadusega isikut;
  2) kontrollib, kas on tuvastatud rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt;
  3) kontrollib võetud meetmete õiguspärasust;
  4) teavitab teate või taotluse esitajat ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ministeeriume ja isikuid viivitamata kontrolli tulemustest.

  (4) Kui rahapesu andmebüroo kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, et tegemist on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga, teavitab ta kirjalikult kahe tööpäeva jooksul rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tema suhtes võetud meetmete:
  1) täpsest ulatusest ja sisust;
  2) õiguslikust alusest;
  3) alguskuupäevast;
  4) vaidlustamise korrast;
  5) erandite tegemise alustest ja korrast.

  (5) Kui rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti elu- või asukoht ei ole teada, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade rahapesu andmebüroo veebilehel.

  (6) Rahapesu andmebüroo koostab ja avaldab vähemalt üks kord aastas rahvusvaheliste finantssanktsioonide Eestis rakendamise koondülevaate, mis sisaldab muu hulgas teavet:
  1) tuvastatud finantssanktsiooni subjektide kohta;
  2) võetud meetmete kohta;
  3) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel tehtud erandite kohta.

§ 19.   Isiku õigused, kui tema suhtes on rakendatud rahvusvahelist finantssanktsiooni

  Isikul, kelle suhtes on võetud rahvusvahelist finantssanktsiooni kehtestavas või rakendavas aktis ettenähtud meetmeid, on õigus taotleda rahapesu andmebüroolt, et see viivitamata kontrolliks, kas meetmed on võetud õiguspäraselt.

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 20.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet rahapesu andmebüroo, kui seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis ei nähta ette teisiti.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 21.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 21¹.   Riikliku järelevalve erisused

  (1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda erikohustustega isiku asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul.

  (2) Riikliku järelevalve tulemused kajastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 50 sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 21².   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on esimesel korral 9100 eurot, järgmistel kordadel 36 300 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

5. peatükk VASTUTUS 

§ 22.   Rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja meetmete võtmisest teatamata jätmine ning valeandmete esitamine

  (1) Erikohustustega isiku juhi või rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku poolt rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja asjakohaste meetmete võtmisest rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise, samuti valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 23.   Protseduurireeglite ja nende täitmise kontrollimise korra kehtestamata jätmine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud protseduurireeglite ja nende täitmise kontrollimise korra kehtestamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 24.   Andmete säilitamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 25.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 22–24 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 26. – § 31. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub nelja kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest.