Teksti suurus:

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu” muutmine

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2018, 78

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu” muutmine

Vastu võetud 27.06.2018 nr 33

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel.

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) töölepingu seaduse §-s 60 ettenähtud isapuhkuse, § 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning §-s 651 ettenähtud hoolduspuhkuse eest;”;

2) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud lapsepuhkuse või hoolduspuhkuse tööpäevade arv töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määraga.”;

3) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „puudega lapse vanema lapsepuhkusele” tekstiosaga „, hoolduspuhkusele”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Hoolduspuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale, peab töötajal olema selleks täisealise sügava puudega isiku või tema eestkostja nõusolek, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse. Hoolduspuhkuse õigust tõendavateks dokumentideks on:
1) kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus;
2) väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on isiku, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, otsejoones ülenev või alanev sugulane, vend, õde, poolvend, poolõde või abikaasa;
3) notariaalne kooseluleping, kui isik, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, on töötaja registreeritud elukaaslane;
4) otsus eestkostja või hooldaja määramise kohta.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate hoolduspuhkuse päevade arv ja periood.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) sügava puudega isiku nimi ja isikukood;”;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) puudega lapse vanema lapsepuhkuse, isapuhkuse ja hoolduspuhkuse korral ka puhkuse kasutamise kuupäevad.”.

Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister

Marika Priske
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json