Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.06.2022 otsus nr 139
Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 08.06.2022
§ 1. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklikus lennunduses, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaitselennundusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 72, 77 ja 221, § 426 lõikeid 2‒4 ning § 462 lõikeid 1 ja 2, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.”;
3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66)” tekstiosaga „, ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45‒71)”;
5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Riikliku mehitamata õhusõiduki käitamisnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kui see õhusõiduk ei ole kaitselennunduse õhusõiduk.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Eesti õhuruumi kasutamise piiramine
(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks võib kehtestada:
1) Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra või turvalisuse tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) Kaitsepolitseiamet riigi julgeoleku tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
3) Päästeamet päästeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
4) Kaitsevägi Kaitseväe korralduse seadusest või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
5) Maksu- ja Tolliamet tollikontrolli toimingu või süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks juhul, kui muidu ei ole võimalik ülesannet täita.
(3) Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas või lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks on vaja luba.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui:
1) lennupiirangutega ala, geograafiline ala või ajutine geograafiline ala on lennukeeluala;
2) õhusõiduk ohustab või võib ohustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas või valitsusasutuse tegevust ülesande täitmisel, sealhulgas valitsusasutuse õhusõiduki lendamist;
3) looduskaitsealal lennupiirangutega alas lendamisel ei ole võimalik täita lennupiirangu kehtestamise eesmärki;
4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui:
1) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
2) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud lennureeglite või mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) geograafilises alas lendamine võib avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseliidu poolt valvatava objekti või julgeolekuasutuse turvalisusele;
4) loa taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa annab lõike 1 alusel kehtestatud korralduses või lõikes 2 nimetatud valitsusasutus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andjad ning loa taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
7) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riiklik õhusõiduk on avaliku võimu volitusi omava asutuse või isiku õhusõiduk, millega täidetakse riigi sõjalise kaitse, tollijärelevalve, päästesündmuse lahendamise, keskkonnakaitse, politsei või muud avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisega seotud ülesannet.”;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kaitselennunduse õhusõiduk on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olev ja riigi sõjalise kaitse eesmärgil kasutatav õhusõiduk.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõistet kohaldatakse ka välisriigi riigiasutuse ja lõikes 31 sätestatud mõistet välisriigi relvajõudude valduses oleva õhusõiduki suhtes.”;
9) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Õhusõiduk, mis ei ole riiklik õhusõiduk ega kaitselennunduse õhusõiduk, on tsiviilõhusõiduk.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
㤠61. Riiklik lennundus ja kaitselennundus
(1) Riiklik lennundus on avaliku võimu volitusi omava asutuse, isiku või tema nimel avalikes huvides ning riigi kontrolli all toimuv lennundustegevus, sealhulgas riigi sõjalise kaitse, tollijärelevalve, päästesündmuse lahendamise, keskkonnakaitse, politsei ülesande täitmise või muu avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisega seotud lennundustegevus, samuti rahvusvahelise organisatsiooni avalikes huvides korraldatud ja tema kontrolli all toimuv lennundustegevus.
(2) Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus.”;
11) paragrahvi 72 lõikes 1 ja § 73 lõikes 2 asendatakse sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;
12) paragrahvi 72 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kaitselennundusmäärustiku, millega sätestatakse nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle käitamisele ja sellega seotud rajatisele, nõuded kaitselennundusega tegelevale isikule ning kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord, kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
14) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.
(6) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.”;
15) paragrahvi 73 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „õhuruumi” sõnaga „paindliku”;
16) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Komisjon ei täida ülesandeid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.”;
17) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artikli 5 lõike 1 teises lõigus nimetatud ühendatud tsiviil-sõjalise õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täitvad isikud nimetab valdkonna eest vastutav minister.”;
18) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 77 järgmises sõnastuses:
„§ 77. Nõuetele vastavuse kontroll ning lubade ja sertifikaatide andmine ja tunnustamine kaitselennunduses
(1) Kontrolli kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele ning rahvusvahelistele nõuetele vastavuse üle asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi. Kaitsevägi annab ka asjakohase loa või sertifikaadi.
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.
(3) Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
19) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Õhusõidukite registrisse ei kanta kaitselennunduse õhusõidukit.”;
20) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitselennunduse õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse kaitselennunduse õhusõidukite ja nende lennukõlblikkuse üle arvestuse pidamiseks.”;
21) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kaitselennunduse õhusõidukite registrisse ei kanta välisriigi relvajõudude õhusõiduki andmeid ja sõjaväelisel väljaõppel ainult sihtmärgina kasutatava mehitamata õhusõiduki andmeid.”;
22) paragrahvi 426 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti ülesande täitmisega seotud lend;”;
23) paragrahvi 426 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kaitselennunduse lend.”;
24) paragrahvi 426 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) STATE ‒ kaitselennunduse lend, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ülesande täitmisega seotud lend;”;
25) paragrahvi 426 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) MEDEVAC ‒ erakorraline meditsiiniline evakuatsioonilend.”;
26) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule tsiviillennu ees eelisõiguse andmise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kahe võrdse riikliku lennu korral eelisõiguse andmise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
27) paragrahvi 463 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Lennu- ja Merepääste Koordinatsioonikeskust, Päästeameti juhtimiskeskust” tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti asjakohast struktuuriüksust, Häirekeskust”;
28) paragrahvi 542 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eestis on Prümi lepingu artikli 19 tähenduses riiklikuks kontakt- ja koordineerimispunktiks Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse § 2 alusel määratud asutus.”;
29) seadust täiendatakse §-ga 588 järgmises sõnastuses:
„§ 588. Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanded
Lennuliikluse korraldamise teenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne on tagada vastavalt sertifikaadile märgitud teenusele lennuliikluse korraldamise, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seire- või aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.”;
30) paragrahvi 59 lõike 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tegevusega seotud lennud;”;
31) paragrahvi 601 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.”;
32) paragrahvi 601 täiendatakse lõigetega 7‒12 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaitseväe pädevuses on haldusjärelevalve kaitselennunduse nõuete täitmise üle, välja arvatud aeronavigatsiooniteenuse osutamise üle, ning riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.
(8) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle:
1) lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas, kus ta on käesoleva seaduse § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks;
2) lennupiirangutega alas ja geograafilises alas, kus Transpordiamet on käesoleva seaduse § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks;
3) ajutises geograafilises alas, kus Päästeamet on käesoleva seaduse § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks;
4) geograafilises alas, mis on kehtestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 4 alusel sätestatud valvatava objekti kohale.
(9) Keskkonnaameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle lennupiirangutega alas ja geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.
(10) Vangla pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.
(11) Välisluureameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.
(12) Maksu- ja Tolliameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.”;
33) paragrahvi 602 täiendatakse lõigetega 7‒10 järgmises sõnastuses:
„(7) Korrakaitseorgan, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, võib vahetu ohu tõrjumiseks sundida nendes alades lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma.
(8) Mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel võib kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, erivahendit või võtta mehitamata õhusõiduki juhtimise arvutiseadmega üle korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi, nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja.
(9) Vahetu sunni rakendamisel võib kasutada järgmisi erivahendeid:
1) raadioside segajat;
2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist lendamist;
3) võrku;
4) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist lendamist;
5) muud käesoleva lõike punktides 1‒4 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit.
(10) Raadioside piiramisel mehitamata õhusõiduki maanduma sundimiseks tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud raadioside piiramise korda.”;
34) paragrahvi 6056 täiendatakse lõigetega 11‒16 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Kaitsevägi või Välisluureamet on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.
(12) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.
(13) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet, kui väärtegu on seotud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Kaitsepolitseiamet on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.
(14) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas või geograafilises alas, kus Keskkonnaamet on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.
(15) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vangla, kui väärtegu on seotud geograafilises alas, kus vangla on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.
(16) Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet, kui väärtegu on seotud ajutises geograafilises alas, kus Maksu- ja Tolliamet on § 41 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.”.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustiku § 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.”.
§ 3. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduse § 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele.”.
§ 4. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduse § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ega sellise ehitise planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Käesolevat seadust ei kohaldata ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal.”.
§ 5. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 84 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks või ümberehitamiseks peab olema ka Transpordiameti kirjalik nõusolek.”;
2) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Lennuohutuse tagamise eesmärgil esitatakse Transpordiametile lahtise lasketiiru ja laskepaiga laskeala keskpunkti koordinaadid WGS-84 süsteemis, ohuala maksimaalne kõrgus meetrites ning laskeala diagonaali pikkus meetrites vähemalt 90 päeva enne lasketiirus tegevuse alustamist või 30 päeva enne laskepaiga kasutuselevõttu.”;
3) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 37 ja 38 järgmises sõnastuses:
„(37) Kui lahtine lasketiir on rajatud enne käesoleva seaduse § 84 lõike 61 jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, esitatakse nimetatud lõikes loetletud andmed Transpordiametile kuue kuu jooksul selle lõike jõustumisest arvates.
(38) Kui laskepaik on rajatud enne käesoleva seaduse § 84 lõike 61 jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, esitatakse nimetatud lõikes loetletud andmed Transpordiametile kolme kuu jooksul selle lõike jõustumisest arvates.”.
§ 6. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.”;
2) paragrahvi 196 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktile 8.”.
§ 7. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) jahipidamis-, kalapüügi- või metsajärelevalvet, samuti lennupiirangutega alas järelevalvet teostav keskkonnaametnik;”;
2) paragrahvi 45 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 325 lõikes 1” tekstiosaga „või lennundusseaduse §-s 6014”;
3) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik lennundusseaduse §-s 6014 ettenähtud väärteo puhul.”.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter