Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.06.2024 otsus nr 432
Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 12.06.2024
§ 1. Liikluskindlustuse seaduse muutmine
Liikluskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus kahju põhjustamisest tuleneva vastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest.”;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesolevat seadust kohaldatakse sõiduki mis tahes kasutamisele transpordivahendina, sõltumata maastikust, millel sõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub.
(12) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui juhtumi toimumise ajal kasutati sõidukit muul otstarbel kui transpordivahendina, muu hulgas:
1) terrorikuriteo toimepanemise vahendina;
2) spordivahendina võistlusel, treeningul, koolitusel või muul samalaadsel üritusel, kui tee või ala, millel sõidukit kasutatakse, on jalakäijatele, pealtvaatajatele ja teistele sõidukitele suletud, arvestades käesoleva seaduse § 45 lõikes 4 sätestatut;
3) tööseadmena ja realiseerus tööseadmena kasutamisele iseloomulik risk.”;
3) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Välisriigis põhiasukohta omava sõiduki ja liiklusregistris registreerimise kohustuseta sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument, mille võib esitada ka elektroonilisel kujul.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Sõiduk
(1) Sõiduk käesoleva seaduse tähenduses on üksnes mootori jõul liikuv maismaasõiduk, samuti selle haagis.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta sõidukiks:
1) ratastoolisõidukit, mis on spetsiaalselt ette nähtud füüsilise puudega inimese jaoks;
2) raudteesõidukit ja muud rööbassõidukit, välja arvatud tramm.”;
5) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Leping tuleb sõlmida järgmiste sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on Eestis:
1) sõiduk, sealhulgas maastikusõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister);
2) tramm ja troll;
3) Eestis väljastatud teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduk;
4) Eestis väljastatud transiitmärgiga sõiduk;
5) muu sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi;
6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud sõiduki haagis.
(2) Leping tuleb sõlmida ka välisriigis (edaspidi kolmas riik) põhiasukohta omava sõiduki suhtes, millega kahju tekitamisest tulenev vastutus ei ole kindlustatud. Kolmas riik ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Šveitsi Konföderatsioon.”;
6) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lepingu sõlmimise kohustust ei ole järgmiste kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite suhtes:
1) sõiduk, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud liiklusseaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
2) selline maastikusõiduk, vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liiklemiseks;
3) Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti valduses olev sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja on eelnimetatud asutus, selle sõiduki Eestis kasutamise ajal;
4) liiklusregistris registreerimata sõiduk, mida kasutatakse väljaspool teeliiklust üksnes avalikuks liikluseks suletud lennuvälja, sadama või kinnistu territooriumil või muul avalikuks liikluseks suletud alal;
5) liiklusregistris registreerimisele kuuluv sõiduk, mida nõuetele mittevastavuse tõttu pole võimalik registreerida ja mida ei ole seetõttu lubatud liikluses kasutada.”;
7) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustuskohustuse erisust ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud sõidukite ja maastikusõidukite ning nende haagiste suhtes.”;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Fond saadab kindlustuskohustusega isikule kindlustuskohustust, sealhulgas käesolevas paragrahvis sätestatud liikluskindlustuse erisust, selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast liikluskindlustuse erisuse rakendumist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle kättetoimetamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud teabe saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu liikluskindlustuse erisuse rakendumine.”;
9) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus.”;
10) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutamise, samuti liiklusregistris registrikande peatamise kestel loetakse sõidukile antud riiklik registreerimismärk käesoleva seaduse tähenduses sellele sõidukile mittekuuluvaks registreerimismärgiks.”;
12) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „osalevate sõidukite” sõnadega „osalevate kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite”;
13) paragrahvi 11 lõikes 2, §-s 78 ning § 80 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „kindlustuskohustuse täitmine” sõnadega „liikluskindlustuse olemasolu” vastavas käändes;
14) paragrahvi 13 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „punktis 5” tekstiosaga „lõikes 2”;
15) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kindlustusandja võib sõlmida ühise lepingu selliste sõidukite suhtes, millel on lubatud kasutada Eestis väljastatud teisaldatavat riiklikku registreerimismärki. Kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus üksnes siis, kui sõiduk, millega kahju põhjustati, kandis teisaldatavat registreerimismärki ja selle kasutamine sõidukil kindlustusjuhtumi toimumise ajal on registreeritud õigusaktides sätestatud korras.”;
16) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Kahjunõuete ajaloo tõendi arvesse võtmine
(1) Kui kindlustusmakse arvutamisel või allahindluse tegemisel võetakse arvesse kindlustusvõtja käesoleva seaduse § 76 lõikes 4 nimetatud kahjunõuete ajaloo tõendit, ei või kindlustusandja kohaldada tingimusi, millega koheldakse kindlustusvõtjaid ebavõrdselt teises lepinguriigis väljastatud kahjunõuete ajaloo tõendi või nende kodakondsuse või endise elukoha tõttu.
(2) Kindlustusandja avalikustab oma veebilehel üldised põhimõtted käesoleva seaduse § 76 lõikes 4 nimetatud kahjunõuete ajaloo tõendi põhjal varasema kahju arvestamise kohta kindlustusmakse arvutamisel.”;
17) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „sõidukit” sõnadega „registreerimisele kuuluvat”;
18) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kindlustusandjal ei ole õigust keelduda lepingu sõlmimisest liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduki suhtes enne sõiduki ajutise kustutamise tähtaja lõppu. Leping ei jõustu, kui selles märgitud kindlustusperioodi alguseks ei ole sõiduk loetud liiklusregistris olevaks.”;
19) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel võib kindlustusandja sõlmida lepingu ka Eestisse toimetatava sõiduki suhtes enne selle liiklusregistris registreerimist, kui füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht või juriidilisest isikust kindlustusvõtja asukoht või kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht on Eestis, samuti juhul, kui isik asub Eestisse elama.”;
20) paragrahvi 20 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „kindlustusandja” sõnadega „kindlustuse turustaja”;
21) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud teavitusele lisatakse teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lepingu automaatselt pikenemise tingimuste ja võrreldavalt eelmise perioodi kindlustusmakse kohta. Eelmises lauses nimetatud teabel ja selle edastamisel ei ole õiguslikku tähendust lepingu pikenemise ega kindlustuskaitse suhtes.”;
22) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui automaatselt pikenev leping on sõlmitud kindlustusmaakleri vahendusel, saadab maakler kindlustusvõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul täiendavad pakkumused kindlustuslepingu sõlmimiseks uueks kindlustusperioodiks.”;
23) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 4 punktis 4” tekstiosaga „§ 4 lõike 1 punktis 4” ja lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lähevad lepingust” tekstiosaga „lähevad jõustunud lepingust”;
24) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
25) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
㤠221. Teavitus kindlustuskohustusest
(1) Kindlustuse turustaja lisab kindlustusvõtjale esitatavale kindlustuspakkumusele teabe kindlustuskohustuse ja selle täitmata jätmise tagajärgede kohta.
(2) Kehtiva, vähemalt 30-päevase kindlustusperioodiga automaatselt mittepikeneva lepingu turustaja edastab kindlustusvõtjale mõistlikul ajal kindlustusperioodi lõpu eel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, kui kehtiva lepingu turustajale teada olevalt ei ole järgmiseks perioodiks lepingu sõlmimise vajadus kindlustusvõtja jaoks ära langenud.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu kindlustuskaitse kehtivus.”;
26) paragrahvi 23 lõike 1 punktid 1–3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kindlustusandja peab kahjustatud isikule tema nõudmisel selgitama kahju hüvitamise põhimõtteid ja kindlustusandja kasutatavat kahjuhüvitise arvutamise metoodikat.”;
28) paragrahvi 24 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;
29) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse arv „1 200 000” arvuga „1 300 000” ja arv „5 600 000” arvuga „6 450 000”;
30) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31) artikli 9 lõike 2 alusel ja artikliga 28b kooskõlas vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti alusel indekseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustussummat iga viie aasta järel ühtlustatud tarbijahinnaindeksi muutusega. Asjaomases Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud kuupäevast alates loetakse kindlustussummaks indekseerimise tulemusel saadud kindlustussumma viimasena tehtud indekseerimise järgi.
(5) Fond avaldab kehtivad kindlustussummad oma kodulehel. Kui kindlustussumma muutub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras, avaldab fond kehtiva kindlustussumma koos viitega asjaomasele Euroopa Komisjoni õigusaktile.”;
31) paragrahvi 26 lõige 9, § 27 ja § 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 29 pealkirjas ja lõike 1 esimeses lauses ning § 30 pealkirjas asendatakse sõnad „Ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise” sõnaga „Töövõimetushüvitise”;
33) paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 29 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Hüvitise arvutamisel kahjustatud isiku netotulu indekseeritakse, arvestades keskmise brutopalga muutust.”;
35) paragrahvi 30 lõige 4, § 31 ning § 33 punktid 2, 3, 6 ja 9–11 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mittevaralise kahjuna kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-s 134 nimetatud kahju.
(2) Mittevaralise kahju alammäärad tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju tekkimisel on järgmised:
1) väikese tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 200 eurot;
2) keskmise raskusega kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 700 eurot;
3) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot;
4) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 4200 eurot;
5) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 6000 eurot;
6) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 7000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alammäär suureneb igal aastal alates jooksva aasta esimesest kuupäevast Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra, kusjuures indekseeritud summa ümardatakse sajalisteni. Kui tarbijahinnaindeks ei suurene või väheneb, säilib olemasolev alammäär. Kahju hüvitamisel võetakse aluseks kindlustusjuhtumi toimumise aasta alammäär.
(4) Fond avaldab indekseeritud alammäärad iga aasta jaanuaris oma kodulehel.
(5) Kui kahjustatud isik on kindlustusandjat käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud vormis teavitanud kindlustusjuhtumist, mille käigus ta on saanud tervisekahjustuse või kehavigastuse, siis hüvitab kindlustusandja mittevaralise kahju vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud summas, arvestades kahju põhjustaja vastutuse ulatust ja kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimises.
(6) Kahjustatud isikul on õigus mittevaralise kahju hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust suuremas ulatuses, kui esinevad asjaolud, mis annavad aluse suurema hüvitise määramiseks.
(7) Kindlustusandja selgitab välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusandja võib kahjustatud isikult nõuda asjaolude kindlakstegemiseks vajalikku teavet.
(8) Fond avaldab veebilehel statistika, avalike kohtulahendite lühikokkuvõtted ja anonüümitud andmed väljamakstud mittevaralise kahju hüvitiste kohta tervisekahjustuste raskusastmete kaupa, tuues võimaluse korral välja hüvitise määramisel arvestatud asjaolud.
(9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega mittevaralise kahju hüvitiste kohta avaldatavate andmete koosseisu ja avaldamise aja.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
37) paragrahvi 33 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) veolepingu, välja arvatud reisijaveolepingu korral kindlustusjuhtumi põhjustanud vedaja veetava veose kahjustamisest või kaotsiminekust tulenevat kahju.”;
38) paragrahvi 35 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kahjustatud isikul on võimalik valida, kas kahju hüvitamist nõuda:”;
39) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kahjustatud isik ei või sama kindlustusjuhtumiga seoses nõuda kahju hüvitamist nii kahju põhjustaja kindlustusandjalt kui ka kahjustatud isiku kindlustusandjalt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti ei või kahjustatud isik pärast nõude esitamist seda tagasi võtta ja esitada nõuet teise kindlustusandja vastu.”;
40) paragrahvi 36 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tegemist on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3, 4 või 5 või lõikes 2 nimetatud sõiduki või maastikusõiduki või selle haagisega;”;
41) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus kehtib ka teise käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja suhtes, kelle vastu kahjustatud isikul oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue.”;
42) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kindlustusjuhtum ei toimunud Eestis.”;
44) paragrahvi 41 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Fond ei hüvita kahju, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud avalikuks liikluseks suletud alal käesoleva seaduse § 5 punktis 4 nimetatud sõidukiga, mida ei ole lubatud kasutada teeliikluses.
(4) Vaatamata käesoleva seaduse § 1 lõike 12 punktis 2 sätestatule hüvitab fond pealtvaatajale, jalakäijale, kõrvalseisjale ja muule kolmandale isikule sõidukiga tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja osas, milles kahju ei hüvitata muu vastutuskindlustuse lepingu, tagatiskokkuleppe või seaduse alusel.”;
46) paragrahvi 46 lõikes 1 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „sõiduk” sõnadega „kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk” vastavas käändes;
47) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb järgmises:
1) sõiduk hävib või kahjustub, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatakse isikule vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm;
2) sõiduk halvendab tee kasutamise käigus tee seisukorda, näiteks määrides seda, tekitades auke või pikiroopaid või kulutades teemärgiseid või -peenraid;
3) asi kahjustub või hävib sellisel viisil, et tundmatu sõiduk ei puudutanud kahjustatud asja.”;
48) paragrahvi 46 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 3” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1”;
49) paragrahvi 48 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta kodifitseeritud versiooni (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31)”;
50) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
„§ 501. Fondi poolt kahju hüvitamine kindlustusandja maksejõuetuse korral
(1) Kui Eestis või teises lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga on põhjustatud kindlustusjuhtum Eesti, lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja suhtes on algatatud tema asukohariigi õiguses sätestatud kindlustustegevuse seaduse §-s 155 või 157 nimetatud menetlusele vastav menetlus, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondile.
(2) Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamisest viivitamata samas lõikes nimetatud kindlustusandjat või tema likvideerijat või haldurit Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 268 lõike 1 punktide e ja f tähenduses, samuti asutust, mis vastutab sellele kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kahju hüvitamise eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusandja, likvideerija või haldur teavitab fondi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude kindlustusandja poolt kahjustatud isikule hüvitamisest või sellest keeldumisest viivitamata.
(4) Pärast kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemist esitab fond kahjustatud isikule põhjendatud otsuse kahju täielikult või osalisest hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamist.
(5) Fond maksab kahjustatud isikule hüvitise viivitamata, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 nimetatud lepingut, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a lõike 13 ja artikli 25a lõike 13 alusel lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut ning nimetatud artikleid täpsustavat Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti.
(7) Eesti kindlustusandja pankroti korral läheb fondile pärast kahju hüvitamist üle kahjustatud isikul kindlustusandja vastu olnud kahju hüvitamise nõue. Fondi nõuet käsitatakse kindlustuslepingust tuleneva nõudena ja sellele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 171 sätteid.”;
51) paragrahvi 57 täiendatakse punktidega 8–11 järgmises sõnastuses:
„8) sõiduki valdaja vastu, kui kahju põhjustati käesoleva seaduse § 5 alusel kindlustuskohustusest vabastatud sõidukiga;
9) asutuse vastu, mis vastutab lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis selle kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud menetluse korral, kahjustatud isikule välja makstud hüvitise ulatuses;
10) Eesti kindlustusandja vastu käesoleva seaduse § 501 kohaselt makstud hüvitise ulatuses;
11) käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud isikute vastu Eesti kindlustusandja asemel § 501 kohaselt fondi makstud hüvitise ulatuses.”;
52) paragrahvi 57 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„12) spordiseaduse § 241 lõikes 2 sätestatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagamata jätnud spordiürituse korraldaja või asjaomase spordialaliidu vastu, kui kahju on põhjustatud nimetatud spordiseaduse paragrahvi kohaselt kindlustamata sõidukiga või ulatuses, milles vabatahtlik kindlustus kahju ei hüvita;
13) isiku vastu, kes vastutab käesoleva seaduse § 1 lõike 12 punktis 2 sätestatud juhul sõidukiga kahju tekitamise eest.”;
53) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesolevas jaos” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 26 lõikes 7 ja käesolevas jaos”;
54) paragrahvi 60 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne tekstiosa „vanasõiduk ja võistlussõiduk” tekstiosaga „maastikusõiduk,”;
55) paragrahvi 60 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Automaatne kindlustuskaitse lepinguta, kuid liiklusregistris registreeritud sõiduki, välja arvatud maastikusõiduki, vanasõiduki ja võistlussõiduki suhtes tekib, kui:”;
56) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:
㤠641. Teavitus automaatsest liikluskindlustusest
(1) Fond saadab kindlustuskohustusega isikule kindlustuskohustust ja automaatset liikluskindlustust selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast automaatse liikluskindlustuse rakendumist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle kättetoimetamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud teabe saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu automaatse liikluskindlustuse rakendumine ega kindlustusmakse tasumise kohustus.”;
57) paragrahvi 69 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§-des 45 ja 46” tekstiosaga „§-des 45, 46 ja 501”;
58) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) kindlustuskohustusega isiku teavitamine kindlustuskohustusest ja automaatsest liikluskindlustusest;”;
59) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„71) teabe vahetamine ja koostöö korraldamine teiste lepinguriikide asjaomaste teabekeskuste, lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste ning asutustega, mis vastutavad lepinguriigi kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud menetluse korral kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis;
72) kohustusliku liikluskindlustuse võrdluskalkulaatori väljatöötamine ja avalikustamine;”;
60) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
„§ 691. Liikluskindlustuse võrdluskalkulaator
Fond peab oma kodulehel kohustusliku liikluskindlustuse hindade võrdluskalkulaatorit. Vajaduse korral täpsustatakse selle pidamise korda halduslepinguga.”;
61) paragrahvi 70 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
62) paragrahvi 711 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fondil peavad käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks olema piisavad omavahendid.
(2) Fond arvestab omavahendite miinimumi arvutamisel kõigi teadaolevate ja planeeritavatest tegevustest tulenevate mõõdetavate riskidega, sealhulgas vähemalt kindlustusriski, tururiski, krediidiriski ja operatsiooniriskiga.
(3) Omavahendite arvutamisel lähtutakse komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), ning selles sätestatud solventsuskapitalinõude standardvalemi struktuurist ja metoodikast, võttes arvesse fondi tegevuse eripärasid.
(4) Fond esitab omavahendite arvutuse koos sisendite ja selgitustega Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord aastas.”;
63) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 712 ja 713 järgmises sõnastuses:
㤠712. Fondi liikmemaks
(1) Fondi liikmemaksu arvutamise ja tasumise kord sätestatakse fondi põhikirjas, võttes arvesse, et liikmemaks peab olema piisav:
1) käesoleva seaduse § 711 lõikes 2 sätestatud omavahendite miinimumnõude täitmiseks;
2) käesolevas seaduses ja fondi põhikirjas sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega seotud kulude kandmiseks.
(2) Käesoleva seaduse §-s 501 sätestatud kindlustusandja maksejõuetuse riski katteks võib fond liikmemaksu koguda üksnes Eestis väljastatud tegevusloaga tegutsevatelt kindlustusandjatelt.
§ 713. Fondi õigused ja kohustused seoses maksejõuetu kindlustusandjaga
(1) Fond teavitab viivitamata kindlustusandja suhtes pädeva asutuse tehtud otsusest või toimingust käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud menetluse algatamiseks kõigi lepinguriikide asutusi, mis vastutavad kindlustusandja maksejõuetuse korral kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis.
(2) Käesolevast seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse täitmiseks fond:
1) teeb koostööd lepinguriikide asjaomaste teabekeskuste, lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste ning asutustega, mis vastutavad kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise eest kindlustusandja maksejõuetuse tõttu, samuti käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud kindlustusandja, likvideerija ja halduriga, liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega ning Finantsinspektsiooniga;
2) osaleb läbirääkimistel ja sõlmib käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ja § 501 lõikes 6 nimetatud lepinguid, samuti muid koostöökokkuleppeid fondi töö paremaks korraldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks;
3) teeb asjaomaste asutustega koostööd, sealhulgas käesoleva seaduse § 501 lõikes 6 nimetatud lepingute ja õigusakti alusel, ning vahetab nendega teavet, sealhulgas nõuete üksikasjade kohta;
4) tagab piisavad rahalised vahendid fondi hüvitamiskohustuse, sealhulgas koostöölepingute täitmiseks.
(3) Fond, saanud tagasinõude seoses Eesti kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud menetlusega teise lepinguriigi asutuselt, mis vastutab kahju hüvitamise eest kahjustatud isiku elu- või asukohariigis, hüvitab kahju, mis on tekkinud sellise kindlustusjuhtumi tagajärjel, mis on toimunud Eestis põhiasukohta omava ja Eestis kindlustatud sõidukiga Eesti, lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil, kahjustatud isikule välja makstud kindlustushüvitise ulatuses. Fond täidab kohustuse mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuus kalendrikuud pärast tagasinõude saamist, kui tagasinõude esitanud lepinguriigi asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud koostöö ja tagasinõuete suhtes kohaldatakse muu hulgas käesoleva seaduse § 501 lõikes 6 nimetatud lepinguid ja õigusakti.
(5) Fond avaldab oma kodulehel teabe kahjustatud isiku nõudeõiguse kohta kindlustusandja maksejõuetuse korral.”;
64) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) automaatse liikluskindlustuse rakendamine;
12) kindlustuskohustusest vabastuste kohta arvestuse pidamine;”;
65) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kindlustuskohustuse täitmise, liikluskindlustuse olemasolu ja kindlustuskohustusest vabastuse kehtivuse kontrollimine;”;
66) paragrahvi 73 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) sõlmitud lepingute ja automaatse liikluskindlustuse kohta;”;
67) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
㤠741. Fondi kohustus esitada andmeid
Fond on kohustatud esitama registrisse andmed:
1) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu ja selle kinnituseks väljastatud poliisi kohta;
2) automaatse liikluskindlustuse kohta;
3) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingust taganemise, lepingu ülesütlemise või lepingu muutmise kohta;
4) liiklusõnnetuste kohta, millest on talle teatatud, sealhulgas fondi hallatava digitaalse liiklusõnnetuse teadete süsteemi kaudu;
5) kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse kohta;
6) fondi esitatud tagasinõude kohta;
7) kindlustusjuhtumi tõttu hävinud sõiduki kohta.”;
68) paragrahvi 75 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutavate kasutajate,” tekstiosaga „kasutajate,”;
69) paragrahvi 75 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
70) paragrahvi 76 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 76. Andmete väljastamine kahjustatud isikule, kindlustusvõtjale ja teistele isikutele”;
71) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-s 5” tekstiosaga „§ 5 punktis 3”;
72) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kindlustusvõtja taotlusel väljastab registri vastutav töötleja talle tõendi tema põhjustatud või temaga seotud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumite või nende puudumise kohta (edaspidi ka kahjunõuete ajaloo tõend). Kahjunõuete ajaloo tõendi vorm, selle allkirjastamise või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitamise nõue ja sellel kajastatav kindlustusjuhtumi andmete koosseis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 16 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud näidisvormile.”;
73) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Registri vastutav töötleja teeb koostööd teiste lepinguriikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 23 osutatud teabekeskustega ja teiste lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutustega ning tagab, et neile oleks kättesaadav nende ülesannete täitmiseks vajalik teave, sealhulgas nimetatud direktiivi artikli 23 kohaselt lähetatud sõiduki kohta.”;
74) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on fondil õigus andmeid töödelda tagasinõude esitamiseks, automaatse liikluskindlustuse rakendamiseks, fondi omavahendite arvutamiseks, liikluskindlustuse statistika ja uuringute tegemiseks, järelevalveks kindlustuskohustuse täitmise üle ning käesoleva seaduse §-s 69 nimetatud halduslepinguga võetud ülesannete täitmiseks.”;
75) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Politseiametnik või abipolitseinik ei luba Eestisse siseneda sõidukiga, millel puudub kehtiv liikluskindlustus.”;
76) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki või liiklusregistris registreerimise kohustuseta sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;
77) paragrahvi 83 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 83. Kindlustusjuhtumile kohaldatav õigusakti redaktsioon
(1) Kindlustusjuhtumile kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust ja käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”;
78) seadust täiendatakse §-ga 852 järgmises sõnastuses:
„§ 852. Üleminekusätted käesoleva seaduse 2024. aasta 15. juulil jõustunud redaktsiooni kohta
(1) Käesoleva seaduse § 131 ja § 76 lõiget 4 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 16 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakti kohaldamise kuupäevast alates. Kuni nimetatud Euroopa Komisjoni õigusakti kohaldumise kuupäevani kohaldatakse selle kuupäevani kehtinud käesoleva seaduse § 76 lõike 4 redaktsiooni.
(2) Käesoleva seaduse § 501, § 57 punkte 9–11, § 69 lõiget 71 ja §-e 711–713 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a lõike 13 ja artikli 25a lõike 13 alusel lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingu jõustumise või nimetatud direktiivi artikleid täpsustava Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates, kui nimetatud leping jõustub või delegeeritud õigusakt kohaldub hiljem kui 2024. aasta 15. juulil.
(3) Fond avaldab oma kodulehel teabe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud Euroopa Komisjoni õigusaktide kohaldamise ja lepingu jõustumise algusaja kohta.”;
79) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31), muudetud direktiiviga (EL) 2021/2118 (ELT L 430, 02.12.2021, lk 1–23).”;
80) seaduse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule käsitatakse kindlustusriski asukohariigina kohustusliku liikluskindlustuskaitse eest vastutava isiku valikul ka riiki, kus seni oli kantud registrisse või kuhu toimetatakse või on toimetatud maismaasõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31) artikli 15 lõike 1 kohaselt.”;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31), muudetud direktiiviga (EL) 2021/2118 (ELT L 430, 02.12.2021, lk 1–23).”.
§ 3. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 33 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „olemasolus” sõnadega „või automaatse liikluskindlustuse kehtivuses”;
2) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduki kasutamisel peab sõiduki suhtes kehtima automaatne liikluskindlustus liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel.”.
§ 4. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Motospordiürituse korraldamise nõuded
(1) Üksnes mootori jõul maismaal liikuvate sõidukitega sportimiseks ja selle edendamiseks loodud käesoleva seaduse § 4 punktis 3 nimetatud üle-eestiline spordialaliit näeb juhendiga ette, et nimetatud sõidukite selliste spordiürituste ja -tegevuste puhul, mis hõlmavad võidusõite, võistlusi, koolitust, katsetusi ja esitlusi piiratud ning tähistatud alal, sõlmib korraldaja või muu isik vastutuskindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe, mis katab kolmandale isikule, sealhulgas pealtvaatajale ja muule kõrvalseisjale, tekitatud kahju hüvitamise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagab spordiürituse või -tegevuse korraldaja.”.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 15. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4–10, 12–14, 18, 20–23, 25–28, 31–49, 52–56, 64–67 ja 80 ning § 4 jõustuvad 2024. aasta 1. detsembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter