Teksti suurus:

Liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.07.2024
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2024, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.06.2024 otsus nr 435

Liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.06.2024

§ 1.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) automaatne liiklusjärelevalve süsteem on tehnoloogiliste seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast, sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi, omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks;”;

2) paragrahvi 2 punktis 52 asendatakse sõna „laadimise” tekstiosaga „peale- või mahalaadimise”;

3) paragrahvi 2 punkt 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„98) ühissõidukirada on käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud sõidukile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohase liikluskorraldusvahendiga;”;

4) paragrahvi 7 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühissõidukifoor reguleerib ühissõidukirajal sõitva sõiduki sõitu.”;

5) paragrahvi 20 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest.

(4) Asulas tohib mopeedi ja mootorratast ning alla kuue meetri pikkust haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida ka:
1) sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõidutee laiend;
2) kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt;
3) osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend, jättes liiklejale sõiduteest kaugemal teeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa;
4) ohutussaarel ja eraldusribal, kus seda lubab liikluskorraldusvahend.”;

6) paragrahvi 20 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „Kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi,”;

7) paragrahvi 20 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Asulas ja asulavälisel teel tohib jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi peatada või parkida ka:
1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustel, sealhulgas kaherattalist jalgratast ja pisimopeedi ning ühe- või kaherattalist kergliikurit liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt kõrvuti kahes reas;
2) kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee ääres, jättes jalakäijale, jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga ja robotliikuriga liiklemiseks asjaomasel teel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa.”;

8) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Jalgratas, kergliikur ja pisimopeed pargitakse käesoleva paragrahvi lõike 42 punkti 2 kohaselt kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee äärde nii, et see asub eemal sõidutee äärest ja sõiduki pikitelg on rööpne sõidutee äärest kaugemal asuva kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee äärega. Takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla sellest äärest kaugemal kui 0,2 meetrit. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui sõiduk pargitakse rattahoidikus või liikluskorraldusvahendiga määratud kohas või lukustatakse sõidutee pool asuva taristu külge.”;

9) paragrahvi 20 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Asulavälisel teel väljaspool parklat või puhkekohta peatatakse või pargitakse sõiduk parempoolsel teepeenral või selle puudumise korral teel võimalikult paremal. Sõidukit tohib peatada ja parkida ainult ühes reas ja sõiduki pikitelg peab olema rööpne tee äärega. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud viisil peatumisele ja parkimisele.”;

11) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet.”;

12) paragrahvi 52 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet.”;

13) paragrahvi 54 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1 ja 2” tekstiosaga „1, 2 ja 4”;

14) paragrahvi 55 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning §-s 52 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata, ületades möödasõitu keelavat teekattemärgist.

(3) Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 52 lõike 1 punktides 1–5 ja lõike 2 punktides 1–3 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata väiksema kui 1,5-meetrise külgvahega, kui sõidetakse alla 30 kilomeetri tunnis või kui jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikurijuht sõidab jalgrattarajal.”;

15) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.”;

16) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.”;

17) paragrahvi 92 lõigetes 9 ja 12 asendatakse sõna „mootorsõiduki” sõnaga „sõiduki”;

18) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka:
1) A1-alamkategooria mootorsõidukit;
2) B1-alamkategooria mootorsõidukit;
3) A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit.”;

19) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omanud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt kaks aastat ja olema läbinud käesoleva seaduse § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korras ettevalmistuse ning andmed ettevalmistuse läbimise kohta peavad olema kantud liiklusregistrisse. Välisriigis A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omandanud käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni.

(42) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalise mootorsõiduki mootori võimsus ületab 15 kilovatti, peab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik olema vähemalt 21-aastane.

(43) Käesoleva paragrahvi lõike 41 esimeses lauses nimetatud juhul ei arvestata B-kategooria mootorsõiduki juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõiguse ja esmase juhiloa omamise aega.”;

20) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 99. Väljaspool Eestit antud juhiluba

(1) Eestis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload.

(2) Eestis kehtib juhiluba, mille kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või ametlikult kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid. Kui juhiloale ei ole kantud sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid, siis kehtib juhiluba koos juhiloa väljastanud asutuse või asjaomase riigi välisesinduse antud tõendi ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitab mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on.

(4) Eestis kehtib traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiluba, kui juhiloa andnud riigis on traktori, liikurmasina või masinrongi juhtimisõiguse andmisele kehtestatud vähemalt samaväärsed nõuded kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele vastavatele lubadele kehtivad Eestis järgmised juhiload järgmistel tingimustel:
1) riigikaitseseaduse 4. peatüki alusel Eestis viibiva isiku juhiluba koos dokumendiga, mis tõendab Eesti Vabariigi territooriumil viibimise õigust rahvusvahelise sõjalise koostöö tõttu;
2) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja, diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldustöötaja, abiteenistuja, koduteenija või tema perekonnaliikme, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik, juhiluba koos Välisministeeriumi antud diplomaatilise isikutunnistusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud juhiluba kehtib tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa esmakordse saamise või täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

(8) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba ei kehti, kui eelnimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

(9) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033. aasta 18. jaanuariks. Alates 2033. aasta 19. jaanuarist tuleb käesolevas lõikes nimetatud juhiluba, mille kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, välja vahetada Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul pärast elamisõiguse saamist või Eestisse elama asumist. Käesolevas lõikes nimetatud juhiloa omaniku Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse tema suhtes juhtimisõiguse peatamist, äravõtmist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid käesoleva seaduse sätteid ja vajaduse korral võib Transpordiamet juhiloa välja vahetada Eesti juhiloa vastu. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile.

(10) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Konventsiooni nõuetele mittevastav juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.

(11) Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Muu kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Konventsiooni nõuetele mittevastav A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.

(12) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 9–11 nimetamata juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.

(13) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise välislepingu sõlminud välisriigi juhiloa vahetus toimub välislepingus nimetatud tingimustel.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud juhiluba vahetatakse vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksuste ja territoriaalvalitsuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kooskõlastades selle eelnevalt Välisministeeriumiga.

(16) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende riikide loetelu, mille traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiloa andmise tingimused on piisavad, et juhiloa kehtivust tunnustada.”;

21) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

122. peatükk
MAJANDUSTEGEVUSE NÕUDED KERGLIIKURI, PISIMOPEEDI JA JALGRATTA RENDILE VÕI ÜÜRILE ANDMISELE

§ 19013. Rendile või üürile antava kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta märgistamine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada nõude, et kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisega tegelev ettevõtja on kohustatud renditava või üüritava sõiduki varustama selgelt loetava identifitseerimisnumbri ning rendile või üürile andva ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega.

§ 19014. Nõuded kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmisele

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada:
1) rendile või üürile antava sõiduki tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid;
2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise võimalusi;
3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki kiirust;
4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamisel arvestab kohaliku omavalitsuse üksus piirkonna liikluskorraldust ja -olusid, et tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Nõuete täitmise kohustuse võib seada sõltuvusse sõiduki liigist, ettevõtja välja renditavate või üüritavate sõidukite arvust, üüri- või rendiperioodi pikkusest või muust üüri- või renditeenusele iseloomulikust asjaolust.

(3) Ettevõtja peab teavitama kohaliku omavalitsuse üksust viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisest, millest sõltub lõikes 1 nimetatud nõuete kohaldamine. Teada antavate asjaolude loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus sõidukiirust piirata kuni 10 kilomeetrini tunnis.

§ 19015. Riiklik järelevalve majandustegevuse nõuete täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 19013 ja 19014 alusel kehtestatud majandustegevuse nõuete täitmise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.”;

22) paragrahvi 1931 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paigaldatav automaatne liiklusjärelevalve süsteem peab tehniliselt ühilduma politsei andmekoguga.”;

23) paragrahvi 199 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid töödeldakse politsei andmekogus.”;

24) paragrahvi 199 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 2242 järgmises sõnastuses:

§ 2242. Jalgratta, kergliikuri või pisimopeedi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületanuna

Jalgratta, kergliikuri või pisimopeedi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületanuna –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.”;

26) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 241. Peatumise või parkimise nõuete rikkumine

(1) Sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 trahviühikut.

(2) Sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.”;

27) paragrahvi 259 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut.”;

28) paragrahvi 259 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis;”;

29) paragrahvi 262 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 40 eurot;”;

30) paragrahvi 262 punktis 3 ja § 2621 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „40” arvuga „80”;

31) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „20” arvuga „40”;

32) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

„(26) Enne 2024. aasta 1. juulit automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogusse kantud andmeid töödeldakse edasi politsei andmekogus.”.

§ 2.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 22–24 ja 32 jõustuvad 2024. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 18 ja 19 jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2025. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json