Riigikogu seadus terviktekst LKindlSavaldamine avaldatud 2014-03-26 RT I 2014-04-11 1 111042014001 2014-10-01 RT I 2024-06-29+03:00 2024 12 129062024012 2025-01-01 1 2014-04-08 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 129062024012 52 2024-11-28 Ene Kasesalu 1022833 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Liikluskindlustuse seadus 1 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-06-10 RT I 2015-07-07 1 107072015001 2016-01-01 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.07.2016 2017-06-14 RT I 2017-07-04 6 104072017006 2017-09-01 2017-10-25 RT I 2017-11-17 1 117112017001 2019-01-01 2018-05-09 RT I 2018-05-31 1 131052018001 2019-01-01 2018-12-19 RT I 2019-01-10 1 110012019001 2019-01-20 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2022-03-16 RT I 2022-03-31 1 131032022001 2022-04-01 2023-02-15 RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 2024-06-12 RT I 2024-06-29 1 129062024001 2025-01-01 2024-06-12 RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 , osaliselt 01.12.2024 1 Üldsätted 1 Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 Käesoleva seadusega reguleeritakse sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus kahju põhjustamisest tuleneva vastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 1)]]> Käesolevat seadust kohaldatakse sõiduki mis tahes kasutamisele transpordivahendina, sõltumata maastikust, millel sõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 2)]]> Käesolevat seadust ei kohaldata, kui juhtumi toimumise ajal kasutati sõidukit muul otstarbel kui transpordivahendina, muu hulgas: 1 terrorikuriteo toimepanemise vahendina; 2 spordivahendina võistlusel, treeningul, koolitusel või muul samalaadsel üritusel, kui tee või ala, millel sõidukit kasutatakse, on jalakäijatele, pealtvaatajatele ja teistele sõidukitele suletud, arvestades käesoleva seaduse § 45 lõikes 4 sätestatut; 3 tööseadmena ja realiseerus tööseadmena kasutamisele iseloomulik risk. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse ja automaatsele liikluskindlustusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Sätete kohustuslikkus Kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või kahjustatud isiku kahjuks käesolevast seadusest või võlaõigusseadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui kõrvalekalduva kokkuleppe lubatavus on seaduses sätestatud. 3 Kindlustuskohustus 1 Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. 2 Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). 3 Välisriigis põhiasukohta omava sõiduki ja liiklusregistris registreerimise kohustuseta sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument, mille võib esitada ka elektroonilisel kujul. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 3 1.]]> Sõiduk 1 Sõiduk käesoleva seaduse tähenduses on üksnes mootori jõul liikuv maismaasõiduk, samuti selle haagis. 2 Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta sõidukiks: 1 ratastoolisõidukit, mis on spetsiaalselt ette nähtud füüsilise puudega inimese jaoks; 2 raudteesõidukit ja muud rööbassõidukit, välja arvatud tramm. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk 1 Leping tuleb sõlmida järgmiste sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on Eestis: 1 sõiduk, sealhulgas maastikusõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister); 2 tramm ja troll; 3 Eestis väljastatud teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduk; 4 Eestis väljastatud transiitmärgiga sõiduk; 5 muu sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi; 6 käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud sõiduki haagis. 2 Leping tuleb sõlmida ka välisriigis (edaspidi kolmas riik) põhiasukohta omava sõiduki suhtes, millega kahju tekitamisest tulenev vastutus ei ole kindlustatud. Kolmas riik ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Šveitsi Konföderatsioon. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 Kindlustuskohustusest vabastatud sõiduk Lepingu sõlmimise kohustust ei ole järgmiste kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite suhtes: 1 sõiduk, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud liiklusseaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; 2 selline maastikusõiduk, vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liiklemiseks; 3 Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti valduses olev sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja on eelnimetatud asutus, selle sõiduki Eestis kasutamise ajal; 4 liiklusregistris registreerimata sõiduk, mida kasutatakse väljaspool teeliiklust üksnes avalikuks liikluseks suletud lennuvälja, sadama või kinnistu territooriumil või muul avalikuks liikluseks suletud alal; 5 liiklusregistris registreerimisele kuuluv sõiduk, mida nõuetele mittevastavuse tõttu pole võimalik registreerida ja mida ei ole seetõttu lubatud liikluses kasutada. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 6 Kindlustuskohustuse erisus 1 Kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustuskohustuse erisust ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud sõidukite ja maastikusõidukite ning nende haagiste suhtes. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Kindlustuskohustus tekib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, kui: 1 sõiduk kustutatakse liiklusregistrist, sealhulgas kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist; 2 liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik. RT I 2019-01-10 1 110012019001 2019-01-20 4 Fond saadab kindlustuskohustusega isikule kindlustuskohustust, sealhulgas käesolevas paragrahvis sätestatud liikluskindlustuse erisust, selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast liikluskindlustuse erisuse rakendumist. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle kättetoimetamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud teabe saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu liikluskindlustuse erisuse rakendumine. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 7 Kindlustuskohustusega isik 1 Kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. 2 Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. 3 Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. 8 Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus 1 Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (ELT L 199, 11.07.2007, lk 40–49) ei tulene teisiti, kohaldatakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele selle riigi õigust, kus kindlustusjuhtum aset leidis. 9 Sõiduki põhiasukoht 1 Sõiduki põhiasukoht on riigis, mille liiklusregistrisse sõiduk ajutiselt või alaliselt on kantud. Kui registreerimist ei nõuta, on sõiduki põhiasukohaks sõiduki valdaja elu- või asukohariik. 2 Kui kindlustusjuhtum põhjustatakse sõidukiga, millele ei ole kinnitatud registreerimismärki või millele on kinnitatud sellele sõidukile mittekuuluv registreerimismärk, loetakse sõiduki põhiasukohaks kindlustusjuhtumi toimumiskoha riik. 3 Sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutamise, samuti liiklusregistris registrikande peatamise kestel loetakse sõidukile antud riiklik registreerimismärk käesoleva seaduse tähenduses sellele sõidukile mittekuuluvaks registreerimismärgiks. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 10 Liikluskindlustuse fond 1 Liikluskindlustuse fond (edaspidi fond) on mittetulundusühing, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad käesolevast seadusest ja valdkonna eest vastutava ministriga sõlmitud halduslepingust. 2 Fond on Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu (inglise keeles Council of Bureaux’) liige ja rohelise kaardi büroo Eestis. 11 Kindlustuskohustuse täitmise kontrollimine 1 Fond kontrollib pidevalt ja süsteemselt kindlustuskohustuse täitmist liiklusregistri ja liikluskindlustuse registri andmete võrdlemise teel käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendamiseks. 2 Liikluses osalevate kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite, sealhulgas riigipiiri või ajutist kontrolljoont ületavate sõidukite puhul kontrollib liikluskindlustuse olemasolu politseiametnik ja abipolitseinik. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis (edaspidi lepinguriik) põhiasukohta omava sõiduki puhul loetakse kindlustuskohustus täidetuks, kui selle ulatus vastab sõiduki põhiasukoha lepinguriigi nõuetele. 2 Liikluskindlustuse leping 12 Leping Lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 13 Lepingu sõlmimine 1 Lepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. 2 Kindlustusandja on kohustatud lepingu sõlmima, kui kindlustusvõtja on kindlustuskohustusega isik või kindlustusvõtjal on kindlustushuvi sõiduki kindlustamiseks. 3 Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki suhtes võib lepingu sõlmida fond või temaga kokkulepet omav kindlustusandja. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki puhul võimaldab fond lepingu sõlmimist vähemalt valdkonna eest vastutava ministriga sõlmitud halduslepingus nimetatud piiripunktides. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 Kindlustusandja võib sõlmida ühise lepingu selliste sõidukite suhtes, millel on lubatud kasutada Eestis väljastatud teisaldatavat riiklikku registreerimismärki. Kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus üksnes siis, kui sõiduk, millega kahju põhjustati, kandis teisaldatavat registreerimismärki ja selle kasutamine sõidukil kindlustusjuhtumi toimumise ajal on registreeritud õigusaktides sätestatud korras. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 13 1.]]> Kahjunõuete ajaloo tõendi arvesse võtmine 1 Kui kindlustusmakse arvutamisel või allahindluse tegemisel võetakse arvesse kindlustusvõtja käesoleva seaduse § 76 lõikes 4 nimetatud kahjunõuete ajaloo tõendit, ei või kindlustusandja kohaldada tingimusi, millega koheldakse kindlustusvõtjaid ebavõrdselt teises lepinguriigis väljastatud kahjunõuete ajaloo tõendi või nende kodakondsuse või endise elukoha tõttu. 2 Kindlustusandja avalikustab oma veebilehel üldised põhimõtted käesoleva seaduse § 76 lõikes 4 nimetatud kahjunõuete ajaloo tõendi põhjal varasema kahju arvestamise kohta kindlustusmakse arvutamisel. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 14 Lepingu sõlmimise piirangud 1 Sõiduki suhtes ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga. 2 Kindlustusandjal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest, kui registreerimisele kuuluvat sõidukit ei ole registreeritud ettenähtud korras. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 3 Kindlustusandjal ei ole õigust keelduda kuni 30-päevase kindlustusperioodiga lepingu sõlmimisest sõiduki suhtes, mille registrikanne on liiklusseaduse § 77 lõikes 8¹ sätestatud korras peatatud. Lepingujärgne kindlustuskaitse kindlustatu suhtes kehtib tingimusel, et enne tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist kasutatakse sõidukit üksnes erandkorras, järgides liiklusseaduse § 73 lõike 7⁴ nõudeid. RT I 2017-07-04 6 104072017006 2017-09-01 3 1)]]> Kindlustusandjal ei ole õigust keelduda lepingu sõlmimisest liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduki suhtes enne sõiduki ajutise kustutamise tähtaja lõppu. Leping ei jõustu, kui selles märgitud kindlustusperioodi alguseks ei ole sõiduk loetud liiklusregistris olevaks. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Kindlustusandja võib sõlmida lepingu lepinguriigis omandatud ja Eestisse toimetatava sõiduki suhtes enne selle liiklusregistris registreerimist tingimusel, et sõiduki Eestisse toimetamise algusest ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Sõiduki Eestisse toimetamise algust arvestatakse sõidukile transiitmärgi väljastamisest. Kui sõidukile transiitmärki ei väljastata, arvestatakse sõiduki Eestisse toimetamise algust ajast, mil sõiduk anti omandajale üle. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel võib kindlustusandja sõlmida lepingu ka Eestisse toimetatava sõiduki suhtes enne selle liiklusregistris registreerimist, kui füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht või juriidilisest isikust kindlustusvõtja asukoht või kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht on Eestis, samuti juhul, kui isik asub Eestisse elama. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 15 Kindlustuskaitse territoriaalne kehtivus 1 Lepingu alusel antav kindlustuskaitse kehtib kõigis lepinguriikides, ilma et pooled peaksid selles eraldi kokku leppima. Kolmandas riigis kehtib kindlustuskaitse siis, kui see riik on ära märgitud lepingu sõlmimist kinnitaval poliisil või rohelisel kaardil. 2 Kindlustusandja ei võta lisakindlustusmakset ega muud tasu teises lepinguriigis kehtiva kindlustuskaitse eest. Kindlustusandjal on õigus võtta lisakindlustusmakset või muud tasu kolmandas riigis kehtiva kindlustuskaitse eest. 16 Lepingutingimuste piirangud 1 Lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta. 2 Kokkulepe, mis näeb ette omavastutuse kohaldamise tarbijast kindlustusvõtjale, on tühine, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 Kokkulepe, mille kohaselt lepingu kehtivusajal ei ole teatud ajavahemikul kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustust ja kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasumise kohustust, on tühine. 4 Kokkulepe kindlustuskaitse tagasiulatuva alguse või lõppemise kohta on tühine. 5 Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 432 teavitamise kohustuse rikkumise tagajärgede kohta sätestatut. 6 Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 445 kindlustusriski võimalikkuse suurendamise tagajärgede kohta sätestatut. 7 Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 493 sätestatut. 17 Poliis 1 Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale poliisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõidukit kasutava kindlustatud isiku taotlusel väljastab kindlustusandja poliisi ärakirja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ka talle. 2 Kui leping pikeneb käesolevas seaduses sätestatud korras automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusperioodi alguseks uue poliisi. 18 Roheline kaart 1 Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab lepingus kokku lepitud kindlustuskaitse kehtimist peale Eesti ja lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud kolmandas riigis. 2 Kindlustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja rohelise kaardi kindlustusvõtjale või kindlustusvõtja nimetatud kindlustatud isikule. 3 Rohelise kaardi väljastamisele ei kohaldata võlaõigusseaduse § 434 lõikes 2 sätestatut. 19 Kindlustusmakse tasumine ja tasumisega hilinemine 1 Kindlustusmakse tasumisele kohaldatakse võlaõigusseaduse §-des 457 ja 458 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. 2 Võlaõigusseaduse § 457 lõikes 2 nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmisest vabanemist ei kohaldata juhul, kui kindlustusvõtja ei tasunud esimest kindlustusmakset ja kindlustusjuhtum toimus 14 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. 3 Kindlustusmakse tasumisele ei kohaldata võlaõigusseaduse § 458 lõikes 4 sätestatut. 20 Lepingu pikenemine 1 Kui sõlmitakse automaatselt pikenev leping, pikeneb leping järgmiseks kindlustusperioodiks üksnes juhul, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga. 2 Lepingu pikenemise kokkuleppe korral on kindlustuse turustaja kohustatud vähemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu teavitama kindlustusvõtjat kindlustusmakse suurusest, mis kindlustusvõtjal tuleb lepingu automaatse pikenemise korral tasuda. Nimetatud teavitusele lisatakse teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lepingu automaatselt pikenemise tingimuste ja võrreldavalt eelmise perioodi kindlustusmakse kohta. Eelmises lauses nimetatud teabel ja selle edastamisel ei ole õiguslikku tähendust lepingu pikenemise ega kindlustuskaitse suhtes. Kindlustusandja pakkumus ei või olla tingimuslik. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 1)]]> Kui automaatselt pikenev leping on sõlmitud kindlustusmaakleri vahendusel, saadab maakler kindlustusvõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul täiendavad pakkumused kindlustuslepingu sõlmimiseks uueks kindlustusperioodiks. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Automaatselt pikeneva lepingu korral loetakse kindlustusmakse teiseks või järgnevaks kindlustusmakseks. 4 Kindlustusandjal on keelatud pakkuda üksnes automaatselt pikenevaid lepinguid. 21 Lepingu lõppemise alused ja lepingu üleminek 1 Leping lõpeb: 1 sõiduki liiklusregistrist kustutamisel, sealhulgas ajutiselt liiklusregistrist kustutamisel; 2 arvates ajast, millal sõiduki omandajale üleandmisest lepinguriigis on möödunud 30 kalendripäeva ja sõidukit ei ole Eesti liiklusregistris registreeritud, või arvates sellise sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimisest; 3 arvates transiitmärgi kehtivuse lõppemisest, kui leping oli sõlmitud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 lepingu ülesütlemisel või lepingust taganemisel; 5 muul seaduses ettenähtud juhul. 2 Lepingu ülesütlemine või lepingust taganemine on lubatud üksnes käesolevas seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel. 3 Kui kindlustusjuhtum toimub enne lepingu ülesütlemist või lepingust taganemist, peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse. 4 Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul lähevad jõustunud lepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused üle kindlustuskohustusega isikule liiklusregistris kindlustuskohustusega isiku kohta kande tegemisest arvates. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-des 495–498 ja §-s 524 sätestatut. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 22 Lepingu erakorraline ülesütlemine Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 22 1.]]> Teavitus kindlustuskohustusest 1 Kindlustuse turustaja lisab kindlustusvõtjale esitatavale kindlustuspakkumusele teabe kindlustuskohustuse ja selle täitmata jätmise tagajärgede kohta. 2 Kehtiva, vähemalt 30-päevase kindlustusperioodiga automaatselt mittepikeneva lepingu turustaja edastab kindlustusvõtjale mõistlikul ajal kindlustusperioodi lõpu eel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, kui kehtiva lepingu turustajale teada olevalt ei ole järgmiseks perioodiks lepingu sõlmimise vajadus kindlustusvõtja jaoks ära langenud. 3 Käesolevas paragrahvis nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu kindlustuskaitse kehtivus. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Hüvitatav kahju 23 Kahju hüvitamise õiguslikud alused 1 Kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees. 1 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Kindlustusandja peab kahjustatud isikule tema nõudmisel selgitama kahju hüvitamise põhimõtteid ja kindlustusandja kasutatavat kahjuhüvitise arvutamise metoodikat. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 24 Hüvitatava kahju ulatus Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 25 Kindlustussumma 1 Kui lepingus ei ole kokku lepitud suuremas kindlustussummas, on kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, asja hävimise või kahjustamise korral 1 300 000 eurot ja surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 6 450 000 eurot. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 2 Kui kahjustatud isikuid kindlustusjuhtumi kohta on rohkem kui üks ja kindlustusandjale esitatud nõuete kogusumma või kindlustusandja esialgu hinnatud kindlustushüvitise summa ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma, jagab kindlustusandja kindlustushüvitise kahjustatud isikute vahel proportsionaalselt iga kahjustatud isiku kahju suuruse järgi. 3 Mittevaralise kahju hüvitis loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma hulka. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31) artikli 9 lõike 2 alusel ja artikliga 28b kooskõlas vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti alusel indekseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustussummat iga viie aasta järel ühtlustatud tarbijahinnaindeksi muutusega. Asjaomases Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud kuupäevast alates loetakse kindlustussummaks indekseerimise tulemusel saadud kindlustussumma viimasena tehtud indekseerimise järgi. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 5 Fond avaldab kehtivad kindlustussummad oma kodulehel. Kui kindlustussumma muutub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras, avaldab fond kehtiva kindlustussumma koos viitega asjaomasele Euroopa Komisjoni õigusaktile. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 26 Asja kahjustamisest või hävimisest põhjustatud kahju 1 Asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. 2 Sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. 3 Kahjustatud isiku nõudmisel on kindlustusandja kohustatud abistama sõiduki taastusremondi korraldamisel. 4 Kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas. 5 Kui kindlustusandja selgitab välja, et kahjustatud isikul on õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvestada kahjustatud asja taastamise või asendamise maksumusele lisanduv käibemaks, on tal õigus kahju hüvitamisel seda arvestada. 6 Kui kahjustatud isik, kellel on õigus sisendkäibemaks osaliselt või täielikult oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata, esitab kindlustusandjale taotluse kahju hüvitamiseks koos käibemaksuga, peab kindlustusandja kahju hüvitama koos käibemaksu osaga. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul tekib kindlustusandjal tagasinõudeõigus hüvitise selles osas, mille kahjustatud isik sai või oleks saanud oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust tagasi või tasaarvestatud. 8 Kui kindlustusandja on kahjustatud isikule täies ulatuses hüvitanud asja kindlustusjuhtumieelse väärtuse, läheb asja omandiõigus üle kindlustusandjale. Kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna, on kindlustusandjal õigus vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist hüvitatud asja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra. 9 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 27 Ülalpidamishüvitise maksmise põhimõtted Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 28 Töövõimetushüvitise maksmise põhimõtted 1 Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime või ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 2 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isiku tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² lõike 1 alusel välja makstud haigushüvitise. 4 Töövõimetushüvitist võib ajutise töövõimetuse korral maksta ühekordse maksena tagasiulatuvalt. 5 Osalise või puuduva töövõime korral on õigus töövõimetushüvitisele järgmistel isikutel: 1 töövõimetoetuse seaduse §-s 2 nimetatud isik, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras; 2 muu kahjustatud isik, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime käesolevas seaduses sätestatud korras. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 6 Töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõimega kahjustatud isikul on õigus töövõimetushüvitisele, kui ta vastab vähemalt ühele töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustest. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 7 Kui kahjustatud isikul ei ole õigust töövõime hindamisele töövõimetoetuse seaduse alusel, hindab töövõimetushüvitise maksmise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamise raames töövõime ulatust kindlustusandja, kaasates töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 28 1.]]> Püsiva töövõime vähenemise ulatuse määramine 1 Kindlustusandja tuvastab terviseseisundit arvesse võttes isikul üldise töövõime vähenemise protsentides skaalal 10–100 ja eraldi kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise protsentides skaalal 10–100, kaasates töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku. Töötamist osaliselt takistavaks loetakse üldise töövõime vähenemist alates 40 protsendist. 2 Kindlustusandja tuvastab kahjustatud isikul üldise töövõime vähenemise 100 protsenti, kui: 1 Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on kahjustatud isikul tuvastatud puuduv töövõime või 2 Eesti Töötukassa kahjustatud isiku töövõimet ei hinda ning kahjustatud isik ei ole terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes võimeline töötama. 3 Kindlustusandja tuvastab kahjustatud isikul üldise töövõime vähenemise 40–90 protsenti, kui: 1 Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on isikul tuvastatud osaline töövõime või 2 Eesti Töötukassa kahjustatud isiku töövõimet ei hinda ning kahjustatud isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes on kahjustatud isiku töötamine osaliselt takistatud. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul kohaldab kindlustusandja töövõime hindamisel vastavalt töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatud töövõime hindamise tingimuste ja töövõimet välistavate seisundite loetelu. 5 Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise korra kehtestab määrusega. 6 Üldise töövõime vähenemise ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise protsendi määramiseks on kahjustatud isik kohustatud kindlustusandja nõudel läbima arstliku läbivaatuse. Kui kahjustatud isiku töövõime vähenes pärast töövõimetushüvitise vähendamist, on tal õigus nõuda enda arstlikule läbivaatusele saatmist. Arstliku läbivaatuse kulud kannab kindlustusandja. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 29 Töövõimetushüvitise arvutamine RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 Töövõimetushüvitise (edaspidi käesolevas paragrahvis hüvitis) arvutamise aluseks on kahjustatud isiku ühe kalendripäeva netotulu, mis leitakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, millest arvatakse maha tulumaks ja isiku töötuskindlustusmakse, ning seejärel jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud perioodi pikkusega kalendripäevades (edaspidi netotulu). Arvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal kahjustatud isik oli ajutiselt töövõimetu. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kui kahjustatud isik sai kindlustusjuhtumi ajal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kindlustusjuhtumile eelnenud ajavahemik, mille jooksul kahjustatud isik sai katkematult sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuid mitte rohkem kui 12 kalendrikuud. 3 Kui kahjustatud isik ei saanud kindlustusjuhtumi ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. 4 Kui kahjustatud isik tegutses kindlustusjuhtumi ajal füüsilisest isikust ettevõtjana, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud kahe kalendriaasta tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu. 5 Kui kahjustatud isik teenis kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud 12 kalendrikuu jooksul tulu välismaal, võetakse netotulu arvutamisel aluseks välismaal teenitud tulu selline osa, mis Eestis teenituna kuuluks Eestis sotsiaalmaksuga maksustamisele. 6 Kui kahjustatud isik oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal ajateenistuses, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kahjustatud isiku ajateenistuse algusele vahetult eelnenud 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. 7 Kui kahjustatud isik oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal vanemapuhkusel, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kahjustatud isiku vanemapuhkuse algusele vahetult eelnenud 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. RT I 2022-03-31 1 131032022001 2022-04-01 8 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 9 Hüvitise arvutamisel kahjustatud isiku netotulu indekseeritakse, arvestades keskmise brutopalga muutust. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 10 Ühe kalendrikuu hüvitis on käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt indekseeritud kalendripäeva netotulu ja arvu 30 korrutis, millest arvestatakse maha kahjustatud isikule muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kalendrikuu kohta. 11 Hüvitise arvutamisel arvestatakse kindlustusandja vastutuse ulatust. 12 Töövõimetushüvitise puhul arvestatakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu perioodil, mille kohta töövõimetushüvitis on arvestatud. 13 Hüvitis arvutatakse ümber, kui kahjustatud isikul tekib või oleks tekkinud õigus vanaduspensionile. Hüvitise ümberarvutamisel võetakse kahjustatud isiku netotulust enne kindlustusjuhtumit arvesse 60 protsenti. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 30 Töövõimetushüvitise muutmine RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 Kindlustusandja arvutab töövõimetushüvitise ümber, kui muutuvad töövõimetushüvitise arvutamise aluseks olnud asjaolud või ilmnevad uued asjaolud, mida tuleb töövõimetushüvitise arvutamisel arvestada. Kui kindlustusandja arvutab töövõimetushüvitise ümber, siis netotulu uuesti ei indekseerita. 2 Kui ümberarvutamise tulemusel selgub, et kindlustusandja on maksnud töövõimetushüvitist väiksemas summas, kui ta muutunud või ilmnenud uusi asjaolusid arvestades peaks maksma, makstakse puuduv osa töövõimetushüvitisest välja koos järgmise perioodi eest tasumisele kuuluva kindlustushüvitisega. 3 Kui ümberarvestamise tulemusel selgub, et kindlustusandja on maksnud töövõimetushüvitist suuremas summas, kui ta muutunud või ilmnenud uusi asjaolusid arvestades oleks pidanud maksma, on kindlustusandjal õigus enammakstud summa järgmise perioodi eest tasumisele kuuluvast kindlustushüvitisest maha arvata. 4 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 Töövõimetoetuse seaduse § 18 alusel töövõimetoetuse maksmise peatamise aja eest ei maksta kahjustatud isikule ka töövõimetushüvitist selle ajavahemiku eest. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 31 Ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise maksmise lõpetamine Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 32 Mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral 1 Mittevaralise kahjuna kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-s 134 nimetatud kahju. 2 Mittevaralise kahju alammäärad tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju tekkimisel on järgmised: 1 väikese tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 200 eurot; 2 keskmise raskusega kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 700 eurot; 3 keskmise raskusega raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot; 4 raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 4200 eurot; 5 väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 6000 eurot; 6 eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 7000 eurot. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alammäär suureneb igal aastal alates jooksva aasta esimesest kuupäevast Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra, kusjuures indekseeritud summa ümardatakse sajalisteni. Kui tarbijahinnaindeks ei suurene või väheneb, säilib olemasolev alammäär. Kahju hüvitamisel võetakse aluseks kindlustusjuhtumi toimumise aasta alammäär. 4 Fond avaldab indekseeritud alammäärad iga aasta jaanuaris oma kodulehel. 5 Kui kahjustatud isik on kindlustusandjat käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud vormis teavitanud kindlustusjuhtumist, mille käigus ta on saanud tervisekahjustuse või kehavigastuse, siis hüvitab kindlustusandja mittevaralise kahju vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud summas, arvestades kahju põhjustaja vastutuse ulatust ja kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimises. 6 Kahjustatud isikul on õigus mittevaralise kahju hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust suuremas ulatuses, kui esinevad asjaolud, mis annavad aluse suurema hüvitise määramiseks. 7 Kindlustusandja selgitab välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusandja võib kahjustatud isikult nõuda asjaolude kindlakstegemiseks vajalikku teavet. 8 Fond avaldab veebilehel statistika, avalike kohtulahendite lühikokkuvõtted ja anonüümitud andmed väljamakstud mittevaralise kahju hüvitiste kohta tervisekahjustuste raskusastmete kaupa, tuues võimaluse korral välja hüvitise määramisel arvestatud asjaolud. 9 kehtestab määrusega mittevaralise kahju hüvitiste kohta avaldatavate andmete koosseisu ja avaldamise aja. 10 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused kehtestab määrusega. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 33 Kahju, mis ei kuulu hüvitamisele Käesoleva seaduse alusel ei hüvitata: 1 käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kindlustussummat ületavat kahju; 2 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 keskkonnakvaliteedi halvenemisest tulenevat kahju, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks; 5 saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu käesolevas seaduses sätestatud ulatuses; 6 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 7 iseendale tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud; 8 sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud kahju; 9 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 10 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 11 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 12 kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping; 13 veolepingu, välja arvatud reisijaveolepingu korral kindlustusjuhtumi põhjustanud vedaja veetava veose kahjustamisest või kaotsiminekust tulenevat kahju. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Kahju hüvitamine 1 Üldised alused 34 Kahjustatud isiku nõudeõigus 1 Kui kahjustatud isikul on sama kindlustusjuhtumi korral õigus kahju hüvitamisele nii käesoleva seaduse kui ka vabatahtliku kindlustuslepingu alusel, on tal õigus valida, kummal alusel kahju hüvitamist nõuda, välja arvatud juhul, kui vabatahtlikus kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 2 Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada kahju hüvitamise nõue kahju põhjustaja kui solidaarvõlgniku vastu. 35 Hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja ja fondi hüvitamiskohustus 1 Kahjustatud isikul on võimalik valida, kas kahju hüvitamist nõuda: RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum põhjustati, kahju tekitamisest tuleneva vastutuse (käesolevas peatükis edaspidi kahju põhjustaja kindlustusandja) või 2 kindlustusandjalt, kes on kindlustanud kahjustatud isiku sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse (käesolevas peatükis edaspidi kahjustatud isiku kindlustusandja). 1 1)]]> Kahjustatud isik ei või sama kindlustusjuhtumiga seoses nõuda kahju hüvitamist nii kahju põhjustaja kindlustusandjalt kui ka kahjustatud isiku kindlustusandjalt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti ei või kahjustatud isik pärast nõude esitamist seda tagasi võtta ja esitada nõuet teise kindlustusandja vastu. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kahjustatud isiku kindlustusandja vastu on kahjustatud isikul õigus esitada kahju hüvitamise nõue 30 kalendripäeva jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates. 3 Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on kahjustatud isiku kindlustusandjal kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamisel suhetes kahjustatud isiku, kindlustusvõtja ja kindlustatud isikuga samad õigused ja kohustused, nagu on kahju põhjustaja kindlustusandjal. 4 Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel hüvitab kahjustatud isikule tekitatud kahju fond. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, hüvitab fond kahju samas ulatuses ja korras kui kahju põhjustaja kindlustusandja. 36 Kahju hüvitamise kohustuse kestus 1 Kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. 2 Kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. 3 Kindlustusandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kahju hüvitamise kohustust, kui: 1 tegemist on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3, 4 või 5 või lõikes 2 nimetatud sõiduki või maastikusõiduki või selle haagisega; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 kindlustusjuhtum põhjustatakse liiklusregistris registreerimata sõidukiga, sealhulgas sõidukiga, mis loetakse registreerimata sõidukiks, või sõidukiga, mille suhtes on rakendunud automaatne liikluskindlustus. RT I 2019-01-10 1 110012019001 2019-01-20 37 Kindlustusjuhtumist teatamine 1 Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat. 2 Kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude. 38 Kahjustatud asja ettenäitamine ja täiendava kahju ärahoidmine 1 Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama. 2 Kahjustatud asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates. 3 Kahjustatud asja suhtes võib teha muudatusi, kui see on vajalik kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides. 4 Võlaõigusseaduse §-s 488 sätestatud kahju ärahoidmise ja vähendamise ning kahju kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustust kohaldatakse sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja, kindlustusvõtja, sõiduki juhi ja kahjustatud isiku suhtes. 39 Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel 1 Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. 2 Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks, peab ta sellest kahjustatud isikut eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 3 Kindlustusandja peab kahju hüvitama või teavitama kahjustatud isikut kahju hüvitamisest keeldumisest viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute lõpetamist. 4 Kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust. 40 Nõude rahuldamata jätmisest teavitamine 1 Kindlustusandja teavitab kahjustatud isikut kahju hüvitamise täielikust või osalisest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2 Kui kindlustusandja tugineb kahju hüvitamisel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud menetluse algatamisele, peab ta kahjustatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul põhjendama, miks on menetluses selgitatavatel asjaoludel kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt oluline tähtsus, ja näitama ära kahju hüvitamise eeldatava tähtaja. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus kehtib ka teise käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja suhtes, kelle vastu kahjustatud isikul oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 41 Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu 1 Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist. 2 Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju, kui: 1 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 kahjustatud sõiduki või sõiduki, millega kahju põhjustati, põhiasukoht on välisriigis; 3 kindlustusjuhtum ei toimunud Eestis. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui: 1 kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest. 42 Kahjustatud isiku kindlustusandja teavitamiskohustus 1 Kui kahjustatud isiku kindlustusandja leiab, et tal ei ole käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt kahju hüvitamise kohustust, teavitab ta kahjustatud isikut sellest viivitamata, kuid kõige hiljem 14. kalendripäeval kahju hüvitamise nõude esitamisest arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei või kindlustusandja käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alustele tugineda. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud juhul võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude kahju põhjustaja kindlustusandja vastu. 43 Nõudeõigus fondi vastu Kahjustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses fondilt, kui: 1 kindlustusjuhtum toimus Eesti territooriumil, kahjustatud isiku nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus; 2 kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille kohta on Eestis tegutseva kindlustusandja ja fondi vahel vaidlus sõiduki tuvastamise, kindlustuslepingu kehtivuse või kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse kehtivuse üle. 2 Kahju hüvitamise erijuhud 44 Kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulude hüvitamine 1 Kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitab Eestis toimunud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud raviasutusele, välja arvatud juhul, kui kindlustuskaitse andnud kindlustusandja asukohariigi seaduse või kindlustuslepingu tingimuste kohaselt selliseid kulusid ei hüvitata. 2 Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulusid, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või kui sõidukijuht oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis. 45 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond. 2 Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga, hüvitab kahju fond. 3 Fond ei hüvita kahju, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud avalikuks liikluseks suletud alal käesoleva seaduse § 5 punktis 4 nimetatud sõidukiga, mida ei ole lubatud kasutada teeliikluses. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Vaatamata käesoleva seaduse § 1 lõike 1² punktis 2 sätestatule hüvitab fond pealtvaatajale, jalakäijale, kõrvalseisjale ja muule kolmandale isikule sõidukiga tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja osas, milles kahju ei hüvitata muu vastutuskindlustuse lepingu, tagatiskokkuleppe või seaduse alusel. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 46 Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Tuvastamata jäänud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada. 3 Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb järgmises: 1 sõiduk hävib või kahjustub, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatakse isikule vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm; 2 sõiduk halvendab tee kasutamise käigus tee seisukorda, näiteks määrides seda, tekitades auke või pikiroopaid või kulutades teemärgiseid või -peenraid; 3 asi kahjustub või hävib sellisel viisil, et tundmatu sõiduk ei puudutanud kahjustatud asja. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk, kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta. 47 Haagisega põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kui sõiduki juht põhjustab kindlustusjuhtumi sõidukiga, mis on kindlustusjuhtumi toimumise hetkel jäiga ühenduslüliga haakes teise sõiduki või haagisega, loetakse, et kahju põhjustas veduk. Samuti loetakse kahju põhjustatuks vedukiga, kui kindlustusjuhtumi põhjustas haakeseadme katkemine või muul viisil vedukist eraldumine. 2 Kui kindlustusjuhtumi põhjustab ilma vedukita iseeneslikult liikuma hakanud, vedukita pargitud, peatatud või muul põhjusel seismajäetud haagis, loetakse, et kahju põhjustati haagisega. 3 Kui veduk jääb tuvastamata, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud lepingu alusel. 48 Välisriigis toimunud kindlustusjuhtum 1 Kui lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja on teada, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue kindlustusandja vastu tema Eesti esindaja kaudu. 2 Nõude saanud esindaja peab välja selgitama kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse ning tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Otsus tuleb teha kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid kõige hiljem kolme kuu jooksul nõude kättesaamisest arvates. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi toimumise korral võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude fondile, kui: 1 kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat; 2 kolme kalendrikuu möödudes arvates nõude esitamisest kindlustusandjale või tema Eesti esindajale ei ole kahju hüvitatud ega selle täielikust või osalisest hüvitamisest keeldumist põhjendatud. 4 Kahjustatud isikul puudub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamise õigus, kui ta on esitanud kahju põhjustaja kindlustusandja vastu kohtusse sama nõudega hagi. 5 Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude saamisest viivitamata kahju põhjustajat ja tema kindlustusandjat või kindlustusandja Eestisse nimetatud esindajat, samuti asutust, mis vastutab kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamise eest. Kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille põhiasukoht ei ole kindlustusjuhtumi toimumise riigis, teavitab fond ka selle riigi pädevat asutust, kus kindlustusjuhtum toimus. 6 Kui kahju põhjustaja kindlustusandja või tema Eestisse nimetatud esindaja ei tee kahe kalendrikuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamisest arvates kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta põhjendatud otsust, on fondil kohustus teha kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja nõude täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud ning põhjendatud otsus kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. 7 Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 24 lõike 3 punkti a alusel 2002. aasta 29. aprillil lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 49 Välisriigis toimunud kindlustusjuhtum, mille põhjustanud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole võimalik tuvastada 1 Kui kindlustusjuhtum toimus teise lepinguriigi territooriumil ning kindlustusjuhtumi põhjustanud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole tuvastatud kahe kalendrikuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondi vastu. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Fond on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude saamisest arvates kahe kalendrikuu jooksul kohustatud kahju hüvitama või põhjendama kahju hüvitamisest keeldumist. 50 Välisriigis kindlustatud sõidukiga Eestis põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, millest tuleneva vastutuse on kindlustanud välisriigi kindlustusandja, hüvitab kahjustatud isikule kahju kindlustusandja nimel tema esindaja Eestis (edaspidi korrespondent). 2 Kui välisriigi kindlustusandjal ei ole korrespondenti, hüvitab kahju fond. 3 Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati teises lepinguriigis põhiasukohta omava sõidukiga, hüvitatakse kahju sõiduki põhiasukohariigi õiguses sätestatud kindlustussumma ulatuses, kui see ületab käesoleva seadusega sätestatud kindlustussummat. 4 Korrespondentide nimekirja ja nende kontaktandmed avaldab fond oma veebilehel. 50 1.]]> Fondi poolt kahju hüvitamine kindlustusandja maksejõuetuse korral 1 Kui Eestis või teises lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga on põhjustatud kindlustusjuhtum Eesti, lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja suhtes on algatatud tema asukohariigi õiguses sätestatud kindlustustegevuse seaduse §-s 155 või 157 nimetatud menetlusele vastav menetlus, on kahjustatud isikul, kelle elu- või asukoht on Eestis, õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondile. 2 Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamisest viivitamata samas lõikes nimetatud kindlustusandjat või tema likvideerijat või haldurit Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 268 lõike 1 punktide e ja f tähenduses, samuti asutust, mis vastutab sellele kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kahju hüvitamise eest. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusandja, likvideerija või haldur teavitab fondi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude kindlustusandja poolt kahjustatud isikule hüvitamisest või sellest keeldumisest viivitamata. 4 Pärast kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemist esitab fond kahjustatud isikule põhjendatud otsuse kahju täielikult või osalisest hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saamist. 5 Fond maksab kahjustatud isikule hüvitise viivitamata, kuid hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist. 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 nimetatud lepingut, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a lõike 13 ja artikli 25a lõike 13 alusel lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut ning nimetatud artikleid täpsustavat Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti. 7 Eesti kindlustusandja pankroti korral läheb fondile pärast kahju hüvitamist üle kahjustatud isikul kindlustusandja vastu olnud kahju hüvitamise nõue. Fondi nõuet käsitatakse kindlustuslepingust tuleneva nõudena ja sellele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 171 sätteid. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 51 Eesti kindlustusandja piiriüleste nõuete lahendajad 1 Kindlustusandja määrab igasse lepinguriikipiiriüleste nõuete lahendaja, kelle ülesanne on vastavas riigis elu- või asukohta omavale kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju hüvitamine, kui kahju on tekitatud lepinguriigis ja see riik ei ole kahjustatud isiku elu- või asukohariik. 2 Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku määramisest. Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata piiriüleste nõuete lahendaja isiku või tema kontaktandmete muutumisest. 3 Tagasinõuded 52 Tagasinõude ulatus Kindlustusandjal või fondil on õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Käesolevas jaos sätestatu ei piira kindlustusandja ja fondi õigust esitada tagasinõue käesolevas jaos nimetamata isiku vastu mõnel muul seadusest tuleneval alusel. 53 Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu 1 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht: 1 põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult; 2 põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt; 3 juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik; 4 juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või 5 sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi. 2 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta: 1 ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem; 2 eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet; 3 juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või 4 oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud. 3 Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu. 4 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi. 54 Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu, et sõidukijuht rikkus seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Eeldatakse, et kindlustusjuhtum põhjustati töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu, kui sõidukijuht ületas kindlustusjuhtumile eelnenud nädala arvestuses iganädalast maksimaalset sõiduaega või maksimaalset igapäevast sõiduaega kindlustusjuhtumile eelnenud 24-tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 25 protsendi võrra. 55 Tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. 56 Tagasinõue kindlustusvõtja vastu kindlustusmakse tasumisega hilinemise korral Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusmakse tasumise kohustust ja kindlustusandja vabaneb võlaõigusseaduse § 457 või 458 alusel kahju hüvitamise kohustusest kindlustusvõtja ees, on kindlustusandjal võlaõigusseaduse § 521 lõike 2 alusel õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot. 57 Fondi tagasinõuded Fondil on õigus esitada tagasinõue: 1 kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga; 2 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel; 3 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga ja sõidukijuht ei esitanud sõidukit fondi nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi; 4 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud alusel; 5 kindlustusandja vastu, kui fond hüvitas kahju kindlustusandja eest; 6 teise lepinguriigi fondi ülesandeid täitva asutuse vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, millal sõidukit toimetati Eestist lepinguriiki, tingimusel, et sõidukile transiitmärgi väljastamisest või sõiduki omandajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva; 7 vastavalt Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu või Politsei- ja Piirivalveameti vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli eelnimetatud asutus ja sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus ei olnud kindlustatud; 8 sõiduki valdaja vastu, kui kahju põhjustati käesoleva seaduse § 5 alusel kindlustuskohustusest vabastatud sõidukiga; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 9 asutuse vastu, mis vastutab lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis selle kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetluse korral, kahjustatud isikule välja makstud hüvitise ulatuses; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 10 Eesti kindlustusandja vastu käesoleva seaduse § 50¹ kohaselt makstud hüvitise ulatuses; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 11 käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud isikute vastu Eesti kindlustusandja asemel § 50¹ kohaselt fondi makstud hüvitise ulatuses; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 12 spordiseaduse § 24¹ lõikes 2 sätestatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagamata jätnud spordiürituse korraldaja või asjaomase spordialaliidu vastu, kui kahju on põhjustatud nimetatud spordiseaduse paragrahvi kohaselt kindlustamata sõidukiga või ulatuses, milles vabatahtlik kindlustus kahju ei hüvita; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 13 isiku vastu, kes vastutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1² punktis 2 sätestatud juhul sõidukiga kahju tekitamise eest. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 58 Tagasinõue kahju põhjustaja kindlustusandja vastu 1 Kui kahju hüvitamise nõue esitatakse kahjustatud isiku kindlustusandja vastu, teavitab viimane nõude esitamisest viivitamata kahju põhjustaja kindlustusandjat. 2 Kahju põhjustaja kindlustusandja on kohustatud hüvitama kahjustatud isiku kindlustusandjale välja makstud kindlustushüvitise ning kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks tehtud mõistlikud kulutused. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus tuleb täita viivitamata, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval vastava nõude esitamisest arvates, välja arvatud juhul, kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti. 4 Kahjustatud isiku kindlustusandja esitab kahju põhjustaja kindlustusandjale koos kindlustushüvitise hüvitamise nõudega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kogu temal olemasoleva teabe kindlustusjuhtumi kohta, välja arvatud juhul, kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti. 59 Tagasinõude esitamise tingimused 1 Kui kindlustusandjal või fondil on käesoleva jao kohaselt tagasinõudeõigus mitme isiku vastu, vastutavad need isikud kindlustusandja või fondi ees solidaarselt. 2 Kui kindlustushüvitise on kahjustatud isikule välja maksnud kahjustatud isiku kindlustusandja, esitab käesoleva seaduse § 26 lõikes 7 ja käesolevas jaos sätestatud tagasinõude kahju põhjustaja kindlustusandja pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist kahjustatud isiku kindlustusandja ees. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 3 Käesolevas jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates. 5 Automaatne liikluskindlustus 60 Automaatne liikluskindlustus 1 Automaatne liikluskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärk on: 1 anda liiklusregistris registreeritud lepinguta sõidukile, välja arvatud maastikusõiduk, vanasõiduk ja võistlussõiduk, automaatne kindlustuskaitse; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 vähendada lepinguta sõidukite osakaalu liikluses; 3 koguda rahalisi vahendeid lepinguta sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks. 2 Automaatne kindlustuskaitse lepinguta, kuid liiklusregistris registreeritud sõiduki, välja arvatud maastikusõiduki, vanasõiduki ja võistlussõiduki suhtes tekib, kui: RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 sõiduk registreeritakse liiklusregistris; 2 möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest; 3 sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb; 4 sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või 5 liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik. RT I 2019-01-10 1 110012019001 2019-01-20 3 Sõiduki automaatne kindlustuskaitse lõpeb, kui: 1 jõustub sõiduki suhtes sõlmitud leping; 2 sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks. 4 Automaatsele liikluskindlustusele kohaldatakse kohustusliku liikluskindlustuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 61 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtum ja fondi kahju hüvitamise kohustus 1 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitab fond automaatse kindlustuskaitsega sõidukiga kolmandale isikule põhjustatud kahju käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. 2 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral on fondil, kindlustuskohustusega isikul, kindlustatud isikul ning kahjustatud isikul samad õigused ja kohustused, mis neil oleks kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. 3 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumist tuleneva fondi kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse väljaselgitamiseks tehtavatele toimingutele ning automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit puudutavate otsuste tegemisele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. 4 Vaidlused, mis puudutavad automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumist tulenevat fondi kahju hüvitamise kohustust ja selle ulatust ning fondi tagasinõudeid, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 62 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse 1 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse on sundkindlustusmakse kindlustamata sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks. 2 Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse. 63 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse määrad 1 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse arvutamise aluseks olevad kindlustusmakse määrad kehtestab määrusega. 2 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse määrad arvutatakse kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi, arvestades liikluskindlustuse statistikat, sealhulgas kindlustamata ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukite põhjustatud kahjusid, ning muid kindlustusmakse määra suurust mõjutavaid tegureid. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse määrad peavad olema piisavad automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite ja nende asjaolude väljaselgitamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamiseks ning sundkindlustusega seotud fondi tegevuskulude katteks. 64 Omavastutuse kohaldamine 1 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral rakendatakse kindlustuskohustusega isikule omavastutust 640 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta. 2 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitab fond kolmandale isikule kogu hüvitamisele kuuluva kahju. Kindlustuskohustusega isik on kohustatud tasuma omavastutuse summa fondile. 64 1.]]> Teavitus automaatsest liikluskindlustusest 1 Fond saadab kindlustuskohustusega isikule kindlustuskohustust ja automaatset liikluskindlustust selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast automaatse liikluskindlustuse rakendumist. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabel on informatiivne tähendus ja selle kättetoimetamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud teabe saatmisest ega kättesaamisest ei sõltu automaatse liikluskindlustuse rakendumine ega kindlustusmakse tasumise kohustus. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 65 Makseteatis automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa tasumiseks 1 Fond esitab kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa kohta. 2 Esimese automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 30 kalendripäeva alates automaatse kindlustuskaitse algusest. 3 Teise või järgneva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 90 kalendripäeva. 4 Kui automaatne kindlustuskaitse lõpeb kindlustusperioodi jooksul, on fondil õigus automaatse liikluskindlustuse kindlustusmaksele üksnes kalendripäevade eest, millal sõidukil oli automaatne kindlustuskaitse. 5 Makseteatisel näidatakse: 1 makseteatise koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2 makseteatise koostamise kuupäev; 3 maksja nimi ja aadress; 4 sõiduki mark, mudel ja registreerimismärk; 5 tasumisele kuuluv automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa, eelmisest kindlustusperioodist tuleneva võlgnevuse korral koos tasumata automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa ja viivisega; 6 makseteatise õiguslik alus ja automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise korral viide käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele; 7 fondi arvelduskonto number; 8 maksetähtpäev; 9 hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa tähtaegselt tasumata jätmise korral; 10 makseteatise vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord; 11 makseteatise koostanud isiku allkiri, millega loetakse võrdseks mehhaanilisel teel jäljendatud allkiri. 6 Makseteatise kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse maksetähtpäevaks fondi arvelduskontole. Maksetähtaeg peab olema vähemalt 30 kalendripäeva makseteatise kättetoimetamisest arvates. 7 Makseteatise kohaselt tasumisele kuuluva summa maksetähtpäevaks tasumata jätmise korral on õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,019 protsenti kalendripäeva eest. Viivise kogusumma ei tohi ületada makseteatises märgitud automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summat. 8 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmaksed ning omavastutuse summad laekuvad fondi arvelduskontole ja seda käsitatakse fondi tuluna. 66 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise kättetoimetamine 1 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. 2 Juriidilisele isikule või asutusele võib automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise saata ka: 1 registrisse kantud aadressil lihtkirjaga; 2 registrisse kantud elektronposti aadressil. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud viisil kätte toimetatud automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatis loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva nende saatmisest Eesti piires või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest. 67 Vaide esitamise tähtaeg automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise peale Vaie automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatise peale tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal kindlustuskohustusega isik vaidlustatavast automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatisest teada sai või oleks pidanud teada saama. 68 Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa sundtäitmine Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse ja omavastutuse summa makseteatis on haldusaktid avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. 6 Liikluskindlustuse fond 69 Haldusleping 1 Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Eesti Vabariigi nimel fondiga halduslepingu, milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused järgmiste käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks: 1 käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kindlustuskohustuse täitmise kontrollimine ja 5. peatükis sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendamine; 2 Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu liikme ja rohelise kaardi Eesti büroo kohustuste täitmine, sealhulgas käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimise võimaluse tagamine; 3 käesoleva seaduse §-des 45, 46 ja 50¹ sätestatud juhtudel ja korras kahjustatud isikule kahju hüvitamise kohustuse täitmine; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 4 käesoleva seaduse §-des 48–50 sätestatud juhtudel kahjustatud isikute ees kahju hüvitamisega seotud ülesannete täitmine; 5 käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tagasinõudeõiguste rakendamine; 5 1)]]> kindlustuskohustusega isiku teavitamine kindlustuskohustusest ja automaatsest liikluskindlustusest; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 6 käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud liikluskindlustuse registriga seotud ülesannete täitmine; 7 kohustusliku liikluskindlustuse alaste vaidluste kohtueelse lahendamise tagamine; 7 1)]]> teabe vahetamine ja koostöö korraldamine teiste lepinguriikide asjaomaste teabekeskuste, lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste ning asutustega, mis vastutavad lepinguriigi kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetluse korral kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 7 2)]]> kohustusliku liikluskindlustuse võrdluskalkulaatori väljatöötamine ja avalikustamine; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 8 muude ülesannete täitmine, mis tagab käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku liikluskindlustuse süsteemi toimimise. 2 Haldusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 20 aastat. 3 Halduslepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral otsustab valdkonna eest vastutav minister lepingu pikendamise, fondi kohustuste uue täitja määramise või nende kohustuste täitmise korraldamise muul viisil. 69 1.]]> Liikluskindlustuse võrdluskalkulaator Fond peab oma kodulehel kohustusliku liikluskindlustuse hindade võrdluskalkulaatorit. Vajaduse korral täpsustatakse selle pidamise korda halduslepinguga. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 70 Fondi liikmesus 1 Fondi liikmeks on iga kindlustusandja, kellel on õigus tegutseda Eestis kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandjana. 2 Käesolevas seaduses sätestatud kahjustatud isiku kindlustusandja vastu esitatud nõuete käsitlemise ja täitmise käigus tekkivad fondi liikmete omavahelised õigused ja kohustused ning koostöö põhimõtted ja vaidluste lahendamise kord nähakse ette fondi põhikirja või üldkoosoleku otsusega. 3 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 71 Kindlustustegevust puudutavate nõuete kohaldamine fondile 1 Fondile kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 52, § 83 lõigetes 1 ja 3, § 96 lõigetes 1 ja 7, § 99 lõike 1 punktides 1–5, 7 ja 8 ning lõikes 2, § 106 lõigetes 2 ja 5, § 108 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 129, 217–220¹, 253 ja 264 kindlustusandja kohta sätestatut. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Fond peab regulaarselt hindama oma riske ja maksevõimet vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 100 lõike 1 punktis 1 sätestatule ning võtma hindamise järeldusi arvesse oma tegevuse korraldamisel. 3 Fond kehtestab sise-eeskirjad, millega määratakse muu hulgas fondi oma riskide ja maksevõime hindamise, aktuaarifunktsiooni rakendamise, investeeringute juhtimise ning kahjude käsitlemise ja hüvitamise kord. Fond peab hindama sise-eeskirjade ajakohasust vähemalt kord aastas ning vajaduse korral neid muutma. Sise-eeskirjad peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4 Fondi auditeeriva audiitorettevõtja suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 253 sätestatut. 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja käesoleva seaduse §-s 71¹ sätestatu üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon kindlustustegevuse seaduse 12. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. 6 Fondi raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ja informatsiooni esitlusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega. 7 Fond on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu ning koostama ja avalikustama raamatupidamise vahearuanded majandusaasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu. Majandusaasta aruanne ja raamatupidamise vahearuanded avaldatakse fondi veebilehel ning tehakse kättesaadavaks fondi asukohas. RT I 2015-07-07 1 107072015001 2016-01-01 71 1.]]> Fondi omavahendid 1 Fondil peavad käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks olema piisavad omavahendid. 2 Fond arvestab omavahendite miinimumi arvutamisel kõigi teadaolevate ja planeeritavatest tegevustest tulenevate mõõdetavate riskidega, sealhulgas vähemalt kindlustusriski, tururiski, krediidiriski ja operatsiooniriskiga. 3 Omavahendite arvutamisel lähtutakse komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), ning selles sätestatud solventsuskapitalinõude standardvalemi struktuurist ja metoodikast, võttes arvesse fondi tegevuse eripärasid. 4 Fond esitab omavahendite arvutuse koos sisendite ja selgitustega Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord aastas. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 71 2.]]> Fondi liikmemaks 1 Fondi liikmemaksu arvutamise ja tasumise kord sätestatakse fondi põhikirjas, võttes arvesse, et liikmemaks peab olema piisav: 1 käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 2 sätestatud omavahendite miinimumnõude täitmiseks; 2 käesolevas seaduses ja fondi põhikirjas sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega seotud kulude kandmiseks. 2 Käesoleva seaduse §-s 50¹ sätestatud kindlustusandja maksejõuetuse riski katteks võib fond liikmemaksu koguda üksnes Eestis väljastatud tegevusloaga tegutsevatelt kindlustusandjatelt. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 71 3.]]> Fondi õigused ja kohustused seoses maksejõuetu kindlustusandjaga 1 Fond teavitab viivitamata kindlustusandja suhtes pädeva asutuse tehtud otsusest või toimingust käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetluse algatamiseks kõigi lepinguriikide asutusi, mis vastutavad kindlustusandja maksejõuetuse korral kahju hüvitamise eest kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis. 2 Käesolevast seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse täitmiseks fond: 1 teeb koostööd lepinguriikide asjaomaste teabekeskuste, lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste ning asutustega, mis vastutavad kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise eest kindlustusandja maksejõuetuse tõttu, samuti käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud kindlustusandja, likvideerija ja halduriga, liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega ning Finantsinspektsiooniga; 2 osaleb läbirääkimistel ja sõlmib käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ja § 50¹ lõikes 6 nimetatud lepinguid, samuti muid koostöökokkuleppeid fondi töö paremaks korraldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks; 3 teeb asjaomaste asutustega koostööd, sealhulgas käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 6 nimetatud lepingute ja õigusakti alusel, ning vahetab nendega teavet, sealhulgas nõuete üksikasjade kohta; 4 tagab piisavad rahalised vahendid fondi hüvitamiskohustuse, sealhulgas koostöölepingute täitmiseks. 3 Fond, saanud tagasinõude seoses Eesti kindlustusandja suhtes algatatud käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 1 nimetatud menetlusega teise lepinguriigi asutuselt, mis vastutab kahju hüvitamise eest kahjustatud isiku elu- või asukohariigis, hüvitab kahju, mis on tekkinud sellise kindlustusjuhtumi tagajärjel, mis on toimunud Eestis põhiasukohta omava ja Eestis kindlustatud sõidukiga Eesti, lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil, kahjustatud isikule välja makstud kindlustushüvitise ulatuses. Fond täidab kohustuse mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuus kalendrikuud pärast tagasinõude saamist, kui tagasinõude esitanud lepinguriigi asutusega ei ole kokku lepitud teisiti. 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud koostöö ja tagasinõuete suhtes kohaldatakse muu hulgas käesoleva seaduse § 50¹ lõikes 6 nimetatud lepinguid ja õigusakti. 5 Fond avaldab oma kodulehel teabe kahjustatud isiku nõudeõiguse kohta kindlustusandja maksejõuetuse korral. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 7 Liikluskindlustuse register ja andmevahetus 72 Liikluskindlustuse register 1 Liikluskindlustuse register (edaspidi käesolevas peatükis register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse andmeid järgmistel eesmärkidel: 1 lepingute sõlmimine ja nende täitmise tagamine, sealhulgas kindlustusjuhtumite lahendamine; 1 1)]]> automaatse liikluskindlustuse rakendamine; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 2)]]> kindlustuskohustusest vabastuste kohta arvestuse pidamine; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 kindlustusjuhtumite tõttu kahjustatud isikute õiguste tagamine; 3 liikluskindlustuse süsteemi toimimise ja kindlustuskohustuse täitmise tagamine; 4 kindlustuskohustuse täitmise, liikluskindlustuse olemasolu ja kindlustuskohustusest vabastuse kehtivuse kontrollimine; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 5 liikluskindlustuse statistika kogumine, muu hulgas kindlustusriski hindamise, liikluskahju ennetamise ja liiklusohutuse uuringute tegemise eesmärgil. 2 Registri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab määrusega. 3 Registri vastutav töötleja on fond. 4 Eeldatakse, et registrisse kantud kindlustuskaitset kajastavad andmed on õiged. 73 Registri põhiandmed 1 Registri põhiandmed avaliku teabe seaduse § 43⁶ lõike 1 tähenduses on andmed: 1 sõlmitud lepingute ja automaatse liikluskindlustuse kohta; RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Eestis toimunud kindlustusjuhtumite kohta; 3 välisriigis toimunud kindlustusjuhtumite kohta, mis on põhjustatud Eestis põhiasukohta omava sõidukiga. 2 Registris olevate andmete andmekoosseisud, andmekogust andmete saajad, andmete esitamise, väljastamise ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse registri pidamise põhimääruses. 74 Kindlustusandja kohustus esitada andmeid 1 Kindlustusandja on kohustatud esitama registrisse andmed: 1 sõlmitud lepingu ja selle kinnituseks väljastatud poliisi kohta; 2 lepingust taganemise, lepingu ülesütlemise või lepingu muutmise kohta; 3 kindlustusandja poolt kindlustusjuhtumi teate vastuvõtmise ja kindlustusjuhtumi registreerimise kohta; 4 kindlustusandja kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse kohta; 5 kindlustusandja esitatud tagasinõude kohta; 6 kindlustusjuhtumi tõttu hävinud sõiduki kohta. 2 Korrespondent on kohustatud esitama registrisse andmed Eestis toimunud kindlustusjuhtumite kohta, millest tulenev kahju hüvitamise kohustus on tema esindataval kindlustusandjal. 3 Välisriigi kindlustusandja esindaja on kohustatud esitama registrisse andmed välisriigis toimunud kindlustusjuhtumite kohta, millest tuleneva kahju väljaselgitamise ja hüvitamisega ta oma esindatava nimel Eestis tegeleb. 4 Käesoleva paragrahvi alusel registrisse esitatavate andmete andmekoosseisud ning andmete esitamise tingimused ja kord sätestatakse registri pidamise põhimääruses. 5 Registri ja käesolevas paragrahvis sätestatud andmeandjate vahelist andmevahetust ei korraldata riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. 74 1.]]> Fondi kohustus esitada andmeid Fond on kohustatud esitama registrisse andmed: 1 käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu ja selle kinnituseks väljastatud poliisi kohta; 2 automaatse liikluskindlustuse kohta; 3 käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingust taganemise, lepingu ülesütlemise või lepingu muutmise kohta; 4 liiklusõnnetuste kohta, millest on talle teatatud, sealhulgas fondi hallatava digitaalse liiklusõnnetuse teadete süsteemi kaudu; 5 kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse kohta; 6 fondi esitatud tagasinõude kohta; 7 kindlustusjuhtumi tõttu hävinud sõiduki kohta. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 75 Andmevahetus teiste registritega RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 1 Liiklusregistri volitatud töötleja esitab registrisse liiklusseaduse § 174 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud liiklusregistri andmebaasides olevad andmed. 2 Politsei infosüsteemi volitatud töötleja esitab registrisse andmed liikluses osalenud kindlustamata sõidukite, tagaotsitavate sõidukite ja politsei registreeritud liiklusõnnetuste ning liiklusõnnetuste teadete kohta. 3 Eesti rahvastikuregistri volitatud töötleja esitab registrisse kindlustusvõtjate, sõidukiomanike, vastutavate kasutajate, kasutajate, kahjustatud isikute ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhtide rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–4, 6–9 ja 14 nimetatud andmed. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 4 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja esitab registrisse andmed liiklusseaduse § 185 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt. 5 Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri volitatud töötlejad esitavad registrisse üldandmed äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku kohta. 6 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidaja esitab registrisse asutuse nime, registrikoodi ja asukoha. 7 Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 7 1)]]> Kindlustusandjal on õigus saada töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid: RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 1 töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed; 2 töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed; 3 töövõime hindamise otsuse andmed; 4 töövõime hindamise taotluse andmed; 5 määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 7 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 7¹ punktis 2 nimetatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus on arstiõppe läbinud isikul. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ning 5, 6 ja 7¹ sätestatud registrite volitatud töötlejad ja registri pidaja esitavad registrisse andmed avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 9 Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel registrisse esitatavate andmete andmekoosseisud ning andmete esitamise tingimused ja kord sätestatakse registri pidamise põhimääruses. 76 Andmete väljastamine kahjustatud isikule, kindlustusvõtjale ja teistele isikutele RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 1 Registri vastutav töötleja peab seitsme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates väljastama kahjustatud isikule viimase taotlusel järgmised registriandmed: 1 kahju põhjustaja kindlustusandja nimi; 2 kahju põhjustaja kindlustusandja sõlmitud lepingu kinnituseks väljastatud poliisi number ja kindlustuskaitse kehtivuse aeg; 3 kindlustusandja piiriüleste nõuete lahendaja nimi ja aadress, kelle ta on nimetanud kahjustatud isiku elu- või asukohariiki; 4 käesoleva seaduse § 5 punktis 3 nimetatud sõiduki tekitatud kahju korral hüvitise maksmise eest vastutava asutuse või isiku nimi, kui sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus ei olnud kindlustatud. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 2 Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete peab registri vastutav töötleja seitsme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates väljastama kahjustatud isikule või muule kindlustusjuhtumis osalenud isikule tema taotlusel ja õigustatud huvi olemasolul registris olemasolevad andmed kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki omanikuna või vastutava kasutajana registrisse kantud isiku kohta. 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel väljastab registri vastutav töötleja kahjustatud isikule või muule kindlustusjuhtumis osalenud isikule teabe viivitamata. 4 Kindlustusvõtja taotlusel väljastab registri vastutav töötleja talle tõendi tema põhjustatud või temaga seotud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumite või nende puudumise kohta (edaspidi ka kahjunõuete ajaloo tõend). Kahjunõuete ajaloo tõendi vorm, selle allkirjastamise või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitamise nõue ja sellel kajastatav kindlustusjuhtumi andmete koosseis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 16 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud näidisvormile. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõend peab kajastama andmeid vähemalt taotluse esitamisele eelnenud viie aasta kohta. 6 Registri vastutav töötleja väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendi seitsme kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. 7 Registri vastutav töötleja teeb koostööd teiste lepinguriikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 23 osutatud teabekeskustega ja teiste lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutustega ning tagab, et neile oleks kättesaadav nende ülesannete täitmiseks vajalik teave, sealhulgas nimetatud direktiivi artikli 23 kohaselt lähetatud sõiduki kohta. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 77 Kindlustusandja ja teiste isikute ligipääs registriandmetele 1 Registri vastutav töötleja peab tagama kindlustusandjale juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud kindlustusriski hindamiseks, lepingu sõlmimiseks, lepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks ning kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse, muu hulgas kindlustuskelmuse kindlakstegemiseks. Sellisteks andmeteks on muu hulgas: 1 andmed lepingute ja nende kinnituseks väljastatud poliiside kohta; 2 andmed kindlustusjuhtumite ja esitatud kahjunõuete kohta; 3 andmed, mis on esitatud registrisse käesoleva seaduse § 75 alusel; 4 andmed, mille abil tuvastatakse kahjustatud isiku ja kindlustatud isiku omavahelist seotust läbi kolmandate isikute ning nendega seotud kindlustusjuhtumite, sõidukite ja sõidukite suhtes sõlmitud lepingute. 2 Kindlustusandja on kohustatud tagama, et kõiki andmeid, millele tal on ligipääs, töödeldakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud eesmärgil. 2 1)]]> Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on fondil õigus andmeid töödelda tagasinõude esitamiseks, automaatse liikluskindlustuse rakendamiseks, fondi omavahendite arvutamiseks, liikluskindlustuse statistika ja uuringute tegemiseks, järelevalveks kindlustuskohustuse täitmise üle ning käesoleva seaduse §-s 69 nimetatud halduslepinguga võetud ülesannete täitmiseks. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 3 Registri vastutav töötleja tagab oma veebilehel võimaluse teha avalik päring, mille kaudu saab sõiduki registreerimismärgi või tehasetähise alusel kontrollida registrist andmeid: 1 sõiduki suhtes sõlmitud lepingu ja selle kinnituseks väljastatud poliisi olemasolu kohta; 2 sõidukiga toimunud kindlustusjuhtumi kohta. 8 Riiklik järelevalve ja vastutus 78 Riikliku järelevalve teostajad Käesolevas seaduses sätestatud liikluskindlustuse olemasolu üle teostavad riiklikku järelevalvet politseiametnik ja abipolitseinik ning fond. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 79 Riikliku järelevalve erimeetmed Käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks võivad politseiametnik ja abipolitseinik ning fond kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 80 Riikliku järelevalve erisused 1 Politseiametnik või abipolitseinik kontrollib välispiiri ületamisel liikluskindlustuse olemasolu üksnes nende Eestisse sisenevate sõidukite puhul, mille põhiasukoht ei ole lepinguriigis. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 2 Politseiametnik või abipolitseinik ei luba Eestisse siseneda sõidukiga, millel puudub kehtiv liikluskindlustus. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 3 Lepinguriigis põhiasukohta omava, samuti lepinguriigi kaudu Eestisse siseneva või Eestist lepinguriiki väljuva kolmanda riigi sõiduki kontrollimine üksnes liikluskindlustuse olemasolu kindlakstegemise eesmärgil ei ole lubatud. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 81 Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki või liiklusregistris registreerimise kohustuseta sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 81 1.]]> Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatavad mõjutustrahvi määrad 1 Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud väärteokoosseisu korral. RT I 2018-05-31 1 131052018001 2019-01-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo korral määratakse mõjutustrahv suurusega 160 eurot. RT I 2024-06-29 1 129062024001 2025-01-01 82 Menetlus 1 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud väärteo menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. 9 Rakendussätted 83 Kindlustusjuhtumile kohaldatav õigusakti redaktsioon RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 1 Kindlustusjuhtumile kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust ja käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 2 Kui kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit ja isik esitab esmakordse töövõimetushüvitise taotluse 2016. aasta 1. juulil või hiljem või kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit ja isik esitab esmakordse töövõimetushüvitise taotluse enne 2016. aasta 1. juulit, kuid 1. juuli seisuga ei ole töövõime kaotust tuvastatud, kohaldatakse käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juulil jõustuva redaktsiooni § 28 lõigetes 5–7, §-des 28¹ ja 30, § 31 lõigetes 6 ja 7 ning §-s 75 sätestatut. 3 Kui kindlustusjuhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit, kohaldatakse pärast 2016. aasta 1. juulit makstavatele perioodilistele töövõimetushüvitise maksetele ja püsiva töövõime kaotuse ulatuse korduvale tuvastamisele 2016. aasta 1. juulil jõustuva liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni § 28 lõigetes 5–7, §-des 28¹ ja 30, § 31 lõigetes 6 ja 7 ning §-s 75 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. 4 Enne 2016. aasta 1. juulit määratud töövõimetushüvitist makstakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 84 Lepingule kohaldatav seadus 1 Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingud kehtivad kuni lepingu kinnituseks väljastatud poliisil märgitud poliisi kehtivuse lõpuni. 2 Lepingud, mille alusel ei ole väljastatud kehtivat poliisi, lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel. Kindlustusjuhtumi põhjustamise korral 12 kalendrikuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist on viimase lepingu kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtja eest kahjustatud isikule kahju hüvitama. 3 Enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukite suhtes sõlmitud lepingud ei lõpe käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. 4 Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingut on pärast käesoleva seaduse jõustumist võimalik lõpetada ja muuta üksnes käesolevas seaduses ette nähtud korras. 85 Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud kaebuste lahendamise erisus Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud kaebused, mis esitati enne käesoleva seaduse jõustumist, vaatab komisjon läbi, lähtudes enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seaduses sätestatud vaidluste lahendamise korrast. 85 1.]]> Püsiva töövõimetusega isik Isikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 85 2.]]> Üleminekusätted käesoleva seaduse 2024. aasta 15. juulil jõustunud redaktsiooni kohta 1 Käesoleva seaduse § 13¹ ja § 76 lõiget 4 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 16 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakti kohaldamise kuupäevast alates. Kuni nimetatud Euroopa Komisjoni õigusakti kohaldumise kuupäevani kohaldatakse selle kuupäevani kehtinud käesoleva seaduse § 76 lõike 4 redaktsiooni. 2 Käesoleva seaduse § 50¹, § 57 punkte 9–11, § 69 lõiget 7¹ ja §-e 71¹–71³ kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a lõike 13 ja artikli 25a lõike 13 alusel lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingu jõustumise või nimetatud direktiivi artikleid täpsustava Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates, kui nimetatud leping jõustub või delegeeritud õigusakt kohaldub hiljem kui 2024. aasta 15. juulil. 3 Fond avaldab oma kodulehel teabe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud Euroopa Komisjoni õigusaktide kohaldamise ja lepingu jõustumise algusaja kohta. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 86 § 86. – 94 § 94. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 95 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril. 2 Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punkt 2, § 35 lõiked 2 ja 3 ning §-d 41, 42 ja 58 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril. 3 Käesoleva seaduse § 88 jõustub 2014. aasta 1. juulil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31), muudetud direktiiviga (EL) 2021/2118 (ELT L 430, 02.12.2021, lk 1–23). RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-07-15 Lisa Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa Kehtetu - RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01