Riigikogu seadus terviktekst SpSavaldamine avaldatud , osaliselt vastavalt § 33 lõigetele 2 ja 3. 2005-04-06 RT I 2005 22 148 890243 2006-01-01 RT I 2024-06-29+03:00 2024 16 129062024016 2024-12-01 2025-07-19+03:00 2012-06-22 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 129062024016 64 2025-07-09 Maret Mauer 158646 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Spordiseadus 2006-03-08 RT I 2006 14 111 1006317 2006-04-06 2006-03-22 RT I 2006 15 119 1012204 2006-04-14 2006-12-21 RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 2008-10-22 RT I 2008 48 264 13062998 2009-02-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 2009-11-26 RT I 2009 62 405 13244294 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-05-20 RT I 2010 29 151 13324386 2010-06-20 2010-06-02 RT I 2010 35 191 13329779 2011-06-01 2010-06-17 RT I 2010 44 262 13335738 2010-09-01 2011-12-08 RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 , osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014 2012-06-13 RT I 2012-06-27 2 127062012002 2012-07-01 2012-11-14 RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 2014-11-05 RT I 2014-11-18 6 118112014006 2014-11-19 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016 2015-12-09 RT I 2015-12-30 1 130122015001 2016-01-18 2016-06-15 RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2017-06-14 RT I 2017-06-30 3 130062017003 2017-07-10 2017-06-14 RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2017-11-16 RT I 2017-11-23 1 123112017001 2018-01-01 2017-12-13 RT I 2017-12-28 73 128122017073 2018-01-01 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2020-02-17 RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2023-02-08 RT I 2023-03-01 2 101032023002 2024-07-01 2024-06-12 RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste reeglite järgimise nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 3 Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Spordi korraldamise ja edendamise ülesanne Sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil. 2 1. ]]> Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel Kehtetu - RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 3 Spordi korraldamine vallas ja linnas Vallal ja linnal on kohustus: 1 määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala; 2 kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks; RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 2 1) ]]> toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd; RT I 2009 15 93 13152060 2009-04-01 3 tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning noorte püsilaagrites; RT I 2010 44 262 13335738 2010-09-01 4 määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele valla või linna ametiasutuse teenistujale; 5 informeerida spordiehitise otstarbe muutmise kavatsusest Kultuuriministeeriumi. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 4 Spordiorganisatsioonid Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on: 1 spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine; 2 maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3 spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4 spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5 rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 5 Spordikool Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 6 Treenerile esitatavad nõuded 1 Treener on kohustatud: 1 tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2 jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 2 Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. 3 Treener võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium. RT I 2015-12-30 1 130122015001 2016-01-18 6 1. ]]> Spordi andmekogu 1 Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. 2 Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse ning sporditulemuste alamandmekogust. 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk: 1 koguda, väljastada ja avalikustada teavet, mis on vajalik treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sportijate ohutuse tagamiseks; 2 koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 10¹ sätestatud sportlasestipendiumi maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 3 koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 10⁵ sätestatud sportlasetoetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 4 koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. 4 Maksu- ja Tolliametil on õigus saada maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks andmeid sportlasele väljamakstud sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ja selle maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu kohta. 5 Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab määrusega. 6 Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid: 1 spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma; 2 treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3 treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed; 4 käesoleva seaduse §-s 10¹ sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 10⁵ sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed; 5 sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus. 7 Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. 8 Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. 9 Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. 10 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 6 2. ]]> Sporditulemuste töötlemine Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada spordialaliidu väljastatud sportlase litsentsiga sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 7 Spordilähetus Spordiorganisatsioonil on õigus lähetada oma liikmeks olevaid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, samuti treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha. 8 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtt Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. 9 Riigieelarvest spordi finantseerimise alused 1 Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 2 1)]]> Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile otsustab valdkonna eest vastutav minister. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 2)]]> Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 3)]]> Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. RT I 2017-06-30 3 130062017003 2017-07-10 3 Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra kehtestab määrusega. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 9 1. ]]> Toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks 1 Riigieelarves nähakse ette toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks (edaspidi treeneri tööjõukulu toetus). 2 Treeneri tööjõukulu toetuse suuruse määramisel lähtutakse tema poolt spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis juhendatavate treeningrühmade treeningtundide summast. 3 Treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. 4 Valdkonna eest vastutav minister võib treeneri tööjõukulu toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise volitada halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. 5 Treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1 toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi; 2 toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore isikukood. 6 Treeneri tööjõukulu toetuse taotluste menetlemisel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 6¹ nimetatud spordi andmekogu andmeid ning kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikuandmete õigsust rahvastikuregistri kaudu. 7 Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ning treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab määrusega. RT I 2014-11-18 8 118112014006 2014-11-19 8 Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kõige rohkem kolm aastat. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 9 2. ]]> Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamine 1 Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal on õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. 2 Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid hüvitatakse isikule, kes: 1 on spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane; 2 ei saa samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu ega töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu. 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada ühe või mitme spordiorganisatsiooni või spordikooli pidaja poolt kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas. RT I 2017-12-28 73 128122017073 2018-01-01 10 Riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad 1 Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks riiklikke spordistipendiume. 2 Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra kehtestab määrusega. RT I 2006 15 119 1012204 2006-04-14 10 1. ]]> Sportlasestipendium 1 Sportlasestipendium on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. 2 Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. 3 Sportlasestipendiumi piirmäär on 12-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas. Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. 4 Sportlasestipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirmäära. 5 Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta spordi andmekogusse. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja sportlasestipendiumi saajat ning temale sportlasestipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasestipendiumi saajal piirmäära ületav summa sportlasestipendiumi maksjale tagastada. 7 Sportlasestipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale sportlasestipendiumile. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 10 2. ]]> Sportlasega sõlmitav leping 1 Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või teenuse osutamiseks sõlmitav muu võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping). 2 Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3 Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, makstakse sportlasele tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 10 3. ]]> Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang 1 Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. 2 Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline tööleping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 10 4. ]]> Sportlane kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja 1 Täisealine sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse üle otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta tema tervist ja ohutust. 2 Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43–47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. 3 Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust. 4 Tööandja või töötaja võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 10 5. ]]> Sportlasetoetus 1 Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses; 2 sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents; 3 sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisesse. 2 Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus. 3 Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool. 4 Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. 5 Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 10 6. ]]> Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise erisused 1 Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi. 2 Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised. 3 Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla käesoleva seaduse § 10⁵ lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni § 10⁵ lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 11 Dopinguvastaste reeglite järgimine 1 Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on vastu võetud vastavalt koodeksile. 2 Sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab talle selle eest spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu poolt määratud võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele. 3 Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 11 1. ]]> Spordivõistlustega manipuleerimise vastane riiklik kontaktpunkt 1 Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis: 1 kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet; 2 koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3 võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi; 4 edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele; 5 teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega. 2 Kontaktpunkti ülesandeid täidab Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 OLÜMPIAVÕITJA RIIKLIK TOETUS 12 Olümpiavõitja riiklikule toetusele õigust omavad isikud 1 Olümpiavõitja riiklikku toetust määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel isikule, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust: RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 vanuse alusel – kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist või 2 osalise või puuduva töövõime alusel – alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Paraolümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 13 Olümpiavõitja riikliku toetuse finantseerimine ja olümpiavõitja riikliku toetuse suurus RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Olümpiavõitja riiklikku toetust finantseeritakse riigieelarvest. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Olümpiavõitja riikliku toetuse suurus on Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Olümpiavõitja riikliku toetuse uus suurus ei või olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 14 Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemine RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid: RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 avaldus; 2 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument; RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomitee teatis, millega tõendatakse vastavust käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 4 käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Sotsiaalkindlustusametisse esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud ärakirjad. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 4 Olümpiavõitja riiklike toetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu olümpiavõitja riikliku toetuse taotluse. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 5 Kui olümpiavõitja riikliku toetuse taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 15 Taotluse läbivaatamine Sotsiaalkindlustusamet vaatab olümpiavõitja riiklike toetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 16 Olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse arvutamine RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Vanuse ja puuduva töövõime alusel makstava olümpiavõitja riikliku toetuse suuruseks on käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suurus. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Osalise töövõime alusel makstava olümpiavõitja riikliku toetuse suuruseks on pool käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 3 Olümpiavõitja riikliku toetuse suurus arvutatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määramise algtähtajal kehtinud olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse alusel. Käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud olümpiavõitja riikliku toetuse suuruse muutumise korral arvutatakse olümpiavõitja riiklik toetus ümber alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 17 Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise tähtaeg RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Olümpiavõitja riiklik toetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud olümpiavõitja riiklikule toetusele õiguse tekkimise päevast, kui olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates olümpiavõitja riiklikule toetusele õiguse tekkimise päevast. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Olümpiavõitja riikliku toetuse hilisemal taotlemisel määratakse olümpiavõitja riiklik toetus taotlemise päevast. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 3 Vanuse alusel makstav olümpiavõitja riiklik toetus määratakse tähtajatult. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 4 Osalise või puuduva töövõime alusel makstav olümpiavõitja riiklik toetus määratakse osalise või puuduva töövõime kestuse ajaks. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 5 Isikule, kellele makstakse olümpiavõitja riiklikku toetust osalise või puuduva töövõime alusel kuni käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 sätestatud vanuseni, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus vanuse alusel ilma uut avaldust nõudmata. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 18 Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise otsus RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Olümpiavõitja riikliku toetuse määramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 19 Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 1 Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras. RT I 2020-02-28 1 128022020001 2020-03-01 2 Kehtetu - RT I 2008 48 264 13062998 2009-02-01 3 Kehtetu - RT I 2008 48 264 13062998 2009-02-01 3 SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUDED 20 Spordiürituse korraldamise loa taotlemine 1 Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1 spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht; 2 korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood; 3 osalevate klubide või koondiste nimed; 4 eeldatav pealtvaatajate arv, iga võistkonna toetajate arv eraldi; 5 andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest; 6 andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus; RT I 2023-03-01 2 101032023002 2024-07-01 7 andmed piletimüügi korraldamise kohta; 8 andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta; 9 kui võistluspaigas kavandatakse alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed selle korralduse kohta; 10 andmed sõidukite parkimise korralduse kohta; 11 korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta. 2 Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba, on: 1 jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir; 2 jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 3 meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega. 3 Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult. RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 4 Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21, 22 ja 24 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele. 21 Loa andmine Valla- või linnavalitsus annab loa kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest. Loas märgitakse: 1 spordiürituse nimetus; 2 korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood ja telefoninumber; 3 võistluspaiga asukoht; 4 spordiürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5 loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimused. 22 Loa andmisest keeldumine Valla- või linnavalitsus võib keelduda loa andmisest kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest, teatades sellest korraldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Valla- või linnavalitsus võib jätta loa andmata: 1 kui loa taotluses ei esitatud nõutud andmeid või esinesid muud puudused ning puudusi ei kõrvaldatud tähtaja jooksul; 2 kui loa taotlus ei ole esitatud õigeaegselt; 3 kui korraldaja ei täida loa taotluse kooskõlastanud ametkondade kooskõlastamise tingimusi, mis peavad olema täidetud enne loa andmist. 23 Korraldaja kohustused Korraldaja on kohustatud spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel: 1 tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse; 2 tagama piletimüügi korralduse range kontrolli, et eri võistlejate toetajad oleksid üksteisest eraldatud; 3 korraldama sõidukite parkimise; 4 tagama võistluspaigas avaliku korra ja heakorra; 5 täitma loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimusi. 24 Kodumängude korraldamise loa taotlemine, loa andmine ja selle andmisest keeldumine 1 Kodumängude korraldaja esitab vähemalt üks kuu enne hooaja algust kodumängude korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele loa taotluse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi teadaolevate kodumängude kohta. 2 Kodumäng on jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti Vabariigis. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmine või selle andmisest keeldumine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud tingimustel ja korras. 24 1. ]]> Motospordiürituse korraldamise nõuded 1 Üksnes mootori jõul maismaal liikuvate sõidukitega sportimiseks ja selle edendamiseks loodud käesoleva seaduse § 4 punktis 3 nimetatud üle-eestiline spordialaliit näeb juhendiga ette, et nimetatud sõidukite selliste spordiürituste ja -tegevuste puhul, mis hõlmavad võidusõite, võistlusi, koolitust, katsetusi ja esitlusi piiratud ning tähistatud alal, sõlmib korraldaja või muu isik vastutuskindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe, mis katab kolmandale isikule, sealhulgas pealtvaatajale ja muule kõrvalseisjale, tekitatud kahju hüvitamise. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustuslepingu või tagatiskokkuleppe olemasolu tagab spordiürituse või -tegevuse korraldaja. RT I 2024-06-29 2 129062024002 2024-12-01 4 VASTUTUS 25 Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumine 1 Spordiürituse korraldamise eest ilma loata või korraldaja kohustuste eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 26 Menetlus 1 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2 Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. RT I 2011-12-29 1 129122011001 2012-01-01 5 RAKENDUSSÄTTED 27 Täiendav toetuse määramine 1 Õigust toetusele vanuse alusel omavad lisaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele isikutele ka need isikud, kes on Eesti kodanikud ja on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal olümpiavõidu enne 1988. aastat, esindades NSV Liitu. Nimetatud isikute loetelu kinnitab Eesti Olümpiakomitee ettepanekul kultuuriminister käskkirjaga. Toetuse taotlemine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras, on neil õigus taotleda toetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Isikule, kellel käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt tekib 2005. aasta 1. jaanuaril õigus olümpiavõitja riiklikule toetusele, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kui isik on esitanud taotluse ja vajalikud dokumendid hiljemalt 2005. aasta 1. novembriks. 4 Olümpiavõitja toetuse määr 2005. aastal on 10 000 krooni kuus. 27 1. ]]> Varem määratud toetuse väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud toetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras. RT I 2008 48 264 13062998 2009-02-01 27 2. ]]> Püsiva töövõime kaotuse alusel toetuse taotlemine ja määramine Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isikul, kellel on enne 2017. aasta 1. jaanuari tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, on õigus taotleda toetust ja see määratakse talle, lähtudes kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist. RT I 2014-12-17 1 117122015001 2016-07-01 28 § 28. – 32 § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 33 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril. 2 Käesoleva seaduse §-d 12–19 ja 27 jõustuvad üldises korras. 3 Käesoleva seaduse § 6 lõige 2 jõustub 2006. aasta 1. septembril.