Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa, Vana-Varbla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine¹
[RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

Vastu võetud 17.06.2009 nr 27
RTL 2009, 52, 755
jõustumine 05.07.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE 

§ 1.   Are jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Are jahipiirkonna pindala on 10 250 hektarit.

  (2) Are jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Are jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast mööda Liiva teed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda Tootsi–Lavassaare raudteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Kõrissoo ojani; sealt mööda Kõrissoo oja Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Are–Suigu maanteeni; seejärel mööda Are–Suigu maanteed Võlla teeni; teeristist mööda Võlla teed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Linnuküla kraavini ning mööda Linnuküla kraavi Kurena teeni; siitpeale mööda Kurena teed Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge Räägu ojani; sealt mööda Räägu oja Elbu turbaraba piirini, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Elbu raba ja Maima soo Vändra metskonna kvartali HA135 kirdenurgani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Maima soo Hanseni raba kinnistu lõunapiirini; siis mööda Hanseni raba kinnistu lõuna- ja kagupiiri Taidra peakraavini ning mööda Taidra peakraavi Elbu ojani; sealt mööda Elbu oja Kamariku teeni, jätkudes mööda Kamariku teed Tallinna–Pärnu maanteeni ning mööda Tallinna–Pärnu maanteed Peetri kinnistu loodenurgani; seejärel mööda Peetri kinnistu loodepiiri Aivo kinnistu loodepiirini; edasi mööda Aivo kinnistu loodepiiri Kuno kinnistu loodepiirini ning mööda Kuno kinnistu loodepiiri Maasika kinnistu loodepiirini; sealt mööda Maasika kinnistu loodepiiri Arukase kinnistu loodepiirini; siis mööda Arukase kinnistu loodepiiri Arisoo kraavini; siitpeale mööda Arisoo kraavi Angojani, jätkudes mööda Angoja Angoja sihini ning mööda Angoja sihti Liiva teeni.

§ 2.   Aruvälja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Aruvälja jahipiirkonna pindala on 16 690 hektarit.

  (2) Aruvälja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Aruvälja jahipiirkonna piir läheb Punaoja jõe ja Audru valla piirisihi ristumiskohast mööda Audru valla piirisihti Nätsi peakraavini; sealt mööda Nätsi peakraavi Nätsi kraavini, jätkudes mööda Nätsi kraavi Kõma kraavini ning mööda Kõma kraavi Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteeni; seejärel mööda Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteed Nedrema–Irta–Kiisama maanteeni ning mööda Nedrema–Irta–Kiisama maanteed Koonga–Ahaste maanteeni; teeristist mööda Koonga–Ahaste maanteed Panga kraavini, jätkudes mööda Panga kraavi Kiisamaa peakraavini ning mööda Kiisamaa peakraavi Salevere peakraavini; peakraavide ristumiskohast mõttelise sirgjoonena üle Laisma raba Vändra metskonna kvartali HA128 kirdenurgani; Vändra metskonna kvartali HA128 kirdenurgast mööda Õie kraavi Savi teeni ning mööda Savi teed Metsapärdi kinnistu kirdenurgani; edasi mööda Metsapärdi ja Allika kinnistu põhjapiiri Lageda kinnistu kirdenurgani; Lageda kinnistu kirdenurgast mööda kinnistu idapiiri Lageda–Varso sihini, jätkudes mööda Lageda–Varso sihti Karupõllu kraavini ning mööda Karupõllu kraavi Mäe taliteeni; edasi mööda Mäe taliteed Rabaääre kinnistu loodenurgani; seejärel mööda Rabaääre kinnistu läänepiiri Põhara turbaraba kagunurgani, jätkudes mööda Põhara turbaraba lõunapiiri turbaraba teeni; sealt mööda Põhara turbaraba teed Oara ojani, mööda Oara oja Malda ojani ning mööda Malda oja Kamariku kinnistu kirdenurgani; Kamariku kinnistu kirdenurgast mööda Lepikumetsa kraavi Pärnu–Lihula maanteeni; seejärel mööda Pärnu–Lihula maanteed Kärbu–Kõima maanteeni; teeristist mööda Kärbu–Kõima maanteed Uruste ojani, jätkudes mööda Uruste oja Vändra metskonna kvartali AU009 kagunurgani; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali AU009 lõuna- ja läänesihti Vändra metskonna kvartali AU005 kagunurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali AU005 lõuna- ja läänesihti Punaoja jõeni ning mööda Punaoja jõge Audru valla piirisihini.

§ 3.   Audru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Audru jahipiirkonna pindala on 6780 hektarit.

  (2) Audru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Audru jahipiirkonna piir läheb Pärnu lahe rannajoone ja Audru poldritiikide juurde viiva tee ristumiskohast mööda Audru poldritiikide teed Tamme kinnistu kagunurgani; Tamme kinnistu kagunurgast mööda Tamme–Kustase põlluvaheteed Audru–Tõstamaa maanteeni, jätkudes mööda Audru–Tõstamaa maanteed Kihlepa–Lepaspea maanteeni; teeristist mööda Kihlepa–Lepaspea maanteed Kõima–Kärbu maanteeni ning mööda Kõima–Kärbu maanteed Lihula–Pärnu maanteeni; sealt mööda Lihula–Pärnu maanteed Lepikumetsa kraavini, jätkudes mööda Lepikumetsa kraavi Malda ojani ning mööda Malda oja Audru jõeni; seejärel mööda Audru jõge Ridalepa ojani ning mööda Ridalepa oja Popi kinnistu loodenurgani; Popi kinnistu loodenurgast mööda metsateed Männikuni, jätkudes mööda Männiku–Ridalepa teed Jõõpre–Sauga maanteeni; siis mööda Jõõpre–Sauga maanteed Nurme–Vana-Pärnu maanteeni; teeristist mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed Sulu–Papsaare maanteeni, jätkudes mööda Sulu–Papsaare maanteed Lihula–Pärnu maanteeni; siitpeale mööda Lihula–Pärnu maanteed Kõigema teeni ning mööda Kõigema teed Audru jõeni; edasi mööda Audru jõge Pärnu lahe rannajooneni, jätkudes mööda Pärnu lahe rannajoont Audru poldritiikide teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 4.   Halinga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Halinga jahipiirkonna pindala on 19 270 hektarit.

  (2) Halinga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Halinga jahipiirkonna piir läheb Parasmaa–Avaste–Kausi maantee ja Avaste kraavi ristumiskohast mööda Avaste kraavi Kesu rabani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kesu raba Naravere ojani ning mööda Naravere oja Halinga peakraavini; sealt mööda Halinga peakraavi Rapla ja Pärnu maakonna vahelise piirisihini; siis mööda Pärnu ja Rapla maakonna vahelist piirisihti Kõverojani ning mööda Kõveroja Põldetaguse peakraavini, jätkudes mööda Põldetaguse peakraavi Langerma–Roodi maanteeni; siitpeale mööda Langerma–Roodi maanteed Tallinna–Pärnu maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Pärnu maanteed Pärnu-Jaagupi–Kergu maanteeni, jätkudes mööda Pärnu-Jaagupi–Kergu maanteed Uduvere–Soosalu maanteeni ning mööda Uduvere–Soosalu maanteed Angojani; sealt mööda Angoja Arisoo kraavini; siitpeale mööda Arisoo kraavi Arukase kinnistu loodepiirini ning mööda Arukase kinnistu loodepiiri Maasika kinnistu loodepiirini; siis mööda Maasika kinnistu loodepiiri Kuno kinnistu loodepiirini; edasi mööda Kuno kinnistu loodepiiri Aivo kinnistu loodepiirini; seejärel mööda Aivo kinnistu loodepiiri Peetri kinnistu loodepiirini, jätkudes mööda Peetri kinnistu loodepiiri Tallinna–Pärnu maanteeni; sealt mööda Tallinna–Pärnu maanteed Kamariku teeni, jätkudes mööda Kamariku teed Elbu ojani ning mööda Elbu oja Taidra peakraavini; edasi mööda Taidra peakraavi Hanseni raba kinnistu kagupiirini; siis mööda Hanseni raba kinnistu kagu- ja lõunapiiri Hanseni raba kinnistu edelanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Maima soo Vändra metskonna kvartali HA135 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali HA135 põhjasihti Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteeni ning mööda Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteed Lavassaare turbaraba kraavini; seejärel mööda Lavassaare turbaraba kraavi Rabakeskuse teeni ning mööda Rabakeskuse teed vaatetornini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Lavassaare turbaraba Lavassaare turbaraba loodenurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini; sealt mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Parasmaa sihini, jätkudes mööda Parasmaa sihti Parasmaa–Avaste–Kausi maanteeni ning mööda Parasmaa–Avaste–Kausi maanteed Avaste kraavini.

§ 5.   Jõõpre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Jõõpre jahipiirkonna pindala on 14 700 hektarit.

  (2) Jõõpre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Jõõpre jahipiirkonna piir kulgeb Jõõpre–Sauga ja Nurme–Vana-Pärnu maantee ristumiskohast mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed Nurme raba teeni, jätkudes mööda Nurme raba teed Nurme turbaraba lõunanurgani; Nurme turbaraba lõunanurgast mõttelise sirgjoonena üle Nurme raba Räägu oja ja Elbu turbaraba piiri ristumiskohani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Elbu raba ja Maima soo Vändra metskonna kvartali HA135 kirdenurgani; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali HA135 põhjasihti Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteeni ning mööda Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteed Lavassaare turbaraba kraavini; edasi mööda Lavassaare turbaraba kraavi Rabakeskuse teeni ning mööda Rabakeskuse teed vaatetornini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Lavassaare turbaraba Lavassaare turbaraba loodenurgani; Lavassaare turbaraba loodenurgast mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini; edasi mööda Korise–Kallama kraavi Savi teeni ning mööda Savi teed Metsapärdi kinnistu kirdenurgani; Metsapärdi kinnistu kirdenurgast mööda Metsapärdi ja Allika kinnistu põhjapiiri Lageda kinnistu idapiirini, jätkudes mööda Lageda kinnistu idapiiri Lageda–Varso sihini ning mööda Lageda–Varso sihti Karupõllu kraavini; sealt mööda Karupõllu kraavi Mäe taliteeni ning mööda Mäe taliteed Rabaääre kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Rabaääre kinnistu läänepiiri Põhara turbaraba kagunurgani; Põhara turbaraba kagunurgast mööda Põhara turbaraba lõunapiiri turbaraba teeni; seejärel mööda Põhara turbaraba teed Oara ojani, jätkudes mööda Oara oja Malda ojani ning mööda Malda oja Audru jõeni; siis mööda Audru jõge Ridalepa ojani; edasi mööda Ridalepa oja Popi kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Männikuni; Männikult mööda Männiku–Ridalepa teed Jõõpre–Sauga maanteeni ning mööda Jõõpre–Sauga maanteed Nurme–Vana-Pärnu maanteeni.

§ 6.   Jäärumetsa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Jäärumetsa jahipiirkonna pindala on 10 350 hektarit.

  (2) Jäärumetsa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Jäärumetsa jahipiirkonna piir läheb Tõstamaalt mööda Leetsaare teed Jäärumetsa teeni, jätkudes mööda Jäärumetsa teed Savi teeni ning mööda Savi teed Rammuka–Kilgi–Varbla maanteeni; sealt mööda Rammuka–Kilgi–Varbla maanteed Matu–Ännikse teeni; teeristist mööda Matu–Ännikse teed Elu teeni ning mööda Elu teed Varbla–Väänja maanteeni; edasi mööda Varbla–Väänja maanteed Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme teed Vändra metskonna kvartali VR078 lõunasihini; seejärel mööda Vändra metskonna kvartalite VR078, VR079, VR080, VR080, VR081, VR082 ja VR083 lõunasihti Põdra–Sepa teeni; edasi mööda Põdra–Sepa teed Mõtsu–Kidise–Kanamardi teeni; teeristist mööda Mõtsu–Kidise–Kanamardi teed Mulgu kraavini, jätkudes mööda Mulgu kraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Lüüsi teeni; siis mööda Lüüsi teed Kalli–Tõstamaa maanteeni ning mööda Kalli–Tõstamaa maanteed Leetsaare teeni Tõstamaal.

§ 7.   Kaisma jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kaisma jahipiirkonna pindala on 13 070 hektarit.

  (2) Kaisma jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kaisma jahipiirkonna piir läheb Pärna sihi ja Männiku kraavi ristumiskohast mööda Pärna sihti Nurtu jõeni, jätkudes mööda Nurtu jõge Kõnnu ojani ning mööda Kõnnu oja Valguta kinnistu edelapiirini; sealt mööda Valguta kinnistu edela- ja läänepiiri Valguta ojani; edasi mööda Valguta oja Kohtru jõeni ning mööda Kohtru jõge Käru metskonna kvartali 94 kagusihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartalite 94, 95 ja 87 kagusihti Järvakandi–Eidapere maanteeni ning mööda Järvakandi–Eidapere maanteed Kõnnu metskonna kvartali 133 idasihini; seejärel mööda Kõnnu metskonna kvartali 133 idasihti paisjärveni ning mööda paisjärve lõunakallast Aleti kinnistu lõunapiirini; siis mööda Aleti kinnistu lõunapiiri Käru metskonna kvartali 273 edelasihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 273, 276, 327 ja 329 edela- ja kvartalite 331, 332, 334, 336, 338 ja 341 idasihti Käru metskonna kvartali 342 loodenurgani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Tarikõnnu raba Vändra metskonna kvartali VD002 kirdesihini; siis mööda Vändra metskonna kvartalite VD002 ja VD001 kirdesihti kvartali VD001 põhjanurgani; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartalite VD001 ja VD003 loodesihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Vändra metskonna kvartali HA115 põhjasihini; sealt mööda kvartalite HA115, HA114 põhjasihti ja kvartalite HA113, HA104 kirdesihti Metsküla kraavini, jätkudes mööda Metsküla kraavi Anne peakraavini ning mööda Anne peakraavi Pööravere turbatootmisala teeni; seejärel mööda Pööravere turbatootmisala teed Mõisaküla–Metsavere maanteeni; teeristist mööda Mõisaküla–Metsavere maanteed Käärdipõllu kinnistu idapiirini ning mööda Käärdipõllu kinnistu ida- ja põhjapiiri Veskimetsa kinnistu kirdepiirini; seejärel mööda Veskimetsa kinnistu kirdepiiri Kaisma Väikejärve kraavini; sealt mööda Kaisma Väikejärve kraavi Vändra metskonna kvartali HA082 lõunasihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartali HA082 lõunasihti Enge jõeni ning mööda Enge jõge Kaisma Väikejärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kaisma järve Vändra metskonna kvartali HA074 kirdenurka; siit mööda Vändra metskonna kvartalite HA074 ja HA080 idasihti Vändra metskonna kvartali HA080 kagunurka; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA0080 ja HA074 idasihti Kaisma Suurjärveni; sealt mööda Kaisma Suurjärve lõuna- ja läänekallast Vändra metskonna kvartali HA059 kirdenurgani; siis mõttelise sirgjoonena üle Kaisma raba Kohtroma Bolotnõi kinnistu kirdenurgani, jätkudes mööda Kohtroma Bolotnõi kinnistu põhjapiiri Männiku kraavini ning mööda Männiku kraavi Pärna sihini.

§ 8.   Kihlepa-Lindi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kihlepa-Lindi jahipiirkonna pindala on 13 360 hektarit.

  (2) Kihlepa-Lindi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kihlepa-Lindi jahipiirkonna piir kulgeb Pärnu lahe rannajoone ja Linnutorni tee ristumiskohast mööda Linnutorni teed Kavaru teeni, jätkudes mööda Kavaru teed Aavanuki teeni ning mööda Aavanuki teed Audru–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda Audru–Tõstamaa maanteed Taltsi teeni; edasi mööda Taltsi teed kalmistu lõunaservani, jätkudes mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU241 loodenurgani; Vändra metskonna kvartali AU241 loodenurgast mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU150 loodenurgani; Vändra metskonna kvartali AU150 loodenurgast mööda Kõima–Seliste maanteed Karoga teeni, jätkudes mööda Karoga teed Vändra metskonna kvartali AU096 kirdenurgani; sealt mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU094 loodenurgani; Vändra metskonna kvartali AU094 loodenurgast mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU023 kirdenurgani, jätkudes mööda metsateed Suuremetsa sihini ning mööda Suuremetsa sihti Kihlepa–Lepaspea maanteeni; seejärel mööda Kihlepa–Lepaspea maanteed Topi teeni; teeristist mööda Topi teed Erma-Jaani kinnistu kirdenurgani; Erma-Jaani kinnistu kirdenurgast mööda sihti Vanatoa kinnistu edelanurgani; sealt mööda Vanatoa sihti Võlla rabani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Võlla raba Uruste ojani (505441E-6474042N); siis mööda Uruste oja Vändra metskonna kvartali AU008 edelanurgani; sealt mööda Vändra metskonna kvartalite AU008 ja AU009 lõunasihti taas Uruste ojani; seejärel mööda Uruste oja Kärbu–Kõima maanteeni ning mööda Kärbu–Kõima maanteed Lepaspea–Kihlepa maanteeni; teeristist mööda Lepaspea–Kihlepa maanteed Tõstamaa–Audru maanteeni, jätkudes mööda Tõstamaa–Audru maanteed Kustase–Tamme põlluvaheteeni; seejärel mööda Kustase–Tamme põlluvaheteed Tamme kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Audru poldritiikide teed Pärnu lahe rannajooneni ning mööda Pärnu lahe rannajoont Linnutorni teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 9.   Kihnu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kihnu jahipiirkonna pindala on 1750 hektarit.

  (2) Kihnu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kihnu jahipiirkonna moodustavad Kihnu saar ja Sangelaiud. Sangelaidude üldnimetuse alla kuuluvad 10 laidu (Sangelaid, Sillalaid, Küllisäär, Küllilaid, Umala leede, Umalaid, Ültra, Edikrava, Imutlaid, Imutlaaru).

  Jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest.

§ 10.   Kilingi-Nõmme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
[Kehtetu - RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

§ 11.   Koonga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Koonga jahipiirkonna pindala on 18 660 hektarit.

  (2) Koonga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Koonga jahipiirkonna piir läheb Vändra metskonna kvartali HA010 loodenurgast mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Liivasoone peakraavini; sealt mõttelise sirgjoonena üle Avaste soo Avaste kraavi suudmeni Avaste ojas, jätkudes mööda Avaste kraavi Kausi–Avaste–Parasmaa maanteeni; seejärel mööda Kausi–Avaste–Parasmaa maanteed Parasmaa sihini ning mööda Parasmaa sihti Kõima rabani; seejärel mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini; edasi mööda Korise–Kallama kraavi Savi tee ja Õie kraavi ristumiskohani, jätkudes mööda Õie kraavi Vändra metskonna kvartali HA128 kirdenurgani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Laisma raba Kiisamaa peakraavi ja Salevere kraavi ristumiskohani, jätkudes mööda Kiisamaa peakraavi Panga kraavini ning mööda Panga kraavi Ahaste–Koonga maanteeni; siis mööda Ahaste–Koonga maanteed Kiisamaa–Irta–Nedrema maanteeni; teeristist mööda Kiisamaa–Irta–Nedrema maanteed Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteeni; sealt mööda Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteed Urita kraavini, jätkudes mööda Urita kraavi Põhja kraavini; edasi mõttelise sirgjoonena Urita rabale punktini (503259E-6490060N), sealt mööda mõttelist sirgjoont Jõe kraavini (punktini 500805E-6491378N); siis mööda Jõe kraavi Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Munaku-Sauna kinnistu kraavini, jätkudes mööda Munaku-Sauna kinnistu kraavi Munakumäe kraavini ning mööda Munakumäe kraavi Lõpe–Veltsa teeni; sealt mööda Lõpe–Veltsa teed Mihkli–Oidrema maanteeni; teeristist mööda Mihkli–Oidrema maanteed Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Vändra metskonna kvartali HA010 loodenurgani.

§ 12.   Kullipesa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kullipesa jahipiirkonna pindala on 15 870 hektarit.

  (2) Kullipesa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kullipesa jahipiirkonna piir läheb Sindi oja suudmest Pärnu jões mööda Sindi oja Pärnu–Tori maanteeni, jätkudes mööda Pärnu–Tori maanteed Paikuse–Tammuru maanteeni ning mööda Paikuse–Tammuru maanteed Taali–Seljametsa–Põlendmaa maanteeni; teeristist mööda Taali–Seljametsa–Põlendmaa maanteed Baraki teeni Põlendmaal; sealt mööda Baraki teed Kivinina teeni ning mööda Kivinina teed Piiri teeni; siitpeale mööda Piiri teed Vana-Pöörikaasiku teeni; siis mööda Vana-Pöörikaasiku teed Vändra metskonna kvartali TA245 loodenurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite TA245 ja TA246 põhjasihti kvartali TA246 kirdenurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Suuremetsa raba Vändra metskonna kvartali TA257 kirdenurgani (punkt 557373E 6470714N); edasi mõttelise sirgjoonena kvartali Vändra metskonna kvartali TA283 kagunurgani; seejärel mööda Viljandimaa metskonna kvartali SS251 põhjasihti Maassaare teeni, jätkudes mööda Maassaare teed Kiusu teeni ning mööda Kiusu teed Kulli teeni; teeristist mööda Kulli teed Vana-Kikepera teeni ning mööda Vana-Kikepera teed Paikuse–Saunametsa maanteeni; edasi mööda Paikuse–Saunametsa maanteed endise Mätliku teeni, jätkudes mööda endist Mätliku teed Pärnumaa metskonna kvartali KI079 lõunasihini; sealt mööda Pärnumaa metskonna kvartalite KI079, KI178, KI077 ja KI076 lõuna- ning kvartali KI076 läänesihti Mudaoja teeni; siitpeale mööda Mudaoja teed Paikuse–Saunametsa maanteeni, jätkudes mööda Paikuse–Saunametsa maanteed Valdimurru teeni; teeristist mööda Valdimurru teed Pärnumaa metskonna kvartali KI087 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna kvartalite KI087 ja KI086 põhja- ning KI086 läänesihti kvartali SJ137 kirdenurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ137, SJ124 ja SJ123 lõunasihti Laimetsa teeni ning mööda Laimetsa teed Pärnumaa metskonna kvartali SJ127 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ127 ja SJ126 põhjasihti Surju–Paikuse maanteeni; siis mööda Surju–Paikuse maanteed endise Vaskrääma raudteejaama teeni, jätkudes mööda endist Vaskrääma raudteejaama teed endise Tamme metsavahi teeni; teeristist mööda endist Tamme metsavahi teed Vaskjõeni ning mööda Vaskjõge Reiu jõeni, jätkudes mööda Reiu jõge Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Sindi oja suudmeni.

§ 13.   Kurgja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kurgja jahipiirkonna pindala on 17 690 hektarit.

  (2) Kurgja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kurgja jahipiirkonna piir läheb Raja kinnistu lõunapiiri ja Käru jõe ristumiskohast mööda Raja kinnistu lõunapiiri Käru metskonna kvartali 260 lõunasihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 260, 265, 266, 267, 268, 269, 270, 271 ja 272 lõunasihti Linnumängi kinnistu edelanurgani; edasi mööda Linnumängi kinnistu lõunapiiri Vändra metskonna kvartali 227 loodenurgani ning mööda Vändra metskonna kvartalite 227, 228, 229, 230 ja 231 põhjasihti Lintsi jõeni, jätkudes mööda Lintsi jõge Pärnu jõeni; sealt mööda Pärnu jõge Pärnu–Rakvere maanteeni ning mööda Pärnu–Rakvere maanteed Alenõmme teeni; teeristist mööda Alenõmme teed Alenõmme kraavini, jätkudes mööda Alenõmme kraavi Aruküla jõeni; sealt mööda Aruküla jõge Kurgja sihini ning mööda Kurgja sihti Vändra metskonna kvartali VD283 kagusihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite VD283, VD286, VD290 ja VD294 kagusihti Kaansoo–Pärassaare teeni; seejärel mööda Kaansoo–Pärassaare teed Suure-Jaani–Vändra maanteeni; teeristist mööda Suure-Jaani–Vändra maanteed Kaansoo ojani, jätkudes mööda Kaansoo oja Navesti jõeni ning mööda Navesti jõge Navesti sihini; sealt mööda Navesti sihti Vene ojani ning mööda Vene oja Rabasaare sihini; edasi mööda Rabasaare sihti Viie valla sihini, jätkudes mööda Viie valla sihti Soo kinnistu lõunanurgani; siis mööda Soo kinnistu edelapiiri Vändra metskonna kvartali VD308 edelasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali VD308 edela- ja läänesihti Kullisoo kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Kullisoo kinnistu ida- ja põhjapiiri Saaremäe teeni ning mööda Saaremäe teed Kargusaare teeni; teeristist mööda Kargusaare teed Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteeni; siitpeale mööda Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteed Võiera-Kooli kinnistu kirdepiirini; sealt mööda Võiera-Kooli kinnistu kirdepiiri Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Kuldsaare teeni; edasi mööda Kuldsaare teed Suurejõe–Kullimaa maanteeni, jätkudes mööda Suurejõe–Kullimaa maanteed Mustaru–Alu teeni; teeristist mööda Mustaru–Alu teed Alu–Säästla teeni; sealt mööda Alu–Säästla teed Türi–Pärnu kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda kõrgepingeliini trassi Käru jõeni ning mööda Käru jõge Raja kinnistu lõunapiirini.

§ 14.   Lõpe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Lõpe jahipiirkonna pindala on 13 180 hektarit.

  (2) Lõpe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Lõpe jahipiirkonna piir kulgeb Karuse–Kalli maantee ja Väänja talu tee ristumiskohast mööda Väänja talu teed Väänja kraavini; sealt mööda Väänja kraavi Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihini; seejärel mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti sama kvartali edelanurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali VR001 läänesihti Tuti kraavini; siitpeale mööda Tuti kraavi Oidrema peakraavini ning mööda Oidrema peakraavi Tonsi kraavini; siis mööda Tonsi kraavi Sookatse teeni, jätkudes mööda Sookatse teed Pärnu–Lihula maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Lihula maanteed Sookatse kinnistu läänepiirini, jätkudes mööda Sookatse kinnistu läänepiiri Riisa kraavini ning mööda Riisa kraavi Sookatse kinnistu idapiirini; sealt mööda Sookatse kinnistu idapiiri Pärnu–Lihula maanteeni ning mööda Pärnu–Lihula maanteed Kurni teeni; teeristist mööda Kurni teed Karinõmme kraavini, jätkudes mööda Karinõmme kraavi Soku kraavini ning mööda Soku kraavi Rootsiojani; edasi mööda Rootsioja Ülemise kinnistu kirdenurgani; siis mööda Ülemise kinnistu idapiiri Männiku kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Männiku kinnistu põhjapiiri Vanamõisa jõeni; sealt mööda Vanamõisa jõge Mihkli–Oidrema maanteeni; seejärel mööda Mihkli–Oidrema maanteed Veltsa–Lõpe teeni; teeristist mööda Veltsa–Lõpe teed Munakumäe–Munaku–Sauna kraavini, jätkudes mööda Munakumäe–Munaku–Sauna kraavi Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Jõe kraavini; sealt mööda Jõe kraavi Urita rabasse punktini (500805E-6491378N), sealt mööda mõttelist sirgjoont üle Urita raba punktini (503259E-6490060N), jätkudes mõttelise sirgjoonena Urita kraavi ja Põhja kraavi ristumiskohta; siitpeale mööda Urita kraavi Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteeni ning mööda Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteed Kõma kraavini; sealt mööda Kõma kraavi Nätsi kraavini, jätkudes mööda Nätsi kraavi Nätsi peakraavini ning mööda Nätsi peakraavi Tõstamaa ja Audru valla vahelise piirisihini; siis mööda Tõstamaa ja Audru valla vahelist piirisihti Punaoja jõeni; edasi mööda Punaoja jõge Nätsi peakraavini, jätkudes mööda Nätsi peakraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Tiigi kinnistu edelanurgani; Tiigi kinnistu edelanurgast mööda metsateed Vändra metskonna kvartali VR009 loodenurgani; seejärel mööda Kalli–Karuse maanteed Väänja talu teeni.

§ 15.   Massiaru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Massiaru jahipiirkonna pindala on 13 190 hektarit.

  (2) Massiaru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Massiaru jahipiirkonna piir läheb endise Ikla–Riiselja raudtee ning Häädemeeste–Tõitoja maantee ristumiskohast mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed Kotisoo teeni, jätkudes mööda Kotisoo teed Pärnumaa metskonna kvartali LS151 idasihini ning mööda kvartalite LS151, LS201 ja LS218 ida- ning kvartali LS218 lõunasihti Rannametsa jõeni; edasi mööda Rannametsa jõge Tali–Asuja maanteeni; seejärel mööda Tali–Asuja maanteed Pikksaare teeni ning mööda Pikksaare teed Kõveri ojani; sealt mööda Kõveri oja Massiaru–Tuuliku–Tali maanteeni, jätkudes mööda Massiaru–Tuuliku–Tali maanteed Tuuliku teeni ning mööda Tuuliku teed Eesti Vabariigi piirini; siis mööda Eesti Vabariigi piiri Käära teeni; siitpeale mööda Käära teed Asuja–Massiaru–Majaka maanteeni; teeristist mööda Asuja–Massiaru–Majaka maanteed Kalme ojani, jätkudes mööda Kalme oja Ikla–Riiselja endise raudteeni ning mööda endist Ikla–Riiselja raudteed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni.

§ 16.   Mõisaküla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Mõisaküla jahipiirkonna pindala on 14 990 hektarit.

  (2) Mõisaküla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Mõisaküla jahipiirkonna piir läheb Enu oja suudmest Halliste jões, mööda Enu oja Tõõtsimetsa puhkebaasi teeni, jätkudes mööda Tõõtsimõisa puhkebaasi teed Tõlla–Sarja teeni ning mööda Tõlla–Sarja teed Sarjani; Sarjalt mööda Vana-Kariste–Veelikse–Laatri teed Ludri uudismaa teeni ning mööda Ludri uudismaa teed Eesti Vabariigi piirini, jätkudes mööda Eesti Vabariigi piiri Loksu kraavini; seejärel mööda Loksu kraavi Loksu kinnistu teeni, jätkudes mööda Loksu kinnistu teed Tali–Mõisaküla maanteeni ning mööda Tali–Mõisaküla maanteed Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteeni; teeristilt mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Kaerasaadu ojani, jätkudes mööda Kaerasaadu oja Viljandimaa metskonna kvartali JJ320 läänesihini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Mõksi raba Viljandimaa metskonna kvartali JJ286 edelanurgani; seejärel mööda kvartali JJ286 läänesihti Rehemaa uudismaa idapoolse piirdekraavini; edasi mööda Rehemaa uudismaa idapoolset piirdekraavi Viljandimaa metskonna kvartali JJ275 põhjasihini; siis mööda kvartalite JJ275 ja JJ276 põhjasihti endise Pärnu–Mõisaküla raudteeni ning mööda endist Pärnu–Mõisaküla raudteed Viljandimaa metskonna kvartali JJ283 lõunasihini; sealt mööda kvartali JJ283 lõunasihti Saate uudismaa lõunapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda Saate uudismaa lõuna- ja idapoolset piirdekraavi Uulu–Valga maanteeni ning mööda Uulu–Valga maanteed Aruoja–Tõlla teeni; teeristist mööda Aruoja–Tõlla teed Viljandimaa metskonna kvartali JJ235 lõunasihini; seejärel mööda kvartalite JJ235, JJ237 ja JJ238 lõunasihti Umbsoo ojani ning mööda Umbsoo oja Neitsi ojani; sealt mööda Neitsi oja Tõlla ojani ning mööda Tõlla oja Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteeni; siitpeale mööda Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteed Halliste jõeni, jätkudes mööda Halliste jõge Enu oja suudmeni.

§ 17.   Nõmme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Nõmme jahipiirkonna pindala on 11 800 hektarit.

  (2) Nõmme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Nõmme jahipiirkonna piir läheb Pärnu maantee ja endise Pärnu–Mõisaküla raudtee ristumiskohast (Kilingi-Nõmme linnas) mööda Pärnu–Mõisaküla endist raudteed Leipste–Tihemetsa maanteeni, jätkudes mööda Leipste–Tihemetsa maanteed Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteeni ning mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Tali–Mõisaküla maanteeni; teeristist mööda Tali–Mõisaküla maanteed Loksu kinnistu teeni, jätkudes mööda Loksu kinnistu teed Loksu kraavini; seejärel mööda Loksu kraavi Eesti Vabariigi piirini; sealt mööda Eesti Vabariigi piiri KEKi sihini, jätkudes mööda KEKi sihti Soosaare teeni ning mööda Soosaare teed Rongu teeni; teeristist mööda Rongu teed Tali–Mõisaküla maanteeni; edasi mööda Tali–Mõisaküla maanteed Suuremetsa teeni ning mööda Suuremetsa teed Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteeni; seejärel mööda Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteed Jurga ojani; siis mööda Jurga oja Reiu jõeni, jätkudes mööda Reiu jõge Vaarja kraavini ning mööda Vaarja kraavi Vaarja teeni; siitpeale mööda Vaarja teed Messu teeni; sealt mööda Messu teed Pikanõmme teeni ning mööda Pikanõmme teed Kurgoja sihini; edasi mööda Kurgoja sihti Meose teeni, jätkudes mööda Meose teed Pärnu tänavani (Kilingi-Nõmme linnas) ning mööda Pärnu tänavat endise Pärnu–Mõisaküla raudteeni.

§ 18.   Ora jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Ora jahipiirkonna pindala on 5530 hektarit.

  (2) Ora jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Ora jahipiirkonna piir läheb Häädemeeste–Tõitoja ja Uulu–Valga maantee ristumiskohast mööda Uulu–Valga maanteed Marana–Kilingi-Nõmme maanteeni, jätkudes mööda Marana–Kilingi-Nõmme maanteed Pärnu tänavani (Kilingi-Nõmme linnas) ning mööda Pärnu tänavat Meose teeni; sealt mööda Meose teed Kurgoja sihini ning mööda Kurgoja sihti Pikanõmme teeni; edasi mööda Pikanõmme teed Messu teeni; teeristist mööda Messu teed Vaarja teeni; seejärel mööda Vaarja teed Vaarja kraavini, jätkudes mööda Vaarja kraavi Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Pärnumaa metskonna kvartali JJ018 lõunasihini; siitpeale mööda Pärnumaa metskonna kvartalite JJ018, JJ017 ja JJ016 lõunasihti ning kvartalite JJ015, JJ010 ja LD112 idasihti Pensumäe teeni; siis mööda Pensumäe teed Vangu–Tali teeni ning mööda Vangu–Tali teed Kuusiku teeni; teeristist mööda Kuusiku teed Kõveri ojani; sealt Kõveri oja Pärnumaa metskonna kvartali LS220 lõunasihini; edasi mööda kvartalite LS220 ja LS219 lõuna-, kvartali LS219 lääne-, kvartali LS201 ning kvartali LS151 idasihti Kotisoo teeni; seejärel mööda Kotisoo teed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni ning mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed Uulu–Valga maanteeni.

§ 19.   Orajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Orajõe jahipiirkonna pindala on 18 220 hektarit.

  (2) Orajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Orajõe jahipiirkonna piir läheb Soo kraavi suudmest Liivi lahes mööda Soo kraavi Soo teeni, jätkudes mööda Soo teed Jaago teeni ning mööda Jaago teed Rannametsa–Ikla maanteeni; teeristist mööda Rannametsa–Ikla maanteed Lauri teeni ning mööda Lauri teed Lauri taluni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Maasika raba Nurmeotsa taluni; seejärel mööda Nurmeotsa teed Papisilla teeni ning mööda Papisilla teed Ojasoo teeni; teeristist mööda Ojasoo teed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni, jätkudes mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed Ikla–Riiselja endise raudteeni; sealt mööda Ikla–Riiselja endist raudteed Kalme ojani; siis mööda Kalme oja Asuja–Massiaru–Majaka maanteeni; seejärel mööda Asuja–Massiaru–Majaka maanteed Käära teeni; teeristist mööda Käära teed Eesti Vabariigi piirini, jätkudes mööda Eesti Vabariigi piiri Liivi laheni ning mööda Liivi lahe rannajoont Soo kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 20.   Pärnjõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Pärnjõe jahipiirkonna pindala on 8670 hektarit.

  (2) Pärnjõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Pärnjõe jahipiirkonna piir läheb Vändra metskonna kvartali VD001 põhjanurgast mööda Vändra metskonna kvartalite VD001 ja VD002 kirdesihti kvartali VD002 kagunurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Tarikõnnu raba Käru metskonna kvartali CN342 loodenurgani; edasi mööda kvartali CN342 läänesihti kvartali CN180 idasihini; siitpeale mööda kvartali CN180 idasihti kvartali CN350 läänesihini ning mööda kvartalite CN350 ja CN357 läänesihti ja kvartali CN357 lõunasihti Kirnasoo kraavini; siitpeale mööda Kirnasoo kraavi Käru metskonna kvartali CN355 lõunasihini ning mööda kvartalite CN355 ja CN356 lõunasihti, kvartalite CN356, CN354, CN352 ja CN348 idasihti Massu jõeni, jätkudes mööda Massu jõge Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Sikana–Kullimaa maanteeni; sealt mööda Sikana–Kullimaa maanteed Pärnu–Rakvere maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Rakvere maanteed Aluste teeni ning mööda Aluste teed Vaino A kinnistu kirdenurgani, jätkudes mööda Vaino A kinnistu põhjapiiri Vändra metskonna kvartali VD071 läänesihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VD071 läänesihti kvartali VD071 lõunanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mõrdama raba Viluvere sihini; siis mööda Viluvere sihti Viluvere teeni ning mööda Viluvere teed Vändra metskonna kvartali VD074 põhjasihini; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartalite VD074 ja VD073 põhjasihti kvartali VD067 idasihini; edasi mööda kvartali VD067 ida- ja põhjasihti Saapasoo peakraavini, jätkudes mööda Saapasoo peakraavi Vändra metskonna kvartali VD061 põhjasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali VD061 põhjasihti Piiri sihini; sealt mööda Piiri sihti Vändra metskonna kvartali VD003 läänenurgani ning mööda Vändra metskonna kvartalite VD003 ja VD001 loodesihti Vändra metskonna kvartali VD001 loodenurgani.

§ 21.   Pööravere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Pööravere jahipiirkonna pindala on 16 250 hektarit.

  (2) Pööravere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Pööravere jahipiirkonna piir läheb Kaelase kraavi suudmest Enge jões mööda Kaelase kraavi Rapla ja Pärnu maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Rapla ja Pärnu maakonna vahelist piirisihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Regenese ojani; siitpeale mööda Regenese oja Sõeru kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Sõeru kinnistu põhja- ja idapiiri Märjamaa metskonna kvartali 608 läänesihini ning mööda Märjamaa metskonna kvartali 608 lääne- ja lõunasihti, kvartalite 611, 612, 613, 617, 618 ja 619 lõunasihti Pärna sihini; sealt mööda Pärna sihti Männiku kraavini ning mööda Männiku kraavi Kohtroma Bolotnõi kinnistu põhjapiirini; siis mööda Kohtroma Bolotnõi kinnistu põhjapiiri Kohtroma Bolotnõi kinnistu kirdenurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kaisma raba Vändra metskonna kvartali HA059 kirdenurgani (Kaisma Suurjärveni); edasi mööda Kaisma Suurjärve lääne- ja lõunakallast Vändra metskonna kvartali HA074 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartalite HA074 ja HA080 idasihti Kaisma Väikejärve kraavini ning mööda Kaisma Väikejärve kraavi Kaisma Väikejärveni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Kaisma Väikejärve Enge jõe väljavooluni; edasi mööda Enge jõge Vändra metskonna kvartali HA082 lõunasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali HA082 lõunasihti Veskimetsa kinnistu põhjanurgani, jätkudes mööda Veskimetsa kinnistu kirdepiiri Käärdipõllu kinnistu põhjapiirini; siitpeale mööda Käärdipõllu kinnistu põhja- ja idapiiri Mõisaküla–Metsavere maanteeni, jätkudes mööda Mõisaküla–Metsavere maanteed Pööravere turbaraba piirikraavini; sealt mööda Pööravere turbaraba piirikraavi Vändra metskonna kvartali HA098 loodesihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA098 ja HA097 loodesihti Saki jõeni ning mööda Saki jõge Tabria–Lehu maanteeni, jätkudes mööda Tabria–Lehu maanteed Mäe kinnistu põhjanurgani; seejärel mööda Mäe kinnistu loodepiiri Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Angoja sihini; sealt mööda Angoja sihti Angojani, jätkudes mööda Angoja Soosalu–Uduvere maanteeni ning mööda Soosalu–Uduvere maanteed Kergu–Pärnu-Jaagupi maanteeni; teeristist mööda Kergu–Pärnu-Jaagupi maanteed Tallinna–Pärnu maanteeni; seejärel mööda Tallinna–Pärnu maanteed Langerma–Roodi maanteeni; teeristist mööda Langerma–Roodi maanteed Põldetaguse peakraavini, jätkudes mööda Põldetaguse peakraavi Kõverojani ning mööda Kõveroja Langermaa peakraavini; edasi mööda Langermaa peakraavi Jädivere kraavini; seejärel mööda Jädivere kraavi Tüngi kraavini, jätkudes mööda Tüngi kraavi Enge jõeni ning mööda Enge jõge Kaelase kraavi suudmeni.

§ 22.   Rahnoja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Rahnoja jahipiirkonna pindala on 16 110 hektarit.

  (2) Rahnoja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Rahnoja jahipiirkonna piir läheb Tori–Pärnu maantee ja Pärnu jõe ristumiskohast mööda Pärnu jõge Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Kiisa–Kõrgoja peakraavini; edasi mööda Kiisa–Kõrgoja peakraavi Kaasikumetsa kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Kaasikumetsa kinnistu põhjapiiri Risu-Uuetua kinnistu läänepiirini; sealt mööda Risu-Uuetua kinnistu läänepiiri Venekuusiku teeni ning mööda Venekuusiku teed Vihtra–Vändra maanteeni, jätkudes mööda Vihtra–Vändra maanteed Pärnu jöeni ning mööda Pärnu jöge Võiera-Kooli kinnistu kirdepiirini; seejärel mööda Võiera-Kooli kinnistu kirdepiiri Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteeni, jätkudes mööda Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteed Kargusaare teeni; teeristist mööda Kargusaare teed Saaremäe teeni ning mööda Saaremäe teed Kullisoo kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Kullisoo kinnistu põhja- ja idapiiri Vändra metskonna kvartali VD308 põhjanurgani; siis mööda Vändra metskonna kvartali VD308 lääne- ja edelasihti Soo kinnistu läänenurgani; edasi mööda Soo kinnistu edelapiiri Viie Valla sihini, jätkudes mööda Viie Valla sihti Rabasaare sihini; siitpeale mööda Rabasaare sihti Vene ojani ning mööda Vene oja Navesti sihini; sealt mööda Navesti sihti Navesti jõeni, jätkudes mööda Navesti jõge Halliste jõe suudmeni ning mööda Halliste jõge Jõesuu–Kõpu maanteeni; seejärel mööda Jõesuu–Kõpu maanteed Raudna jõeni ning mööda Raudna jõge Viljandimaa metskonna kvartali SS086 põhjasihini; sealt mööda kvartali SS086 põhjasihti kvartali SS085 loodesihini, jätkudes mööda kvartali SS085 loodesihti Viljandimaa metskonna kvartali SS151 idasihini; edasi mööda kvartali SS151 ida- ja lõunasihti kvartali SS177 kirdesihini, jätkudes mööda kvartali SS177 kirdesihti kvartali SS177 põhjanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Kikepere raba Vändra metskonna kvartali TA215 põhjasihi ja Jõhve oja ristumiskohani, jätkudes mööda Jõhve oja Pärnmetsa teeni ning mööda Pärnmetsa teed Vireksaare–Tori maanteeni; siis mööda Vikersaare–Tori maanteed Tori–Pärnu maanteeni ning mööda Tori–Pärnu maanteed Pärnu jõeni.

§ 23.   [Kehtetu - RT I 2010, 59, 401 - jõust. 28.08.2010]

§ 24.   Sauga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Sauga jahipiirkonna pindala on 15 560 hektarit.

  (2) Sauga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Sauga jahipiirkonna piir läheb Kurena tee ja Sauga jõe ristumiskohast mööda Kurena teed Linnuküla kraavini, jätkudes mööda Linnuküla kraavi Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Lepplaane–Tammiste maanteeni; teeristist mööda Lepplaane–Tammiste maanteed Vändra metskonna kvartali TA039 loodesihini; sealt mööda kvartalite TA039, TA030 ja TA021 loodesihti kvartali TA022 põhjasihini; edasi mööda kvartalite TA022 ja TA023 põhjasihti kvartali TA023 idasihini; siis mööda kvartalite TA023, TA033, TA043, TA053 ja TA058 idasihti Urge–Kuiaru maanteeni ning mööda Urge–Kuiaru maanteed Vaima kinnistu põhjanurgani, jätkudes mööda Vaima kinnistu kirde- ja kagupiiri Ojametsa kinnistu kirdepiirini; seejärel mööda Ojametsa kinnistu kirdepiiri Mardimetsa kinnistu kirdepiirini; edasi mööda Mardimetsa kinnistu kirdepiiri Kasikuvälja kinnistu kirdepiirini; sealt mööda Kasikuvälja kinnistu kirdepiiri Kingumetsa kinnistu kirdepiirini; siis mööda Kingumetsa kinnistu kirde- ja põhjapiiri Kingu Kase kinnistu põhjapiirini ning mööda Kingu Kase kinnistu põhjapiiri Pärnu jõeni, jätkudes mööda Pärnu jõge Sauga jõe suudmeni; sealt mööda Sauga jõge Tammekalda kraavini ning mööda Tammekalda kraavi Nurme–Vana-Pärnu maanteeni, seejärel mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed Nurme raba teeni; teeristist mööda Nurme raba teed Nurme turbaraba lõunanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Nurme raba Räägu oja ja Elbu turbaraba piiri ristumiskohani, jätkudes mööda Räägu oja Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge Kurena teeni.

§ 25.   Saulepi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Saulepi jahipiirkonna pindala on 9700 hektarit.

  (2) Saulepi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Saulepi jahipiirkonna piir läheb Metsa peakraavi suudmest Liivi lahes mööda Metsa peakraavi Rannaküla–Vanamõisa teeni, jätkudes mööda Rannaküla–Vanamõisa teed Nurmsi–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda Nurmsi–Tõstamaa maanteed Varbla–Kilgi–Rammuka maanteeni; sealt mööda Varbla–Kilgi–Rammuka maanteed Savi teeni ning mööda Savi teed Jäärumetsa teeni; edasi mööda Jäärumetsa teed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni, jätkudes mööda Tõstamaa–Nurmsi maanteed Kiisa kraavini ning mööda Kiisa kraavi selle suudmeni Liivi lahes; siitpeale mööda Liivi lahe rannajoont Metsa peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  (3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Kõrksaar ja Rootsiklaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest.

§ 26.   Seliste jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Seliste jahipiirkonna pindala on 7990 hektarit.

  (2) Seliste jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Seliste jahipiirkonna piir kulgeb Tõrvanõmme peakraavi suudmest Liivi lahes mööda Tõrvanõmme peakraavi Vändra metskonna kvartali AU124 loodenurgani; sealt mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU127 loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU094 loodenurgani; edasi mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU096 kirdenurgani, jätkudes mööda Karoga teed Seliste–Kõima maanteeni ning mööda Seliste–Kõima maanteed Vändra metskonna kvartali AU150 loodenurgani; siis mööda metsateed Vändra metskonna kvartali 241 loodenurgani, jätkudes mööda metsateed kalmistu lõunaservani; sealt mööda Taltsi teed Tõstamaa–Audru maanteeni; teeristist mööda Tõstamaa–Audru maanteed Aavanuki teeni, jätkudes mööda Aavanuki teed Kavaru teeni ning mööda Kavaru teed Linnutorni teeni; teeristist mööda Linnutorni teed Liivi lahe rannajooneni, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Tõrvanõmme peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  (3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Manilaid ja Hanilaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest.

§ 27.   Suigu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Suigu jahipiirkonna pindala on 7700 hektarit.

  (2) Suigu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Suigu jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast mööda Liiva teed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Mäe kinnistu loodenurgani; sealt mööda Mäe kinnistu loodepiiri Tabria–Lehu maanteeni; siis mööda Tabria–Lehu maanteed Saki jõeni ning mööda Saki jõge Vändra metskonna kvartali HA097 edelasihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA097, HA105 ja HA116 edelasihti Pööravere turbaraba piirikraavini, jätkudes mööda Pööravere turbaraba piirikraavi Are jõeni ning mööda Are jõge Vändra metskonna kvartali VD096 lõunasihini; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartalite VD096 ja VD100 lõunasihti Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi edelapiirini, jätkudes mööda Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi edelapiiri Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge Selja–Murru maanteeni; sealt mööda Selja–Murru maanteed Tallinna–Lelle–Pärnu raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Lelle–Pärnu raudteed Are–Suigu maanteeni; siis mööda Are–Suigu maanteed Aasa sihini ning mööda Aasa sihti Vändra metskonna kvartali TA011 läänesihini; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali TA011 läänesihti Kurelageda kraavini; edasi mööda Kurelageda kraavi Tooma kraavini ning mööda Tooma kraavi Vändra metskonna kvartali TA023 põhjasihini; sealt mööda kvartalite TA023 ja TA022 põhjasihti kvartali TA021 loodesihini; siis mööda Vändra metskonna kvartalite TA021, TA030 ja TA039 loodesihti Lepplaane–Tammiste maanteeni, jätkudes mööda Lepplaane–Tammiste maanteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni; teeristist mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed Võlla teeni, jätkudes mööda Võlla teed Are–Suigu maanteeni ning mööda Are–Suigu maanteed Are jõeni; sealt mööda Are jõge Kõrissoo ojani ning mööda Kõrissoo oja Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni; siitpeale mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda Tootsi–Lavassaare raudteed Liiva teeni ning mööda Liiva teed Angoja sihini.

§ 28.   Surju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Surju jahipiirkonna pindala on 10 480 hektarit.

  (2) Surju jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Surju jahipiirkonna piir läheb Vaskjõe suudmest Reiu jões mööda Vaskjõge endise Tamme metsavahi teeni, jätkudes mööda endise Tamme metsavahi teed endise Vaskrääma raudteejaama teeni ning mööda raudteejaama teed Surju–Paikuse maanteeni; sealt mööda Surju–Paikuse maanteed Pärnumaa metskonna kvartali SJ126 loodenurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ126 ja SJ127 põhjasihti Laimetsa teeni ja mööda Laimetsa teed Pärnumaa metskonna kvartali SJ123 loodenurgani; sealt mööda kvartalite SJ123, SJ124 ja SJ137 põhja-, Pärnumaa metskonna kvartali KI086 lääne- ja kvartalite KI086 ja KI087 põhjasihti Valdimurru teeni; siis mööda Valdimurru teed Paikuse–Saunametsa maanteeni ning mööda Paikuse–Saunametsa maanteed Mudaoja teeni; teeristist mööda Mudaoja teed Pärnumaa metskonna kvartali KI076 loodenurgani; seejärel mööda kvartali KI076 lääne- ning kvartalite KI076, KI078 ja KI079 lõunasihti Mätliku vana teeni, jätkudes mööda Mätliku vana teed Paikuse–Saunametsa maanteeni ning mööda Paikuse–Saunametsa maanteed Baasi teeni; teeristist mööda Baasi teed Surju–Saunametsa maanteeni; siitpeale mööda Surju–Saunametsa maanteed Kolmnurga teeni ning mööda Kolmnurga teed Ringi teeni; edasi mööda Ringi teed Ikla–Riiselja endise raudteeni; siis mööda Ikla–Riiselja endist raudteed Ulli-Õue teeni ning mööda Ulli-Õue teed Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga maanteed Venemurru teeni; teeristist mööda Venemurru teed Pärnumaa metskonna kvartali LD011 põhjasihini; edasi mööda kvartalite LD011, LD010, LD009, LD008, LD007 ja LD006 põhja-; ning kvartalite SJ407, SJ390, SJ386, SJ376, SJ366, SJ356, SJ345 ja SJ333 idasihti Ura jõeni; sealt mööda Ura jõge Pärnumaa metskonna kvartali SJ321 edelanurgani; siis mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ321, SJ313 ja SJ306 läänesihti Laadi uudismaa idapoolse piirikraavini; seejärel mööda Laadi uudismaa idapoolset piirikraavi Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Vaskjõe suudmeni.

§ 29.   Tahkuranna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tahkuranna jahipiirkonna pindala on 19 380 hektarit.

  (2) Tahkuranna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tahkuranna jahipiirkonna piir läheb Rae kraavi suudmest Pärnu lahes mööda Rae kraavi Rae teeni, jätkudes mööda Rae teed Pärnu–Riia maanteeni ning mööda Pärnu–Riia maanteed Pärnu–Tori maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Tori maanteed Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Laadi uudismaa kraavini; sealt mööda Laadi uudismaa kraavi Pärnumaa metskonna kvartali SJ306 loodenurgani; edasi mööda kvartalite SJ306, SJ313 ja SJ321 läänesihti Ura jõeni; siis mööda Ura jõge Pärnumaa metskonna kvartali SJ333 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ333, SJ345, SJ356, SJ366, SJ376, SJ386, SJ390 ja SJ407 ida- ning kvartalite LD006, LD007, LD008, LD009, LD010 ja LD011 põhjasihti Venemurru teeni; siitpeale mööda Venemurru teed Mustajõe teeni; teeristist mööda Mustajõe teed Timmkanalini ning mööda Timmkanalit Rannametsa jõeni; edasi mööda Rannametsa jõge Koolimaja teeni ning mööda Koolimaja teed Saki teeni; seejärel mööda Saki teed Papisilla teeni; sealt mööda Papisilla teed Nurmeotsa teeni, jätkudes mööda Nurmeotsa teed Nurmeotsa taluni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Maasika raba Lauri taluni; siis mööda Lauri talu teed Rannametsa–Ikla maanteeni; teeristist mööda Rannametsa–Ikla maanteed Jaago teeni, jätkudes mööda Jaago teed Soo teeni ning mööda Soo teed Soo kraavini; sealt mööda Soo kraavi Liivi laheni, jätkudes mööda Liivi ja Pärnu lahe rannajoont Rae kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 30.   Tali jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tali jahipiirkonna pindala on 13 450 hektarit.

  (2) Tali jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tali jahipiirkonna piir läheb Asuja–Tali maantee ja Rannametsa jõe ristumiskohast mööda Rannametsa jõge Pärnumaa metskonna kvartali LS218 edelanurgani, jätkudes mööda kvartalite LS218, LS219 ja LS220 lõunasihti Kõveri ojani ning mööda Kõveri oja Kuusiku teeni; sealt mööda Kuusiku teed Vangu–Tali teeni ning mööda Vangu–Tali teed Pensumäe teeni; teeristist mööda Pensumäe teed Pärnumaa metskonna kvartali LD112 idasihini; sealt mööda kvartalite LD112, JJ010 ja JJ015 idasihti kvartali JJ015 kagunurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna kvartalite JJ016, JJ017 ja JJ018 lõunasihti Reiu jõeni, jätkudes mööda Reiu jõge Jurga ojani ning mööda Jurga oja Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteeni; seejärel mööda Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteed Suuremetsa teeni ning mööda Suuremetsa teed Tali–Mõisaküla maanteeni; teeristist mööda Tali–Mõisaküla maanteed Rongu teeni; sealt mööda Rongu teed Soosaare teeni; siis mööda Soosaare teed KEKi sihini ning mööda KEKi sihti Eesti Vabariigi piirini; siitpeale mööda Eesti Vabariigi piiri Tuuliku teeni; sealt mööda Tuuliku teed Massiaru–Tuuliku–Tali maanteeni; teeristilt mööda Massiaru–Tuuliku–Tali maanteed Kõveri ojani; edasi mööda Kõveri oja Pikksaare teeni, jätkudes mööda Pikksaare teed Asuja–Tali maanteeni ning mööda Asuja–Tali maanteed Rannametsa jõeni.

§ 31.   Tihemetsa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tihemetsa jahipiirkonna pindala on 9130 hektarit.

  (2) Tihemetsa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tihemetsa jahipiirkonna piir läheb endise Pärnu–Mõisaküla raudtee ja Pärnu maantee ristumiskohast (Kilingi-Nõmme linnas) mööda Pärnu maanteed Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga maanteed Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni ning mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Halliste jõeni Kanakülas; edasi mööda Halliste jõge Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteeni ning mööda Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteed Tõlla ojani; sealt mööda Tõlla oja Neitsi ojani; seejärel mööda Neitsi oja Umbsoo ojani ning mööda Umbsoo oja Viljandimaa metskonna kvartali JJ238 kagunurgani; seejärel mööda kvartalite JJ238, JJ237 ja JJ235 lõunasihti Aruoja–Tõlla teeni; siitpeale mööda Aruoja–Tõlla teed Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga maanteed Saate uudismaa idapoolse piirdekraavini; edasi mööda Saate uudismaa ida- ja lõunapoolset piirdekraavi Viljandimaa metskonna kvartali JJ283 kagunurgani; sealt mööda kvartali JJ283 lõunasihti Pärnu–Mõisaküla endise raudteeni ning mööda Pärnu–Mõisaküla endist raudteed Viljandimaa metskonna kvartali JJ276 kirdenurgani; siis mööda kvartalite JJ276 ja JJ275 põhjasihti Rehemaa uudismaa idapoolse piirdekraavini; edasi mööda Rehemaa uudismaa idapoolset piirdekraavi Viljandimaa metskonna kvartali JJ286 loodenurgani; seejärel mööda kvartali JJ286 läänesihti kvartali JJ286 edelanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Mõksi raba Kaerasaadu oja ja kvartali JJ320 läänesihi ristumiskohani, jätkudes mööda Kaerasaadu oja Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteeni; sealt mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Leipste–Tihemetsa maanteeni; teeristist mööda Leipste–Tihemetsa maanteed endise Pärnu–Mõisaküla raudteeni ning mööda endist raudteed Pärnu maanteeni Kilingi-Nõmme linnas.

§ 32.   Tootsi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tootsi jahipiirkonna pindala on 14 350 hektarit.

  (2) Tootsi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tootsi jahipiirkonna piir läheb Pööravere turbatootmisala tee ja Mõisaküla–Metsavere maantee ristumiskohast mööda Pööravere turbatootmisala teed Anne peakraavini, jätkudes mööda Anne peakraavi Metsküla kraavini ning mööda Metsküla kraavi Vändra metskonna kvartali HA104 kirdesihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA104 ja HA113 kirdesihti Vändra metskonna kvartali HA114 põhjasihini; sealt mööda kvartalite HA114, HA115 ja VD061 põhjasihti Saapasoo peakraavini, jätkudes mööda Saapasoo peakraavi Vändra metskonna kvartali VD067 põhjasihini ning mööda kvartali VD067 põhja- ja idasihti kvartali VD073 põhjasihini; seejärel mööda Vändra metskonna kvartalite VD073 ja VD074 põhjasihti Viluvere teeni ning mööda Viluvere teed Viluvere sihini; siis mööda Viluvere sihti Mõrdama rabani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mõrdama raba Vändra metskonna kvartali VD071 lõunanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VD071 läänesihti Vaino A kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Vaino A kinnistu põhjapiiri Aluste teeni ning mööda Aluste teed Pärnu–Rakvere maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Rakvere maanteed Sikana–Kullimaa maanteeni; sealt mööda Sikana–Kullimaa maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Pärnu jõeni, jätkudes mööda Pärnu jõge Tori–Pärnu maanteeni; sealt mööda Tori–Pärnu maanteed Pärnu–Rakvere maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Rakvere maanteed Tori raudteejaama teeni; edasi mööda Tori raudteejaama teed Tallinna–Lelle–Pärnu raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Lelle–Pärnu raudteed Selja–Murru maanteeni ning mööda Selja–Murru maanteed Sauga jõeni; edasi mööda Sauga jõge Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi lõunanurgani; sealt mööda Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi edelapiiri Vändra metskonna kvartali VD100 lõunasihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite VD100 ja VD096 lõunasihti Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Pööravere turbaraba piirikraavini ning mööda Pööravere turbaraba piirikraavi Vändra metskonna kvartali HA116 edelasihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA116, HA105 ja HA097 edelasihti Vändra metskonna kvartali HA097 läänenurgani; sealt mööda Vändra metskonna kvartalite HA097 ja HA098 loodesihti Pööravere turbaraba piirikraavini, jätkudes mööda Pööravere turbaraba piirikraavi Mõisaküla–Metsavere maanteeni ning mööda Mõisaküla–Metsavere maanteed Pööravere turbatootmisala teeni.

§ 33.   Tori-Sindi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tori-Sindi jahipiirkonna pindala on 19 420 hektarit.

  (2) Tori-Sindi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tori–Sindi jahipiirkonna piir läheb Pärnu–Tallinna raudtee ja Tori raudteejaama tee ristumiskohast mööda Tori raudteejaama teed Pärnu–Rakvere maanteeni, jätkudes mööda Pärnu–Rakvere maanteed Pärnu–Tori maanteeni ning mööda Pärnu–Tori maanteed Tori–Kaansoo maanteeni; teeristist mööda Tori–Kaansoo maanteed Tori–Vireksaare maanteeni ning mööda Tori–Vireksaare maanteed Jõhve ojani; edasi mööda Jõhve oja Vändra metskonna kvartali TA215 põhjasihini; sealt mõttelise sirgjoonena üle Kikepera raba Vändra metskonna kvartali TA215 kagunurgani (punkt 557373E 6470714N); seejärel mõttelise sirgjoonena Vändra metskonna kvartali TA246 kirdenurgani; siis mööda kvartalite TA246 ja TA245 põhjasihti Vana-Pöörikaasiku teeni, jätkudes mööda Vana-Pöörikaasiku teed Piiri teeni; teeristist mööda Piiri teed Kivinina teeni ning mööda Kivinina teed Baraki teeni; siis mööda Baraki teed Põlendmaa–Seljametsa–Taali maanteeni Põlendmaal; sealt mööda Põlendmaa–Seljametsa–Taali maanteed Paikuse–Tammuru maanteeni ning mööda Paikuse–Tammuru maanteed Pärnu–Tori maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Tori maanteed Sindi ojani, jätkudes mööda Sindi oja Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Kingu Kase kinnistu põhjapiirini; edasi mööda Kingu Kase kinnistu põhjapiiri Kingumetsa kinnistu põhjapiirini; siitpeale mööda Kingumetsa kinnistu põhja- ja kirdepiiri Kaasikuvälja kinnistu kirdepiirini; sealt mööda Kaasikuvälja, Mardimetsa ja Ojametsa kinnistu kirdepiiri Vaima kinnistu kagupiirini ning Vaima kinnistu kagu- ja kirdepiiri Vändra metskonna kvartali TA058 kagunurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite TA058, TA053, TA043, TA033 ja TA023 idasihti Tooma kraavini; seejärel mööda Tooma kraavi Kurelageda kraavini; siis mööda Kurelageda kraavi Aasa sihini; edasi mööda Aasa sihti Are–Suigu maanteeni, jätkudes mööda Are–Suigu maanteed Pärnu–Tallinna raudteeni ning mööda Pärnu–Tallinna raudteed Tori raudteejaama teeni.

§ 34.   Tõstamaa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tõstamaa jahipiirkonna pindala on 14 460 hektarit.

  (2) Tõstamaa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tõstamaa jahipiirkonna piir läheb Kiisa kraavi suudmest Liivi lahes mööda Kiisa kraavi Nurmsi–Audru maanteeni, jätkudes mööda Nurmsi–Audru maanteed Jäärumetsa teeni ning mööda Jäärumetsa teed Leetsaare teeni; teeristist mööda Leetsaare teed Tõstamaa–Kalli maanteeni ning mööda Tõstamaa–Kalli maanteed Lüüsi teeni; edasi mööda Lüüsi teed Paadrema jõeni, jätkudes mööda Paadrema jõge Nätsi peakraavini ning mööda Nätsi peakraavi selle suudmeni Punaoja jões; siitpeale mööda Punaoja jõge Vändra metskonna kvartali AU005 loodenurgani; sealt mööda Vändra metskonna kvartali AU005 lääne- ja lõunasihti Vändra metskonna kvartali AU008 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali AU008 ida- ja lõunasihti Uruste ojani ning mööda Uruste oja punktini (505441E-6474042N) Vändra metskonna kvartalis AU008; sealt mõttelise sirgena üle Võlla raba Vanatoa sihini, jätkudes mööda Vanatoa sihti Vanatoa kinnistu edelanurgani; Vanatoa kinnistu edelanurgast mööda sihti Erma-Jaani kinnistu kirdenurgani Topi teel, jätkudes mööda Topi teed Lepaspea–Kihlepa maanteeni; teeristist mööda Lepaspea–Kihlepa maanteed Suuremetsa sihini, jätkudes mööda Suuremetsa sihti Vändra metskonna kvartali AU023 loodenurgani; sealt mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU023 kirdenurgani; siis mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU093 kagunurgani; siitpeale mööda metsateed Tõrvanõmme peakraavini ning mööda Tõrvanõmme peakraavi selle suudmeni Liivi lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Kiisa kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  (3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Heinlaid ja Kiveslaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.

§ 35.   Vana-Varbla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Vana-Varbla jahipiirkonna pindala on 16 530 hektarit.

  (2) Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Vana-Varbla jahipiirkonna piir läheb Liivi lahe rannajoone ja Sepa–Piva tee ristumiskohast mööda Sepa–Piva teed Hanila–Hõbesalu maanteeni, jätkudes mööda Hanila–Hõbesalu maanteed Rame–Paatsalu maanteeni; teeristist mööda Rame–Paatsalu maanteed Kuuendiku kraavini ning mööda Kuuendiku kraavi Nurmsi–Tõstamaa maantee ja Vana-Koru kraavi ristumiskohta; sealt mööda Vana-Koru kraavi Kadaka kraavini, jätkudes mööda Kadaka kraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Põldaru kinnistu edelanurgani; edasi mööda Põldaru kinnistu lääne- ja põhjapiiri Hanepselja sihini; siitpeale mööda Hanepselja sihti Uue-Koru kraavini, jätkudes mööda Uue-Koru kraavi Paadrema soo sihini; sealt üle Paadrema soo mõttelise sirgjoonena Enksi kraavini Enksi-Villemi ja Enksi-Madise kinnistute piiril, jätkudes mööda Enksi kraavi Hallivanni–Risti maanteeni; edasi mööda Hallivanni–Risti maanteed Karuse–Kalli maanteeni ning mööda Karuse–Kalli maanteed Mõrde sihini; seejärel mööda Mõrde sihti Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Vändra metskonna kvartali VR001 edelanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti Väänja kraavini; sealt mööda Väänja kraavi Väänja talu teeni ning mööda Väänja talu teed Karuse–Kalli maanteeni; teeristist mööda Karuse–Kalli maanteed Vändra metskonna kvartali VR009 loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Paadrema jõeni; siitpeale mööda Paadrema jõge Mulgu kraavini; seejärel mööda Mulgu kraavi Kanamardi–Kidise–Mõtsu teeni; edasi mööda Kanamardi–Kidise–Mõtsu teed Sepa–Põdra teeni; teeristist mööda Sepa–Põdra teed Vändra metskonna kvartali VR096 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartalite VR096, VR095, VR094, VR093 ja VR092 põhjasihti kvartali VR078 kagunurgani; sealt mööda Vändra metskonna kvartali VR078 lõunasihti Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme teed Väänja–Varbla maanteeni; siis mööda Väänja–Varbla maanteed Elu teeni; teeristist mööda Elu teed Ännikse–Matu teeni ning mööda Ännikse–Matu teed Rammuka–Kilgi–Varbla maanteeni, jätkudes mööda Rammuka–Kilgi–Varbla maanteed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni; siitpeale mööda Tõstamaa–Nurmsi maanteed Vanaküla–Rannaküla teeni ning mööda Vanaküla–Rannaküla teed Metsa peakraavini; seejärel mööda Metsa peakraavi selle suudmeni Liivi lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Sepa–Piva teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  (3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Varbla laiud, Oosäär ja Hassalaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest.

§ 36.   Vatla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
[Kehtetu - RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

§ 37.   Vändra jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Vändra jahipiirkonna pindala on 10 150 hektarit.

  (2) Vändra jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Vändra jahipiirkonna piir läheb Massu jõe ja Käru metskonna kvartali CN349 lõunasihi ristumiskohast mööda Käru metskonna kvartali CN349 lõunasihti, jätkudes mööda Käru metskonna kvartali CN349 lõuna-, kvartali CN347 lõuna- ja ida- ja kvartali CN344 idasihti Vändra metskonna kvartali VD118 läänesihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VD118 läänesihti Käru metskonna kvartali CN304 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali CN304 idasihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Käru metskonna kvartali CN322 lõunasihini; sealt mööda Käru metskonna kvartalite CN324, CN323 ja CN324 lõunasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Vändra metskonna kvartali VD142 põhjasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali VD142 põhja- ja idasihti Aru II kinnistu lõunanurgani; siis mööda Aru II kinnistu lõunapiiri Vommaru II kinnistu lõunanurgani; siitpeale mööda Vommaru II kinnistu lõunapiiri Käru jõeni ning mööda Käru jõge Türi–Pärnu kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Alu–Säästla teeni; sealt mööda Alu–Säästla teed Alu–Mustaru teeni ning mööda Alu–Mustaru teed Suurejõe–Kullimaa maanteeni, jätkudes mööda Suurejõe–Kullimaa maanteed Kuldsaare teeni; teeristist mööda Kuldsaare teed Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Vihtra–Vändra maanteeni; sealt mööda Vihtra–Vändra maanteed Venekuusiku teeni; teeristist mööda Venekuusiku teed Risu-Uuetua kinnistu läänepiirini; seejärel mööda Risu-Uuetua kinnistu läänepiiri Kaasikumetsa kinnistu põhjapiirini; siis mööda Kaasikumetsa kinnistu põhjapiiri Kiisa–Kõrgoja peakraavini; edasi mööda Kiisa–Kõrgoja peakraavi Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Massu jõeni ning mööda Massu jõge Käru metskonna kvartali CN349 lõunasihini.

2. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38. – § 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

¹ Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Nõmme, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Sauga, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa ja Vändra on moodustatud keskkonnaministri 27. detsembri 1999. a määrusega nr 105 «Pärnu maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» moodustatud rendijahipiirkondade baasil, Ora jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 14. mai 2004. a määruse nr 49 «Kuressaare ja Ora jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Ora jahipiirkonna baasil, Jäärumetsa, Saulepi ja Vana-Varbla jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 31. mai 2006. a määrusega nr 39 «Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine» Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna baasil, Kaisma, Koonga ja Vändra jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 3. mai 2004. a määruse nr 44 «Kaisma, Koonga ja Vändra jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Kaisma, Koonga ja Vändra jahipiirkonna baasil, Kilingi-Nõmme jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 6. märtsi 2007. a määruse nr 19 «Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003. a määruse nr 79 «Kaansoo, Nõva-Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine» muutmine ning Päri-Metsküla jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Tipu jahipiirkonna baasil, Vatla jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 14. juuni 2001. a määruse nr 32 «Lääne maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» moodustatud Vatla rendijahipiirkonna baasil ning Mõisaküla ja Rimmu jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 22. aprilli 2002. a määruse nr 26 «Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine» moodustatud Mõisaküla ja Rimmu rendijahipiirkonna baasil.