Teksti suurus:

Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik

Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.07.2013, 1

Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik

Vastu võetud 23.07.2013 nr 26

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3 ning § 1221 lõike 2 alusel.

1. peatükk Vanglaametnike ametiastmete nõuded 

1. jagu Vangla peainspektorile esitatavad nõuded 

§ 1.  Haridus

  Vangla peainspektor peab olema läbinud:
 1) kõrgharidusõppe või ametiastmele vastava ettevalmistusteenistuse, välja arvatud juhul, kui ta vastab vangistusseaduse § 113 lõikes 4 nimetatud tingimustele;
 2) ametialase täiendusõppe.

§ 2.  Töökogemus

  Vangla peainspektoriks võib saada isik, kes on olnud teenistuses I klassi vanglainspektori ametiastmele või kõrgemale ametiastmele vastaval ametikohal, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohal või kellel on organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus.

§ 3.  Teadmised ja oskused

  Vangla peainspektor peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tunneb põhjalikult vangistust ja vanglateenistust reguleerivaid õigusakte;
 2) oskab kaasa aidata vangistuse eesmärkide saavutamisele, ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi;
 3) valdab mõjutamis- ja enesekehtestamisviise, oskab motiveerida alluvaid ning kavandada ja kontrollida tööprotsessi ja alluvate tööd ning tal on muid juhtimisteadmisi ja ta oskab neid vanglas rakendada;
 4) tunneb nüüdisaegseid personalijuhtimise põhimõtteid ja vanglateenistuse koolituspõhimõtteid;
 5) tal on hea suhtlemisoskus, et korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel, oskab lahendada konflikte ning suhelda avalikkusega ja esineda avalikkuse ees;
 6) on valmis koostööks kaastöötajate ja teiste asjaomaste isikutega;
 7) oskab kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunneb põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte;
 8) järgib ametniku kutse-eetikat ning tunneb vormiriietuse kandmise nõudeid ja täidab neid;
 9) tunneb riigi põhikorda, sealhulgas põhiseadust ja põhiseaduslikke seadusi, ning inimõigusi, avaliku halduse korraldust ja avalikku teenistust reguleerivaid õigusakte;
 10) tunneb asjaajamiskorra aluseid;
 11) tunneb turumajanduse üldpõhimõtteid ning avaliku sektori majandustegevuse ja eelarve kujundamise põhimõtteid ning muid majandusteadmisi;
 12) tal on teadmisi Euroopa Liidu institutsioonidest, struktuurist, õigusest ja otsustamismenetlusest ning põhjalikke teadmisi vanglaid puudutavast Euroopa Liidu õigusest;
 13) tal on teadmisi vanglate infosüsteemidest, infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtetest ja võimalustest ning oskab kasutada tabel- ja tekstitöötlusprogramme;
 14) oskab kasutada ametikohal vajalikke andmekogusid;
 15) tema eesti keele oskus on vähemalt C1- või sellele vastaval tasemel ja ta oskab kahte võõrkeelt B1- või sellele vastaval tasemel koos ametialase sõnavara valdamisega.

§ 4.  Kehalise ettevalmistuse nõuded

  Vangla peainspektor peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega:

 

VANUS    
 
      HARJUTUSED
MEHED
NAISED
kuni 29

30–39
40–49
50+
kuni 29
30–39
40–49
50+
Kätekõverdused toenglamangus
(korduste arv)
20
15
10
5
8
6
4
2
Kõhulihaste jõuharjutus
(korduste arv)
25
20
15
10
20
15
10
8
3000 m kestusjooks/kiirkõnd
(aeg minutites ja sekundites)
22.00
25.00
28.00
30.00
23.00
26.00
29.00
31.00

§ 5.  Isiksuseomadused

  Vangla peainspektori ametis võib olla isik:
 1) kellel on algatusvõimet ja loovust, et algatada ja ellu viia muudatusi ning kiiresti ja paindlikult kohaneda muudatuste ja ootamatute olukordadega;
 2) kes on võimeline püsivalt ja tulemuslikult töötama pingeolukorras ning oskab planeerida oma aega;
 3) kes on kohusetundlik ning otsustus- ja vastutusvõimeline ning oskab ette näha oma pädevuse piires tehtud otsuste tagajärgi ja nende eest vastutada;
 4) kes on usaldusväärne;
 5) kes oskab seada prioriteete ja planeerida oma tegevust;
 6) kes on heade vaimsete võimetega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning kellel on analüüsi- ja sünteesivõime ning suulise ja kirjaliku info loogilise ja süsteemse edastamise oskus;
 7) kes täidab teenistuskohustusi täpselt ning kellel on hea enesekontrollioskus;
 8) kellel on tahe parandada oma töötulemusi.

2. jagu I klassi vanglainspektorile esitatavad nõuded 

§ 6.  Haridus

  I klassi vanglainspektor peab olema läbinud:
 1) kõrgharidusõppe või ametiastmele vastava ettevalmistusteenistuse, välja arvatud juhul, kui ta vastab vangistusseaduse § 113 lõikes 4 nimetatud tingimustele;
 2) ametialase täiendusõppe.

§ 7.  Töökogemus

  I klassi vanglainspektoriks võib saada isik, kes on olnud teenistuses II klassi vanglainspektori ametiastmele või kõrgemale ametiastmele vastaval ametikohal, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohal või kellel on organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemus.

§ 8.  Teadmised ja oskused

 (1) I klassi vanglainspektor peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tunneb põhjalikult vangistust ja vanglateenistust reguleerivaid õigusakte;
 2) oskab kaasa aidata vangistuse eesmärkide saavutamisele, ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi;
 3) oskab analüüsida kinnipeetavatega korraldatava töö tulemusi ning operatiivselt lahendada kinnipeetavate tõstatatud küsimusi;
 4) tal on teadmisi vangla turvasüsteemidest ning oskab rakendada abinõusid turvasüsteemide ja sidesüsteemi rikete kõrvaldamiseks;
 5) oskab kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunneb põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte;
 6) oskab läbi viia menetlust asjaolude väljaselgitamiseks ja rakendada abinõusid õigusrikkumiste põhjuste kõrvaldamiseks;
 7) järgib ametniku kutse-eetikat ning tunneb vormiriietuse kandmise nõudeid ja täidab neid;
 8) valdab mõjutamis- ja enesekehtestamisviise, oskab motiveerida alluvaid ning kavandada ja kontrollida tööprotsessi ja alluvate tööd ning tal on muid juhtimisteadmisi ja ta oskab neid vanglas rakendada;
 9) tunneb nüüdisaegseid personalijuhtimise põhimõtteid ja oskab korraldada vanglaametnike koolitust;
 10) tal on hea suhtlemisoskus, et korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel, oskab lahendada konflikte ning suhelda avalikkusega ja esineda avalikkuse ees;
 11) on valmis koostööks kaastöötajate ja teiste asjaomaste isikutega;
 12) tunneb riigi põhikorda, sealhulgas põhiseadust ja põhiseaduslikke seadusi ning inimõigusi, avaliku halduse korraldust ja avalikku teenistust reguleerivaid õigusakte;
 13) tunneb asjaajamiskorra aluseid;
 14) tal on üldisi teadmisi Euroopa Liidu institutsioonidest, struktuurist ja õigussüsteemist ning põhjalikke teadmisi vanglaid puudutavast Euroopa Liidu õigusest;
 15) tal on teadmisi infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtetest ja võimalustest ning oskab kasutada tabel- ja tekstitöötlusprogramme ning ametikohal vajalikke andmekogusid;
 16) tema eesti keele oskus on vähemalt C1- või sellele vastaval tasemel ja ta oskab kahte võõrkeelt B1- või sellele vastaval tasemel koos ametialase sõnavara valdamisega.

 (2) Peaspetsialist-korrapidaja peab teadma ka esmaabi- ja elustamisvõtteid ning oskama anda esmaabi ja hinnata olukorda.

§ 9.  Kehalise ettevalmistuse nõuded

 (1) I klassi vanglainspektor peab kehalised katsed sooritama vähemalt §-s 4 nimetatud tulemustega.

 (2) Peaspetsialist-korrapidaja peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega:

 

VANUS    
 
      HARJUTUSED
MEHED
NAISED
kuni 29

30–39
40–49
50+
kuni 29
30–39
40–49
50+
Kätekõverdused toenglamangus
(korduste arv)
30
25
15
10
12
8
6
4
Kõhulihaste jõuharjutus
(korduste arv)
35
25
18
13
30
25
18
13
3000 m kestusjooks/kiirkõnd
(aeg minutites ja sekundites)
20.00
22.00
24.00
26.00
21.00
22.00
24.00
26.00

 (3) Üksuse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, I klassi vanglainspektor peab kehalised katsed sooritama vähemalt järgmiste tulemustega:

HARJUTUSED
MEHED/NAISED
Kätekõverdused toenglamangus
(korduste arv)
30
Kõhulihaste jõuharjutus
(korduste arv)
35
3000 m kestusjooks/kiirkõnd
(aeg minutites ja sekundites)
20.00

§ 10.  Isiksuseomadused

  I klassi vanglainspektori ametis võib olla isik:
 1) kellel on algatusvõimet ja loovust, et algatada ja ellu viia muudatusi ning kiiresti ja paindlikult kohaneda muudatuste ja ootamatute olukordadega;
 2) kes on võimeline püsivalt ja tulemuslikult töötama pingeolukorras ning oskab planeerida oma aega;
 3) kes on kohusetundlik ning otsustus- ja vastutusvõimeline ning oskab ette näha oma pädevuse piires tehtud otsuste tagajärgi ja nende eest vastutada;
 4) kes on usaldusväärne;
 5) kes oskab eristada olulist ebaolulisest ning kellel on analüüsi- ja sünteesivõime ning suulise ja kirjaliku informatsiooni loogilise ja süsteemse edastamise oskus;
 6) kes täidab teenistuskohustusi täpselt ning kellel on hea enesekontrollioskus.

3. jagu II klassi vanglainspektorile esitatavad nõuded 

§ 11.  Haridus

  II klassi vanglainspektor peab olema läbinud:
 1) kõrgharidusõppe või ametiastmele vastava ettevalmistusteenistuse, välja arvatud juhul, kui ta vastab vangistusseaduse § 113 lõikes 4 nimetatud tingimustele;
 2) ametialase täiendusõppe.

§ 12.  Teadmised ja oskused

 (1) II klassi vanglainspektor peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tunneb põhjalikult vangistust ja vanglateenistust reguleerivaid õigusakte;
 2) oskab kaasa aidata vangistuse eesmärkide saavutamisele, ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi;
 3) tal on teadmisi kinnipeetavate õigustest ja kohustustest ning oskab tagada nende järgimise;
 4) tal on teadmisi vangla järelevalve korraldamise ja kontrollimise põhimõtetest;
 5) tal on teadmisi vangla turvasüsteemide tööst ja kasutamisest;
 6) oskab kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunneb põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte;
 7) järgib ametniku kutse-eetikat ning tunneb vormiriietuse kandmise nõudeid ja täidab neid;
 8) tal on hea suhtlemis- ja enesekehtestamisoskus, oskab lahendada konflikte ning on valmis koostööks kaastöötajate ja teiste asjaomaste isikutega;
 9) tunneb riigi põhikorda, sealhulgas põhiseadust ja põhiseaduslikke seadusi ning inimõigusi, avaliku halduse korraldust ja avalikku teenistust reguleerivaid õigusakte;
 10) tunneb asjaajamiskorra aluseid;
 11) tal on põhjalikke teadmisi vanglaid puudutavast Euroopa Liidu õigusest;
 12) tal on teadmisi infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtetest ja võimalustest, oskab kasutada arvutit ja ametikohal vajalikke arvutiprogramme;
 13) oskab kasutada ametikohal vajalikke andmekogusid;
 14) tema eesti keele oskus on vähemalt C1- või sellele vastaval tasemel ja ta oskab ühte võõrkeelt B1- või sellele vastaval tasemel koos ametialase sõnavara valdamisega.

 (2) Inspektor – korrapidaja abi peab teadma ka esmaabi- ja elustamisvõtteid ning oskama anda esmaabi ja hinnata olukorda.

§ 13.  Kehalise ettevalmistuse nõuded

 (1) II klassi vanglainspektor peab kehalised katsed sooritama vähemalt §-s 4 nimetatud tulemustega.

 (2) Inspektor – korrapidaja abi peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 2 nimetatud tulemustega.

 (3) Üksuse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, II klassi vanglainspektor peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 3 nimetatud tulemustega.

§ 14.  Isiksuseomadused

  II klassi vanglainspektori ametis võib olla isik:
 1) kellel on algatusvõimet ja loovust, et algatada ning ellu viia muudatusi ning kiiresti ja paindlikult kohaneda muudatuste ja ootamatute olukordadega;
 2) kes on võimeline püsivalt ja tulemuslikult töötama pingeolukorras ning oskab planeerida oma aega;
 3) kes on kohusetundlik ning otsustus- ja vastutusvõimeline ning oskab ette näha oma pädevuse piires tehtud otsuste tagajärgi ja nende eest vastutada;
 4) kes on usaldusväärne;
 5) kes oskab eristada olulist ebaolulisest ning kellel on analüüsi- ja sünteesivõime ning suulise ja kirjaliku informatsiooni loogilise ja süsteemse edastamise oskus;
 6) kes täidab teenistuskohustusi täpselt ning kellel on hea enesekontrollioskus.

4. jagu I klassi valvurile esitatavad nõuded 

§ 15.  Haridus

  I klassi valvur peab olema läbinud:
 1) keskharidusõppe, vanglaametniku või politseiametniku kutseharidusõppe, välja arvatud juhul, kui ta vastab vangistusseaduse § 113 lõikes 4 nimetatud tingimustele;
 2) ametialase täiendusõppe.

§ 16.  Teadmised ja oskused

  I klassi valvur peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tunneb vangistusseadust ja muid vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte;
 2) tal on teadmisi kinnipeetava resotsialiseerimise põhimõtetest;
 3) oskab tegutseda erakorraliste sündmuste ajal;
 4) tal on teadmisi vangla turvasüsteemide tööst ja kasutamisest;
 5) oskab kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunneb põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte;
 6) järgib ametniku kutse-eetikat ning tunneb vormiriietuse kandmise nõudeid ja täidab neid;
 7) tal on hea suhtlemis-, konfliktide lahendamise ja enesekehtestamisoskus ning ta on valmis koostööks kaastöötajate ja teiste asjaomaste isikutega;
 8) tal on üldisi teadmisi riigi põhikorrast, sealhulgas põhiseadusest ja põhiseaduslikest seadustest, inimõigustest ning avalikku teenistust reguleerivatest õigusaktidest;
 9) oskab kasutada arvutit ning ametikohal vajalikke arvutiprogramme;
 10) oskab kasutada ametikohal vajalikke andmekogusid;
 11) tema eesti keele oskus on vähemalt C1- või sellele vastaval tasemel ja ta oskab ühte võõrkeelt A1- või sellele vastaval tasemel;
 12) teab esmaabi- ja elustamisvõtteid ning oskab anda esmaabi ja hinnata olukorda.

§ 17.  Kehalise ettevalmistuse nõuded

 (1) I klassi valvur peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 2 nimetatud tulemustega.

 (2) Üksuse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, I klassi valvur peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 3 nimetatud tulemustega.

§ 18.  Isiksuseomadused

  I klassi valvuri ametis võib olla isik:
 1) kes on suuteline tulema rutiinses töös toime valvsust, täpsust ja korrektsust nõudvate ametikohustustega;
 2) kes on kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline ning usaldusväärne ja korrektne;
 3) kes on võimeline kohanema muutustega, täpselt aru saama talle antud korraldustest ning juhendmaterjali alusel täitma teenistuskohustusi iseseisvalt;
 4) kes on võimeline pingeolukorras tulemuslikult töötama.

5. jagu II klassi valvurile esitatavad nõuded 

§ 19.  Haridus

  II klassi valvur peab olema läbinud teenistusse asumisel vähemalt keskharidusõppe ja kahe aasta jooksul teenistusse asumisest läbima vanglaametniku kutseharidusõppe, välja arvatud juhul, kui ta vastab vangistusseaduse § 113 lõikes 4 nimetatud tingimustele.

§ 20.  Teadmised ja oskused

  II klassi valvur peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tunneb vangistusseadust ja muid vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte;
 2) tal on teadmisi kinnipeetava resotsialiseerimise põhimõtetest;
 3) oskab tegutseda erakorraliste sündmuste ajal;
 4) tal on teadmisi vangla turvasüsteemide tööst ja kasutamisest;
 5) oskab kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunneb põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte;
 6) järgib ametniku kutse-eetikat ning tunneb vormiriietuse kandmise nõudeid ja täidab neid;
 7) tal on hea suhtlemis-, konfliktide lahendamise ja enesekehtestamisoskus ning ta on valmis koostööks kaastöötajate ja teiste asjaomaste isikutega;
 8) oskab kasutada arvutit ning ametikohal vajalikke arvutiprogramme;
 9) oskab kasutada ametikohal vajalikke andmekogusid;
 10) tema eesti keele oskus on vähemalt tasemel C1- või sellele vastaval tasemel ja ta oskab ühte võõrkeelt A1- või sellele vastaval tasemel;
 11) tal on üldisi teadmisi riigi põhikorrast, sealhulgas põhiseadusest ja põhiseaduslikest seadustest, inimõigustest ning avalikku teenistust reguleerivatest õigusaktidest;
 12) teab esmaabi- ja elustamisvõtteid ning oskab anda esmaabi ja hinnata olukorda.

§ 21.  Kehalise ettevalmistuse nõuded

 (1) II klassi valvur peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 2 nimetatud tulemustega.

 (2) Üksuse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, II klassi valvur peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 3 nimetatud tulemustega.

§ 22.  Isiksuseomadused

  II klassi valvuri ametis võib olla isik:
 1) kes on suuteline tulema rutiinses töös toime valvsust, täpsust ja korrektsust nõudvate ametikohustustega;
 2) kes on kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline ning usaldusväärne ja korrektne;
 3) kes on võimeline kohanema muutustega ning adekvaatselt mõistma talle antud korraldusi ja neid nõuetekohaselt täitma;
 4) kes on võimeline pingeolukorras tulemuslikult töötama.

2. peatükk Hindamine 

§ 23.  Hindamise liigid

 (1) Hindamine jaguneb:
 1) hindamine teenistusse asumisel;
 2) korraline hindamine;
 3) erakorraline hindamine.

 (2) Hindamine teenistusse asumisel on hindamine, mis viiakse läbi järgmistel juhtudel:
 1) esmakordsel ametisse nimetamisel;
 2) edutamisel;
 3) vangistusseaduse § 128 lõikes 1 sätestatud juhul;
 4) vangistusseaduse §-s 129 sätestatud juhul vanglaametniku naasmisel, kui üleviimistähtaeg on lõppenud.

 (3) Korraline hindamine on üks kord kalendriaastas läbi viidav hindamine, mille käigus hinnatakse vanglaametniku (edaspidi käesolevas peatükis ka hinnatav) vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele, tema töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab hinnatav juhile tagasisidet juhtimise kohta.

 (4) Erakorraline hindamine on hindamine, mis viiakse läbi hindaja otsusel hindamisperioodi kestel, kui esinevad kahtlused, et vanglaametnik ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele.

§ 24.  Hindamisnõuete allikad ja nõuete kohaldamise erisused

  Hinnatava hindamisel lähtutakse:
 1) ametikohale kehtestatud nõuetest;
 2) hinnatava ametijuhendist;
 3) muudest õigusaktidest.

§ 25.  Hindamisnõuete kohaldamise erisused

 (1) Esmakordsel vanglaametnikuna teenistusse võtmisel ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud nõudeid järgmiselt:
 1) peainspektoriks nimetamisel § 1 punktis 2 ning § 3 punktides 7 ja 14 sätestatud nõudeid;
 2) I klassi vanglainspektoriks nimetamisel § 6 punktis 2 ning § 8 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid;
 3) II klassi vanglainspektoriks nimetamisel § 11 punktis 2, § 12 lõike 1 punktides 1–6, 10, 11, 13 ja lõikes 2 sätestatud nõudeid;
 4) I klassi valvuriks nimetamisel § 15 lõikes 2, § 16 punktides 1–6, 10 ja 12 sätestatud nõudeid;
 5) II klassi valvuriks nimetamisel § 20 punktides 1–6, 9, 12 sätestatud nõudeid.

 (2) Relvastatud üksuse koosseisu kuuluvad vanglaametnikud ei pea sooritama käesoleva määrusega kehtestatud teenistusrelvade, enesekaitsevahendite, ohjeldusmeetmete ja füüsilise jõu kasutamise oskuse ning nende kasutamise korda reguleerivate õigusaktide põhjaliku tundmise kontrolli ja sooritama kehalisi katseid korralisel hindamisel.

 (3) Erakorralisel hindamisel võib kontrollida relvastatud üksuse koosseisu kuuluva vanglaametniku vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.

§ 26.  Hindajad

 (1) Teenistusse asumisel hindab isiku vastavust ametikohale esitatud nõuetele vangla direktor või tema määratud isik (edaspidi hindaja).

 (2) Korraliselt ja erakorraliselt hindab vanglaametnikku selle struktuuriüksuse juht, kus hinnatav on ametis. Järelevalveosakonnas ametis olevat ametnikku hindab järelevalveosakonna juhataja või tema määratud isik. Struktuuriüksuse juhti ja ametnikku, keda ei hinda struktuuriüksuse juht, hindab otsene juht.

 (3) Erandjuhtudel võib erakorraliselt või korraliselt ametis olevat vanglaametnikku hinnata vangla direktor või hindamiseks moodustatud komisjon.

 (4) Justiitsministri poolt ametisse nimetatud vanglaametnikku hindab korraliselt vanglate valdkonna asekantsler või tema määratud isik, kellel on direktori ja struktuuriüksuse juhiga samad õigused ja kohustused.

§ 27.  Korralise hindamise aeg ja periood

 (1) Vanglaametniku hindamise periood on üks kalendriaasta (edaspidi hindamisperiood). Hindamine viiakse läbi hindamisperioodi viimases kvartalis.

 (2) Kui vanglaametnik on hindamisperioodi lõpuks ametis olnud vähem kui ühe aasta, on hindamisperioodiks ametis oldud aeg.

 (3) Põhjendatud juhtudel võib direktori või hindaja otsusel lükata hindamise aja edasi järgmisesse kalendriaastasse. Sellisel juhul viiakse hindamine läbi esimesel võimalusel.

 (4) Kui vanglaametnik on hindamisperioodi lõpuks ametis olnud alla kolme kuu, võib hindaja hindamise edasi lükata ja hinnata vanglaametnikku järgmise hindamisperioodi lõpul.

 (5) Hindaja määrab vanglaametniku hindamise aja, mis tehakse talle teatavaks vähemalt kaks nädalat enne hindamispäeva. Vanglaametniku ja hindaja kokkuleppel võib etteteatamisaeg olla lühem.

§ 28.  Hindamistulemuste fikseerimine ja säilitamine

 (1) Korralise ja erakorralise hindamise tulemused kantakse hindamislehele (lisa 1) elektrooniliselt.

 (2) Hindamisleht allkirjastatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb vanglaametnikule ja teine säilitatakse personalialaseid dokumente säilitavas struktuuriüksuses.

 (3) Ühe nädala jooksul pärast hindamise läbiviimist edastab hindaja hindamislehe ametniku personalialaseid dokumente säilitavasse struktuuriüksusesse.

 (4) Teenistusse asumisel läbi viidud hindamise tulemused fikseeritakse kirjalikult.

§ 29.  Hindamisnõuete muutumine

  Kui käesoleva määrusega kehtestatud hindamisnõudeid muudetakse vähem kui aasta enne korralist või erakorralist hindamist, kohaldatakse hindamisel neid nõudeid, mis kehtisid hindamispäevale eelneva kalendriaasta samal päeval. Hinnatava taotlusel kohaldatakse hindamispäeval kehtivaid hindamisnõudeid.

3. peatükk Kehalised katsed 

§ 30.  Kehaliste katsete sooritamise kohustus

  Vanglaametnikul (edaspidi käesolevas peatükis ka katsetes osaleja) on kohustus sooritada kehalised katsed (edaspidi ka katsed), vastavalt tema ametikohale kehtestatud nõuetele:
 1) enne ametisse nimetamist;
 2) enne edutamist või üleviimist, kui uue ametikoha kehalise ettevalmistuse nõuded on eelmisest kõrgemad;
 3) vangla otsusel enne edutamist või üleviimist;
 4) korralisel hindamisel ühe korra kalendriaastas;
 5) erakorralisel hindamisel.

§ 31.  Katsete harjutused

 (1) Katsed koosnevad kolmest harjutusest:
 1) kätekõverdused toenglamangus;
 2) kõhulihaste jõuharjutus;
 3) 3000 m kestusjooks/kiirkõnd.

 (2) Katsed tuleb sooritada vastavalt kehaliste katsete sooritamise juhendile (lisa 2).

 (3) Katsed loetakse mittesooritatuks, kui vähemalt üks harjutustest jääb nõutud tasemel tegemata.

§ 32.  Katsete korraldamine

 (1) Katseid on võimalik sooritada vähemalt ühe korra poole aasta jooksul. Katsed korraldatakse vangla territooriumil, vangla lähedal asuvas spordirajatises või muus selleks sobivas kohas.

 (2) Katsed korraldab vangla direktori määratud ametnik (edaspidi katsete korraldaja). Kui katsete korraldamise juures viibib Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnik, on ka temal katsete korraldaja õigused ja kohustused.

 (3) Katsete korraldaja teeb enne katsetega alustamist vajalikud ettevalmistused katsete ohutuks ja tõrgeteta toimumiseks.

 (4) Katsetes osaleja peab hindama ja jälgima oma tervislikku seisundit. Terviserikke esinemise korral või halva enesetunde ilmnemisel tuleb katsete sooritamine katkestada. Harjutuse katkestamise põhjus jäädvustatakse kirjalikult. Katsete sooritamise korda ei loeta kasutatuks ja korduskatsete läbiviimisel lähtutakse § 36 lõikest 1.

 (5) Katseid ei lubata sooritama, kui katsetes osalejal esinevad alkoholi, narkootilise- või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või joove. Sel juhul loetakse katsete sooritamise kord kasutatuks ja korduskatsete korraldamisel lähtutakse § 36 lõikest 2.

 (6) Kui katsetes osaleja ei ilmu määratud ajal katseid sooritama, märgitakse tema kehaliste katsete lehele „mitte ilmunud”. Kui katsetes osaleja jättis ilmumata mõjuval põhjusel, märge „mitte ilmunud” tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse katsete korraldajale viie tööpäeva jooksul katsete toimumisest arvates. Kui katsetes osaleja jättis katsete sooritamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, loetakse katsete sooritamise kord kasutatuks ja korduskatsete korraldamisel lähtutakse § 36 lõikest 2.

§ 33.  Kehaliste katsete lehe täitmine ja säilitamine

 (1) Katsetes osaleja tulemused kannab katsete korraldaja vanglaametnike kehaliste katsete lehele (lisa 3).

 (2) Lehte säilitatakse koos teiste ametniku personalialaste dokumentidega vastavas struktuuriüksuses.

§ 34.  Harjutuse sooritamisest vabastamine tervislikel põhjustel

 (1) Katsetes osaleja vabastatakse harjutuse sooritamisest tervislikel põhjustel, kui ta esitab arstitõendi, millest nähtub, mis ajani ta on vabastatud. Arstitõend esitatakse enne katsete sooritamist.

 (2) Katsete korraldaja võib oma põhjendatud kirjaliku otsusega vabastada katsetes osaleja harjutuse sooritamisest katsetes osaleja halva enesetunde tõttu harjutuse sooritamise päeval.

 (3) Kirjalikku otsust ja arstitõendit säilitatakse koos ametniku teiste personalialaste dokumentidega vastavas struktuuriüksuses.

§ 35.  Harjutuse sooritamisest vabastamine muudel põhjustel

 (1) Vanglaametnik, kes on hindamisperioodi jooksul sooritanud kehaliste katsete hulka kuuluva harjutuse tema ametikohale kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavalt, ei ole hindaja otsusel kohustatud harjutust kordama. Varasemat sooritust arvestatakse kinnitatud tulemuste alusel.

 (2) Ametlikult korraldatud spordivõistlustel saavutatud tulemust arvestatakse hindaja otsusel harjutuse sooritamisena, kui tulemus vastab ametikohale kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele. Saavutatud tulemust arvestatakse ametliku võistlusprotokolli alusel.

§ 36.  Korduskatsed

 (1) Vanglaametnikule, kes ei saanud katseid sooritada tervislikel põhjustel või muul mõjuval põhjusel, antakse võimalus sooritada katsed kokkulepitud ajal. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab katsete sooritamise aja katsete korraldaja.

 (2) Kui vanglaametnik ei soorita esimesel korral katseid nõutud tasemel, on tal õigus ühele korduskatsele. Osapoolte kokkuleppel ja põhjendatud juhul võib vanglaametnikule anda katsete sooritamiseks lisavõimaluse. Korduskatsete korraldamisse võib kaasata lisahindajaid.

 (3) Vanglaametnik ei pea korduskatsetel uuesti sooritama harjutust, mille ta on sel hindamisperioodil juba nõutud tasemel sooritanud.

 (4) Korduskatsed peavad olema sooritatud enne hindamisperioodi lõppu.

4. peatükk Vangla direktori värbamine, valimine, arendamine ja hindamine 

§ 37.  Vangla direktori värbamine ja valimine

  Direktori vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik iga kord eraldi.

§ 38.  Vangla direktori hindamine

 (1) Vangla direktori hindamisele ja arendamisele kohaldatakse määrust käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Vangla direktorit hindab Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, kellel on hindamisel struktuuriüksuse juhi ja vangla direktoriga samad õigused ja kohustused.

5. peatükk Vangistusseaduse § 105¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetava või sellel ametikohal teenistuses oleva ametniku kehalise ettevalmistuse nõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord 

09.08.2013 12:28
Veaparandus - Parandatud trükiviga viites. Asendatud viide „§ 1051“ viitega „§ 105¹“ Alus: "Riigi Teataja seadus" § 10 lg 2

§ 39.  Kehaliste katsete nõuded

  Vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik (edaspidi Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna ametnik) peab kehalised katsed sooritama vähemalt §-s 4 nimetatud tulemustega.

§ 40.  Kehaliste katsete nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna ametnikule korraldab kehalised katsed vangla, kellele on selleks Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri või tema määratud isiku poolt antud vastav korraldus.

 (2) Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna ametniku kehalistele katsetele kohaldatakse 3. peatükis sätestatut.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 41.  Määruse rakendamine

 (1) Kõiki vanglaametnikke, välja arvatud neid, kelle hindamine on edasi lükatud järgmisesse kalendriaastasse, hinnatakse 2013. aasta viimases kvartalis korraliselt käesoleva määruse alusel.

 (2) Käesoleva määruse jõustumise ajal ametis olevatele vanglaametnikele ja Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna ametnikele kohaldatakse määruse lisas 4 kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid kuni 2018. aasta lõpuni.

 (3) Üksuse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, ametnikele, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal ametis, kohaldatakse määruse lisas 4 kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid kuni 2013. aasta lõpuni.

§ 42.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
 1) justiitsministri 13. märtsi 2001. a määrus nr 33 „Vanglatöötaja taustakontrolli ja vanglaametnike atesteerimise kord”;
 2) justiitsministri 10. aprilli 2003. a määrus nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded”;
 3) justiitsministri 16. märtsi 2001. a määrus nr 34 „Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimäärus ning komisjoni moodustamise kord”.

Hanno Pevkur
Minister

Margus Sarapuu
Kantsler

Lisa 1 Hindamisleht

Lisa 2 Kehaliste katsete sooritamise juhend

Lisa 3 Kehaliste katsete leht

Lisa 4 Kehalise ettevalmistuse nõuded üleminekuperioodil