Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel

Vastu võetud 26.08.2011 nr 35

Määrus kehtestatakse «Psühhiaatrilise abi seaduse» § 17 lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse nõuded psühhiaatrilise sundravi osutajale, psühhiaatrilisele sundravile ning psühhiaatrilise sundravi kohaldaja töökorraldusele.

  (2) Psühhiaatrilise sundravi määrab kohus „Karistusseadustiku“ § 86 lõike 1 alusel.

§ 2.  Nõuded psühhiaatrilise sundravi osutajale

  (1) „Karistusseadustiku“ § 86 lõikes 2 nimetatud tegevusluba loetakse „Psühhiaatrilise abi seaduse“ § 6 lõike 2 ning „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ alusel antud ambulatoorse ja statsionaarse psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaks.

  (2) Statsionaarse psühhiaatrilise sundravi osakonna või palatiploki personali koosseisus peab olema ühe ravialuse kohta vähemalt üks personali ametikoht.

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja tagab turvateenuse olemasolu statsionaarse psühhiaatrilise sundravi osakonnas või palatiplokis.

  (4) Psühhiaatrilise sundravi osakonna või palatiploki ruumides peab tervishoiuteenuse osutaja võtma kasutusele füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed, mis vähendavad ohtlike tegude toimepanemise riski ja takistavad ravialuse omavolilist lahkumist osakonnast või palatiplokist.

§ 3.  Psühhiaatrilise sundravi nõuded

  (1) Psühhiaatriline sundravi peab vastama „Võlaõigusseaduse“ §-s 762 kehtestatud standardile.

  (2) Psühhiaatrilist sundravi osutatakse statsionaarse või ambulatsoorse tervishoiuteenusena. Psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse algselt statsionaarse ravina.

  (3) Ravi järjepidevuse tagamiseks jätkatakse statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi asendamisel statsionaarsega võimalusel ravi osutamist algse tervishoiuteenuse osutaja juures.

  (4) Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks koostatakse raviplaan, mis peab kajastama vähemalt järgmiseid psühhiaatrilise sundravi elluviimisega seonduvaid asjaolusid:
  1) külastuste sagedus ambulatoorse raviteenuse osutaja juures;
  2) ravimite kasutamine ja raviprotseduuridel osalemine.

  (5) Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldajat tuleb informeerida kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada ravialuse ravi kulgu või viidata ravialuse ohtlikkuse suurenemisele. Samuti tuleb teavitada mõjuva põhjusega puudumistest kokkulepitud raviprotseduuridelt ja vastuvõtult.

  (6) Statsionaarse psühhiaatrilise ravialuse arstlik läbivaatus komisjoni poolt toimub iga kuue kuu järel. Ambulatoorse psühhiaatrilise ravialuse arstlik läbivaatus komisjoni poolt toimub vähemalt üks kord aastas.

  (7) Arstlikus komisjonis osaleb vähemalt kaks psühhiaatrit. Arstlik komisjon otsustab läbivaatuse käigus, kas asendada statsionaarne sundravi ambulatoorsega, asendada ambulatoorne sundravi statsionaarsega või kas ravialune oma psüühilise seisundi ja ohtlikkuse poolest vajab sundravi jätkamist.

§ 4.  Tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus sundravi kohaldamisel

  (1) Ravialuse kohaletoimetamine statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile on kohtu pädevuses.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja kehtestab psühhiaatrilise sundravi osakonna või palatiploki sisekorra eeskirja ja päevaplaani, mis võtab arvesse ravialuste terviseseisundit ja ohtlikkust iseendale ja teistele.

  (3) Sundravi osutava tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus peab tagama sundravialuste tugevdatud järelevalve vähendamaks ohtlike tegude toimepanemise riski ja takistamaks ravialuse omavolilist lahkumist.

  (4) Igale ravialusele tehakse kirjalikult teatavaks isikule arusaadaval viisil asutuse sisekord ja päevaplaan ning tema õigused ja kohustused.

§ 5.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2011. a.