Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.08.2014, 18

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine

Vastu võetud 28.08.2014 nr 141

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel.

§ 1.   Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine

  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

(1) Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.

(2) Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Põhikooli kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass.

(4) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainevaldkondade kavad,  valikõppeainete ainekavad ja läbivate teemade kirjeldused.

(5) Ainevaldkonna kavas kirjeldatakse üldised alused ainevaldkonna rakendamiseks ja ainevaldkonna kohustuslike õppeainete ainekavad.

(6) Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on:
1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1);
2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2);
3) matemaatika: matemaatika (lisa 3);
4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).

(7) Valikõppeained on:
1) usundiõpetus (lisa 9);
2) informaatika (lisa 10);
3) karjääriõpetus (lisa 11);
4) ettevõtlusõpetus (lisa 12).

(8) Usundiõpetust õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi.

(9) Läbivate teemade eesmärgid, oodatavad tulemused ja  nende käsitlemine kooliastmeti kirjeldatakse lisas 13.“;

2) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Pädevused

(1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.

(2) Riiklikus õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

(3) Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

(4) Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale  omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka  kogukondades suheldes;  leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna  ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

(5) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.

(6) Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

(7) Ainekavades esitatakse osaoskuste või õppeteemade kaupa taotletavad õpitulemused, mis toetavad kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist.   Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele kirjeldavat tagasisidet kooli määratud viisil.“;

29.08.2014   10:05
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus lõigete 5–7 numeratsioonis Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

3) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;“;

4) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.“;

5) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Eesti õppekeelega koolis või klassis õpitakse eesti keelt ainekava „Eesti keel ja kirjandus“ järgi, välja arvatud käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud juhul. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis õpitakse eesti keelt üldjuhul „Eesti keel teise keelena“ ainekava järgi, kui kooli õppekavaga või individuaalse õppekavaga ei ole sätestatud, et eesti keelt õpitakse „Eesti keel ja kirjandus“ ainekava järgi. A-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt või muud võõrkeelt. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove.“;

7) paragrahvi 22 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui õppeaine poolaastahinne või -hinnang on jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.“;

8) paragrahvi 22 lõike 8 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne viimase õppeveerandi lõppu.“;

9) paragrahvi 22 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või
 -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või anda samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne viimase õppeveerandi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase õppeveerandi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle  tulemusi.“;

10) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

(1) Riikliku õppekava alusel koostab põhikool kooli õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.

(2) Kooli õppekava koostades peetakse silmas kooli ja paikkonna eripära, kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid vaimseid ja materiaalseid ressursse.

(3) Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajadusel teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid. Kooli õppekava koostamise, rakendamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.

(4) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(5) Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainevaldkondade kavadest.

(6) Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1) kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
2) õppekorraldus – tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, sealhulgas käeoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud tundide kasutamine, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik, eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendused;
3) õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud ja muu taoline;
4) III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord;
5) õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus;
6) hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord;
7) karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine;
8) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 
9) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;
10) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(7) Ainevaldkondade õppeainete ainekavades esitatakse õppeainete õpitulemuste ja õppesisu kirjeldused klassiti.“;

11) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kooli õppekava viiakse käesoleva määruse §-dega 4 ja 24 ning määruse lisadega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2015. a. Nimetatud sätetega kooskõlla viimiseni peab kooli õppekava vastama 1. septembrini 2014. a kehtinud põhikooli riikliku õppekava §-de 4 ja 24 ning määruse lisade sõnastusele.“;

12) määruse lisad 1–12 kehtestatakse uues sõnastuses vastavalt lisatule;

13) määrust täiendatakse lisaga 13 vastavalt lisatule.

§ 2.   Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine

  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Pädevused

(1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

(2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad õppeainetes taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

(3) Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;
2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri;
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja  iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades;  kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid;
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

(4) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonnad on järgmised:
1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) kehaline kasvatus.

(5) Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujundamine. Valdkonnapädevuste kujunemist ning gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist toetavad ainekavades esitatud õpitulemused, lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele kirjeldavat tagasisidet kooli määratud viisil.“;

2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;“;

4) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) filosoofia valikkursused – „Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse“, „Tänapäeva filosoofilised küsimused“ (lisa 11);“;

6) paragrahvi 8 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:
„11) valikkursus „Karjääriõpetus” (lisa 12);
12) valikkursus „Uurimistöö alused” (lisa 13).“;

7) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse number „13“ numbriga „14“;

8) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:
§ 19. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

(1) Riikliku õppekava alusel koostab gümnaasium kooli õppekava. Kooli õppekava on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.

(2) Kooli õppekava koostades peetakse silmas kooli ja paikkonna eripära, kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid vaimseid ja materiaalseid ressursse.

(3) Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvigruppide esindajaid.  Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.

(4) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(5) Kooli õppekava koosneb üldosast ning kohustuslike kursuste, valikkursuste ja valikõppeainete kavadest. Kohustuslike kursuste ja valikkursuste kavad esitatakse ainevaldkondade kaupa.

(6) Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1) kooli õppekava aluseks olevad väärtused ja kooli eripära ning kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
2) õppekorraldus, sealhulgas vähemalt kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused, õppesuundade kirjeldused nende olemasolul, õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus, õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted, õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, erinevate õppekeelte kasutamine;
3) üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused;
4) hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus;
5) õpilaste teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamise korraldamine;
6) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;
7) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.“;

7) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kooli õppekava viiakse käesoleva määruse §-dega 4 ja 19 ning määruse lisadega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2015. a. Nimetatud sätetega kooskõlla viimiseni peab kooli õppekava vastama kuni 1. septembrini 2014. a kehtinud gümnaasiumi riikliku õppekava §-de 4 ja 19 ning määruse lisade sõnastusele.“;

9) määruse lisad 1–13 kehtestatakse uues sõnastuses vastavalt lisatule;

10) määrust täiendatakse lisaga 14 vastavalt lisatule.

§ 3.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2014. a.

Taavi Rõivas
Peaminister

Jevgeni Ossinovski
Haridus- ja teadusminister

Taavi Rõivas
Peaminister

Lisa 1 Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”

Lisa 2 Ainevaldkond „Võõrkeeled“

Lisa 3 Ainevaldkond „Matemaatika”

Lisa 4 Ainevaldkond „Loodusained“

Lisa 5 Ainevaldkond „Sotsiaalained“

Lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained”

Lisa 7 Ainevaldkond „Tehnoloogia“

Lisa 8 Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“

Lisa 9 Valikõppeaine „Usundiõpetus”

Lisa 10 Valikõppeaine „Informaatika“

Lisa 11 Valikõppeaine „Karjääriõpetus“

Lisa 12 Valikõppeaine „Ettevõtlusõpetus”

Lisa 13 Läbivate teemade kirjeldused

Lisa 1 Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“

Lisa 2 Ainevaldkond „Võõrkeeled“

Lisa 3 Ainevaldkond „Matemaatika“

Lisa 4 Ainevaldkond „Loodusained“

Lisa 5 Ainevaldkond „Sotsiaalained“

Lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“

Lisa 7 Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“

Lisa 8 Valikõppeaine „Usundiõpetus”

Lisa 9 Valikõppeaine „Riigikaitse”

Lisa 10 Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe”

Lisa 11 Valikõppeaine „Filosoofia“

Lisa 12 Valikõppeaine „Karjääriõpetus“

Lisa 13 Valikõppeaine „Uurimistöö alused“

Lisa 14 Läbivate teemade kirjeldused

/otsingu_soovitused.json