Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord

Vastu võetud 27.08.2019 nr 42

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 41 lõike 6 ja § 42 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse kõrgkooli tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tegevustoetusest tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja tulemustasu arvutamise kord.

2. peatükk Kõrgkooli tulemusrahastamine 

§ 2.  Tulemusrahastamise jaotus

  (1) Tulemusrahastamise vahendid jagunevad järgmiselt:
  1) kuni 17 protsenti tegevustoetuse vahenditest § 4 lõigetes 1–3 nimetatud tulemusnäitajate saavutamise alusel;
  2) kuni 3 protsenti tegevustoetuse vahenditest eelmise halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusrahastamise vahendid jagunevad tulemusnäitajate vahel vastavalt § 4 lõigetes 1–3 nimetatud osakaaludele.

§ 3.  Tulemusrahastamise maht

  (1) Kõrgkoolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise osa leidmiseks korrutatakse kõrgkooli tulemusnäitaja väärtus kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaaluga ja jagatakse kõigi kõrgkoolide tulemusnäitaja väärtuste ja kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaalude korrutiste summaga ning selle tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt:

Õ – kõrgkoolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;
T – tulemusnäitaja väärtus;
K – kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaal;
TR – tulemusrahastamise kogumaht;
Ok – käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemusnäitaja osakaal;
a – nende kõrgkoolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;
n – konkreetse kõrgkooli indeks.

  (2) Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise eest arvestatav tulemusrahastamise osa kujuneb eelmise perioodi halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise kvalitatiivse hindamise tulemusena. Kõrgkoolile halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel arvestatav maksimaalne rahastus on vastava kõrgkooli kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaalu ja kõikidele kõrgkoolidele halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel ette nähtud tulemusrahastamise osa korrutis. Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmist hindab Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 4.  Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevad tulemusnäitajad

  (1) Õppe kvaliteedi näitajatena arvestatakse:
  1) kõrgkooliga halduslepingus või tegevustoetuse eraldamise käskkirjas kokku lepitud kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaalu kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 15%;
  2) välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaalu kõrgkooli kõigist üliõpilastest, osakaaluga 10%;
  3) kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaalu kõrgkooli kõigist lõpetanutest, osakaaluga 10%.

  (2) Õppe tulemuslikkuse näitajatena arvestatakse:
  1) õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaalu kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 35%;
  2) kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhet kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 10%.

  (3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaalu kõrgkooli kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 20%.

§ 5.  Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused

  (1) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilasteks loetakse kõrgharidustaseme õppes esimesel õppeaastal õppivad üliõpilased, kes on immatrikuleeritud eelneva kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini.

  (2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud välisriigis õppinud või praktikal osalenud üliõpilaseks loetakse kõrgharidustaseme õppe esimese või teise astme üliõpilane:
  1) kes oli eelneva kalendriaasta 10. novembri seisuga immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli;
  2) kes õppis eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini välisriigi kõrgkoolis või sooritas välisriigis õppekavajärgset praktikat;
  3) kelle eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini sooritatud õpingud või praktika on vähemalt 1 ainepunkti mahus kantud Eesti hariduse infosüsteemi.

  (3) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud näitaja arvestamisel võetakse arvesse üliõpilane, kelle välismaal sooritatud õpingud või praktika on kantud Eesti hariduse infosüsteemi järgmiselt:
  1) vähemalt 15 ainepunkti mahus – koefitsiendiga 2;
  2) kuni 14 ainepunkti mahus – koefitsiendiga 1.

  (4) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud välisüliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes kõrgkooli immatrikuleerimisel ei ole Eesti kodanik, kelle elukohamaa ei ole Eesti ja kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse alusel.

  (5) Välisüliõpilasena võetakse arvesse üliõpilane, kelle õppetöö toimumise asukoht on Eesti Vabariik.

  (6) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja arvestamisel on maksimummääraks 20 protsenti. Kui tulemusnäitaja väärtus on suurem, arvestatakse seda 20 protsendina.

  (7) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õppe nominaalkestus ja üks aasta õppekavade puhul, mille nominaalkestus on lühem kui neli aastat, ning õppe nominaalkestus ja kaks aastat nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt neli aastat.

  (8) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilaseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastast vastavalt õppekava nominaalkestus ja üks või kaks aastat tagasi ajavahemikul 11. novembrist kuni 10. novembrini vastuvõetud üliõpilased.

  (9) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadavaks tuluks loetakse Rahandusministeeriumi saldoandmiku infosüsteemis kajastuvad kõrgkoolile haridusalasest tegevusest eraõiguslikelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt laekunud tulud, välja arvatud hariduse abiteenustega seotud tulud, riigiraamatupidamiskohuslastelt laekunud tulud ja korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste puhul tulud teadus- ja arendustegevusest.

  (10) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivaks üliõpilaseks või tööhõives osalevaks lõpetanuks loetakse isik, kes on aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppe järgmisele astmele või olnud tööga hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kes on asunud aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist kasvatama kuni kolmeaastast last, või kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

  (11) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajat arvestatakse alates väärtusest 0,80, kus väärtus 0,80 võrdsustatakse väärtusega 0 ja väärtus 1,0 võrdsustatakse väärtusega 1.

§ 6.  Tulemusrahastamise mahu määramisel arvesse võetavad andmed

  (1) Tulemusrahastamise mahu määramisel aluseks võetavate näitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud lepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamisel lähtutakse kõrgkooli esitatud andmetest, riiklikesse registritesse kantud andmetest ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teadaolevatest ja tõendatud muudest andmetest.

  (3) Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud näitajate arvestamisel lähtutakse tegevustoetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga olemasolevatest andmetest.

  (4) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 nimetatud näitajate arvestamisel võetakse arvesse andmed kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

  (5) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud näitaja arvutamisel lähtutakse eelkõige Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest.

§ 7.  Doktoriõppe tulemustasu

  (1) Doktoriõppe tulemustasu suurus arvutatakse kõrgkoolis kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasu määraga.

  (2) Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab halduslepingutes kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga halduslepingus kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni.

  (3) Kaitstud doktorikraadi eest makstava doktoriõppe tulemustasu määr on 11 160 eurot.

3. peatükk Rakendussätted 

§ 8.  Määruse rakendamine ja üleminek

  Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. a.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.