Riigikoguseadusalgtekst-tervikteksteksportkultuurimälestis / kultuuriväärtusimport/eksportavaldamineavaldatud2007-12-20+02:00Vabariigi President2008-01-08+02:00244RT I2008-01-18+02:00324http://www.riigiteataja.ee/akt/129097992008-02-17+02:002010-12-31+02:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd1290979912010-10-28+03:00migraator317943Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus1ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisala1Käesolev seadus sätestab kultuuriväärtuse väljaveo loa menetlemise, asjale ekspertiisi tegemise ja asja või kultuuriväärtuse ekspertiisi suunamise, tolliformaalsused kultuuriväärtuste ekspordil ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.2Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes juhindutakse nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), komisjoni määrusest (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1–766), ning tolliseadusest.3Käesolevat seadust ei kohaldata:1kultuuriväärtuse taasväljaveole ja transiidile. Taasväljavedu käesoleva seaduse tähenduses on reeksport ja eelnevalt Eesti territooriumile toimetatud kultuuriväärtuse väljavedu teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid reeksport ja transiit ühenduse tolliseadustiku ja ühenduse tolliseadustiku rakendusaktide tähenduses;2arhivaali väljaveole või ekspordile arhiiviseaduse §-s 39 nimetatud loa alusel;3kultuuriväärtuseks olevale teosele, mida viib Eestist välja või ekspordib selle autor.4Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.2Kultuuriväärtus1Käesoleva seaduse mõistes on kultuuriväärtused järgmised ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad:1Eestis asuvad hooned või nende osad ning arhitektuuridetailid ja manused, mis on vanemad kui 75 aastat;2arheoloogilised leiud, mündiaarded ja nende osad, mis pärinevad ajast enne 1721. aastat;3Eesti kultuuriruumiga seotud sakraalkunsti teosed või sakraalesemed, mis on valmistatud enne 1945. aastat, ja sakraaltrükised, mis on vanemad kui 100 aastat;4Eestis enne 1945. aastat valmistatud väärismetalli sisaldavad ehted ja unikaalesemed, välja arvatud sellised esemed, mille laadist on võimalik tuletada, et need on isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks;5Eesti sportlaste poolt enne 1945. aastat võidetud spordivõistluste autasud (auhinnad, medalid, diplomid) ning Eesti sportlaste poolt võidetud rahvusvaheliste tiitlivõistluste, olümpiamängude, maailma- ja Euroopa meistrivõistluste autasud (auhinnad, medalid, diplomid);6Eesti etnograafilised esemed, sealhulgas rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted, mis pärinevad ajast enne 1945. aastat;7eesti kunstnike enne 1945. aastat piiratud koguses valmistatud või unikaalsed tarbekunsti teosed;8eesti kunstnike enne 1945. aastat valmistatud kujutava kunsti teosed;9Eesti filateelia ja fotograafia (sealhulgas negatiivid) kollektsioonid või nende osad, samuti alla 200 000 tiraažiga üksikmargid, mis on vanemad kui 60 aastat;10Eestis ilmunud ja Eesti kultuuriruumiga seotud trükised, mis on ilmunud enne 1850. aastat, samuti Eesti kultuuriruumiga seotud käsikirjad, kirjavahetused, päevikud ja muu kultuurilooliselt oluline ainueksemplariline materjal sõltumata selle vanusest;11Eesti kultuurilooga seotud filmid, helisalvestised või muu tehniliselt salvestatud materjal originaalkandjatel, mis on vanemad kui 50 aastat;12Eestis enne 1950. aastat valmistatud muusikainstrumendid;13Eestis enne 1945. aastat valmistatud mööbel ja Eestis eritellimusel valmistatud unikaalmööbel, mis on vanem kui 50 aastat;14külmrelvad ning tulirelvad ja nende olulised osad, mis on valmistatud enne 1945. aastat;15mootorsõidukid ja auto kered, samuti militaartehnika, mis on vanemad kui 50 aastat, välja arvatud sellised, mis on toodud Eestisse pärast 1991. aasta 20. augustit;16Eestis ehitatud veesõidukid ja nende osad, nende last ning muu sisu, mis pärinevad ajast enne 1945. aastat, samuti Eesti Vabariigi jurisdiktsioonialustelt aladelt leitud veesõidukid ja nende osad, nende last ning muu sisu, mis pärinevad ajast enne 1945. aastat.2Kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses on ka muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asi (edaspidi mälestis) või ajutise kaitse alla võetud asi olenemata sellest, kas see asi on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.3Kultuuriväärtuste nomenklatuuri  .3Kultuuriväärtuse väljavedu ja eksport1Kultuuriväärtuse väljavedu käesoleva seaduse tähenduses on kultuuriväärtuse Eestist väljaviimine teise Euroopa Liidu liikmesriiki.2Kultuuriväärtuse eksport käesoleva seaduse tähenduses on kultuuriväärtuse Eestist väljaviimine väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvasse riiki.3Lisaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele järgitakse kultuuriväärtuse eksportimisel nõudeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (EÜT L 395, 31.12.1992, lk 1–5) (edaspidi ühenduse määrus), komisjoni määruses (EMÜ) nr 752/93, millega kehtestatakse rakendussätted ühenduse määrusele (EÜT L 77, 31.03.1993, lk 422–424), ja teistes ühenduse määruse rakendusaktides.4Kui Eestist soovitakse eksportida kultuuriväärtust, mis vastab nii käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud tingimustele kui ka ühenduse määruses esitatud tingimustele, taotletakse ühenduse määruse alusel väljastatavat luba.4Väljaveoluba1Isik võib kultuuriväärtuse Eestist välja viia või eksportida Muinsuskaitseameti väljastatud asjakohase loa alusel (edaspidi väljaveoluba), mille ta kultuuriväärtuse ekspordi korral esitab tolliametnikule. Tolliametnik võib riski hindamisele tuginedes küsida väljaveoluba ka väljaveo korral.2Väljaveoluba on alaline või ajutine. Ajutise väljaveo või ekspordi korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, mõistetakse väljaveoloa all nii alalist kui ka ajutist väljaveoluba.3Mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia või eksportida üksnes ajutiselt.4Väljaveoluba on ühekordne luba, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud juhul.5Kultuuriväärtuse väljaveoloa vormi  .5Kultuuriväärtuse sissevedu ja taasväljavedu1Kultuuriväärtuse sisseveo korral luba ei nõuta.2Kultuuriväärtuse taasväljaveo korral ei pea kultuuriväärtuse väljavedajal olema väljaveoluba, kui isik tõendab tolliametnikule, et on kultuuriväärtuse Eestisse välisriigist ajutiselt sisse toonud.2VÄLJAVEOLOA MENETLEMINE NING EKSPERTIIS JA ANDMETE KOGUMINE6Väljaveoloa taotlemine1Väljaveoloa taotlemisel esitatakse Muinsuskaitseametile järgmised dokumendid:1avaldus;2väljaveetavate või eksporditavate kultuuriväärtuste nimekiri;3Muinsuskaitseameti nõudmisel kultuuriväärtuse fotod ning dokumendid, mis tõendavad isiku õigust kultuuriväärtust vallata ja Eestist välja viia või eksportida.2Väljaveoloa taotluse läbivaatamise ja väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juhul tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud teatise väljastamisel riigilõivu ei tasuta.7Ekspertiis1Muinsuskaitseamet teeb ekspertiisi asjale, mille kohta taotletakse väljaveoluba.2Ekspertiisi eesmärk on välja selgitada, kas asi on kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses. Ekspertiisi ei tehta muuseumikogusse kuuluvale museaalile, mälestisele või ajutise kaitse alla võetud asjale.3Ekspertiisi kohta koostatakse kirjalik ekspertiisiakt.4Ekspertiis tehakse asja asukohas, kui seda ei ole võimalik teha Muinsuskaitseametis.5Ekspertiisi tegemisse võib Muinsuskaitseamet kaasata eksperte või moodustada selleks ekspertide komisjoni, kuhu kuuluvad ajaloo-, arheoloogia-, etnoloogia-, arhitektuuri- ja restaureerimisspetsialistid ning kunsti- ja teadusajaloo ja teised spetsialistid.6Ekspertiis tehakse väljaveoloa taotleja juuresolekuta. Väljaveoloa taotleja võib kaasata ekspertiisi käigus tekkinud küsimuste lahendamisse.8Väljaveoloa andmine või sellest keeldumine1Ekspertiisiakti või käesoleva seaduse §-s 6 loetletud dokumentide alusel teeb Muinsuskaitseamet 15 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud dokumentide saamise päevast arvates kirjaliku otsuse väljaveoloa andmise või sellest keeldumise kohta. Muinsuskaitseamet võib otsuse tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada, teavitades sellest väljaveoloa taotlejat.2Muinsuskaitseamet võib keelduda väljaveoloa andmisest järgmistel alustel:1kultuuriväärtus on haruldane või sellel on reaalne võimalus muutuda haruldaseks;2kultuuriväärtus on osa kogumist, kollektsioonist või mälestisest ning osa lahutamine tervikust võib tervikut kahjustada või rikkuda;3kultuuriväärtus on seotud Eesti ajaloo olulise protsessi, sündmuse või isikuga;4esineb muu eriline põhjus;5tasumata on riigilõiv.3Muinsuskaitseamet annab väljaveoloa, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 sätestatud keeldumise aluseid, kui:1kultuuriväärtust soovitakse Eestist ajutiselt välja viia selle konserveerimiseks, restaureerimiseks, remontimiseks, uurimiseks või eksponeerimiseks mitte kauemaks kui üheks aastaks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud juhul;2kultuuriväärtus kuulub välisriiki alaliselt elama asuva isiku kodusesse majapidamisse kuuluvate asjade hulka;3välisriigis elav isik pärib väljaveetava kultuuriväärtuse või see kuulub talle ühisvara jagamise tulemusena.4Väljaveoluba väljastatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb Muinsuskaitseametile ja kaks väljastatakse väljaveoloa taotlejale.9Väljaveoloa kehtivus ja kehtivusaja pikendamine1Väljaveoluba kehtib kuni üks aasta loa väljastamise päevast arvates, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud juhul.2Väljaveoloa kehtivusaja pikendamiseks esitatakse Muinsuskaitseametile kirjalik avaldus vähemalt 15 tööpäeva enne loa kehtivusaja lõppu. Muinsuskaitseamet kohaldab väljaveoloa kehtivusaja pikendamisele või pikendamisest keeldumisele käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõudeid.10VaidlustamineVäljaveoloa andmisest või väljaveoloa kehtivusaja pikendamisest keeldumise otsuse peale on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.11Väljaveoloa andmine kuni viieks aastaks1Muinsuskaitseamet võib anda ajutise väljaveoloa kuni viieks aastaks:1muuseumile muuseumikogusse ja muule asutusele nende alalisse kollektsiooni kuuluva kultuuriväärtuse puhul, mida soovitakse korduvalt Eestist välja viia või eksportida selle eksponeerimiseks teises riigis;2kultuuriväärtust kasutavale või eksponeerivale isikule või asutusele kultuuriväärtuse puhul, mida soovitakse korduvalt Eestist välja viia või eksportida selle kasutamiseks või eksponeerimiseks teises riigis.2Muinsuskaitseamet võib anda ajutise väljaveoloa kuni viieks aastaks juhul, kui ta on veendunud, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus või isik suudab täielikult tagada, et kultuuriväärtus tuuakse Eestisse tagasi heas seisukorras.12Teatise väljastamine1Kui isik on esitanud Muinsuskaitseametile väljaveoloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses, võib Muinsuskaitseamet väljastada väljaveoloa taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise.2Teatis väljastatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse väljaveoloa taotlejale ja teine jääb Muinsuskaitseametile. Teatis kinnitatakse Muinsuskaitseameti pitseriga. Mõlemale teatise eksemplarile lisatakse vajaduse korral asja foto.13Andmete kogumine1Muinsuskaitseamet peab arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta.2Vajaduse korral asutab kultuuriminister käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks andmekogu.14Teavitamiskohustus ja kultuuriväärtuse ülevaatamise võimaldamine1Kultuuriväärtuse ajutise väljaveo või ekspordi korral teavitab väljaveoloa taotleja kultuuriväärtuse tagasitoomisest Muinsuskaitseametit kümne tööpäeva jooksul arvates kultuuriväärtuse Eesti territooriumile sissetoomisest.2Kultuuriväärtuse omanik või valdaja on kohustatud võimaldama Muinsuskaitseametil kultuuriväärtus üle vaadata kas Muinsuskaitseametis või kultuuriväärtuse asukohas.3TOLLIFORMAALSUSED KULTUURIVÄÄRTUSE EKSPORDIL NING KULTUURIVÄÄRTUSE SUUNAMINE EKSPERTIISI VÄLJAVEO VÕI EKSPORDI KORRAL15Kultuuriväärtuse ekspordi kord1Kultuuriväärtust võib eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu, kus toll on alaliselt kohal.2Kultuuriväärtuse eksportimisel esitab deklarant eksporditolliasutuses tollile väljaveoloa kahes eksemplaris, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Väljaveoloa üks eksemplar säilitatakse tollideklaratsiooni lisadokumendina ning teine eksemplar tagastatakse selle esitajale. Reisija võib teostada tolliformaalsused eksporditolliasutuses või selles piiritolliasutuses, mille kaudu ta kultuuriväärtuse välja viib.3Tolliametnik märgib väljaveoloa mõlemale eksemplarile tollideklaratsiooni aktsepteerimise numbri ja tolliformaalsuste teostamise kuupäeva ning kinnitab need andmed oma allkirja ja isikliku pitseriga.16Kultuuriväärtuse suunamine täiendavasse ekspertiisi1Kultuuriväärtus peab vastama saatedokumentidele ja väljaveoloale ning olema nende alusel täpselt identifitseeritav.2Kui tollil tekib kahtlus kultuuriväärtuse saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmete vastavuses kultuuriväärtusele, on tollil õigus see kultuuriväärtus kinni pidada ning suunata täiendavalt Muinsuskaitseameti ekspertiisi.3Muinsuskaitseamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava ekspertiisi viie tööpäeva jooksul arvates kultuuriväärtuse ekspertiisi suunamisest. Muinsuskaitseamet võib ekspertiisi tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada.4Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud kultuuriväärtusele, väljastatakse isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel.17Asja suunamine ekspertiisi väljaveoloa puudumise korral1Kui isikul puudub väljaveoluba ning tollil tekib kahtlus, et väljaveetav või eksporditav asi võib olla kultuuriväärtus, on tollil õigus nimetatud asi kinni pidada ning suunata see Muinsuskaitseameti ekspertiisi.2Muinsuskaitseamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisi viie tööpäeva jooksul arvates asja ekspertiisi suunamisest. Muinsuskaitseamet võib ekspertiisi tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada.3Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et väljaveetav asi on kultuuriväärtus, väljastatakse isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel.4JÄRELEVALVE18Riiklik järelevalve1Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Muinsuskaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet.2Järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi järelevalveametnik) on oma ülesannete täitmiseks õigus:1kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist;2saada füüsiliselt isikult või juriidilise isiku esindajalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega ja saada nendest viivitamata ärakirju või koopiaid;3anda oma pädevuse piires korraldusi ja teha ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.3Ettekirjutuses märgitakse:1ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalveasutuse nimetus ja aadress;2ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;3ettekirjutuse saaja nimi ja elu- või asukoht;4ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ning viide õiguslikule alusele;5ettekirjutuse otsus, milles tuuakse välja kohustatud isiku ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtaeg;6viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;7ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;8ettekirjutuse koostaja allkiri.4Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega või annab üle allkirja vastu.5Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on järelevalveametnikul õigus rakendada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.19Ettekirjutuse vaidlustamine1Järelevalveametniku ettekirjutusega mittenõustumise korral on isikul, kellele ettekirjutus on suunatud, õigus esitada kirjalik vaie ettekirjutuse teinud asutuse juhile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse teadasaamise päevast arvates. Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutus täita.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates vaide saamise päevast ning vaideotsus toimetatakse viivitamata vaide esitajale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.5VASTUTUS20Kultuuriväärtuse moonutamine selle väljaveo eesmärgil1Väljaveoloa taotlemise eesmärgil kultuuriväärtuse vanuse või väärtuse varjamiseks selle füüsilise moonutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.21Muinsuskaitseameti teavitamata jätmine1Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.22Kultuuriväärtuse tagasitoomise kohustuse täitmata jätmine ja mittekohane täitmine1Kultuuriväärtuse ajutise väljaveo või ekspordi korral asja tagasitoomise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.23Menetlus1Käesoleva seaduse §-des 20–22 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.2Käesoleva seaduse §-des 20–22 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Muinsuskaitseamet.6RAKENDUSSÄTTED24Muinsuskaitseseaduse muutmineMuinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153; 2007, 12, 66) § 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 22. Mälestise ja ajutise kaitse alla võetud asja riigist väljaviimineMälestise ja ajutise kaitse alla võetud asja võib riigist välja viia või eksportida ainult ajutiselt kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel.»25Muuseumiseaduse muutmineMuuseumiseadust (RT I 1996, 83, 1487; 2004, 28, 188) täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:« § 18¹. Museaalide väljaveduMuseaalide väljaveole või ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.»26Relvaseaduse muutmineRelvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2007, 67, 414) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–9 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas.»;2paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:« (9) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate piiramata tsiviilkäibega relvade väljavedu ning edasitoimetamine toimub kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.»;3paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu toimub käesoleva seadusega, tolliseadusega, strateegilise kauba seadusega ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.»;4paragrahvi 62³ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:« (5) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate relvade edasitoimetamine Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimub käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.»27Riigilõivuseaduse muutmineRiigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2007, 66, 408) tehakse järgmised muudatused:1seadust täiendatakse §-ga 48¹ järgmises sõnastuses:« § 48¹. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine1Riigimuuseum või -etendusasutus, munitsipaalmuuseum või -etendusasutus, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum või rahvusooper, samuti riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutusena tegutsev muuseum või etendusasutus on vabastatud käesoleva seaduse §-s 107¹ sätestatud riigilõivu tasumisest.2Muinsuskaitseametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 107¹ sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.»;2paragrahvi 49 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2, §-s 37, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 4, 5 ja 6, § 43 lõikes 1 ning § 48¹ lõikes 2 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult.»;3seaduse 7. peatüki 2. jagu täiendatakse 2. jaotise ja §-ga 107¹ järgmises sõnastuses:«2. jaotisKultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtavad toimingud1071.]]>Kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamine ning väljaveoloa andmine või sellest keeldumineKultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest, samuti väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu 100 krooni kultuuriväärtuse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 krooni.»28Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Riigikogu esimees Ene ERGMA ]]>