Teksti suurus:

Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.10.2015, 1

Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord1

Vastu võetud 21.10.2015 nr 25

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 85 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud mootorsõiduki ja haagise:
  1) tehnonõuded ja varustusele esitatavad nõuded;
  2) tehnonõuetele vastavuse kontrollimise (edaspidi ülevaatus) kord;
  3) ülevaatuspunkti ja ülevaataja nõuded.

  (2) Käesolevat määrust ei kohaldata 35 aastat tagasi või varem valmistatud mootorsõiduki, välja arvatud nõuded mootorsõiduki varustusele.

  (3) Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi lühendeid:
  1) masin – traktor, liikurmasin ja nende haagis;
  2) sõiduk – mootorsõiduk, mis ei ole masin käesoleva lõike punkti 1 tähenduses või maastikusõiduk, ja selle haagis.

  (4) Tehnonõuded käesoleva määruse tähenduses on nõuded, mis esitatakse sõiduki, masina või maastikusõiduki ja selle osade mõõtmetele, konstruktsioonile ja tähistamisele.

  (5) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki, autorongi või masinrongi, mis tegeliku massi, mis tahes telje koormuse või mõõtme tõttu on raske- või suurveos, liikluses osalemine toimub liiklusseaduse §-s 341 sätestatud korras.

§ 2.   Terminid

  (1) Sõiduki tehnonõuete kirjeldamisel kasutatakse käesolevas määruses peale liiklusseaduses sätestatutele järgmisi termineid:
  1) aeglusti − seade, mis pikemaajalisel pidurdamisel vähendab sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri;
  2) E-reegel − Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni „Ratassõidukile ning sellel kasutatava või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskiri;
  3) e-sertifikaat – vormikohane tunnistus Euroopa Liidu direktiivi nõuetele vastavuse kohta;
  4) E-sertifikaat – vormikohane tunnistus E-reegli nõuetele vastavuse kohta;
  5) eelik – iseseisev ratastega seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks;
  6) eesmine ääretulelatern – latern, mille tuli tähistab sõiduki esiosa asukohta ja laiust;
  7) eesmine udutulelatern – latern, mille tuli valgustab kuni 30 meetri kaugusel sõiduki ees olevat ala;
  8) elektrisõiduk − sõiduk, mille liikumapanev jõud kantakse ühe või mitme elektrimootori abil üle vähemalt ühele sõiduki veoteljele;
  9) eriotstarbeline sõiduk – sõiduk, mille kere või varustus on spetsiaalselt kohandatud reisijate või veoste veoks või erifunktsiooni täitmiseks;
  10) kaksikautorong – autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest;
  11) kaugtulelatern – latern, mille tuli valgustab kaugel sõiduki ees olevat ala;
  12) kesktelghaagis − jäigalt kinnitatud tiisliga haagis, mille teljed paiknevad ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 protsenti haagise täismassist või 1000 kilogrammi, kusjuures arvestada tuleb väiksema väärtusega;
  13) kolonnitulelatern − latern, mille tuli tähistab pimendusrežiimil sõiduki tagaosa;
  14) koormusklass (inglise keeles military load classification, lühend MLC) − näitaja, millega iseloomustatakse sõiduki liikumisel pinnasele või teerajatisele tekitatavat dünaamilist koormust;
  15) käsipidur − mootorratta esiratta pidur;
  16) küljeääretulelatern − latern, mille tuli tähistab sõiduki asukohta küljelt;
  17) latern − tehisvalgusallika korpus koos reflektori, klaasi, hajuti ja muu sinna juurde kuuluvaga;
  18) liigendbuss − M2- või M3-kategooria sõiduk, mille kaks või enam kere osa on liigendiga ühendatud, võimaldades sõitjatel takistuseta liikuda ühest kere osast teise;
  19) lähitulelatern − latern, mille tuli valgustab vahetult sõiduki ees olevat ala ja mis oma konstruktsiooni tõttu ei pimesta vastusõitjaid;
  20) maastikuhaagis – sõiduk, mis on valmistatud või kohandatud maastikusõidukiga haakes liikumiseks;
  21) maastikusõidukirong – maastikusõidukist ja ühest või mitmest mis tahes haagisest koostatud sõidukite ühend;
  22) mehhaniseeritud teenindusuks – uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid mida võivad nii seest kui ka väljast avada ja sulgeda juht või sõitja;
  23) mootorsaan – maastikusõiduk, mis on jalaste ja roomikutega varustatud ja ette nähtud jääl või lumel liikumiseks ning millel on peale juhi istekoha kuni kaks istekohta;
  24) ohtlike veoste veo sõiduk − mootorsõiduk või haagis, mis on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohaselt ette nähtud ohtlike veoste veoks;
  25) piduri juhtimisseade – seade, mille abil juht saab muuta pidurdusjõudu või peatada sõiduki;
  26) piduriseade – sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumiskiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise;
  27) piduritulelatern – latern, mille tuli annab teada sõidupiduri kasutamisest;
  28) pimendustulelatern − latern, mille tuli on piiratud horisontaalse ja vertikaalse valgusava või valgustugevusega;
  29) poolhaagis − haagis, mis on ette nähtud sadulvedukiga või eelikuga haakimiseks ja mis kannab neile üle olulist vertikaalkoormust;
  30) poolhaagisautorong − autorong, mis on sadulhaakeseadme abil koostatud sadulveokist ja poolhaagisest;
  31) poolroomikauto − mootorsõiduk, mis toetub osaliselt maapinnale roomikutega;
  32) päevatulelatern − latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest;
  33) pöördelatern − latern, mille tuli valgustab sõiduki pööramisel selle pöördesuunale vastava esinurga lähedale jäävat ala;
  34) ratasmaastikusõiduk – maastikusõiduk, millel on vähemalt kolm ratast ja mille sisepõlemismootori töömaht ületab 90 cm³ ning mis on ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis vastab ka teel liiklemiseks ettenähtud nõuetele;
  35) ratastraktor – traktor, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ning mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h ja suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Ratastraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine. Ratastraktor võib olla varustatud kaassõitja istmetega;
  36) registrimass − juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
  37) registriteljekoormus − registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust;
  38) registreerimismärgitule latern − latern, mille tuli valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki;
  39) rikkepidur − reguleeritav pidur, mille abil saab juht sõidupiduri rikke korral sõiduki peatada ühe käega;
  40) rivisõiduk − sõiduk, mis kuulub Kaitseväe üksuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil oleva üksuse varustusse;
  41) roolimehhanism − seadmete ja osade kogum, mida juht kasutab sõiduki juhtrataste suuna muutmiseks;
  42) roomik − ringlev kett või lint, millega sõiduk või selle haagis toetub maapinnale;
  43) roomikauto − roomikutega mootorsõiduk;
  44) roomikmaastikusõiduk – roomikmaastikusõiduk – maastikusõiduk, mis toetub roomikveermikule ja liigub roomikuil ning on ette nähtud maastikul sõitmiseks. Roomikmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis vastab ka teel liiklemiseks ettenähtud nõuetele;
  45) roomiktraktor – traktor, mis liigub roomikutel ning mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h ja suurim lubatud sõidukiirus ei ületa 50 km/h. Roomiktraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või selle haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine. Roomiktraktor võib olla varustatud kaassõitja istmetega;
  46) rung − veoauto või veduk, millel puudub sadulhaakeseade ja pealisehitus;
  47) seisupidur − pidur, mis toimib sõiduki ratastele otseselt, mehhaaniliselt ja juhi kohalolekuta ning kindlustab sõiduki paigalpüsimise ka teekaldel;
  48) seisutulelatern − latern, mille tuli tähistab seisvat sõidukit, või ääretulelatern, mida kasutatakse seisva sõiduki tähistamisel;
  49) soomusauto − ratas-, poolroomik- või roomiksõiduk, mis on soomustatud ning hea maastikuläbivusega, võib olla ette nähtud sõitjate või veose veoks;
  50) suunatulelatern – latern, mille tuli annab teistele liiklejatele märku sõidukijuhi kavatsusest sooritada manöövrit;
  51) sõidupidur − pidur, mis võimaldab juhil kontrollida sõiduki liikumist ning sõiduki kindlalt ja kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse või teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest;
  52) taastatud rehv − rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor ehk turvis või protektor koos külgkattega;
  53) tagumine udutulelatern − latern, mille tuli parandab sõiduki tagaosa märgatavust raske ilmaolu korral;
  54) tagumine ääretulelatern – latern, mille tuli märgistab sõiduki tagaosa asukohta ja laiust;
  55) tagurdustulelatern – latern, mille tuli valgustab sõiduki taga olevat ala tagurdamisel ja mis teavitab teisi liiklejaid sõiduki tagurdamisest;
  56) tank – mootorsõiduk / liikurmasin, mis on soomustatud ja liigub roomikutel ning millel on statsionaarne relvasüsteem või kindla ülesande täitmiseks vajalik varustus;
  57) teenindusuks − uks, mida kasutatakse sõitjate sõidukisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks;
  58) täishaagis − haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis kannab vedukile üle mitteolulist staatilist alla 100-kilogrammist vertikaalkoormust. Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena;
  59) valgusdiood (inglise keeles light-emitting diode, lühend LED) − valgusallikas, mille nähtava kiirguse elemendiks on üks või mitu injektsioon-luminestsentsi või fluorestsentsi tekitavat tahke aine siiret;
  60) valgusallika moodul − konkreetse valgusseadme jaoks ettenähtud optiline osa, mis sisaldab ühte või mitut asendamatut valgusallikat ja mida saab seadme küljest eemaldada vaid tööriista kasutades. Valgusallika moodul on projekteeritud viisil, mis välistab mooduli asendamise muu tüübikinnituse saanud valgusallikaga, sealhulgas hõõg- või gaaslahenduslambiga;
  61) varuväljapääs – väljapääs, mis on ette nähtud kasutamiseks erandolukordades ja mis võimaldab sõitjatel ohu korral sõidukist lahkuda;
  62) veduk – mootorsõiduk haagise või haagiste veoks;
  63) veoakud − akude kogum ehk patarei, mis toidab elektrisõiduki veomootorit ja kuhu salvestatakse selleks vajalik energia;
  64) veotelje õhkvedrustus − vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75 protsenti vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega;
  65) väljapääs – teenindusuks.

  (2) Ülevaatuse kirjeldamisel kasutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmisi termineid:
  1) erakorraline ülevaatus – sõiduki, masina või maastikusõiduki ülevaatus, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;
  2) jääkressurss – mõtteline osa sõiduki, masina ja maastikusõiduki üldressursist, mille abil võib tehniliste tingimuste kohaselt sõidukit käitada;
  3) kasutatud sõiduk – sõiduk, masin või maastikusõiduk, mis on olnud Eestis või mõnes teises riigis registreeritud või mis ei ole varem registreeritud, kuid mille valmistamisest on möödunud kolm või enam aastat;
  4) kontrollkaart – dokument, mis koostatakse sõiduki, masina või maastikusõiduki korralisel, erakorralisel või kordusülevaatusel ning millele märgitakse avastatud rikked või puudused ja otsus sõiduki tehnoseisundi kohta;
  5) kordusülevaatus – ülevaataja määratud ülevaatus sõidukile, masinale või maastikusõidukile, millel avastati korralisel ülevaatusel olulisi rikkeid või puudusi;
  6) korraline ülevaatus – perioodiline sõiduki, masina või maastikusõiduki ülevaatus, mis toimub käesoleva määrusega ettenähtud mahus ja sagedusega;
  7) registreerimiseelne ülevaatus – enne sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimist toimuv ülevaatus, mille käigus kontrollitakse sõiduki VIN-koodi (tehasetähise), margi ja mudeli vastavust dokumentidele ja nõuetele;
  8) uus sõiduk – sõiduk, mis pärast valmistamist ei ole olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse ja mille valmistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;
  9) üksikkorras valmistatud sõiduk – sõiduk, mis on valmistatud eritellimusel ühes eksemplaris;
  10) ülevaataja – isik, kes kontrollib sõidukite tehnoseisundit;
  11) ülevaatuspunkt – ruumid ja territoorium, mis on nõuete kohaselt varustatud sõidukite ülevaatuse tegemiseks.

2. peatükk Tehnonõuded ja varustus 

§ 3.   Sõiduki, masina ja maastikusõiduki kategooriad

  (1) Sõidukid, masinad ja maastikusõidukid jaotatakse tehniliste näitajate ja kasutuseesmärgi järgi järgmistesse kategooriatesse:
  1) C-kategooria – roomiktraktor;
  2) L-kategooria – kuni nelja rattaga mootorsõidukid;
  3) LM – liikurmasinad;
  4) LMT – tankid;
  5) M-kategooria – nelja või enama rattaga reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid;
  6) MS – maastikusõidukid;
  7) N-kategooria – nelja või enama rattaga veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid;
  8) O-kategooria – sõiduki haagised;
  9) R-kategooria – traktori haagised;
  10) S-kategooria – nelja või enama rattaga või roomikutega veose-, reisijate- või kombineeritud veoks konstrueeritud ja valmistatud ning sõitjatele ja veosele kuuli-, miini- või isetehtud lõhkeseadme vastast kaitset pakkuvad mootorsõidukid;
  11) T-kategooria – ratastraktorid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kategooriad võivad täiendavalt jaguneda tehniliste näitajate ja kasutuseesmärgi järgi.

  (3) Sõidukite, masinate ja maastikusõidukite jaotus alamkategooriatesse ja klassidesse ning nende tüübid, variandid ning versioonid ja tähistus on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§ 4.   Sõiduki, masina ja maastikusõiduki tehnonõuded ja varustuse nõuded

  (1) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki ehitus, tähistus ja tehnoseisund peab vastama tehnonõuetele ning sõidukis peab olema õigusaktides ettenähtud varustus.

  (2) 35 aastat tagasi või varem valmistatud sõiduki, masina ja maastikusõiduki ehitus, tähistus ja tehnoseisund peab vastama sõiduki valmistamise ajal kehtinud nõuetele, kui tekib erinevus käesolevas määruses sätestatud ja valmistamise ajal kehtinud nõuete vahel.

  (3) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki tehnonõuded, varustuse nõuded ja nõuete kontrollimise meetodid on jaotatud järgmistesse gruppidesse:
  1) grupp 1 – identifitseerimine ja varustus (lisa 2);
  2) grupp 2 – valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmed (lisa 3);
  3) grupp 3 – juhtimisseadmed (lisa 4);
  4) grupp 4 – piduriseade (lisa 5);
  5) grupp 5 – rattad ja roomikud (lisa 6);
  6) grupp 6 – veermik ja kere (lisa 7);
  7) grupp 7 – mootor (lisa 8);
  8) grupp 8 – jõuülekanne (lisa 9);
  9) grupp 9 – sõiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed (lisa 10);
  10) grupp 10 – mass (lisa 11);
  11) grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule (lisa 12).

  (4) Käesolevas määruses sätestatud tehnonõuetele ja varustuse nõuetele vastav Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud rivisõiduk peab kandma esi- ja tagaosal koormusklassi ning sõjaaja tähiseid ja märgistusi. Koormusklassi ning sõjaaja tähised ja märgistused peavad olema selged ja arusaadavad ning need ei tohi sarnaneda teistele kohustuslikele tähistele või märgistele või olla eksitavad.

  (5) Koormusklassi ning sõjaaja tähiste ja märgistuste kirjelduse ja nende kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja kehtestatud kord peab olema kättesaadav liiklusjärelevalve teostajale või ülevaatajale.

  (6) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud bussi tehnoseisundi hindamisel lähtutakse liiklusseaduse § 73 lõike 11 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega liiklusregistrisse kantud bussi tehnonõuetele ja selle varustusele kehtestatud nõuetest.

  (7) Käesolevas määruses käsitlemata juhtudel lähtutakse ülevaatuse tegemisel rahvusvahelistest normdokumentidest ja nõuetest ning autoehituse üldpraktikast.

3. peatükk Ülevaatuse korraldamine 

§ 5.   Ülevaatuse korraldamise üldnõuded

  (1) Ülevaatuse eesmärk on tehnonõuete kontrollimise kaudu sõiduki liiklejatele ning sõitjale ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine, sõiduki, masina ja maastikusõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse kontrollimine ning vajaduse korral registriandmete täpsustamine.

  (2) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki ülevaatuse teeb Kaitsevägi.

  (3) Sõiduk, masin või maastikusõiduk, välja arvatud täielikult konserveeritud sõiduk, peab läbima korralise ülevaatuse üks kord kalendriaastas, kuid mitte hiljem kui registreerimistunnistusele märgitud tähtpäeval.

  (4) Täielikult konserveeritud sõiduki, masina või maastikusõiduki võib tunnistada tehnoseisundile esitatavatele nõuetele vastavaks järgmiseks perioodiks dokumentide ja VIN-koodi või tehasetähise kontrollimise alusel, kui sõiduk, masin või maastikusõiduk vastas enne konserveerimist esitatud nõuetele.

  (5) Ülevaatuse käigus hinnatakse sõiduki, masina või maastikusõiduki vastavust või mittevastavust tehnonõuetele. Tehnonõuetele vastavale sõidukile, masinale või maastikusõidukile määratakse järgmise ülevaatuse kuu ja aasta. Pärast järgmise ülevaatuse tähtaja möödumist loetakse sõiduk, masin ja maastikusõiduk kehtivatele tehnonõuetele mittevastavaks.

  (6) Sõiduki, masin ja maastikusõiduk, millel ei ole kehtivat ülevaatust või mille ülevaatuse tähtaeg on möödunud, kasutamine liikluses on keelatud. Sõiduk, masin ka maastikusõiduk loetakse tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses ja sõidukiga võib sõita ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti ja tagasi paiknemiskohta.

  (7) Erakorralisele ülevaatusele suunamise õigus on politseiametnikul, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja esindajal, kellel on õigus andmeid registreerida, registriandmeid muuta ning andmeid kustutada.

§ 6.   Registreerimiseelne ülevaatus

  Registreerimiseelse ülevaatuse täpsemad nõuded on sätestatud kaitseministri 13. detsembri 2011. a määruses nr 22 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki ja selle haagise registreerimise kord”.

§ 7.   Korralise ülevaatuse tähtpäeva määramine

  (1) Korralise ülevaatuse tähtpäeva määrab ja teeb vastava märke registreerimistunnistusele ülevaataja pärast sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimiseelset, korralist või erakorralist ülevaatust.

  (2) Kui sõiduk, masin või maastikusõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kolm kuud või vähem aega enne registreerimistunnistusele märgitud korralise ülevaatuse tähtpäeva või kui on teada sõiduki, masina või maastikusõiduki asukohas toimuva järgmise korralise ülevaatuse aeg, võib korralise ülevaatuse kehtivuse perioodi pikendada kuni 15 kuuni.

  (3) Erakorralisele ülevaatusele suunamisel jääb pärast erakorralist ülevaatust kehtima varem määratud korralise ülevaatuse tähtpäev. Kui pärast erakorralist ülevaatust jääb korralise ülevaatuse tähtpäevani alla kolme kuu, võib määrata uue korralise ülevaatuse tähtpäeva. Kui sõiduk, masin või maastikusõiduk jäetakse erakorralisele ülevaatusele esitamata või kui sõiduk, masin või maastikusõiduk ei vasta tehnonõuetele, muutub korralise ülevaatuse tähtpäev kehtetuks.

§ 8.   Nõuded kontrollkaardile

  (1) Kontrollkaardil peab olema vähemalt järgmine:
  1) ülevaatuse liik;
  2) kontrollitud sõiduki, masina või maastikusõiduki mark ja mudel;
  3) sõiduki, masina või maastikusõiduki riiklik registreerimismärk;
  4) identifitseerimisnumber või tehasetähis;
  5) mootori tüüp, välja arvatud haagise puhul;
  6) odomeetri näit, välja arvatud haagise puhul;
  7) sõiduki, masina või maastikusõiduki kategooria;
  8) järgmise ülevaatuse tähtaeg;
  9) sõiduki, masina või maastikusõiduki heitmete mõõtmistulemus;
  10) sõiduki, masina või maastikusõiduki pidurite mõõtmistulemus;
  11) ülevaatusel esinenud rikete arv tüüpide kaupa;
  12) ülevaatusel esinenud rikkest tulenev piirang;
  13) esinenud rikke kirjeldus;
  14) ülevaatuse otsus;
  15) kordusülevaatuse tähtaeg, selle määramisel;
  16) ülevaatuse kehtivusaeg;
  17) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
  18) ülevaatuse kuupäev.

  (2) Kontrollkaardile võib kanda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teavet, kui see on vajalik arvestades sõiduki, masina või maastikusõiduki kategooriat või eelmise või viimase ülevaatuse tulemust või sõiduki kasutamise eesmärki.

  (3) Elektroonselt vormistatud kontrollkaardi korral on lubatud otsuse teinud isiku allkirja puudumine, kui on tagatud otsuse teinud või seda muutnud isiku tuvastamine muul viisil, sealhulgas peab olema tuvastatav otsuse tegemise või selle muutmise kuupäev ja kellaaeg.

§ 9.   Ülevaatusel esitatavad dokumendid

  Sõiduki, masina või maastikusõiduki korralisel, kordus- ja erakorralisel ülevaatusel peab ülevaatajale esitama järgmised dokumendid:
  1) sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimistunnistus;
  2) Eesti Akrediteerimiskeskuses akrediteeritud A-tüüpi kontrolliasutuse väljastatud tehnilise seisukorra kontrollimise protokoll ohtlike veoste paaksõiduki, noolkraana, puksiirkraana, 7-tonnise või suurema tõstevõimega hüdrotõstuki ning 10-meetrise või pikema noolega korvtõstuki kohta;
  3) tõsteseadme hoolduse ja remondi õigust omava ettevõtja väljastatud seadme kontrolliakt kuni 7-tonnise tõstevõimega tõsteseadmete ning 3 kuni 10 meetri pikkuse noolega korvtõstuki kohta;
  4) kordusülevaatuse korral eelmise ülevaatuse kontrollkaart;
  5) erakorralise ülevaatuse korral ülevaatusele suunamise dokument.

§ 10.   Ülevaatuse ulatus

  (1) Korralisel ülevaatusel kontrollitakse sõiduki, masina ja maastikusõiduki tehnoseisundi vastavust ja sõiduki, masina ning maastikusõiduki kasutamise eesmärgist lähtuva varustuse olemasolu ning nõuetele vastavust.

  (2) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki esitamisel kordusülevaatusele ühe kuu jooksul pärast kordusülevaatuse määramist on lubatud piirduda kontrollkaardil märgitud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.

  (3) Erakorralisel ülevaatusel kontrollitakse sõiduki, masina ja maastikusõiduki tehnoseisundit korralisel ülevaatusel ettenähtud ulatuses.

  (4) Ülevaatusel dokumendi või tehasetähise võltsingu avastamisel või võltsimiskahtluse korral on ülevaataja kohustatud sellest kohe teavitama Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötlejat.

  (5) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja võib ülevaatuse sujuvuse eesmärgil kehtestada ülevaatuse protokollide näidised liiklusseaduses ja käesolevas määruses sätestatut arvestades.

§ 11.   Rikete ja puuduste tüübid

  Ülevaatusel tuvastatud rikked ja puudused jagunevad järgmiselt:
  1) väheohtlikud rikked ja puudused, tähis „VO”: tehniliselt lihtsamad tõrked, rikked ja muud puudused, mis ei ohusta liiklust tõrke, rikke või puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või reguleerimise teel;
  2) ohtlikud rikked ja puudused, tähis „OV”: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vaja eriseadmeid ja eriettevalmistusega töötajaid, ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused. Remondi kvaliteedi kontrollimiseks tuleb teha kordusülevaatus;
  3) eriti ohtlikud rikked ja puudused, tähis „EOV”: rikked ja puudused, mille puhul ei saa ohutult remondikohta sõita ka siis, kui ollakse teadlik rikke või puuduse olemasolust.

§ 12.   Ülevaatuse otsus ja sellest tulenevad piirangud

  (1) Korralisel, erakorralisel või kordusülevaatusel avastatud rikke või puuduse iseloomu, ohtlikkust ja arvu arvestades peab ülevaataja ülevaatuse kontrollkaardile märkima ühe järgmistest otsustest:
  1) tehniliselt korras;
  2) ülevaatus katkestatud;
  3) esitada kordusülevaatusele;
  4) omal jõul sõitmiseks kõlbmatu.

  (2) Otsus „tehniliselt korras” tehakse, kui sõiduki, masina ja maastikusõiduki andmed vastavad registreerimistunnistusel olevatele ja sõidukil, masinal ning maastikusõidukil ei esine üle nelja väheohtliku rikke või puuduse. Kontrollkaardile kantud rikked või puudused peab kõrvaldama esimesel võimalusel. Sõidukit, masinat ja maastikusõidukit ei pea kordusülevaatusele esitama.

  (3) Otsus „ülevaatus katkestatud” tehakse, kui sõiduki, masina ja maastikusõiduki tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusel olevatele. Sõiduk, masin või maastikusõiduk on omavoliliselt ümber ehitatud või sellel on omavoliliselt paigaldatud lisaseade. Sõiduk, masin ja maastikusõiduk tuleb pärast ülevaatuse katkestamist esitada koos kontrollkaardiga andmete kontrollimiseks või ümberehituse tunnustamiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötlejale. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb sõiduk, masin ja maastikusõiduk esitada uuesti ülevaatusele. Kui andmete erinevus registreerimistunnistusel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris ei ole oluline, võib ülevaataja kontrollkaardile märkida „tehniliselt korras” ning vajalike andmete paranduse ja ülevaatuse märke kannab registreerimistunnistusele Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja.

  (4) Otsus „esitada kordusülevaatusele” tehakse, kui sõidukil, masinal või maastikusõidukil on üle viie väheohtliku rikke või puuduse või vähemalt üks ohtlik rike või puudus. Sõiduk, masin ja maastikusõiduk loetakse kuni vigade kõrvaldamiseni nõuetele mittevastavaks, erandina võib sellega sõita rikke või puuduse kõrvaldamiseks mööda lühimat teed paiknemis- või remondikohani ning pärast rikke või puuduse kõrvaldamist mööda lühimat teed korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja teeb sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimistunnistusele märke „korduv” ja märgib ülevaatuse kuupäeva. Märke kinnitab ülevaataja allkirja ja pitseriga.

  (5) Otsus „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu” tehakse, kui sõidukil, masinal või maastikusõidukil on vähemalt üks eriti ohtlik rike või puudus. Pärast rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb sõiduk, masin ja maastikusõiduk esitada korduvülevaatusele, kuhu on lubatud sõita mööda lühimat teed. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. Sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimistunnistusele tehakse märge „sõidukõlbmatu” ja märgitakse ülevaatuse kuupäev. Märke kinnitab ülevaataja allkirja ja pitseriga.

  (6) Tehniliselt korras õppe- ja alarmsõiduki ning ohtliku veose veo sõiduki või masina puhul tehakse sõiduki või masina registreerimistunnistusele kasutusotstarvet arvestades järgmine märge, mille ülevaataja kinnitab allkirja ja pitseriga:
  1) õppesõiduk – „õppe”;
  2) alarmsõiduk – „alarm”;
  3) ohtliku veose veo sõiduk – „OVV”.

  (7) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki registreerimistunnistuse vahetamisel kannab registri volitatud töötleja uue registreerimistunnistuse lahtrisse „Tehnoülevaatused” eelmisel registreerimistunnistusel oleva ja registrisse kantud viimase kehtiva sissekande sõiduki, masina ja maastikusõiduki ülevaatuse kohta ning kinnitab selle allkirja ja pitseriga.

  (8) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki tehnoseisundi ülevaatuse ulatus ning vigade määramise kriteeriumid on toodud käesoleva määruse lisas 13.

§ 13.   Kontrollkaardi ja ülevaatuse aastanumbriga kleebise väljastamine

  (1) Ülevaatuse järel väljastatakse sõidukile kontrollkaart.

  (2) Tehniliselt korras sõiduki, masina ja maastikusõiduki puhul väljastatakse sõiduki ülevaatusele esitanud isikule kontrollkaart koos kahe järgmise tehnoülevaatuse aastanumbrit kandva kleebisega. Kleebist ei väljastata, kui riiklik registreerimisnumber kantakse vahetult sõidukile, masinale või maastikusõidukile.

  (3) Nõuded ülevaatuse aastanumbriga kleebisele on toodud käesoleva määruse lisas 14.

  (4) Kontrollkaardi kaotamise või rikkumise korral väljastab duplikaadi ülevaataja või registri volitatud töötleja.

  (5) Rikutud või kaotatud ülevaatuse aastanumbriga kleebise asemele väljastab ülevaatuspunkt või registri volitatud töötleja uue ülevaatuse kleebise.

§ 14.   Sõiduki, masina ja maastikusõiduki jääkressursi hindamine

  (1) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki ülevaatusel hindab ülevaataja samuti:
  1) sõiduki, masina ja maastikusõiduki kere jääkressurssi;
  2) sõiduki, masina ja maastikusõiduki raami jääkressurssi;
  3) sõiduki, masina ja maastikusõiduki pealisehituse jääkressurssi.

  (2) Jääkressursi hindamisel võetakse arvesse ka proovisõidu tulemust.

  (3) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki jääkressurssi hinnatakse 10 punkti skaalal, kus 1 tähendab, et sõiduk, masin või maastikusõiduk on korras, kuid ressurssi jätkub vaid aastaks, ja 10 tähendab, et ressurss on kasutamata.

  (4) Sõiduki, masina ja maastikusõiduki jääkressursi hindamise tulemus vormistatakse ning edastatakse elektrooniliselt registri volitatud töötlejale sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimiskaardile kandmiseks.

4. peatükk Ülevaatuspunkt ja ülevaataja 

§ 15.   Ülevaatuspunkt

  (1) Ülevaatuspunktis peavad olema:
  1) ülevaatuseks sobivad ruumid ja territoorium või nende kasutamise võimalus;
  2) ülevaatuseks vajalikud seadmed, vahendid, mõõteriistad ja inventar.

  (2) Nõuded ülevaatuspunktile on toodud käeoleva määruse lisas 15.

§ 16.   Ülevaataja

  (1) Ülevaataja on käesoleva määruse tähenduses Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olev isik.

  (2) Ülevaataja peab:
  1) omama kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust auto või auto-traktori erialal;
  2) omama riigisaladusele juurdepääsu luba vähemalt tasemel „salajane”;
  3) olema töötanud auto või auto-traktori erialal vähemalt kolm aastat;
  4) olema läbi teinud Maanteeameti korraldatud teoreetilise väljaõppe ja sooritanud vastava teadmiste kontrolli, kui ta ei ole eelnevalt omandanud erialast kõrgharidust, mille õppeprogramm sisaldab tehnonõudeid ja nende kontrollimist ning on sooritanud õppeprogrammis ettenähtud teadmiste kontrolli;
  5) omama teadmisi ja praktilisi oskusi ülevaatuseks vajalike seadmete ja vahendite kasutamiseks;
  6) olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ja omama asjakohast tunnistust;
  7) omama ülevaadatava sõiduki kategooriale vastavat juhtimisõigust.

  (3) Erandina võib D-kategooria mootorsõidukile ja selle haagisele ülevaatuse teha ülevaataja, kes omab C-kategooria mootorsõiduki ja selle haagise juhtimisõigust.

  (4) Sõiduki, masina ning maastikusõiduki pealisehituse ülevaatuse võib teha isik, kes ei ole Kaitseväega töö- või teenistussuhtes ja kes vastab liiklusseaduses mootorsõiduki ning haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatud nõuetele.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 17.   Kaitseministri määruse muutmine

  Kaitseministri 12. detsembri 2011. a määruse nr 22 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki ja selle haagise registreerimise kord” § 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Registreerimiseelne ülevaatus ja registreerimiseelse ülevaatuse akt kehtib kolm kuud.”.

§ 18.   Kaitseministri määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Kaitseministri 24. jaanuari 2002. a määrus nr 4 „Kaitsejõudude ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ning tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kaitseministri 24. jaanuari 2002. a määrus nr 5 „Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Kaitseministri 24. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” tunnistatakse kehtetuks.


1 Nõukogu direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76/1, 6.4.1970; ELT 13/1. kd, lk 64–85);
Nõukogu direktiivi 70/311/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste roolisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 133/10, 18.6.1970; ELT 13/3. kd lk 90–93);
Nõukogu direktiiv 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42/1, 23.2.1970; ELT 13/1. kd, lk 44–58);
Nõukogu direktiiv 71/320/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202/37, 26.7.1971; ELT 13/1. kd, lk 163–200);
Nõukogu direktiiv 74/152/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite maksimaalset valmistajakiirust ja koormaplatvorme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 84/33, 28.3.1974; ELT 13/2. kd, lk 91–93);
Nõukogu direktiivi 74/297/EMÜ mootorsõidukite sisustust (roolimehhanismi käitumine kokkupõrke korral) käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 165/16, 20.6.1974; ELT 13/2. kd, lk 103–112);
Nõukogu direktiiv 75/321/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147/24, 9.6.1975; ELT 13/2. kd, lk 176–179);
Nõukogu direktiiv 76/114/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24/1, 30.1.1976; ELT 13/3. kd, lk 47–51);
Nõukogu direktiiv 76/432/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 122/1, 8.5.1976; ELT 13/3. kd, lk 104–117);
Nõukogu direktiiv 76/756/EMÜ mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/1, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 121–151);
Nõukogu direktiivi 76/757/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste helkureid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/32, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 152–173);
Nõukogu direktiiv 76/758/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste ülemisi ääretulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, tagumisi ääretulelaternaid ja piduritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/54, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 174–190);
Nõukogu direktiivi 76/759/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/71, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 191–204);
Nõukogu direktiiv 76/760/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi numbritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/85, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 205–215);
Nõukogu direktiiv 76/761/EMÜ mootorsõidukite esilaternaid, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaterna, ja nende hõõglampe käsitlevate liikmeriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/96, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 216–241);
Nõukogu direktiivi 76/762/EMÜ mootorsõidukite eesminis udulaternaid ja eesmiste udulaternate hõõglampe käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262/122, 27.9.1976; ELT 13/3. kd, lk 242–254);
Nõukogu direktiiv 77/538/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi udutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220/60, 28.8.1977; ELT 13/4. kd, lk 200–211);
Nõukogu direktiiv 77/539/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977; ELT 13/4. kd, lk 212–222);
Nõukogu direktiiv 77/540/EMÜ mootorsõidukite seisutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220/83, 29.8.1977; ELT 13/4. kd, lk 223–234);
Nõukogu direktiiv 78/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta seoses mootorsõidukite sisustusega (juhtseadiste, märgutulede ja näidikute identifitseerimine) (EÜT L 81/3, 28.3.1978; ELT 13/5. kd, lk 14–37);
Nõukogu direktiiv 78/933/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 325/16, 20.11.1978; ELT 13/5. kd, lk 218–244);
Nõukogu direktiiv 86/415/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta (EÜT L 240/1, 26.8.1986; ELT 13/8. kd, lk 197–214);
Nõukogu direktiiv 89/173/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osasid ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 67/1, 10.3.1989; ELT 13/9. kd, lk 333–450);
Nõukogu direktiiv 92/21/EMÜ M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta (EÜT L 129/1, 14.5.1992; ELT 13/11. kd, lk 85–94);
Nõukogu direktiiv 92/22/EMÜ, 31. märts 1992, mootorsõidukite ja nende haagiste turvaklaaside ja klaasmaterjali kohta (EÜT L 129/11, 14.5.1992; ELT 07/1. kd, lk 377–383);
Nõukogu direktiiv 93/31/EMÜ kaherattaliste mootorsõidukite tugiharkide kohta (EÜT L 188/19, 29.7.1993; ELT 07/2. kd, lk 67–75);
Nõukogu direktiiv 93/14/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta (EÜT L 121/1, 15.5.1993; ELT 13/12. kd, lk 39–57);
Nõukogu direktiiv 93/92/EMÜ kahe- või kolmerattalistele mootorsõidukitele valgustus- ja valgusignaalseadmete paigaldamise kohta (EÜT L 311, 14.12.1993; ELT 07/2. kd, lk 119–193);
Nõukogu direktiiv 93/93/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite massi ja mõõtmete kohta (EÜT L 311/76, 14.12.1993; ELT 07/2. kd, lk 194–200);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/20/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste mehaaniliste haakeseadiste ning nende kinnitamise kohta kõnesolevatele sõidukitele (EÜT L 195/1, 29.7.1994; ELT 13/13. kd, lk 226–285);
Komisjoni direktiiv 95/48/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 92/21/EMÜ M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta (EÜT L 233/73, 30.9.1995; ELT 13/15. kd, lk 270–282);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta (EÜT L 226/1, 18.8.1997; ELT 07/3. kd, lk 34–487);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta direktiivi 97/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta) parandus (ELT L 149/28, 15.6.2010);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ mis on seotud teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ning mõõtmetega ning millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ (EÜT L 233/1, 25.8.1997; ELT 13/19. kd, lk 200–230);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350/1, 28.12.1998; ELT 13/23. kd, lk 126–181);
Komisjoni direktiiv 2001/116/EÜ millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 18/1, 21.1.2002; ELT 13/27. kd, lk 199–314);
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1–160).

Hannes Hanso
Minister

Meelis Oidsalu
Õigus- ja haldusküsimuste asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Sõiduki, masina ja maastikusõiduki kategooriate täiendav jaotus ja tähistus

Lisa 2 Grupp 1 – identifitseerimine ja varustus

Lisa 3 Grupp 2 – valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmed

Lisa 4 Grupp 3 – juhtimisseadmed

Lisa 5 Grupp 4 – piduriseade

Lisa 6 Grupp 5 – rattad ja roomikud

Lisa 7 Grupp 6 – veermik ja kere

Lisa 8 Grupp 7 – mootor

Lisa 9 Grupp 8 – jõuülekanne

Lisa 10 Grupp 9 – Sõiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed

Lisa 11 Grupp 10 – mass

Lisa 12 Grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule

Lisa 13 Tehnonõuete ülevaatuse ulatus ja vigade määramise kriteeriumid

Lisa 14 Ülevaatuse kleebis

Lisa 15 Nõuded ülevaatuspunktile

/otsingu_soovitused.json