Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 24.12.2010 Avaldamismärge: RT I, 29.11.2010, 2 Välja kuulutanud Vabariigi President 19.11.2010 otsus nr 763 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus Vastu võetud 11.11.2010 § 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98, 1575; 2010, 26, 129) tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Saatjata alaealine välismaalane Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema või eestkostjata või kes jääb Eestis viibides ilma vanema või eestkostjata.”; 2) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 62. Menetluse üldsätted Käesolevas seaduses sätestatud menetlustele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18, 19, 21–28, 30–40, 42, 270, 271 ja 281–284 sätestatut.”; 3) seadust täiendatakse §-dega 64–66 järgmises sõnastuses: „§ 64. Välismaalase väljasaatmise vaatlus (1) Välismaalase väljasaatmise vaatluse eesmärk on jälgida välismaalase väljasaatmise läbiviimisel menetlusnõuete järgimist ning anda Siseministeeriumile arvamusi ja soovitusi väljasaatmise läbiviimise kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil sõlmib Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet lepingu asutuse või eraõigusliku juriidilise isikuga. (3) Välismaalase väljasaatmise vaatlust teostav asutus või eraõiguslik juriidiline isik peab olema usaldusväärne ja omama välismaalase väljasaatmise korraldamise seaduslikkuse hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab välismaalase väljasaatmise vaatlust teostavale asutusele või isikule õiguse töödelda hindamise eesmärgil ja vajalikus ulatuses välismaalase isikuandmeid ning muid asjassepuutuvaid andmeid. § 65. Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamine (1) Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kaasata välismaalase Eestist lahkumiskohustuse täitmise abistamiseks eraõigusliku juriidilise isiku. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamiseks sõlmib Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet eraõigusliku juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, milles sätestatakse tema ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab eraõiguslikule juriidilisele isikule õiguse töödelda lepingus sätestatud eesmärgil ja ulatuses välismaalase isikuandmeid ja muid asjassepuutuvaid andmeid. § 66. Tasuta õigusabi andmine (1) Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasuta õigusabi tagatakse riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. (3) Kui Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu tasuta õigusabi andmiseks, tagatakse taotlejale tasuta õigusabi lepingu kohaselt ja tema suhtes ei kohaldata riigi õigusabi seadust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil ei anta välismaalasele tasuta õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks, kui: 1) välismaalane on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, ületades ebaseaduslikult Schengeni konventsiooni liikmesriigi välispiiri; 2) välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu ilma lahkumisettekirjutust tegemata; 3) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus või 4) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust.”; 4) paragrahvi 7 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. (3) Lahkumisettekirjutusega võib lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldada järelevalvemeetmeid. (4) Lahkumisettekirjutuses tehtud hoiatuses välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.”; 5) seadust täiendatakse §-dega 71–76 järgmises sõnastuses: „§ 71. Lahkumisettekirjutuse põhjendamine (1) Lahkumisettekirjutust põhjendatakse. (2) Lahkumisettekirjutuse põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui: 1) see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks; 2) see on vajalik kuriteo ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks; 3) lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele; 4) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld; 5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus; 6) lahkumisettekirjutus tehakse piiripunktis Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud; 7) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust; 8) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest; 9) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või 10) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse välismaalasele vormikohane lahkumisettekirjutus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vormikohases lahkumisettekirjutuses esitatavate andmete loetelu ja lahkumisettekirjutuse vormi kehtestab siseminister määrusega. (5) Politsei- ja Piirivalveamet koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lahkumisettekirjutuse sisu kohta teabelehe vähemalt viies keeles, mida ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalased enim mõistavad. (6) Politsei- ja Piirivalveamet avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabelehe oma veebilehel. (7) Loetelu keeltest, milles käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabeleht koostatakse, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. § 72. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramine (1) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg on lahkumisettekirjutusega määratud tähtpäev, mille saabumise ajaks on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma. (2) Lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui: 1) see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks; 2) see on vajalik kuriteo ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks; 3) lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele; 4) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld; 5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus; 6) lahkumisettekirjutus tehakse piiripunktis Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud; 7) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust; 8) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest; 9) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või 10) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. (3) Kui lahkumisettekirjutuse kohene sundtäitmine on ilmselgelt ebamõistlik või välismaalase jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses vabatahtliku täitmise tähtaja määrata juhul, kui: 1) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või 2) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. (4) Lahkumisettekirjutusega määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ajavahemikus 7 kuni 30 päeva. (5) Lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra korraga, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine lahkumisettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse: 1) välismaalase Eestis viibimise kestust; 2) mõju koolis õppivale lapsele; 3) välismaalase perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja 4) muid tähtsust omavaid asjaolusid. (6) Kui lahkumisettekirjutusega on määratud vabatahtliku lahkumise tähtaeg, võib vabatahtliku lahkumise tähtaega lühendada ja lahkumiskohustuse sundtäita enne vabatahtliku lahkumise tähtaja lõppemist, kui: 1) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest; 2) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu; 3) välismaalane on elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või 4) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. (7) Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamise, pikendamisest keeldumise või lühendamise otsuse või lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks. § 73. Lahkumiskohustuse sundtäitmine (1) Pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist võib välismaalase lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita. (2) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. (3) Välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisel koostab sundtäitmist korraldav haldusorgan sundtäitmise toimingu protokolli. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sundtäitmise toimingu protokolli vormi ja selles esitatavate andmete loetelu kehtestab siseminister määrusega. (5) Sundtäitmise toimingu protokolli ei koostata, kui välismaalasele ei ole käesoleva seaduse § 72 lõike 2 kohaselt määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega või välismaalasele määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega on lühendatud käesoleva seaduse § 72 lõike 6 alusel. (6) Sundtäitmise toimingu protokolli peale ei saa välismaalane esitada kaebust halduskohtule. § 74. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtivusaja määramine ja lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamata jätmine (1) Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata. (3) Kui lahkumisettekirjutuses kohaldatakse sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, siis sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi. (4) Kui lahkumisettekirjutuses kohaldatakse sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kolmeks aastaks või jäetakse sissesõidukeeld kohaldamata, siis sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse. (5) Kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus või kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. (6) Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud ja kellele tehakse lahkumisettekirjutus piiripunktis, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. (7) Kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus või kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, avaldatakse põhjenduses üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi. (8) Kui välismaalasele ei kohaldatud sissesõidukeeldu lahkumisettekirjutuses, võib siseminister või siseministri volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik kohaldada välismaalasele sissesõidukeelu käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu kohaselt. § 75. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatut. § 76. Lahkumisettekirjutuse tegemise erisused (1) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning tema perekonnaliikmetele lahkumisettekirjutuse tegemisel ja lahkumiskohustuse täitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. (2) Inimkaubandusega seotud kuriteos kannatanule või tunnistajale, kellele on nõukogu direktiivi 2004/81/EÜ kohaselt antud tähtajaline elamisluba, kohaldatakse lahkumisettekirjutusega sissesõidukeeldu üksnes juhul, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.”; 6) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile hoiule andmine.”; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Välisriigi reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise korral väljastab dokumendi hoiule võtnud asutus isikule tõendi dokumendi hoiule andmise kohta. (32) Siseminister võib kehtestada määrusega reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise korral isikule väljastatava tõendi vormi.”; 9) paragrahvi 11 lõikeid 1 ja 8 ning § 13 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveamet” sõnadega „või Kaitsepolitseiamet”; 10) paragrahvi 11 lõiked 3, 32 ja 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 11) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Alaealise vanuse määramine (1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase või tema esindaja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks. (2) Kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks, loeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt alaealine. (3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest, nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest. (4) Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. (5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.”; 12) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.”; 13) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Välismaalane, kelle suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse, millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma, ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud, saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata.”; 14) paragrahvi 14 lõiked 3–33, lõike 4 punkt 4 ja lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise. (2) Väljasaatmist korraldav Kaitsepolitseiamet edastab Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist.”; 16) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab siseminister määrusega.”; 17) paragrahvi 15 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 17 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti.”; 19) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Väljasaadetav, kellel on seaduslik alus elamiseks või ajutiseks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriigis, saadetakse välja sellesse riiki.”; 20) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine (1) Saatjata alaealise välismaalase võib välja saata, kui vastuvõtvas riigis on korraldatud alaealise eestkoste ning tagatud tema õiguste ja huvide kaitse. (2) Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega.”; 21) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna „valitsusasutuse” sõnaga „asutuse”; 22) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. (12) Väljasaadetava vabastamise otsuse teeb väljasaatmiskeskuse juhataja.”; 23) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Väljasaatmiskeskusest vabastamine ei anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, kui ta ei oma välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslikku alust Eestis viibimiseks.”; 24) paragrahvis 25 asendatakse sõna „lõike” tekstiosaga „lõigete 11,”; 25) paragrahvi 2610 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.”; 26) paragrahvi 2610 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Väljasaadetavaga kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks on väljasaatmiskeskuse ametnikel õigus töödelda kokkusaamist sooviva isiku isikuandmeid. (7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui: 1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu; 2) kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda; 3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi; 5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on põhjust kahelda; 6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada välismaalase väljasaatmise tõhusust või 7) esinevad muud mõjuvad põhjused.”; 27) paragrahvi 2615 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Turvaabinõusid kohaldatakse väljasaadetava suhtes, kes rikub käesolevas seaduses sätestatud kohustusi või väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja, ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral, ning see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava ja teiste isikute tervisele, kes tahtlikult kahjustab oma tervist või väljasaatmiskeskuse vara või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti väljasaadetava suhtes, kes on vägivaldne, ning tervisekontrolli mitte läbinud väljasaadetava suhtes väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel, et jälgida tema tervislikku seisundit.”; 28) paragrahv 27 nummerdatakse paragrahviks 271 ja seadust täiendatakse §-ga 27 järgmises sõnastuses: „§ 27. Sissesõidukeelu kohaldamise erisused Käesoleva seaduse peatükis 5 sätestatut kohaldatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus peatükis 2 sätestatuga. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata 5. peatükis sätestatut.”; 29) paragrahvi 282 pealkirjas asendatakse sõna „riigipiiril” sõnaga „välispiiril”; 30) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamisega, toetamisega või rahapesuga;”; 31) paragrahvi 30 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) välismaalase suhtes, kelle varjupaigataotlus on võetud Eestis menetlusse või kellele on antud Eestis rahvusvaheline kaitse.”; 32) paragrahvi 321 täiendatakse pärast sõnu „või kohtu ettepanekul” sõnadega „või välismaalase põhjendatud taotlusel”; 33) paragrahvi 331 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „päevast arvates” sõnadega „, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.”; 34) paragrahvid 339 ja 3310 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 3311 lõiget 1 ja § 3312 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveamet” sõnadega „või Kaitsepolitseiamet”; 36) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „10 000 krooni” tekstiosaga „640 eurot”. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 24. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 36 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Ene Ergma Riigikogu esimees