HALDUSÕIGUSRahvastikuõigus

Teksti suurus:

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (lühend - VSS)

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I, 29.11.2010, 10

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

Vastu võetud 21.10.1998
RT I 1998, 98, 1575
jõustumine 01.04.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.10.1999RT I 1999, 84, 76225.11.1999
17.05.2000RT I 2000, 40, 25401.08.2000
14.06.2000RT I 2000, 58, 37601.12.2000
17.01.2001RT I 2001, 16, 6816.02.2001
06.06.2001RT I 2001, 58, 35212.07.2001
terviktekst RT paberkandjal RT I 2001, 68, 407
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 59901.05.2004
18.12.2002RT I 2003, 4, 2101.03.2003
15.01.2003RT I 2003, 13, 6501.05.2003
14.04.2004RT I 2004, 28, 18901.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
09.06.2004RT I 2004, 53, 36907.08.2004, osaliselt 01.01.2005
14.12.2005RT I 2005, 71, 54808.01.2006, osaliselt 01.03.2006
26.01.2006RT I 2006, 7, 4204.02.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
14.06.2006RT I 2006, 31, 23501.09.2006
26.10.2006RT I 2006, 50, 37714.12.2006
18.01.2007RT I 2007, 9, 4401.02.2007
14.11.2007RT I 2007, 62, 394, jõustub Eesti lõplikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008
04.12.2007RT I 2007, 68, 420, jõustub vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008
18.12.2008RT I 2009, 4, 2626.01.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
09.12.2009RT I 2010, 3, 425.01.2010, osaliselt 05.04.2010, 01.10.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
12.05.2010RT I 2010, 26, 12905.10.2010
11.11.2010RT I, 29.11.2010, 224.12.2010, osaliselt 01.01.2011

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

  (11) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatakse käesolevat seadust Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud ulatuses, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata haldusmenetluse seaduses sätestatut.

  (3) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 11.  Välismaalane

  Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 12.  Saatjata alaealine välismaalane

  Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema või eestkostjata või kes jääb Eestis viibides ilma vanema või eestkostjata.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 2.  Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused

  (1) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

  (2) Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab välismaalaste seadus.

  (3) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 3.  Väljasõidukohustus

  (1) Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.

  (2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kelle viibimisalus lõpeb, kui seda ei pikendata, ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust.

  (3) Seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane peab Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul.

§ 4.  Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.

  (2) Välismaalane on kohustatud täitma ettekirjutuse lühima võimaliku aja jooksul.

§ 5.  Väljasaatmine

  Väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.

§ 6.  Sissesõidukeeld

  Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

§ 61.  Migratsioonijärelevalveametnik

  Migratsioonijärelevalveametnik käesoleva seaduse tähenduses on Politsei- ja Piirivalveameti ametnik, kes ei ole politseiametnik, kuid täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 62.  Menetluse üldsätted

  Käesolevas seaduses sätestatud menetlustele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18, 19, 21–28, 30–40, 42, 270, 271 ja 281–284 sätestatut.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 63.  Riikliku järelevalve teostamine

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud meetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Politsei ja piirivalve seaduse §-des 737 ja 738 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase lahkumiskohustuse täitmine tulemuslik.

  (3) Politsei ja piirivalve seaduse §-s 732 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.

  (4) Välismaalane on kohustatud alluma tema suhtes kohaldatavatele järelevalvemeetmetele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 64.  Välismaalase väljasaatmise vaatlus

  (1) Välismaalase väljasaatmise vaatluse eesmärk on jälgida välismaalase väljasaatmise läbiviimisel menetlusnõuete järgimist ning anda Siseministeeriumile arvamusi ja soovitusi väljasaatmise läbiviimise kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil sõlmib Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet lepingu asutuse või eraõigusliku juriidilise isikuga.

  (3) Välismaalase väljasaatmise vaatlust teostav asutus või eraõiguslik juriidiline isik peab olema usaldusväärne ja omama välismaalase väljasaatmise korraldamise seaduslikkuse hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab välismaalase väljasaatmise vaatlust teostavale asutusele või isikule õiguse töödelda hindamise eesmärgil ja vajalikus ulatuses välismaalase isikuandmeid ning muid asjassepuutuvaid andmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 65.  Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamine

  (1) Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kaasata välismaalase Eestist lahkumiskohustuse täitmise abistamiseks eraõigusliku juriidilise isiku.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamiseks sõlmib Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet eraõigusliku juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, milles sätestatakse tema ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab eraõiguslikule juriidilisele isikule õiguse töödelda lepingus sätestatud eesmärgil ja ulatuses välismaalase isikuandmeid ja muid asjassepuutuvaid andmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 66.  Tasuta õigusabi andmine

  (1) Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasuta õigusabi tagatakse riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.

  (3) Kui Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu tasuta õigusabi andmiseks, tagatakse taotlejale tasuta õigusabi lepingu kohaselt ja tema suhtes ei kohaldata riigi õigusabi seadust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil ei anta välismaalasele tasuta õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks, kui:
  1) välismaalane on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, ületades ebaseaduslikult Schengeni konventsiooni liikmesriigi välispiiri;
  2) välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu ilma lahkumisettekirjutust tegemata;
  3) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus või
  4) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

2. peatükk ETTEKIRJUTUS 

§ 7.  Lahkumisettekirjutus

  (1) Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus).

  (2) Lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (3) Lahkumisettekirjutusega võib lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldada järelevalvemeetmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (4) Lahkumisettekirjutuses tehtud hoiatuses välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 71.  Lahkumisettekirjutuse põhjendamine

  (1) Lahkumisettekirjutust põhjendatakse.

  (2) Lahkumisettekirjutuse põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui:
  1) see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
  2) see on vajalik kuriteo ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks;
  3) lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele;
  4) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
  5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus;
  6) lahkumisettekirjutus tehakse piiripunktis Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud;
  7) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust;
  8) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest;
  9) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või
  10) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse välismaalasele vormikohane lahkumisettekirjutus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vormikohases lahkumisettekirjutuses esitatavate andmete loetelu ja lahkumisettekirjutuse vormi kehtestab siseminister määrusega.

  (5) Politsei- ja Piirivalveamet koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lahkumisettekirjutuse sisu kohta teabelehe vähemalt viies keeles, mida ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalased enim mõistavad.

  (6) Politsei- ja Piirivalveamet avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabelehe oma veebilehel.

  (7) Loetelu keeltest, milles käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabeleht koostatakse, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 72.  Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramine

  (1) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg on lahkumisettekirjutusega määratud tähtpäev, mille saabumise ajaks on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma.

  (2) Lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui:
  1) see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
  2) see on vajalik kuriteo ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks;
  3) lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele;
  4) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
  5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus;
  6) lahkumisettekirjutus tehakse piiripunktis Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud;
  7) välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust;
  8) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest;
  9) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või
  10) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

  (3) Kui lahkumisettekirjutuse kohene sundtäitmine on ilmselgelt ebamõistlik või välismaalase jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses vabatahtliku täitmise tähtaja määrata juhul, kui:
  1) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või
  2) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

  (4) Lahkumisettekirjutusega määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ajavahemikus 7 kuni 30 päeva.

  (5) Lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra korraga, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine lahkumisettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse:
  1) välismaalase Eestis viibimise kestust;
  2) mõju koolis õppivale lapsele;
  3) välismaalase perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja
  4) muid tähtsust omavaid asjaolusid.

  (6) Kui lahkumisettekirjutusega on määratud vabatahtliku lahkumise tähtaeg, võib vabatahtliku lahkumise tähtaega lühendada ja lahkumiskohustuse sundtäita enne vabatahtliku lahkumise tähtaja lõppemist, kui:
  1) on kahtlus, et välismaalane võib põgeneda või muul viisil hoida kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest;
  2) välismaalasele on keeldutud elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmisest seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu;
  3) välismaalane on elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või
  4) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

  (7) Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamise, pikendamisest keeldumise või lühendamise otsuse või lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 73.  Lahkumiskohustuse sundtäitmine

  (1) Pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist võib välismaalase lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita.

  (2) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel.

  (3) Välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisel koostab sundtäitmist korraldav haldusorgan sundtäitmise toimingu protokolli.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sundtäitmise toimingu protokolli vormi ja selles esitatavate andmete loetelu kehtestab siseminister määrusega.

  (5) Sundtäitmise toimingu protokolli ei koostata, kui välismaalasele ei ole käesoleva seaduse § 72 lõike 2 kohaselt määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega või välismaalasele määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega on lühendatud käesoleva seaduse § 72 lõike 6 alusel.

  (6) Sundtäitmise toimingu protokolli peale ei saa välismaalane esitada kaebust halduskohtule.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 74.  Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtivusaja määramine ja lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamata jätmine

  (1) Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata.

  (3) Kui lahkumisettekirjutuses kohaldatakse sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, siis sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi.

  (4) Kui lahkumisettekirjutuses kohaldatakse sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kolmeks aastaks või jäetakse sissesõidukeeld kohaldamata, siis sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse.

  (5) Kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus või kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.

  (6) Eestist lahkuvale välismaalasele, kelle Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaeg on lõppenud ja kellele tehakse lahkumisettekirjutus piiripunktis, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.

  (7) Kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus või kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, avaldatakse põhjenduses üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi.

  (8) Kui välismaalasele ei kohaldatud sissesõidukeeldu lahkumisettekirjutuses, võib siseminister või siseministri volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik kohaldada välismaalasele sissesõidukeelu käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu kohaselt.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 75.  Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine

  Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatut.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 76.  Lahkumisettekirjutuse tegemise erisused

  (1) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning tema perekonnaliikmetele lahkumisettekirjutuse tegemisel ja lahkumiskohustuse täitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Inimkaubandusega seotud kuriteos kannatanule või tunnistajale, kellele on nõukogu direktiivi 2004/81/EÜ kohaselt antud tähtajaline elamisluba, kohaldatakse lahkumisettekirjutusega sissesõidukeeldu üksnes juhul, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 8.  [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 9.  Seadustamisettekirjutus

  (1) Ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks (edaspidi seadustamisettekirjutus) tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele, kes:
  1) [kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]
  2) on eesti rahvusest;
  3) on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve.

  (2) Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Hoiatuses märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Seadustamisettekirjutus loetakse täidetuks ka juhul, kui välismaalane Eestist lahkub.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalasele, kelle elamisloa või selle pikendamise taotlus on menetluses, seadustamisettekirjutust ei tehta kuni tema elamisloa või selle pikendamise taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

  (5) Seadustamisettekirjutust ei pea tegema välismaalasele, kes lahkub Eestist 7 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks või kui talle keeldutakse elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitsmiseks või kuriteo ärahoidmiseks.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 10.  Ettekirjutuse täitmise tagamine

  (1) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet ettekirjutuses või otsusega välismaalast kohustada järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Järelevalvemeetmed on:
  1) elamine kindlaksmääratud elukohas;
  2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  3) ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  4) Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  5) Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine perekonnaseisu muutumisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile hoiule andmine.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (3) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida välismaalase elamist kindlaksmääratud elukohas.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (31) Välisriigi reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise korral väljastab dokumendi hoiule võtnud asutus isikule tõendi dokumendi hoiule andmise kohta.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (32) Siseminister võib kehtestada määrusega reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise korral isikule väljastatava tõendi vormi.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (4) Sunniraha rakendatakse alates 90. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

  (5) Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniraha võib korduvalt rakendada alates 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva.

  (6) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 11.  Ettekirjutuse tegemise kord

  (1) Ettekirjutuse teeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (31) Välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba või elamisõigust andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks või kelle elamisõigus lõpetatakse, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.

  (32) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul loetakse ettekirjutus välismaalasele kätte toimetatuks seoses elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuse teatavaks tegemisega.

  (8) Ettekirjutuse tegemise kohta kannab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võimalusel vastavalt siseministri kehtestatud vormile märke välismaalase reisidokumenti, mis on aluseks piiri ületamisel.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (9) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut.

§ 12.  Ettekirjutuse tegemine alaealisele

  (1) Kui välismaalasega, kellele tehakse ettekirjutus, viibib Eestis koos tema välismaalasest alaealine laps või eestkostetav (edaspidi alaealine), kellel puudub viibimisalus, pannakse vanemale, eestkostjale või muule alaealise eest vastutavale isikule (edaspidi vanem) sama ettekirjutusega kohustus korraldada ettekirjutuse täitmine ka alaealise suhtes.

  (2) Ilma vanemata Eestis viibivale alaealisele tehakse ettekirjutus ja selle täitmise korraldab eestkosteasutus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 alaealise kohta sätestatut kohaldatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku suhtes.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 121.  Alaealise vanuse määramine

  (1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase või tema esindaja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks.

  (2) Kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks, loeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt alaealine.

  (3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest, nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest.

  (4) Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

  (5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 13.  Ettekirjutuse kehtivus ja vaidlustamine

  (1) Ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni.

  (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet tunnistab ettekirjutuse kehtetuks ettekirjutuse tegemise aluse äralangemisel.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (3) Ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 131.  [Välja jäetud – RT I 2001, 58, 352]

3. peatükk VÄLJASAATMINE JA EESTIST LÄBISÕIT 
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 14.  Väljasaatmise alused

  (1) Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

  (2) Välismaalane, kelle suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse, millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma, ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud, saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (31) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (32) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (33) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (4) Väljasaatmist ei kohaldata, kui:
  1) ettekirjutus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud;
  2) väljasaatmine on muutunud võimatuks;
  3) väljasaatmine on käesoleva seaduse kohaselt keelatud.
  4) [kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (5) Väljasaatmine peatatakse:
  1) kui kohus peatab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise;
  2) [kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
  3) prokuratuuri ettepanekul välismaalaste seaduse § 1415 lõikes 6 nimetatud järelemõtlemisaja kestuseks, kui väljasaadetav on kannatanu või tunnistaja kriminaalmenetluses, mille esemeks on inimkaubandusega seotud kuritegu nõukogu raamotsuse 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (EÜT L 203, 1.08.2002, lk 1–4) tähenduses. Prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus teavitavad isikut väljasaatmise peatamise võimalustest ja selle tingimustest.
[RT I 2007, 9, 44 - jõust. 01.02.2007]

§ 141.  Dokumendi hoiule võtmine

  (1) Viibimisaluseta välismaalase reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks hoiule võtta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Dokumendi hoiule võtmisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatut.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 15.  Väljasaatmise otsustamine

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Väljasaatmist korraldav Kaitsepolitseiamet edastab Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 151.  Isiku kinnipidamine

  Välismaalase kinnipidamise kohta käesoleva seaduse § 15 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 28 lõikes 32 sätestatud alustel koostatakse isiku kinnipidamise protokoll. Isiku kinnipidamise protokollis märgitakse:
  1) protokolli koostamise koht ja kuupäev;
  2) protokolli koostanud ametiasutuse nimetus ja aadress, protokolli koostanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning elektronpostiaadress;
  3) välismaalase ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, isikuttõendava või muu dokumendi number, väljaandja, väljaandmise koht;
  4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg, koht ja õiguslik alus;
  5) välismaalase üleriiete ja jalatsite kirjeldus ning andmed väliste tervisekahjustuste kohta;
  6) kinnipidamisel välismaalaselt äravõetud esemete loetelu ja nende tunnused;
  7) kinnipidamisel kasutatud esemete loetelu ja nende kasutamise põhjus.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 16.  Väljasaatmise vaidlustamine

  (1) Väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi.

  (2) Pärast ettekirjutuse, mille sundtäitmiseks väljasaatmist kohaldatakse, vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele.

§ 17.  Vastuvõttev riik

  (1) Väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 65 - jõust. 01.05.2003]

  (3) Väljasaadetav, kellel on seaduslik alus elamiseks või ajutiseks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriigis, saadetakse välja sellesse riiki.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 171.  Väljasaatmise keeld

  (1) Välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise.

  (2) Välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (koos 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga) artiklitega 32 ja 33.
[RT I 2003, 13, 65 - jõust. 01.05.2003]

§ 18.  Väljasaatmise tähtaeg

  (1) Väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

  (3) Väljasaadetav, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates. Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmiskeskusse.

  (4) Kui väljasaadetavat karistatakse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasaatmisele kuulub välismaalane, kes kannab aresti või vabadusekaotust, viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 19.  Väljasaadetava kinnipidamine ja toimetamine piiripunkti

  (1) Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalane käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegadeks kinni politsei ametiruumis, arestimajas või väljasaatmiskeskuses 4. ja 41. peatükis sätestatut kohaldamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Halduskohtunik võib pikendada käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegu kuni kolme päeva võrra ja anda loa välismaalase kinnipidamiseks nimetatud tähtaja vältel.

  (21) Väljasaadetava reisidokument ja isikut tõendav dokument võetakse väljasaadetava kinnipidamisel kinnipidamise ajaks hoiule.

  (3) Väljasaadetava piiripunkti toimetamise korra ja väljasaatmist täideviivate valitsusasutuste pädevuse käesolevas seaduses sätestatud toimingute sooritamisel kehtestab siseminister.

  (4) Väljasaatmise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teha märke väljasaatmise kohta välismaalase reisidokumenti. Nimetatud märke vormi kehtestab siseminister.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 191.  Läbiotsimine väljasaadetava kinnipidamisel

  (1) Väljasaadetava kinnipidamisel otsitakse väljasaadetav ja tema isiklikud asjad läbi. Väljasaadetava otsib läbi temaga samast soost ametnik.

  (2) Läbiotsimisel leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.

  (3) Keelatud asjad on esemed või ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada väljasaadetavat ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi, politsei arestimaja või väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Esemete ja ainetega, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida, toimitakse seaduses ettenähtud korras.

  (5) Kinnipidamisel hoiulevõetud asjade kohta koostatakse protokoll.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 192.  Füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamine väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel

  (1) Migratsioonijärelevalveametnik võib väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel kasutada füüsilist jõudu, käeraudu, sidumisvahendit, käesoleva seaduse § 2617 lõikes 11 nimetatud erivahendeid ja gaasirelva politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Gaasirelva võib kasutada üksnes juhul, kui väljasaadetav ei allu migratsioonijärelevalveametniku seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale ning muud meetmed on ammendatud ja gaasirelva kasutamine on vältimatult vajalik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 20.  Väljasaatmise toimingud piiripunktis

  (1) Piiripunktis kantakse väljasaadetava reisidokumenti märge piiriületuse kohta ning välismaalane suunatakse välisriiki või antakse üle vastuvõtva riigi esindajale.

  (2) Väljasaatmise toimingute tegemisel piiripunktis võib juures viibida Eesti Vabariigi ja vastuvõtva riigi piiriesindaja, Välisministeeriumi ametnik ning vastuvõtva riigi esindaja.

  (3) Kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdimõistetud väljasaadetav antakse välisriigi taotlusel piiripunktis üle välislepingus sätestatud korras.

§ 201.  Euroopa Liidu ühtne reisidokument väljasaatmiseks

  (1) Väljasaadetavale, kellel puudub riigipiiri ületamiseks kehtiv reisidokument, võib anda vastuvõtva riigi poolt tunnustatud Euroopa Liidu ühtse reisidokumendi väljasaatmiseks (edaspidi väljasaatmisdokument).
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

  (2) Väljasaatmisdokument antakse väljasaadetavale vormikohase taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

  (3) Väljasaatmisdokumendi annab välja Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Väljasaatmisdokumendi väljaandmise korra ja väljasaatmisdokumendi vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 21.  Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine

  (1) Saatjata alaealise välismaalase võib välja saata, kui vastuvõtvas riigis on korraldatud alaealise eestkoste ning tagatud tema õiguste ja huvide kaitse.

  (2) Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 22.  Väljasaadetava tagasivõtmine

  Kui vastuvõttev riik keeldub väljasaadetavat vastu võtmast või väljasaadetava piiripunkti toimetamise ajal või piiripunktis selguvad muud väljasaatmise lõpuleviimist takistavad asjaolud, peetakse väljasaadetav halduskorras kinni kuni tema väljasaatmise lõpuleviimiseni või väljasaatmiskeskusse paigutamiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi.
[RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]

§ 221.  [Kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]

§ 222.  Väljasaatmine õhuteed pidi

  Väljasaatmisel õhuteed pidi kasutatakse otselendu. Kui otselennu kasutamine ei ole võimalik, võidakse väljasaatmisel õhuteed pidi taotleda läbisõitu Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaama kaudu (edaspidi läbisõit).
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 223.  Läbisõidu taotlemine ja läbisõiduks loa saamine

  (1) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus esitab lennujaama asukohajärgse riigi pädevale asutusele kirjaliku taotluse väljasaadetava saatjaga või saatjata läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi taotlus).

  (2) Taotlus esitatakse vähemalt 48 tundi enne läbisõidu alustamist. Põhjendatud juhul võib taotluse esitada vähemalt 24 tundi enne läbisõidu alustamist.

  (3) Läbisõitu ei alustata enne loa saamist. Kui taotluse saanud riik ei ole 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates vastanud, võib alustada läbisõitu, saates selle kohta vastava teate.

  (4) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus võtab vajalikud abimeetmed, et tagada läbisõit võimalikult lühikese aja jooksul. Läbisõit võib kesta kuni 24 tundi.

  (5) Taotluse vormi õhuteed pidi läbisõiduks kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 224.  Eestist läbisõidu taotlemine ja Eestist läbisõiduks loa andmine

  (1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võidakse anda luba väljasaadetava Eestist läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi Eestist läbisõit).

  (2) Eestist läbisõiduks esitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus (edaspidi taotluse esitaja) vormikohase taotluse siseministri poolt volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (edaspidi volitatud asutus).

  (3) Volitatud asutus otsustab Eestist läbisõiduks loa andmise 48 tunni jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega pikendada 48 tunni võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse viivitamata taotluse esitajale.

  (4) Enne Eestist läbisõiduks loa andmist on volitatud asutus kohustatud loa andmise kooskõlastama siseministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega. Eestist läbisõiduks luba ei anta, kui vähemalt üks määratud kooskõlastajatest loa andmist ei kooskõlasta.

  (5) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest.

  (6) Siseminister kehtestab määrusega Eestist läbisõiduks õhuteed pidi loa andmiseks volitatud asutuse, loa andmise kooskõlastamise korra ja Eestist läbisõiduks loa andmist kooskõlastavad Siseministeeriumi valitsemisala asutused.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 225.  Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumine

  (1) Eestist läbisõiduks võidakse loa andmisest keelduda, kui:
  1) väljasaadetav on vastavalt Eesti õigusaktidele süüdistatavana vastutusele võetud või on tagaotsitav seoses kohtuotsuse täitmisega,
  2) läbisõit läbisõiduriigist või väljasaadetava vastuvõtmine sihtriigis ei ole võimalik,
  3) läbisõidul tuleb vahetada lennujaama Eesti territooriumil,
  4) taotlust ei ole taotluse saamise ajal praktilistel põhjustel võimalik täita või
  5) väljasaadetav ohustab Eesti avalikku korda, riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid või teiste isikute elu ja tervist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul teatab volitatud asutus taotluse esitajale viivitamata kuupäeva, millal Eestist läbisõiduks võidakse luba anda, kui ei esine muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise alust.

  (3) Volitatud asutus võib Eestist läbisõiduks antud loa tühistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise aluse ilmnemisel.

  (4) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumisest või antud loa tühistamisest ning loa andmisest keeldumise või antud loa tühistamise põhjuse.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 226.  Eestist läbisõit

  (1) Eestist läbisõit võib kesta kuni 24 tundi.

  (2) Kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud abimeetmete rakendamisele ei ole võimalik Eestist läbisõitu lõpule viia, võib volitatud asutus taotluse esitaja palvel ja temaga konsulteerides rakendada kõiki vajalikke meetmeid läbisõidu jätkamiseks. Nimetatud juhul võib läbisõidu tähtaega pikendada 48 tunni võrra.

  (3) Eestist läbisõidu ajal rakendab volitatud asutus vajaduse korral järgmisi abimeetmeid:
  1) väljasaadetava vastuvõtmine õhusõiduki juures ja tema saatmine lennujaama piirides, eelkõige ümberistumisega lennule,
  2) erakorralise meditsiiniabi osutamine väljasaadetavale ja tema saatjale,
  3) väljasaadetava ja tema saatja ülalpidamine,
  4) saatjata läbisõidu korral väljasaadetava reisidokumendi vastuvõtmine, hoidmine ja edasiandmine lennuki kaptenile,
  5) saatjata läbisõidu korral taotluse esitaja teavitamine kohast ja ajast, mil väljasaadetav lahkub Eesti territooriumilt ja
  6) taotluse esitaja teavitamine läbisõidu käigus aset leidnud tõsistest vahejuhtumitest, mis ohustasid läbisõitu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud abimeetmete rakendamise kulud kannab taotluse esitaja. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4–6 sätestatud kulud kannab taotluse esitaja määral, mil need on tegelikud ja mõõdetavad.

  (5) Eestist läbisõidu abimeetmete rakendamise kulude loetelu, taotluse esitaja poolt kantavate kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab siseminister määrusega.

  (6) Eestist läbisõidu tagamiseks võib:
  1) paigutada väljasaadetava volitatud asutuse ametiruumi ning
  2) kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja enesekaitsevahendeid, et ennetada või peatada väljasaadetava katse avaldada läbisõidu ajal vastupanu.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 227.  Väljasaadetava Eestist tagasisaatmine läbisõiduks taotluse esitanud riiki

  (1) Väljasaadetav saadetakse Eestist läbisõiduks taotluse esitanud riiki tagasi ning taotluse esitaja on kohustatud väljasaadetava viivitamata tagasi võtma, kui:
  1) läbisõiduks loa andmisest keelduti või antud luba tühistati käesoleva seaduse § 225 lõikes 1 sätestatud alusel,
  2) väljasaadetav sisenes läbisõidu ajal loata Eesti territooriumile,
  3) väljasaadetava väljasaatmine teise läbisõiduriiki või sihtriiki või minek ümberistumisega lennule ebaõnnestus või
  4) läbisõit õhuteed pidi ei olnud muudel põhjustel võimalik.

  (2) Väljasaadetava tagasisaatmisega tekkinud kulud kannab taotluse esitaja.

  (3) Tagasisaatmisega seotud kulude loetelu, kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

§ 228.  Saatja väljasaatmisel õhuteed pidi ja Eestist läbisõidul

  (1) Väljasaatmine õhuteed pidi ja väljasaadetava Eestist läbisõit võib toimuda saatjaga või ilma.

  (2) Saatja käesoleva seaduse tähenduses on taotluse esitanud riigi esindaja, kes vastutab:
  1) väljasaadetava saatmise eest,
  2) väljasaadetava reisidokumendi hoidmise ja sihtriigi esindajale üleandmise eest ning
  3) väljasaadetava sihtriigi pädeva asutuse esindajale üleandmise eest.

  (3) Saatja esitab läbisõidul läbisõiduriigi nõudel isikut tõendava dokumendi ja läbisõiduloa või käesoleva seaduse § 223 lõikes 3 sätestatud teate.

  (4) Saatjal on keelatud kanda relva ning vormiriietust.

  (5) Saatjal on läbisõidu ajal õigus kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja ohule vastavaid enesekaitsevahendeid kooskõlas läbisõiduriigis kehtivate õigusaktidega, kui väljasaadetav ei allu saatja seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule, iseendale või varale.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]

4. peatükk VÄLJASAATMISKESKUSES KINNIPIDAMINE 

§ 23.  Väljasaatmiskeskusse paigutamine

  (1) Kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
[RT I 2006, 31, 235 - jõust. 01.09.2006]

  (11) Väljasaatmiskeskusse paigutatud väljasaadetavat võib väljasaatmiskeskuse asemel kuni 30 päeva kinni pidada politsei arestimajas. Politsei arestimajas kinnipidamisel kohaldatakse vangistusseaduses sätestatud aresti täideviimise tingimusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2001, 58, 352 - jõust. 12.07.2001]

  (3) [Kehtetu - RT I 2001, 58, 352 - jõust. 12.07.2001]

  (4) Kui väljasaadetava kinnipidamine väljasaatmiskeskuses või politsei arestimajas turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib väljasaadetavat väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel majutada järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 25.01.2010]

§ 24.  Väljasaatmiskeskusest vabastamine

  (1) Kui osutub võimalikuks väljasaatmiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva asutuse taotluse alusel.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (11) Väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (12) Väljasaadetava vabastamise otsuse teeb väljasaatmiskeskuse juhataja.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.

  (3) Ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel.

  (4) Ettekirjutuse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest või Eestis viibimisaluse andmisest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kohe välismaalast.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Väljasaatmiskeskusest vabastamine ei anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, kui ta ei oma välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 25.  Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine

  Kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 26.  Otsuse tegemine

  (1) Väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 4. peatükis sätestatud korras.

  (2) Väljasaatmiskeskusesse paigutamine ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine otsustatakse kohtuistungil.
[RT I 2006, 31, 235 - jõust. 01.09.2006]

41. peatükk VÄLJASAATMISKESKUS 
[RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]

§ 261.  Väljasaatmiskeskus

  (1) Väljasaatmiskeskus on Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, mille ülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Väljasaatmiskeskus on valvatava piirdega ja selgelt nähtavate tähistega märgistatud territoorium, mis võimaldab pideva järelevalve väljasaadetavate üle.

  (3) Järelevalve väljasaadetavate üle korraldatakse viisil, mis tagab väljasaadetavate kinnipidamise, väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjade täitmise ja turvalisuse väljasaatmiskeskuses.

  (4) Järelevalvet väljasaadetavate üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet visuaalse ja elektroonilise jälgimise kaudu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Väljasaadetaval on keelatud väljasaatmiskeskusest lahkuda järelevalveta ja ilma väljasaatmiskeskuse juhataja loata.

§ 262.  Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmine

  (1) Väljasaadetav võetakse väljasaatmiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ning isikut tõendava dokumendi, selle puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.

  (2) Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus väljasaatmiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta.

  (3) Väljasaatmiskeskusesse saabumisel kuuluvad väljasaadetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele, mille viib läbi väljasaadetavaga samast soost migratsioonijärelevalveametnik. Vajadusel korraldatakse väljasaadetavale arstlik läbivaatus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Väljasaatmiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse, kui seda ei ole eelnevalt väljasaatmismenetluse käigus tehtud.

  (5) Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel võetakse väljasaadetaval kaasas olevad sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole väljasaatmiskeskuses lubatud, väljasaatmiskeskuse poolt hoiule.

  (6) Väljasaadetava väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik toimik, kuhu kantakse väljasaadetava väljasaatmiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed, välismaalase kinnipidanud asutuse poolt väljasaatmiskeskusele üleantud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud sisekorraeeskirjas sätestatud dokumendid ja andmed.

  (7) Väljasaatmiskeskusesse saabumisel selgitatakse väljasaadetavale talle arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning väljasaadetava taotlusel korraldatakse talle tema kulul õigusabi ja keelevahendusteenuse saamine.

  (8) Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide, väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta.

§ 263.  Väljasaatmiskeskusest ajutine eemalviibimine

  Väljasaadetav võib väljaspool väljasaatmiskeskust viibida väljasaatmiskeskuse juhataja loal järelevalve all, kui see on vältimatult vajalik.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 264.  Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus

  (1) Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas:
  1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi;
  2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust;
  3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele;
  4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb väljasaatmismenetluses ka väljasaadetava esindajale.

§ 265.  Väljasaadetavate majutamine

  (1) Väljasaadetavate majutamiseks on väljasaatmiskeskuses elamu tubadega.

  (2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse eraldi tubadesse.

  (3) Perekonnaliikmed majutatakse võimalusel kokku.

  (4) Alaealised majutatakse eraldi täisealistest väljasaadetavatest, välja arvatud juhul, kui see on ilmses vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.

  (5) Väljasaadetava võib väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel turvalisuse kaalutlustel ja väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja täitmise tagamiseks majutada eraldi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud väljasaadetavatest.
20.05.2019 14:16
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „sisekorraeeskirja” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (6) Väljasaadetavate majutamiseks ettenähtud toad peavad vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Toas peab olema aken, mis kindlustab ruumis nõuetekohase valgustatuse.

§ 266.  Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tingimused

  (1) Äratusest kuni öörahuni võib väljasaadetav liikuda väljasaatmiskeskuse elamus sisekorraeeskirjaga ettenähtud ruumides. Muudes ruumides ja väljasaatmiskeskuse territooriumil võib väljasaadetav viibida väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud juhtudel ja ajal. Öörahust kuni äratuseni on väljasaadetav kohustatud viibima talle ettenähtud toas, mis vajadusel lukustatakse.

  (2) Väljasaadetav kannab isiklikke riideid. Kui väljasaadetaval kasutamiskõlblikud riided puuduvad, antakse väljasaadetavale väljasaatmiskeskuse poolt tasuta riietus. Väljasaadetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.

  (3) Väljasaadetav on kohustatud hoolitsema oma riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse eest.

  (4) Väljasaadetaval võimaldatakse rahuldada usulisi vajadusi, kui selleks on väljasaatmiskeskuses võimalused ja see ei ole vastuolus sisekorraeeskirjas sätestatuga.

§ 267.  Väljasaadetava toitlustamine

  (1) Väljasaadetava toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.

  (2) Toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

  (3) Alaealiste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades.

  (4) Võimaluse korral lubatakse väljasaadetaval tema kulul järgida oma religiooni toitumistavasid.

  (5) Väljasaatmiskeskuse toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib isik, kes tagab tervishoiuteenuse osutamise väljasaatmiskeskuses.

§ 268.  Väljasaadetava tervishoid

  (1) Väljasaadetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Vähemalt üks kord nädalas, samuti väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel, võimaldatakse väljasaadetavale sauna, vanni või duši kasutamine. Kord kuus tagatakse väljasaadetavale juuksuriteenus.

  (2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib väljasaatmiskeskuse juhataja korraldusel kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks. Sunni kasutamine ei tohi ohustada väljasaadetava elu ega tervist.

  (3) Väljasaatmiskeskus annab väljasaadetavale isikliku hügieeni vahendid, kui väljasaadetaval need puuduvad ja tal ei ole rahalisi vahendeid nende soetamiseks.

§ 269.  Väljasaadetavale arstiabi osutamine

  (1) Väljasaadetavale tagatakse vältimatu arstiabi.

  (2) Väljasaadetava terviseseisundi jälgimiseks on väljasaatmiskeskuses alaline ravipunkt.

  (3) Tervishoiuteenuseid osutab väljasaatmiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama väljasaadetava ravile vanglate keskhaiglasse, kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist väljasaatmiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist.

  (5) Väljasaatmiskeskusesse paigutatud väljasaadetavate statsionaarset ravi teostatakse järelevalve all vanglate keskhaiglas.

  (6) Väljasaadetava ravikulud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku poolt vanglate keskhaiglas osutatud hädavajalike teenuste ja ravi eest tasutakse riigieelarvest.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 2610.  Väljasaadetavale kokkusaamiste võimaldamine

  (1) Väljasaadetaval võimaldatakse kokkusaamine:
  1) kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga;
  2) kaitsjaga;
  3) vaimulikuga, kelle maine osas ei ole väljasaatmiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi;
  4) pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Väljasaatmiskeskuse juhataja loal võib väljasaadetav kokku saada lühiajaliselt järelevalve all käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutega isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida väljasaadetav ei saa teostada kolmandate isikute kaudu, kui kohtumised ei takista väljasaatmise täideviimist. Väljasaadetaval lubatakse kokku saada ainult isikutega, kelle maine ja motiivide osas ei ole väljasaatmiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi.

  (3) Migratsioonijärelevalveametnikul on õigus väljasaadetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost ametnik. Asjad, mille omamine väljasaatmiskeskuses on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kokkusaamised väljasaadetavaga toimuvad väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud korras, aegadel ja ruumides. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkusaamise kestuse määrab väljasaatmiskeskuse juhataja ja see ei või ületada kolme tundi.

  (5) Kokkusaamine väljasaadetavaga toimub migratsioonijärelevalveametniku juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on migratsioonijärelevalveametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Väljasaadetavaga kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks on väljasaatmiskeskuse ametnikel õigus töödelda kokkusaamist sooviva isiku isikuandmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:
  1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu;
  2) kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda;
  3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
  4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi;
  5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
  6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada välismaalase väljasaatmise tõhusust või
  7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 2611.  Väljasaadetava kirjavahetus ja sidevahendite kasutamine

  (1) Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine, kui väljasaatmiskeskuses on selleks tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

  (2) Väljasaadetavale saadetud kirjad avatakse migratsioonijärelevalveametniku poolt väljasaadetava juuresolekul ning sealt võetakse ära asjad, mille omamine väljasaatmiskeskuses on väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjaga keelatud.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Väljasaadetava kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Väljasaatmiskeskuse juhataja võib väljasaadetava kirjavahetust, telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirata, kui see võib ohustada väljasaatmiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist.

  (5) Väljasaadetava kirjavahetust riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga ei piirata.

  (6) Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul. Kirjavahetuseks Eesti riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid.

§ 2612.  Asjade soetamine

  (1) Väljasaadetaval on lubatud väljasaatmiskeskuse vahendusel sisekorraeeskirjas sätestatud mahus ja korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine väljasaatmiskeskuses on lubatud.

  (2) Väljasaadetaval on lubatud saada pakke. Migratsioonijärelevalveametnik kontrollib paki sisu paki saaja juuresolekul enne paki üleandmist.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (21) Pakina ei ole lubatud üle anda toiduaineid ja ravimeid.

  (3) Migratsioonijärelevalveametnik on kohustatud kinni pidama ja väljasaadetavale mitte üle andma pakis sisalduvaid asju, mille omamine väljasaatmiskeskuses on keelatud.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse hoiule kuni väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamiseni.

  (5) Kinnipeetud asjad, mida ei ole võimalik hoiustada, hävitatakse sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

  (6) Väljasaadetava või paki saatja kulul võib kinnipeetud asjad tagastada paki saatjale.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 2613.  Väljasaadetava kohustused

  (1) Väljasaadetav on kohustatud järgima ja täitma väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja.

  (2) Sisekorraeeskirja rikkumisel, mis ohustab teisi väljasaadetavaid või migratsioonijärelevalveametnikke või ohustab muul viisil väljasaatmiskeskuse turvalisust, võib kohaldada käesoleva seaduse § 2615 sätestatud turvaabinõusid.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Väljasaadetav on kohustatud:
  1) täitma migratsioonijärelevalveametniku seaduslikke korraldusi;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  2) mitte takistama migratsioonijärelevalveametnikku kohustuste täitmisel;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  3) võimaldama käesolevas peatükis sätestatud toimingute sooritamist;
  4) mitte häirima teisi väljasaatmiskeskuses viibivaid isikuid;
  5) teavitama viivitamata migratsioonijärelevalveametnikku kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada väljasaatmiskeskuse turvalisust ja sisekorda, tema või teiste isikute elu ja tervist;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidama korras ja puhastama tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume.

  (4) Väljasaadetav on kohustatud kandma väljasaatmise kulud, sealhulgas sellega kaasnevad transpordikulud.

  (41) Kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 33 nimetatud väljasaadetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid tema Eestist väljasaatmise kulude kandmiseks, nõutakse väljasaatmise otsuse tunnustamisel väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse väljasaatmise otsuse teinud riigilt vastavalt nõukogu otsusele 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 2614.  Läbiotsimine

  (1) Migratsioonijärelevalveametnik on kohustatud keelatud asjade avastamiseks kahtluse korral läbi otsima väljasaadetava, tema isiklikud asjad, väljasaatmiskeskuse elu- ja olmeruumid, muud ruumid ja territooriumi. Väljasaadetava läbiotsimise viib läbi temaga samast soost ametnik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Läbiotsimisel leitud keelatud asjad võetakse hoiule või hävitatakse.

  (3) Läbiotsimisel leitud dokumendid ja sularaha võetakse hoiule ja tagastatakse väljasaadetavale tema väljasaatmiskeskusest vabastamisel.

§ 2615.  Turvaabinõud

  (1) Turvaabinõusid kohaldatakse väljasaadetava suhtes, kes rikub käesolevas seaduses sätestatud kohustusi või väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja, ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral, ning see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava ja teiste isikute tervisele, kes tahtlikult kahjustab oma tervist või väljasaatmiskeskuse vara või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti väljasaadetava suhtes, kes on vägivaldne, ning tervisekontrolli mitte läbinud väljasaadetava suhtes väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel, et jälgida tema tervislikku seisundit.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Turvaabinõudena on lubatud:
  1) väljasaadetava liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
  2) isiklike esemete kasutamise keelamine;
  3) eraldatud lukustatud ruumi paigutamine;
  4) ohjeldusabinõude kasutamine.

  (3) Vajaduse äralangemisel lõpetatakse turvaabinõude kohaldamine.

  (4) Turvaabinõude kohaldamisel võimaldatakse väljasaadetavale tema soovil värskes õhus viibimine vähemalt ühe tunni ulatuses päevas.

  (5) Turvaabinõude kohaldamise otsustab väljasaatmiskeskuse juhataja. Edasilükkamatul juhul otsustab turvaabinõude kohaldamise kõrgem kohalviibiv migratsioonijärelevalveametnik, teavitades sellest esimesel võimalusel väljasaatmiskeskuse juhatajat.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Erakorraliste olukordade, massiliste rahutuste ja väljasaatmiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks, samuti põgenenud väljasaadetavate tabamiseks töötatakse väljasaatmiskeskuses välja kaitseplaan, mille kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kooskõlastatult Siseministeeriumiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2616.  Ohjeldusabinõude kasutamine

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud ohjeldusabinõudena võib kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki.

  (2) Ohjeldusabinõusid võib kasutada ka väljaspool väljasaatmiskeskust väljasaadetava saatmisel tema põgenemise vältimiseks.

  (3) Ohjeldusabinõu kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni järjest.

§ 2617.  Tulirelva ja erivahendite kasutamine

  (1) Migratsioonijärelevalveametnik võib kasutada tulirelva ja erivahendeid ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud abinõud väljasaadetava põgenemise takistamiseks, põgenenud väljasaadetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud väljasaadetava või muu väljasaatmiskeskuses viibiva isiku kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute väljasaatmiskeskusesse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (11) Väljasaatmiskeskuses võib kasutada järgmisi erivahendeid:
  1) kaitsekiivrit;
  2) soomus- ja muud kuulikindlat vesti;
  3) soomus- ja muud löögikindlat kilpi;
  4) sööbivate ainete eest kaitsvat näokatet;
  5) pipragaasi;
  6) eriotstarbelist sõidukit;
  7) teenistuskoera.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 01.01.2005]

  (12) Väljasaatmiskeskuse relvastusse võivad kuuluda:
  1) kummi- või muust materjalist nui;
  2) tulirelv.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud väljasaadetava poolt relvastatud vastupanu osutamisel, kallaletungi korral migratsioonijärelevalveametnikule või muule isikule.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud üksnes edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest rünnet isiku elule ja tervisele.

  (4) Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise siseminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv migratsioonijärelevalveametnik, teavitades sellest kohe siseministrit ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorit.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Väljasaatmiskeskuse ametikohtade loetelu, millega kaasneb väljasaatmiskeskuses tulirelva kandmise õigus, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2618.  Toimingud väljasaatmiskeskusest vabastamisel

  (1) Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud juhtudel vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest väljasaatmiskeskuse juhataja otsuse alusel.

  (2) Väljasaatmiskeskusest vabastamisel tagastatakse väljasaadetavale väljasaatmiskeskuse hoiul olnud asjad ja dokumendid.

  (3) Väljasaatmise korral tagastatakse väljasaadetavale dokumendid ja asjad, mis võivad ohustada väljasaadetava või väljasaatmist täideviivate ametnike turvalisust, piiripunktis.

  (4) Vahi alla võetud väljasaadetava esemed ja dokumendid antakse üle väljasaadetava vahi alla võtnud ametnikule.

  (5) Väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel võib erandlikel asjaoludel ning kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid maksta väljasaadetavale väljasaatmiskeskusest vabastamisel ühekordset rahalist toetust summas, mis ei ületa kehtivat minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Nimetatud toetuse võib väljasaadetavalt või tema Eestisse kutsujalt pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist välismaalaste seaduses ettenähtud korras sisse nõuda.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 2619.  Väljasaatmiskeskuse juhtimine ja vastutus

  (1) Väljasaatmiskeskuse tööd juhib väljasaatmiskeskuse juhataja.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

  (2) Väljasaatmiskeskuse juhataja vastutab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste ja sisekorraeeskirja täitmise ning turvalisuse tagamise eest väljasaatmiskeskuses.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

  (3) Migratsioonijärelevalveametnik ei tohi avaldada teenistusvälistele isikutele talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Migratsioonijärelevalveametnik on kohustatud väljasaatmiskeskuse juhatajale või tema äraolekul kõrgemale kohalviibivale migratsioonijärelevalveametnikule viivitamatult teatama sisekorraeeskirja rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada väljasaatmise täideviimist või turvalisust väljasaatmiskeskuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Väljasaatmiskeskuse juhatajal on õigus ametlikult kinnitada väljasaadetava allkirja õigsust.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 2620.  Väljasaatmiskeskuse ülesannete täitmine

  (1) Väljasaatmiskeskuse ülesannete ja väljasaatmiskeskuse ametnike ülesannete täitmise võib Politsei- ja Piirivalveamet halduslepingu alusel üle anda. Üle anda ei tohi väljasaatmiskeskuse juhataja ülesandeid.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Halduslepingu alusel väljasaatmiskeskuse ülesannete täitmise kohustuse võtnud isik on kohustatud tagama nõuetekohase väljasaadetavate kinnipidamise, sisekorraeeskirja täitmise ja turvalisuse tagamise väljasaatmiskeskuses.

  (3) Halduslepingu alusel üleantud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisel võib kasutada isikuid, kes on täisealised, teovõimelised, eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel või sellele vastaval tasemel valdavad Eesti kodanikud. Kasutada ei või isikuid, kes kannavad karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo eest ei ole karistusregistrist kustutatud.
[RT I 2009, 4, 26 - jõust. 26.01.2009]

  (4) Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.

  (5) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmisel vastutavad kohustused võtnud isik ja tema töötajad tsiviil-, kriminaal- ja halduskorras samadel alustel kui migratsioonijärelevalveametnik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise kohustuse võtnud isiku töötajad on kohustatud täitma väljasaatmiskeskuse juhataja seaduslikke korraldusi.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2621.  Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskiri

  (1) Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjas peab vähemalt olema sätestatud:
  1) väljasaatmiskeskuse territooriumil ja hoonetes viibimise kord;
  2) järelevalve teostamise kord väljasaatmiskeskuses;
  3) ajutiselt väljaspool väljasaatmiskeskust viibiva väljasaadetava järelevalve kord;
  4) isiklike asjade, mille omamine on väljasaatmiskeskuses viibivale väljasaadetavale lubatud, loetelu;
  5) isiklike asjade, sularaha ja isikut tõendavate dokumentide hoiule võtmise kord;
  6) väljasaadetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord;
  7) väljasaadetava isikliku toimiku säilitamise kord;
  8) kaebuste esitamise kord.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 2622.  Migratsioonijärelevalveametniku vormiriietus

  Migratsioonijärelevalveametnikule võib anda vormiriietuse, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2623.  Migratsioonijärelevalveametniku terviseuuring ja vaktsineerimine
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Migratsioonijärelevalveametnikele korraldatakse tasuta terviseuuringud ning vajaduse korral vaktsineerimine nakkushaiguste vastu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Terviseuuringute ja vaktsineerimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 01.01.2005]

5. peatükk SISSESÕIDUKEELD 

§ 27.  Sissesõidukeelu kohaldamise erisused

  Käesoleva seaduse peatükis 5 sätestatut kohaldatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus peatükis 2 sätestatuga. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata 5. peatükis sätestatut.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 271.  Sissesõidukeelu kehtivusaeg

  (1) Sissesõidukeeld on tähtajaline või alaline. Tähtajalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni 10 aastat.

  (2) Sissesõidukeelu kehtivusaeg on aastates või kuudes arvutatav ajavahemik, mille jooksul välismaalase suhtes kehtivad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.

  (3) Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemise päeval, kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva.

  (4) Sissesõidukeelu kehtivusaeg lõpeb selle möödumisel või sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 28.  Sissesõidukeelu õiguslikud tagajärjed

  (1) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks.

  (2) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta ega pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust.

  (3) Välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest.

  (31) Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel tunnistatakse välismaalase elamisluba või viisa kehtetuks või lõpetatakse välismaalase elamisõigus.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

  (32) Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 281.  Välismaalase Eestisse mittelubamine sissesõidukeeldu kohaldamata

  (1) Sissesõidukeeldu kohaldamata võib Eestisse mitte lubada välismaalast:
  1) kelle suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
  2) kes on Eestis toime pannud õigusrikkumise;
  3) kellel on talle Eestis toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud rahaline karistus tasumata;
  4) kellel on väljasaatmise kulud tasumata;
  5) kelle puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut;
  6) kelle puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile;
  7) kelle puhul on alust arvata, et ta ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist;
  8) kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.06.2001, lk 34–36) artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase suhtes, kellel on elamisluba või kes on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 282.  Välismaalase Eestisse mittelubamise vormistamine ja põhjendamine välispiiril
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (1) Välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või temaga kaasas olev või ühinev pereliige, täidetakse riiki mittelubamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.04.2006, lk 1–32), toodud vorm.

  (2) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning temaga kaasas olevale või ühinevale pereliikmele Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses põhjendatakse Eestisse mittelubamist kirjalikult. Avaliku korra, riikliku julgeoleku või rahva tervisega seotud kaalutlustel riiki mittelubamist ei põhjendata täpsemalt, kui see on vastuolus Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekuhuvidega.

  (3) Välismaalane, kellele ei antud piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse lubamiseks.
[RT I 2007, 68, 420 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 29.  Sissesõidukeelu kohaldamise alused

  (1) Välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui:
  1) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist;
  2) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamisega, toetamisega või rahapesuga;
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
  3) välismaalane töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
  4) välismaalane on saanud või on põhjendatult alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
  5) välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta õhutab Eestis või välisriigis rassilist, usulist või poliitilist vihkamist;
  6) välismaalast on karistatud või on põhjendatult alust arvata, et teda on karistatud raske inimsusevastase või sõjakuriteo eest, sõltumata karistatuse kustumisest või kustutamisest või karistusregistrist karistusandmete kustutamisest;
  7) välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õiguserikkumise eest ja karistatus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  8) välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte;
  9) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, varjupaiga või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
  10) välismaalasel on täitmata kohustusi Eesti riigi, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse ees.

  (2) Alalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud juhtudel.

  (3) Kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega, võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud juhtudel.

  (4) Välismaalase perekonnaliikmeks loetakse Eestis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas koos elavat:
  1) abikaasat;
  2) alaealist last;
  3) vanemat, kui välismaalane on alaealine.

  (5) Kui viibimisaluse andmise või pikendamise menetluse käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused, keeldutakse viibimisaluse andmisest või pikendamisest ja välismaalase suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 291.  Sissesõidukeelu kohaldamise erisused

  (1) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et nimetatud isiku Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist, olles nakatunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratletud haigusesse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes ei või kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab avalikku korda, kui nimetatud isik on elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viimased kümme aastat järjest või kui ta on alaealine ja sissesõidukeelu kohaldamine ei ole alaealise huvides põhjendatud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes ei või kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab teiste isikute tervist, olles nakatunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratletud haigusesse, kui nimetatud isik on Eestis viibinud kauem kui kolm kuud.

  (4) Kui Eestis elamisõiguse alusel elava Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmetega seotud asjaolud nõuavad nimetatud isiku viivitamatut Eestist väljasaatmist, kohaldatakse nimetatud isiku suhtes sissesõidukeeldu.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 30.  Sissesõidukeelu mittekohaldamine

  Sissesõidukeeldu ei kohaldata:
  1) alla 13-aastase välismaalase suhtes;
  2) Eesti rahvusest välismaalase suhtes;
  3) välismaalase suhtes, kelle varjupaigataotlus on võetud Eestis menetlusse või kellele on antud Eestis rahvusvaheline kaitse.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 301.  Sissesõidukeelu kohaldamise erisused

  (1) Sissesõidukeelu kohaldamisel ja sellest tulenevalt viibimisaluse kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel ei pea andma välismaalasele võimalust vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.

  (2) Kui välismaalane viibib Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ja tal on Eestis registreeritud elukoht, antakse talle võimalus vastuväidete esitamiseks sissesõidukeelu kohaldamise korral ja elamisloa kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel.

  (3) Sissesõidukeelu kohaldamist ei põhjendata.

  (4) Sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel viibiva välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeoleku tagamise vajadusega.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 31.  Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine

  (1) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustab siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik põhjendamatu viivituseta.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

  (3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid:
  1) välismaalase Eestis seadusliku viibimise kestus;
  2) välismaalase vanus;
  3) välismaalase terviseseisund;
  4) välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist;
  5) sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;
  6) välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon;
  7) välismaalase sidemed päritoluriigiga;
  8) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;
  81) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa või elamisõiguse omamine;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
  9) muud asjassepuutuvad kaalutlused.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 311.  Ettepanek sissesõidukeelu kohaldamiseks

  (1) Sissesõidukeelu kohaldamiseks võib siseministrile ettepaneku teha valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama sissesõidukeelu kohaldamise alust, põhjust ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 toodud asjaolusid. Ettepanekule lisatakse võimaluse korral nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 312.  Daktüloskopeerimine ja DNA proovide võtmine

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib teostada välismaalase, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, daktüloskopeerimise ning temalt DNA proovide võtmise, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest või DNA proovide andmisest, võidakse kohaldada sundi.

  (3) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja DNA proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse.
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006; 01.03.2006]

§ 32.  Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine

  (1) Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

  (11) Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul kustutatakse sissesõidukeelu andmed Schengeni infosüsteemist. Siseministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusel võib sissesõidukeelu jätta kehtima ainult sissesõidukeeldude riiklikus registris.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

  (2) Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik võib valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse algatusel pikendada sissesõidukeelu kehtivusaega või asendada tähtajalise sissesõidukeelu alalisega, kui välismaalase suhtes ilmnevad täiendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused. Kehtivusaja pikendamisel või tähtajalise sissesõidukeelu alalisega asendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 321.  Sissesõidukeelu kehtivusaja peatamine

  Siseminister või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik võib valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või kohtu ettepanekul või välismaalase põhjendatud taotlusel peatada sissesõidukeelu kehtivuse määratud ajaks, kui välismaalase lühiajaline Eestisse saabumine ja Eestis viibimine on vältimatult vajalik.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 33.  Sissesõidukeeldude andmekogu ja Schengeni infosüsteem

  (1) Välismaalaste kohta, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras sissesõidukeeldude andmekogu.

  (2) Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmisel ja sissesõidukeelu peatamisel kantakse sissesõidukeeld sissesõidukeeldude andmekogusse ning sissesõidukeelu andmed edastatakse sealt Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi.

  (3) Sissesõidukeelu andmeid ei edastata Schengeni infosüsteemi, kui:
  1) sissesõidukeeld on kohaldatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes;
  2) siseministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusega piiratakse välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga.

  (4) Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel kustutatakse andmed sissesõidukeelu kohta Schengeni infosüsteemist.
13.02.2012 11:04
Parandatud täheviga sõnas „Sissesõidukeelu“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

  (5) Haldusorgan võib kasutada sissesõidukeeldude andmekogu ja selle arhiivi andmeid ning Schengeni infosüsteemis olevaid andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (6) Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus välismaalasele seadusliku aluse andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel riiki sisenemiseks, riigis viibimiseks ja riigist lahkumiseks.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 331.  Seadusest ja kohtuotsusest tulenev sissesõidukeeld

  (1) Seadusest või kohtuotsusest tulenevat sissesõidukeeldu kohaldatakse andmete kandmise teel sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

  (2) Seadusest või kohtuotsusest tuleneval sissesõidukeelul on käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.

  (3) Välismaalase suhtes, kes on Eestist välja saadetud, kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu kümneks aastaks väljasaatmise päevast arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (4) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu Euroopa Liidu õigusaktis või Vabariigi Valitsuse asjaomases õigusaktis nimetatud isikute suhtes ja määratud kehtivusajaga.
[RT I 2010, 26, 129 - jõust. 05.10.2010]

§ 332.  Sissesõidukeelu kohaldamise, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise ja sissesõidukeelu peatamise teatavaks tegemine

  (1) Sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine loetakse välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel.

  (2) Veebilehel avaldatakse välismaalase nimi, sünniaeg või isikukood ja kodakondsus, kui need andmed on teada.

  (3) Sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 333.  Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine

  (1) Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul nende teatavaks tegemise päevast arvates.

  (2) Sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka väljasaatmist kohtumenetluse ajaks edasi.

  (3) Pärast sissesõidukeelu kohaldamise vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise, viibimisaluse andmisest või pikendamisest keeldumise või viibimisaluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel tugineda sissesõidukeelu kohaldamise õigusvastasusele.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 334.  Sissesõidukeelu kohaldamisega seotud teabe avalikkus

  (1) Käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetamata teave sissesõidukeelu kohaldamise kohta ei ole avalik.

  (2) Siseminister võib käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse või riigi julgeoleku tagamiseks.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 335.  Schengeni sissesõidukeeld

  (1) Schengeni sissesõidukeeld on Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud sissesõidukeeld.

  (2) Schengeni sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.

  (3) Schengeni sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab välismaalane pöörduma sissesõidukeelu kohaldanud Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poole.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 336.  Isikuandmete töötlemine

  Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud isikuandmeid võib töödelda seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 337.  Isikuandmete saamine

  Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]

§ 338.  Isikuandmete töötlemine

  Eestis viibimise, elamise ja töötamise õiguspärasuse kontrollimise ja välismaalase Eestist väljasõidu kohustuse täitmise menetluses kohaldatakse isikuandmete töötlemisele välismaalaste seaduses sätestatut.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

§ 339.  [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 3310.  [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

§ 3311.  Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimine

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast välismaalast vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2725/2000 (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1–10). Daktüloskopeerimisel kogutud andmed võib edastada kontrollimiseks Eurodac-süsteemi kesküksusele vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 407/2002 (EÜT L 62, 5.03.2002, lk 1–5).
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.

  (3) Alla 14-aastaselt välismaalaselt sõrmejälgede võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õiguste ja huvidega.

  (4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada sundi füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit.

  (5) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.

  (6) Siseminister kehtestab määrusega daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

§ 3312.  Seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA-proovide võtmine

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib võtta seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA-proovi, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]

  (2) Alaealiselt DNA-proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.

  (3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada sundi füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit.

  (4) DNA-proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

§ 3313.  Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmete töötlemine

  Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute andmeid töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

§ 3314.  Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

  (1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu on siseministri asutatud andmekogu. Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmise andmete töötlemise kaudu.

  (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.

  (4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmise kohta.

  (5) Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 34.  Sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud

  Välismaalase suhtes, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud, kohaldatakse sissesõidukeeldu vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükile.

§ 341.  [Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]

§ 342.  Sunniraha rakendamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud sunniraha rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 35. – § 36. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil.


1 Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26–31), Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljastamise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 06.08.2004, lk 19–23).
[RT I 2007, 9, 44 - jõust. 01.02.2007]

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1–10); nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad (EÜT L 62, 5.03.2002, lk 1–5).
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json