Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.11.2011 otsus nr 15
Kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 09.11.2011
§ 1. Kasuliku mudeli seaduse muutmine
Kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kasulik mudel on leiutis, mis on uus, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav.”;
2) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kasuliku mudelina õiguskaitse saanud leiutise olemus ja õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga.”;
3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva käesoleva seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse § 24 järgi avaldatud või avaldatuks loetud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem.”;
4) paragrahvi 7 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „leiutist puudutavat teavet” sõnadega „leiutise olemust avavat teavet”;
5) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Leiutisel on käesoleva seaduse tähenduses leiutustase, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus.”;
6) paragrahvi 9 lõikes 4, § 17 lõike 1 punktis 4, § 23 lõikes 2 ja § 32 lõike 5 punktis 19 asendatakse sõna „illustratsioon” sõnaga „joonis” vastavas käändes;
7) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „võib prioriteedi määrata” sõnadega „määratakse prioriteedinõude korral prioriteet”;
8) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 10 lõigetes 4 ja 6 asendatakse sõnad „võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi” sõnadega „määratakse prioriteedinõude korral prioriteet”;
10) paragrahvi 10 lõigetest 4 ja 6 jäetakse välja tekstiosa „või 3.”;
11) paragrahvis 161, § 36 lõikes 3 ning § 50 lõikes 5 asendatakse sõnad „registreeringu andmete kande teate” sõnadega „kasuliku mudeli registreerimise teate”;
12) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles. Leiutise nimetus kasuliku mudeli registreerimise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles.”;
13) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ega ennistada”;
14) paragrahvi 181 lõikes 2 asendatakse sõna „registreerimistaotluste” sõnaga „registreerimistaotluse”;
15) paragrahvi 181 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ühisel esindajal on õigus sooritada kõiki kasuliku mudeli õiguskaitse alaseid toiminguid, kui ühisele esindajale antud volitusest ei tulene teisiti.”;
16) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Patenditaotlusel põhinev registreerimistaotlus
(1) Isik, kes on esitanud patenditaotluse, võib esitada samale leiutisele registreerimistaotluse, arvestades käesoleva seaduse §-des 5–9 sätestatud piiranguid.
(2) Registreerimistaotluse peab esitama enne, kui on toimunud üks järgmistest sündmustest:
1) menetluses oleva patenditaotluse tagasivõtmise nõude esitamine;
2) Patendiameti poolt patenditaotluse tagasivõetuks lugemise tõttu patenditaotluse menetluse lõpetamisest teatamine;
3) patendi väljaandmise otsusest teatamine;
4) patenditaotluse tagasilükkamise otsusest teatamine.
(3) Ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni sisaldava patenditaotluse korral võib esitada iseseisva registreerimistaotluse igale kombinatsiooni kuuluvale leiutisele. Kõik iseseisvad registreerimistaotlused, mida kombinatsiooni kuuluvatele leiutistele soovitakse esitada, peab esitama samaaegselt.
(4) Registreerimistaotlust ei saa esitada pärast kümne aasta möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.”;
17) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) taotleja nimi ja aadress või muud andmed, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;”;
18) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud registreerimistaotluse element, teatab Patendiamet sellest registreerimistaotluse esitanud isikule. Puuduvad elemendid tuleb esitada kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates.”;
19) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Patendiametisse saabunud registreerimistaotluse dokumentide kogumist leiutiskirjelduse mõne osa või leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses viidatud joonise puudumise korral (edaspidi puuduv osa) teatab Patendiamet sellest viivitamata taotlejale. Kui taotleja soovib lisada registreerimistaotlusele puuduva osa, peab ta, olenemata Patendiametilt teate saamisest, esitama puuduva osa kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Hiljem esitatud puuduvat osa registreerimistaotluse menetlemisel ei arvestata. Patendiamet määrab uueks registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäeva.”;
20) paragrahvi 20 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul Patendiameti teates loetletud puudused kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates kõrvaldamata;”;
21) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) registreerimistaotluse vastavust käesoleva seaduse § 5 2. lõike, § 6, § 7 4. lõike ja § 8 sätetele;”;
22) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Patendiamet teeb leiutise kohta käesoleva seaduse §-s 211 sätestatu kohaselt tehnika taseme otsingu.”;
23) paragrahvi 21 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisel või käesoleva seaduse § 211 kohase tehnika taseme otsingu tegemisel tuvastatakse registreerimistaotluse mõne dokumendi puudumine või esitatud dokumentide sisu või vormi puudusi või kui mõne dokumendi sisu ei ole registreerimistaotluse menetlemiseks, sealhulgas tehnika taseme otsingu tegemiseks, piisav või on ebaselge, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja määrab kahe- kuni neljakuulise, erandjuhul kuuekuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Taotleja võib hiljemalt üks kuu enne määratud tähtaja lõppemist taotleda selgituste andmiseks käesoleva seaduse § 262 2. lõike kohast suulist menetlust.
(3) Taotlejal on põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kuuekuulise tähtaja. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt määratud tähtaja lõppemist. Patendiameti otsus tähtaja pikenduse andmise kohta on lõplik.
(4) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse § 5 2. lõike, § 6, § 7 4. lõike ning §-de 8 ja 17 sätetele, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult. Otsuse alusel tehakse registreeringu kanne.
(5) Patendiamet keeldub kasulikku mudelit registreerimast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult, kui:
1) registreerimistaotluse objekt ei ole käesoleva seaduse § 5 2. lõike või § 6 sätete alusel kasuliku mudelina kaitstav;
2) leiutis ei ole käesoleva seaduse § 7 4. lõikes sätestatu alusel tööstuslikult kasutatav;
3) registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse § 8 või 17 sätetele ja taotleja jätab mõne Patendiameti poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisel või käesoleva seaduse § 211 kohase tehnika taseme otsingu tegemisel tuvastatud puuduse käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõike kohaselt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata või piisavad selgitused andmata ega ole käesoleva paragrahvi 2. lõikele vastavalt taotlenud õigeaegselt suulist menetlust;
4) patenditaotluse põhjal esitatud registreerimistaotluse korral ei ole järgitud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatut;
5) taotleja keeldub käesoleva seaduse § 23 21. lõikes sätestatud juhul leiutise olemust muutvaid parandusi või täiendusi tagasi võtmast või
6) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 261 sätestatu kohaselt vastuväidet või Patendiamet ei ole nõustunud vastuväitega.”;
24) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
㤠211. Tehnika taseme otsing
(1) Patendiamet määrab käesoleva seaduse § 7 1. ja 2. lõikes sätestatu järgi kindlaks leiutisele eelnenud tehnika taseme. Tehnika taseme kindlaksmääramisel võetakse aluseks taotleja esitatud kasuliku mudeli nõudlus.
(2) Patendiamet koostab tehnika taseme otsingu aruande (edaspidi otsinguaruanne) ja edastab selle taotlejale teadmiseks.
(3) Otsinguaruandes esitatakse andmed leiutisega identsete ja lähedaste tehniliste lahenduste kohta ning näidatakse ära otsingu tegemise kuupäev.
(4) Otsinguaruande sisu- ja vorminõuded ning vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Taotleja võib käesoleva seaduse § 23 1. lõikes sätestatud tingimusi arvestades teha kahe kuu jooksul otsinguaruande Patendiametist väljastamise kuupäevast arvates otsinguaruande alusel registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi.
(6) Otsinguaruandel on informatiivne tähendus.”;
25) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui taotleja jätab mõne toimingu, mille tähtaja käesoleva seaduse kohaselt määrab Patendiamet, ettenähtud tähtpäevaks tegemata ega ole taotlenud käesoleva seaduse § 21 2. lõike kohaselt selgituste andmiseks suulist menetlust või jätab kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta suulisele menetlusele ilmumata, peatab Patendiamet registreerimistaotluse menetluse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult.”;
26) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt peatatud registreerimistaotluse menetlust jätkatakse, kui taotleja kahe kuu jooksul registreerimistaotluse menetluse peatamisest teatamise kuupäevast arvates teeb ettenähtud toimingu või suulisele menetlusele ilmumata jätmise korral teeb ettepaneku suulise menetluse uue aja kohta, tasub riigilõivu ja esitab andmed tasutud riigilõivu kohta.”;
27) paragrahvi 22 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste korral taotlejale ettepaneku need tagasi võtta, määrates selleks kahe- kuni neljakuulise tähtaja.”;
29) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Patendiamet võib menetluse käigus taotlejaga kooskõlastamata registreerimistaotluse dokumentides, välja arvatud leiutiskirjelduses, kasuliku mudeli nõudluses ning joonistel, parandada ilmseid vigu, kustutada ülearuseid andmeid ja teha redaktsioonilisi parandusi. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet võib muuta taotlejaga kooskõlastamata.”;
30) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja võib esitada registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse. Registreerimistaotluse tagasivõtmise kuupäevaks on registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude Patendiametisse saabumise kuupäev. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.”;
31) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks, kui:
1) Patendiamet on peatanud käesoleva seaduse § 22 1. lõike kohaselt registreerimistaotluse menetluse ja seda ei saa § 22 3. lõike kohaselt jätkata või
2) taotleja ei ole tasunud käesoleva seaduse § 18 2. lõikes sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul või Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 11 7. lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul ettenähtud määras riigilõivu või riigilõivu tasumise korral ei ole esitanud eelnimetatud tähtaegade jooksul andmeid tasutud riigilõivu kohta.”;
32) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Patendiamet on lõpetanud registreerimistaotluse menetluse, lugedes registreerimistaotluse käesoleva seaduse § 24 3. lõike punkti 1 või 2 kohaselt tagasivõetuks, võib taotleja nõuda registreerimistaotluse menetluse taastamist tingimusel, et toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu.
(2) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui taotleja esitab menetluse taastamise nõude, tõendab vääramatu jõu või temast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist, tasub riigilõivu ning esitab nimetatud tähtaja jooksul andmed tasutud riigilõivu kohta.
(3) Registreerimistaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.”;
33) seadust täiendatakse §-dega 261 ja 262 järgmises sõnastuses:
„§ 261. Taotleja õigus esitada vastuväide
(1) Kui Patendiamet leiab, et registreerimistaotluse menetluse käigus ilmnenud asjaolud toovad käesolevas seaduses sätestatu järgi kaasa registreerimistaotluse tagasilükkamise, peab Patendiamet enne registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist teavitama taotlejat kavatsetavast otsusest ja selle asjaoludest ning andma talle vähemalt ühel korral võimaluse kirjaliku või suulise vastuväite esitamiseks.
(2) Tähtaeg kirjaliku vastuväite esitamiseks või suulise vastuväite puhul suulise menetluse nõude esitamiseks on kaks kuud Patendiameti teate kuupäevast arvates. Suulise menetluse nõue esitatakse kirjalikult.
§ 262. Suuline menetlus
(1) Patendiamet võib kutsuda taotleja registreerimistaotluse kohta selgituste andmiseks või selle menetlemisega seotud küsimuste lahendamiseks Patendiametisse suulisele menetlusele.
(2) Taotleja võib registreerimistaotluse kohta selgituste andmiseks taotleda suulist menetlust. Sellekohases kirjalikus taotluses peab sisalduma, milliseid asjaolusid taotleja kavatseb selgitada. Patendiameti põhjendatud otsus suulise menetluse otstarbekuse kohta on lõplik.
(3) Suuline menetlus toimub kokkulepitud ajal.
(4) Patendiametil ega taotlejal ei ole õigust nõuda suulise menetluse toimumist varem kui kaks kuud ega hiljem kui kuus kuud Patendiameti sellekohase kutse väljastamise või taotleja taotluse või nõude Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. Patendiamet ja taotleja võivad kokku leppida, et suuline menetlus toimub nimetatud piirtähtaegadest varem või hiljem.
(5) Suulise menetluse kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub vähemalt:
1) taotluse number;
2) suulise menetluse toimumise kuupäev;
3) suulisest menetlusest osavõtnute nimed ja ametinimetused;
4) suulise menetluse toimumise eesmärk;
5) menetluse käigu lühikokkuvõte;
6) saavutatud kokkulepe või poolte eriarvamused;
7) menetlusest osavõtnute allkirjad.
Protokollil on siduv tähendus. Kui kokkulepet ei saavutata või pooltel on eriarvamused, jätkab Patendiamet menetlust. Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need kajastuvad protokollis.”;
34) paragrahvis 28 asendatakse sõnad „registreerimisega registris” sõnadega „registreeringu jõustumisega”;
35) paragrahvi 30 lõike 61 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) taotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 32. lõikes nimetatud korra nõudeid.”;
36) paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohaselt Patendiameti poolt tehtud kasuliku mudeli registreerimise otsuse või §-s 27 sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjoni otsuse või tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 1. lõike alusel esitatud kaebuse kohta tehtud kohtulahendi korral Patendiameti poolt tehtud kasuliku mudeli registreerimise otsuse alusel. Taotlejal on õigus nõuda registreeringu jõustumise edasilükkamist, kuid mitte rohkem kui 18 kuud prioriteedikuupäevast arvates. Nõude võib esitada registreerimistaotluse esitamisel või registreerimistaotluse menetluse käigus seni, kuni Patendiamet on teinud kasuliku mudeli registreerimise otsuse.”;
37) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse punktidega 20 ja 21 järgmises sõnastuses:
„20) tehnika taseme otsingu kuupäev;
21) otsinguaruande väljastamise kuupäev.”;
38) paragrahvi 32 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Patendiamet avaldab pärast registreeringu kande tegemist oma ametlikus väljaandes kasuliku mudeli registreerimise teate ning avalikustab kasuliku mudeli kirjelduse ja otsinguaruande.”;
39) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega riigilõivu tasumise kohta iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest. Taotlejale, kasuliku mudeli omanikule ja autorile on oma kasuliku mudeli registritoimikuga tutvumine tasuta. Registritoimikuga tutvumine on nimetatud isikute volituse olemasolu korral tasuta ka muule isikule.”;
40) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registreeringu kehtivust saab pikendada esmalt neljaks aastaks ja hiljem veel kaheks aastaks. Registreeringu kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv.”;
41) paragrahvi 34 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Registreeringu kehtivust pikendatakse ka juhul, kui riigilõiv registreeringu kehtivuse pikendamise eest jäi tasumata vääramatu jõu või kasuliku mudeli omanikust või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Patendiamet pikendab registreeringu kehtivuse, kui kasuliku mudeli omanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitab registreeringu kehtivuse pikendamise nõude, tõendab vääramatu jõu või temast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse olemasolu ja tasub riigilõivu registreeringu kehtivuse pikendamise eest ning käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 2 nimetatud täiendava riigilõivu. Eelnimetatud nõude saab esitada ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 2 sätestatud tähtaja lõppemisest arvates.”;
43) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Riigilõivu tasumine
Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, võetakse riigilõivu tasumise aluseks esimesena esitatud andmed õiges summas tasutud riigilõivu kohta.”;
44) paragrahvi 36 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõna „patendiomaniku” sõnadega „kasuliku mudeli omaniku”;
45) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluses peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile sellekohase avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.”;
46) paragrahvi 42 lõikes 1 asendatakse sõna „ühe” sõnaga „üle”;
47) paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kasuliku mudeli omaniku andmete muutmiseks registreeringus peab kasuliku mudeli omanik või isik, kellele kasulik mudel üle läheb, esitama Patendiametile sellekohase avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele kasulik mudel üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud kasuliku mudeli ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast arvates. Kui kasulik mudel läheb üle kohtuotsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Käesolevas lõikes nimetatud tähtaegade eiramise korral loetakse registreering kehtetuks.”;
48) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kasuliku mudeli omanik (litsentsiandja) võib kirjaliku litsentsilepinguga anda õiguse käesoleva seaduse § 14 1. lõikes loetletud toimingute tegemiseks ärieesmärgil osaliselt või täielikult ühele või mitmele isikule (litsentsisaaja) või teatada Patendiameti kaudu avaliku lihtlitsentsi andmisest vastavalt käesoleva seaduse §-s 431 sätestatule.”;
49) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
㤠431. Avalik lihtlitsents
(1) Avalik lihtlitsents on litsents, millele on õigus igaühel, kes tasub kasuliku mudeli omanikule tema poolt määratud litsentsitasu. Litsentsisaajal on õigus kasuliku mudeliga kõigi käesoleva seaduse § 14 1. lõikes loetletud toimingute tegemiseks ärieesmärgil kogu Eesti Vabariigi territooriumil.
(2) Avalikku lihtlitsentsi saab anda tingimusel, et registris ei ole sama kasuliku mudeli kohta varem registreeritud kehtivat litsentsi.
(3) Avaliku lihtlitsentsi andmiseks esitab kasuliku mudeli omanik Patendiametile avaliku lihtlitsentsi registreerimise avalduse ja tasub riigilõivu. Avalduses peab sisalduma vähemalt:
1) registreeringu number;
2) leiutise nimetus;
3) kasuliku mudeli omaniku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku korral nimi;
4) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
5) avaliku lihtlitsentsi registreerimise sooviavaldus;
6) litsentsi kehtivusaeg;
7) litsentsitasu suurus või selle määramise kord, litsentsitasu tasumise tähtaeg ja soovi korral muud tasumise tingimused;
8) andmed tasutud riigilõivu kohta;
9) taotleja allkiri ja kuupäev.
(4) Avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldusele lisatakse volikiri, kui see esitatakse patendivoliniku kaudu.
(5) Kui avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi andmete kande ja avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes.
(6) Isik, kes soovib avalikku lihtlitsentsi, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi saamise avalduse ja tasub riigilõivu. Avalduses peab sisalduma vähemalt:
1) registreeringu number;
2) leiutise nimetus;
3) kasuliku mudeli omaniku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku korral nimi;
4) avaliku lihtlitsentsi saamise sooviavaldus;
5) litsentsisaaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
6) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui sooviavaldus esitatakse patendivoliniku kaudu;
7) kinnitus litsentsitasu suuruse ja muude tasumise tingimustega nõustumise kohta;
8) andmed tasutud riigilõivu kohta;
9) taotleja allkiri ja kuupäev.
(7) Avaliku lihtlitsentsi saamise avaldusele lisatakse volikiri, kui see esitatakse patendivoliniku kaudu.
(8) Kui avaliku lihtlitsentsi saamise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi andmise kohta litsentsisaaja andmete kande, avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes ja teatab kasuliku mudeli omanikule kirjalikult litsentsisaaja andmed. Litsentsisaaja andmete kande tegemist registrisse käsitatakse õiguslikult kasuliku mudeli omaniku ja litsentsisaaja vahel käesoleva paragrahvi 3. lõike punktide 6 ja 7 alusel kehtestatud tingimusi sisaldava litsentsilepingu sõlmimisena.
(9) Kasuliku mudeli omanik saab avaliku lihtlitsentsi kehtivust lõpetada või kehtivusaega lühendada enne registrisse kantud kehtivusaja lõppu vaid kõigi litsentsisaajate nõusolekul.
(10) Litsentsisaaja võib saadud avalikust lihtlitsentsist loobuda, teatades sellest Patendiametile ja kasuliku mudeli omanikule kirjalikult. Avalikust lihtlitsentsist saab loobuda tingimusel, et litsentsitasu on ettenähtud suuruses ja vastavalt tasumise tingimustele tasutud. Kui kasuliku mudeli omanik ei ole ühe kuu jooksul litsentsisaajalt teate saamisest arvates teavitanud Patendiametit võlgnevustest litsentsitasu tasumisel, teeb Patendiamet registrisse litsentsisaaja andmete kustutamise kande ja avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes.
(11) Avalik lihtlitsents kaotab kasuliku mudeli omaniku nõudel litsentsisaaja suhtes kehtivuse, kui litsentsisaaja ei tasu ettenähtud tähtajal või vastavalt muudele registrisse kantud tasumise tingimustele ettenähtud suuruses litsentsitasu.
(12) Leiutise kasutamise üldiseloomu olulise muutumise korral on kasuliku mudeli omanikul või litsentsisaajal õigus nõuda teiselt osapoolelt litsentsitasu suuruse või tasumise tingimuste muutmist.”;
50) paragrahvi 46 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga” sõnadega „andmetega tasutud riigilõivu kohta”;
51) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isik võib esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks, kui ta leiab, et:
1) registreeritud kasulik mudel ei vasta käesoleva seaduse §-des 5–9 sätestatule;
2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada, või
3) leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele.”;
52) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kasuliku mudeli autor või autori surma korral tema pärijad võivad aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 12 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.”;
53) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne registreerimistaotluse esitamist, võib esitada kohtusse avalduse varemkasutamisõiguse tunnistamiseks. Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluse korras.”;
54) paragrahvi 51 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 50 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 47 1. lõike kohaselt esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi registreeringu tühistamiseks. Ainuõiguse väidetavat rikkumist menetlev kohus võib väidetava rikkuja nõudel registreeringu tühistamise hagi menetlemise ajaks peatada kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumise hagi, väärteo või kuriteo menetlemise. Kohus võib peatamise tingimusena nõuda tagatist võimaliku kasuliku mudeli omanikule tekitatud kahju hüvitamiseks, kui registreering jääb jõusse.”;
55) paragrahvi 52 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse §-de 45–48 ning § 51 1., 2., 4. ja 5. lõike kohased hagid ja avaldused ning § 49 kohased kaebused alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.”;
56) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ja 3.”;
57) seadust täiendatakse §-ga 59 järgmises sõnastuses:
„§ 59. Üleminekusäte
Käesoleva seaduse §-s 211 sätestatut kohaldatakse ka kõigi nende enne § 211 jõustumist menetlusse võetud registreerimistaotluste suhtes, mille kohta ei ole § 211 jõustumise päevaks tehtud käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohast kasuliku mudeli registreerimise otsust või sama paragrahvi 5. lõike kohast registreerimistaotluse tagasilükkamise otsust.”
§ 2. Patendiseaduse muutmine
Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „leiutist puudutavat teavet” sõnadega „leiutise olemust avavat teavet”;
2) paragrahvi 11 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi” sõnadega „määratakse prioriteedinõude korral prioriteet”;
3) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad „võib prioriteedinõude esitamise korral määrata prioriteedi” sõnadega „määratakse prioriteedinõude korral prioriteet”;
4) paragrahvi 11 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11 lõiked 6 ja 61 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Prioriteedinõude korral määratakse prioriteet mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi. Mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud 12-kuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.
(61) Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile pärast käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud 12-kuulise tähtaja möödumist, määratakse prioriteedinõude korral prioriteet esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui:
1) prioriteedinõudele on lisatud selgitus nende põhjuste kohta, mis takistasid eelnimetatud tähtaja järgimist;
2) käesoleva lõike punkti 1 kohaselt esitatud põhjendused tõendavad, et tähtaega on eiratud tahtmatult;
3) patenditaotlus esitati kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud tähtaja möödumist.”;
6) paragrahvi 131 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ühisel esindajal on õigus sooritada kõiki patendikaitse alaseid toiminguid, kui ühisele esindajale antud volitusest ei tulene teisiti.”;
7) paragrahvi 25 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Patendiamet võib menetluse käigus patenditaotlejaga kooskõlastamata patenditaotluse dokumentides, välja arvatud leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja joonistel, parandada ilmseid vigu, kustutada ülearuseid andmeid ja teha redaktsioonilisi parandusi.”;
8) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kui patenditaotluse põhjal on esitatud kasuliku mudeli seaduse § 19 alusel kasuliku mudeli registreerimise taotlus.”;
10) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, võetakse riigilõivu tasumise aluseks esimesena esitatud andmed õiges summas tasutud riigilõivu kohta.”;
11) paragrahvi 41 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Leiutise autor või autori surma korral tema pärijad võivad aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.”;
13) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne patenditaotluse esitamist, võib esitada kohtusse avalduse varemkasutamisõiguse tunnistamiseks. Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluse korras.”;
14) paragrahvi 54 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 53 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses patendiomaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 49 4. lõike kohaselt esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Ainuõiguse väidetavat rikkumist menetlev kohus võib väidetava rikkuja nõudel patendi tühistamise hagi menetlemise ajaks peatada ainuõiguse rikkumise menetlemise. Kohus võib peatamise tingimusena nõuda tagatist võimaliku patendiomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks, kui patent jääb jõusse.”;
15) paragrahvi 55 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse §-de 47–49 ja 51 ning § 54 1.–3., 5. ja 6. lõike kohased hagid ja avaldused ning §-de 50 ja 52 kohased kaebused ja hagid alluvad Harju Maakohtule.”
§ 3. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmine
Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 2009, 4, 24) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registritoimiku paberkandjal originaaldokumente hoitakse Patendiametis ja nende väljaviimine Patendiameti ruumidest on keelatud. Registritoimiku paberkandjal originaaldokumentide võetust võib kriminaalmenetluse korral teha ainult dokumendi või allkirja ehtsuse kontrollimiseks. Kontrollitav dokument asendatakse võetuse ajaks koopiaga.”;
2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Salajasi andmeid hoitakse salajasena kuni nende avalikustamiseks loa saamiseni, hävitamiseni menetlusega seotud vajaduse möödumisel või esitajale tagastamiseni.”;
3) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registrit tuleb pidada selliselt, et oleks tagatud registriandmete terviklikkus, autentsus ja säilimine ning kaitse kõrvaliste isikute juurdepääsu ja omavolilise muutmise eest. Registrite kanded, sealhulgas muutmiskanded, peavad olema autoriseeritud.”;
5) seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:
㤠351. Patendiameti tasulised teenused
(1) Patendiamet teeb Euroopa patendivõrgustiku raames tasulisi patendi standardotsinguid ja eriotsinguid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsingute korra ja maksumuse määrad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõike 2 alusel kehtestatav standardotsingu maksumuse ülemmäär on 3000 eurot ja eriotsingu maksumuse ülemmäär 4000 eurot.”;
6) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Menetlus apellatsioonikomisjonis on kohustuslik kohtueelne menetlus.”;
7) paragrahvi 541 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Apellatsioonikomisjon ei tee lõplike seisukohtade esitamise ettepanekut enne ühe kuu möödumist menetlusosalistelt seisukohtade saamisest.”
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse (RT I, 04.07.2011, 8) § 167 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
(2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsi või sundlitsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
(3) Kasuliku mudeli ülemineku, litsentsi registreerimise, avaliku lihtlitsentsi andmise registreerimise või avaliku lihtlitsentsi saamise kohta kande tegemise eest registris tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
(4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
(5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
(6) Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.”
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
Ene Ergma
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter