Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1
RTL 2006, 5, 83
jõustumine 14.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Riigieelarve seaduse” § 4 lõike 9, § 8 lõike 4¹, § 23 lõike 1¹ ja § 32 lõike 1 ning „Täitemenetluse seadustiku” § 211 alusel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Riigieelarve kassaline teenindamine

  (1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa). Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamist välisabi sildfinantseerimiseks korraldab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond. Riigieelarve kassaliste piirmäärade seadmist ja ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmist korraldab Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa ja riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvara SAP (edaspidi SAP) vahendusel. Riigieelarve kassareservi vahendeid kasutatakse välisabi sildfinantseerimiseks käesoleva eeskirja peatükis 3¹ sätestatud korras. Riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksustele kohaldatakse käesolevat määrust vahendatavate välistoetuste ja nende kaas- ja omafinantseerimise vahendite väljamaksete tegemisel, kui see tuleneb nendega sõlmitud halduslepingust.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2¹) SAP käesoleva määruse tähenduses on 2013. aastal riigi SAP funktsionaalse versiooniuuenduse tulemusena kasutusele võetud SAP ERP (Enterprise resource planning system) 6.0 EHP (Enhancement package) 6 tarkvara, milles rakendatakse käesoleva määruse lisas 14¹ esitatud eelarveklassifikaatorit.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest toimuvad e-riigikassa sisemise arveldamisena ning riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni konto (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ja kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.

  (5) Riigiasutuse reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale:
  1) vastava õigusakti;
  2) § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise taotluse;
  3) § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise taotluse;
  4) § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotluse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud dokumentatsiooni seitse aastat.

§ 1¹.   Eelarveklassifikaator
[Kehtetu – RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 2.   E-riigikassa

  (1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel või neid teenindavatel finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse teenust osutavatel üksustel, valitsussektorisse kuuluvatel isikutel, riigi asutatud sihtasutustel ning riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksustel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi ning esitada ja saada teatiseid ja aruandeid.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (1¹) E-riigikassa süsteemi on võimalik makseid edastada ja saada teateid kontodel toimunud muutuste kohta ka sõnumipõhist andmevahetust kasutades. Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine fikseeritud tingimustel.
[RTL 2007, 87, 1464 - jõust. 24.11.2007]

  (2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakonto ehk tulukonto (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik avada määruse lisas 16 toodud liikides. Kõik liikumised kontodel toimuvad eurodes.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.

  (5) E-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses.

  (6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks täitmiseks.

  (7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale määruse lisas 1 toodud vormil volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassa teenuseid administreerima. Volikiri esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Volikirja allkirjastab asutuse juht. Kui volikirja kinnitab isik, kes ei ole asutuse juht, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale taotluse määruse lisas 12 toodud vormil elektrooniliselt või paberkandjal kahes eksemplaris. Taotluses on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ja asutuse määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes. Taotluse allkirjastab asutuse juht.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (8) E-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse alusel vastavate õiguste andmisest riigikassa poolt ning on kehtivad seni, kuni riigikassa vastavad õigused asutuse kirjaliku taotluse alusel lõpetab.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest e-kirja vahendusel või lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

1¹. peatükk EELARVEKLASSIFIKAATOR JA SELLE RAKENDAMINE 
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 2¹.   Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaatori alusel toimub eelarvestamine, finantsarvestuse korraldamine ja kassapõhiste piirmäärade seadmine.

  (2) Eelarveklassifikaator kehtestab ühtsed nõuded eelarvestamises ja finantsarvestuses kasutatavatele arvestusobjektidele.

  (3) Eelarveklassifikaator on toodud määruse lisas 14¹.

  (4) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel eelarveklassifikaatori kasutamise juhendi, mille võib ühendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” § 56 lõike 2 alusel avaldatava kontoplaani kasutamise juhendiga.

§ 2².   Üldpõhimõtted

  (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
  1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt esitatakse teave ülevaatlikult ja piisavaid finantsalaseid teadmisi omavale kasutajale üheselt mõistetavalt;
  2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt teabe esitamisel rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviise ning nende muutumisel luuakse seosed eelnevalt kasutatud arvestuspõhimõtete ja esitlusviisidega;
  3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt teave on selleks õigustatud isikutele korrapäraselt kättesaadav;
  4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt teave esitatakse neutraalselt ja usaldusväärselt;
  5) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt teave esitatakse detailsuseni, mille puhul teabe saamisest saadav kasu ületab teabe esitamiseks tehtavad kulutused;
  6) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt kulude, tulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte alusdokumendi õiguslikust vormist;
  7) vastutavuse põhimõte, mille kohaselt on asutusel ja isikul kohustus anda aru oma tegevusest, aktsepteerida vastutust selle eest ja avalikustada saavutatud tulemused.

  (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) kassapõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud raha liikumise hetkel ehk perioodil, millal raha laekub või välja makstakse;
  2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, nõuded, kohustused, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
  3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse ressursside kaudu tegevuste tekkepõhised tulud ja kulud.

§ 2³.   Arvestusobjektide liigitus

  (1) Arvestusobjektid kassapõhise arvestuse pidamiseks ja kassapõhiste piirmäärade seadmiseks on:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt.

  (2) Arvestusobjektid kassa- ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) organisatsioon;
  2) toetus;
  3) eelarveüksus;
  4) tegevusala.

  (3) Arvestusobjektid tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) tulu-/ kuluüksus;
  2) projekt;
  3) majanduslik sisu.

  (4) Arvestusobjektid tegevuspõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) programm;
  2) ressurss/kulukoht.

  (5) Arvestusobjektid, mida kasutatakse tekkepõhise arvestuse pidamiseks:
  1) tehingupartner;
  2) põhivara;
  3) rahavoo kood;
  4) allikas.

§ 2⁴.   Kassapõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Kassapõhise arvestuse alusel planeeritakse eelarvesse kõik tulud ja finantseerimistehingud, mis asutusele laekuvad ning kõik kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille eest asutus teostab makseid.

  (2) Arvestusobjektid „eelarve liik”, „eelarve konto” ja „eelarve objekt” moodustavad eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori. Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaator on toodud määruse lisas 15.

  (3) Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori alusel peetakse eelarvestamisel ja finantsarvestuses kassapõhist arvestust ning seatakse riigieelarves ja Vabariigi Valitsuse või ministri täiendavas liigenduses asutustele kassapõhised piirmäärad.

  (4) Eelarve liigi alusel liigendatakse riigieelarve vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele kassapõhiste piirmäärade seadmise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise põhimõtetele vastavalt.

  (5) Eelarve konto alusel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse eelarvele kassapõhised piirmäärad riigieelarve seaduses nõutud detailsuses.

  (6) Eelarve objekti alusel on võimalik pidada täiendavat arvestust lisaks eelarve liigi ja eelarve konto alusel liigendamisele ning seada eelarves vastavad kassapõhised piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul kui konkreetse aasta riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 alusel kinnitatavas liigenduses soovitakse kassapõhise eelarve sihtotstarvet täiendavalt määratleda lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole.

  (7) Eelarve objekti kasutatakse majandusliku sisu järgi investeeringute arvestuse pidamiseks ning tegevuskulude arvestuse pidamiseks juhul kui eelarve konto detailsuses ei ole eelarvestamise protsessis võimalik planeeritavaid kulusid määratleda.

  (8) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
  1) esimene ja teine koht näitavad lisas 15 toodud tähekombinatsioonina, kas tegu on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või ministri liigendusega või tehingupartneri koodiga;
  2) kolmas ja neljas koht näitavad objekti kasutajat lisas 15 toodud tähe- või numbrikombinatsioonina või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti;
  3) viies kuni kaheksas koht näitavad objekti järjekorranumbrit objektide järjestikusel numereerimisel tekkiva numbrikombinatsioonina või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti.

  (9) Tehingupartneri koode kasutatakse eelarve objektina kassapõhise eelarve ja selle täitmise aruande konsolideerimiseks.

  (10) Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori alusel liigendatud tulusid, kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid liigendatakse täiendavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid”, lisa 2 „Tehingupartneri koodid” ja lisa 3 „Tegevusalade koodid” kohaselt.

§ 2⁵.   Kassa- ja tekkepõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Organisatsiooni tasemete lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks kassapõhised piirmäärad.

  (2) Toetuste tasemete lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust. Toetuse kassapõhine piirmäär avatakse Rahandusministeeriumi poolt pärast toetuse saamise lepingu sõlmimist ja saadud toetuste arvestussüsteemi sisestamist.

  (3) Eelarveüksuste lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad. Asutusel on võimalus seada kassapõhised piirmäärad.

  (4) Tegevusala kasutatakse kassa- ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise Classification of the Functions of Government (edaspidi COFOG) klassifikaatori lõikes.

§ 2⁶.   Tekkepõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Tulu-/kuluüksuste lõikes peetakse tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad.

  (2) Projektide kohta peetakse arvestust tekkepõhiselt lähtuvalt asutuse vajadustest. Projektipõhine arvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Majanduslik sisu klassifitseeritakse tekkepõhise arvestuse pidamiseks vajaliku detailsusega rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid” alusel.

§ 2⁷.   Tegevuspõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Programme kasutatakse tegevuste või teenuste maksumuse arvestamiseks. Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel. Programmide arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Ressurss/kulukoht kirjeldab asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuse teostamiseks.

  (3) Tegevuspõhisele arvestusele üleminekul luuakse riigiasutuste tegevuste või teenuste vahel seos COFOG-i klassifikaatoriga.

§ 2⁸.   Arvestusobjektide kodeerimine ja haldamine

  (1) Arvestusobjektide kasutamiseks on ühtsed koodid (edaspidi kodeerimine). Koodid sisestatakse maksete teostamise ja arvestuse pidamise infosüsteemidesse ning muudetakse vastavalt vajadusele (edaspidi haldamine).

  (2) Rahandusministeerium kodeerib ja haldab järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt;
  4) organisatsioon;
  5) toetuse tase 1 „toetuse liik” ja tase 2 „organisatsioon”;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  5¹) [kehtetu - RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  6) projekti tase 1 „organisatsioon”;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  7) majanduslik sisu;
  8) tehingupartner;
  9) põhivara tase 1 "põhivara klass";
  10) rahavoo kood;
  11) programm tasemed 1 ja 2;
  12) ressurss/kulukoht tase 1 „ressursi liik” ja tase 2 „organisatsioon”;
  13) allikas;
  14) tegevusala.
  15) eelarveüksuse tase 1 „eelarveüksuse tunnus (E)” ja tase 2 „organisatsioon (asutuse tunnus)”;
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]
  16) tulu-/kuluüksuse tase 1 „tulu- /kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase 2 „organisatsioon (asutuse tunnus)”.
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

  (3) Asutus kodeerib ja haldab järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarveüksuse tase 3 „eelarveüksus – tase 1” ja tase 4 „eelarveüksus – tase 2”;
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]
  2) tulu-/kuluüksuse tase 4 „tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase 5 „tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase 6 „tulu-/kuluüksus – tase 3” ja tase 7 „tulu-/kuluüksus – tase 4”;
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]
  3) projekti tase 2 „projekt”;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  4) põhivara tase 2 "põhivara objekt";
  5) programm tasemed 3, 4 ja 5;
  6) ressurss/kulukoht tase 3 „ressurss/tegevus/kulukogum”;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  7) toetuse tase 3 „toetus”.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

2. peatükk RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS 

§ 3.   Riigieelarve tulude laekumine

  (1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades ja e-riigikassasse sisemise arveldamise korras. Asutuse laekumiste informatsioon kajastatakse e-riigikassa tulukontodel ja kulukontol.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number. Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse tulu kandjale teatavaks tegema.

  (2¹) Mittesihtotstarbeliste rahaliste annetuste riigieelarvesse kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbriks 2800081858.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

  (3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele, millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole 60 tööpäeva jooksul võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad teenustasud kokku ja sularahas tasutud summad.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3 nimetatud laekumisi ning need kas aktsepteerima, lisades maksekorraldusele vastava e-riigikassa kontonumbri või neist keelduma.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

§ 4.   Tulude riigieelarvesse kandmine

  (1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla 13 eurot, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.

  (3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise kuul tehtud tegelikke kulutusi.

  (4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.

  (5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse pärast eelarveaasta lõpetamist.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab «Metsaseaduse» § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva summa riigieelarvesse 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmisest arvates, kui rahandusminister ei otsusta Keskkonnaministeeriumi põhjendatud taotlusel lubada nimetatud tulu tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

§ 5.   Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine

  (1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja isiku otsuse või määruse numbri.

  (2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks vajalikud selgitused.

§ 6.   Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus

  (1) SAPi kasutavate asutuste riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, SAPi mittekasutavate asutuste tulude koondarvestust korraldab riigikassa.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed kasvavalt aasta algusest arvates.

  (5) Riigi Tugiteenuste Keskus esitab riigikassa aruannete ja SAPi aruannete alusel riigile laekunud tulude kohta koondaruande riigieelarve täitmise koondaruandes.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (6) Kui asutus kasutab SAPi, lisatakse tuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
  1) eelarveüksuse koodist;
  2) eelarve liigist;
  3) eelarve objektist, v.a välistoetuse korral;
  4) eelarve kontost ja raamatupidamiskontost;
  5) tegevusala koodist;
  6) toetuse koodist, kui laekumine on seotud välistoetuse saamisega.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

3. peatükk KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS 

§ 7.   Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord

  (1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (2) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (2¹) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määrusega nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord».
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (2²) Struktuuritoetuse väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” ja rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusega nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus riigikassale taotluse määruse lisas 2 toodud vormil. Riigikassa edastab taotluse panka kahe tööpäeva jooksul nõuetekohase dokumendi kättesaamisest arvates. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank kaardi asutuse nimetatud kaardi valdajale. Pank võib kaardi valdajaga sõlmida kaardi kasutamise kokkuleppe. Asutus vastutab oma ametnike tehtud kaarditehingute, sealhulgas kaardi varguse ajal tehtud tehingute, eest täies ulatuses ning tagab rahaliste vahendite olemasolu panga nõude täitmiseks. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest kohe kaardi väljastanud panka ja Rahandusministeeriumi.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (4) Kui jooksva aasta riigieelarve seaduses on ministeeriumile või tema valitsemisala asutusele nähtud ette vahendite saamine välistoetuse makseasutuselt või Maksu- ja Tolliametilt ning nende vahendite edasiandmine, on makseasutusel ning Maksu- ja Tolliametil lubatud teha makseid ministeeriumi määratud või õigusaktis nimetatud saajale.
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

  (5) Riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksustele avatakse e-riigikassa kulukonto algusega 120, millele seatakse väljamaksete piirmäär riigieelarves ettenähtud rakendusüksuse poolt vahendatavate välistoetuste riikliku kaas- ja omafinantseeringu vahendite ulatuses.
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

§ 7¹.   Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks taotluse esitamine

  (1) Asutustel on materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvaid vahendeid õigus kasutada iga-aastasest riigieelarve seadusest tulenevatel juhtudel, tingimustel ja korras.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise eelduseks on taotluse esitamine Rahandusministeeriumile.

  (3) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused Rahandusministeeriumile määruse lisas 13 toodud vormil elektrooniliselt pärast tulu, mida soovitakse kasutada, laekumist e-riigikassa tulukontole «Tulu riigivara müügist».
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Taotluses märgitakse:
  1) taotlust esitava asutuse nimi ja kuupäev;
  2) laekunud tulu andmed laekumiste lõikes: eelarve konto majandusliku sisu järgi, e-riigikassa konto, tulu saanud asutuse nimi, tulu laekumise kuupäev, laekunud tulu suurus eurodes, taotletav summa eurodes;
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) eelarve kulude andmed: asutuse registrikood, asutuse nimi, e-riigikassa konto, taotletava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, taotletava kulu liigendus eelarve liigi, eelarve konto ja eelarve objekti järgi ning taotletava kulu suurus eurodes.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja teeb vahendite kasutamise või sellest keeldumise otsuse 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad puudused, mis takistavad vahendite kasutamise või sellest keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest viivitamata taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5 tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 8.   Väljamaksete broneerimine

  (1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud väljamaksed ei tohi ületada päeva üldbroneeringut. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks vajalikke summasid ei broneerita.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu päevade ja valuutade lõikes hiljemalt kaks tööpäeva enne väljamaksete tegemist.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale e-posti teel prognoosi järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva kalendrikuu kahekümne kolmandal kuupäeval.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja Tolliamet riigikassale e-postiga broneeringu hiljemalt kaks tööpäeva enne tagastamisele kuuluvate summade väljamaksete tegemist (juhul, kui broneeringu esitamise päev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval).
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (5) Maksu- ja Tolliamet edastab tema poolt kogutavate edasikantavate maksude, tasude ja maksete edasikandmiseks broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

  (7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võib riigikassa küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud summade kohta.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

§ 9.   Riigieelarve klassifikaatori kood

  (1) Asutus, kes ei kasuta SAPi, märgib maksekorraldusele riigieelarve klassifikaatori koodi, mis koosneb:
  1) eelarveaasta numbrist;
  2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
  3) eelarve liigist;
  4) eelarve kontost;
  5) eelarve objektist.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) [ Kehtetu – RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse käesoleva määruse lisaga 15 kehtestatud eelarve kontot vähemalt kahekohalises detailsuses. Maksekorraldustel tuleb esitada vastava kulu detailsema liigenduse klassifikaator.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Riigi sihtasutused ei kasuta väljamakse tegemisel riigieelarve klassifikaatori koodi.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksused kasutavad riigieelarve klassifikaatori koodi vahendatavate välistoetuste ning nende kaas- ja omafinantseerimise vahendite väljamaksete tegemisel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tunnuse asemel kasutavad riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksused käesoleva määruse lisas 17 toodud tunnust.
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

  (6) Kui asutus kasutab SAPi, lisatakse kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
  1) eelarveüksuse koodist;
  2) eelarve liigist;
  3) eelarve objektist, v.a välistoetuste korral;
  4) eelarve kontost ja raamatupidamiskontost;
  5) tegevusala koodist;
  6) toetuse koodist, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 10.   Maksekorralduste liigid

  (1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
  1) siseriiklik maksekorraldus;
  2) koondmaksekorraldus;
  3) välismaksekorraldus;
  4) massmaksekorraldus;
  5) väärtpaberikorraldus;
  6) koondvälismaksekorraldus.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigis eurodes või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa selle konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev. Asutus, kes ei kasuta SAPi, lisab riigieelarve klassifikaatori koodi. Asutuste vahel tehakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekandeta sisemise arveldamisena. Sisemise arveldamise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse e-riigikassa konto number. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene kas eurodes või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa selle konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga tunnuskood ehk BIC), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja ning Eesti Panga kehtestatud maksebilansi kood. Asutus, kes ei kasuta SAPi, lisab riigieelarve klassifikaatori koodi. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (4¹) Koondvälismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili. e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.

  (6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav tekst.

§ 11.   Riigieelarvest väljamaksete teostamine

  (1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete tegemise õigsuse eest.

  (2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.

  (3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.

  (4) Maksetele, mille tähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale järgnev tööpäev.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel vastavalt riigikassa poolt kehtestatud tähtajaks. Tähtaegade kohta esitab riigikassa informatsiooni asutustele e-posti teel.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (6) E-riigikassasse sisestatud maksekorraldus läbib süsteemis järgmised kontrollid:
  1) maksekorralduse vormikohase täitmise kontroll;
  2) asutuse puhul, kes ei kasuta SAPi, riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll, riigi sihtasutuste puhul e-riigikassa tulukonto jäägi kontroll;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  3) et väljamakse miinimum suurus makse saajale pangaülekandena Eesti Vabariigi piires on 0,05 eurot ning välisriiki 1,90 eurot (väljamakse summa arvutatakse välisvaluutasse ümber Euroopa Keskpanga noteeritud päevakursi alusel).
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (7) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja tšekkidega arveldamine.

  (9) Riigikassal on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt, riigi sihtasutuselt ja aktsiaseltsilt üksnes vahendatavate välistoetuste ning nende kaas- ja omafinantseerimise vahendite väljamaksete tegemisel, tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt viseeritud raamatupidamisenõuetele vastavaid finantsdokumente või nende koopiaid.
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

  (10) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (11) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (12) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (13) Kui asutus kasutab SAPi, toimub riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll selles tarkvaras. Asutuse maksekorraldused saadetakse e-riigikassasse andmevahetuskihi X-tee kaudu. Asutusel ei ole lubatud e-riigikassas makseid lisada ega muuta, kuid neid on lubatud käesoleva määruse § 12 alusel annulleerida. Lisaks on lubatud e-riigikassas teha maksekorraldusi tulukontodel, mida kasutatakse laekumiste edasiandmiseks, sh makseasutustele, rakendusasutustele ja -üksustele ning programmioperaatoritele laekunud välistoetuste ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügist saadud vahendite edasiandmiseks, ning juhul, kui tulude üle peetakse arvestust eraldiseisvas põhitegevuse infosüsteemis.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 11¹.   Riigieelarvest väljamaksete teostamisega seotud kulude katmine

  (1) Kontsernikonto koosseisu kuuluvate Rahandusministeeriumi nimele avatud arvelduskontode avamisega, sulgemisega, hooldustasude ning maksekorralduste edastamisega seotud kulud kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest.

  (2) Akreditiivide kasutamisega, tšekkide ja pangakaartidega arveldamisega, välisarveldustega seotud järelpärimiste ja lisatasude ning pangalingi teenuste, autentimisega, makseterminalide kasutamisega ja andmete vahetusega seotud kulud kaetakse asutuse eelarvest ja riigi sihtasutuste puhul e-riigikassa tulukontol olevate rahaliste vahendite arvelt.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 12.   Maksekorralduste annulleerimine

  (1) Riigikassa poolt panka edastamata maksekorraldusi saab annulleerida e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (2) [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

§ 13.   Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine

  (1) Asutus, kes ei kasuta SAPi, esitab juba tehtud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks riigikassale e-riigikassa vahendusel uue maksekorralduse, põhjendades koodi muutmise vajadust. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muudetakse.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui see ei ole piisavalt põhjendatud.

  (3) Kui asutus kasutab SAPi, parandatakse vale riigieelarve klassifikaatori kood selles tarkvaras eelnevalt koostatud õiendi alusel. Õiendis põhjendatakse muudatuse vajalikkust, esitatakse varem kasutatud ja õige riigieelarve klassifikaatori kood koos summaga, mis on vaja ühelt klassifikaatori koodilt teisele tõsta ning lisatakse viide parandatavale dokumendile.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 14.   Kulude vähendamine

  (1) Asutusel, kes ei kasuta SAPi, on lubatud laekumisi kajastada asutuse e-riigikassa kulukontol kulude vähendusena tulusid kajastamata juhul, kui:
  1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult välja makstud vahendid;
  2) tagastatakse ettemaksed;
  3) laekumine on seotud riigivara müügiga riigivaraseaduse § 64 alusel;
  4) laekumine on seotud asutuse kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
  5) raha laekub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele lähetuskulude hüvitamiseks;
  6) raha laekub Sotsiaalkindlustusametilt töölepinguseaduse §-s 56 või 57 nimetatud pikendatud põhipuhkuste hüvitamiseks, töölepinguseaduse §-des 60, 63, 65 ja 135 nimetatud puhkuste hüvitamiseks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks;
  7) raha laekub ühelt riigiasutuselt teisele ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks;
  8) laekumine on seotud maksude tagastamisega;
  9) laekumine on seotud üürimisel või rentimisel rendileandjale laekuvate kommunaalkuludega.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest e-riigikassa vahendusel.

  (3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve klassifikaatori.

  (4) Asutus, kes kasutab SAPi, lähtub laekumistele riigieelarve klassifikaatori koodi lisamisel raamatupidamisega sarnastest arvestuspõhimõtetest.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 15.   Väärtpaberitega seotud toimingud

  Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas vormis volituse.

§ 16.   Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine

  (1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada elektrooniliselt digitaalallkirjaga või paberkandjal kahes eksemplaris:
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]
  1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
  2) määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
  3) määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
  4) määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
  5) määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil;
  6) määruse lisas 14 toodud koondvälismaksekorralduse vormil.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe eksemplari.

§ 17.   Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine

  Tulenevalt „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” § 9 punktist 2 kannavad Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” sätteid arvestades.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 18.   Edasiantavate maksude ülekandmine
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

  (1) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (2) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud keskkonnatasud ja pakendiaktsiis kantakse iga kuu 20. kuupäeval sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arvele tulu kogumise eest vastutavate riigiasutuste koostatud laekumiste suurust kinnitavate teatiste alusel. Riigiasutused koostavad teatised järgmiselt:
  1) Maksu- ja Tolliamet – pakendiaktsiisi, saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu kohta;
  2) Põllumajandusministeerium – kutselise kalapüügi tasu kohta;
  3) Keskkonnaministeerium – harrastuskalapüügi ja eripüügi tasu, jahipiirkonna kasutusõigusetasu ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitise kohta.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole eelmise kuu lõpuks laekunud hasartmängumaks kantakse üle 15 tööpäeva jooksul hasartmängumaksu seaduse alusel riigieelarves määratud edasiantava maksu saajale.
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

§ 19.   Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summad

  (1) [Kehtetu - RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Riigieelarvest enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamine toimub asutuste, kes õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid riigieelarve tulusid, algatusel.

  (3) Riigieelarvesse tasutud rahaliste annetuste tagastamist saab taotleda kuni kolm kuud pärast makse teostamist.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

§ 20.   Kulude arvestamine ja aruandluse korraldamine
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (1) SAPi kasutavate asutuste riigieelarve kulude kassapõhist koondarvestust korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, SAPi mittekasutavate asutuste koondarvestust korraldab riigikassa.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning § 20 lõikes 2 nimetatud kulud riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Riigi Tugiteenuste Keskus esitab riigikassa riigieelarve kassalise täitmise aruande ja SAPist saadud aruannete alusel riigieelarve täitmise koondaruande.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

3¹. peatükk VÄLISABI SILDFINANTSEERIMINE 
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20¹.   Välisabi sildfinantseerimise kasutamine

  (1) Kui välisabi laekub riigiasutusele eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist.

  (2) Välisabi sildfinantseerimist ei kasutata lähetuskulude hüvitamisena laekuva välisabi korral.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Kui riigiasutusele laekub eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena välisabi kaasrahastamiseks vahendeid, taotleb riigiasutus Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnalt nõusolekut nimetatud vahendite ulatuses kulude tegemiseks enne nende laekumist. Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna nõusolekul võib kulusid teha konkreetse aasta riigieelarves välisabi kaasrahastamiseks planeeritud vahendite ulatuses. Taotluse esitamisele, välisabi kaasrahastamiseks laekuvate vahendite ulatuses kulude tegemiseks enne nende laekumist ja kasutatud vahendite tagastamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-des 20², 20⁴, 20⁵, 20⁶ ning § 20³ lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

§ 20².   Välisabi sildfinantseerimise taotlemine

  (1) Välisabi sildfinantseerimiseks esitab taotleja igal eelarveaastal Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale põhjendatud taotluse konkreetsesse eelarveaastasse planeeritud välisabi kulude ulatuses.

  (2) Välisabi sildfinantseerimise taotleja (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) on riigiasutus, kes on välisabi saaja või vahendaja. Välisabi vahendaja on struktuuritoetuste korral Rahandusministeerium, üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” fondide korral Siseministeerium ja Kultuuriministeerium, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese koostöö programmide korral Siseministeerium, põllumajandus- ja kalandustoetuste korral Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide korral ministeeriumid, kes on nimetatud programmioperaatoriteks.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Kui taotleja on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, edastab taotluse Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub. Valitsemis- või haldusala asutuse taotlusele lisab ministeerium või Riigikantselei kooskõlastuse, mis kinnitab, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (4) Välisabi sildfinantseerimise taotlus peab sisaldama:
  1) välisabi sildfinantseerimise vajaduse põhjendust;
  2) välisabi andja nime;
  3) välisabi saamise alust (välisabi leping, rahastamisotsus vms);
  4) taotletavat summat;
  5) vahendite kasutamise perioodi;
  6) e-riigikassa selle konto numbrit, kust väljamakseid teha soovitakse, või SAPi kasutava välisabi saajast taotleja puhul selles tarkvaras registreeritud toetuse koodi;
  7) eeldatavat välisabi laekumise tähtaega;
  8) esmakordsel sildfinantseerimise taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames välisabi saamist tõendavaid dokumente;
  9) nõusolekut tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest;
  10) kinnitust, et taotletud välisabi sildfinantseerimise ulatuses ei ole välisabi laekumine kahtluse all.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 20³.   Välisabi sildfinantseerimise eelnõu ettevalmistamine

  (1) Välisabi sildfinantseerimise otsuse eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium. Otsuse eelnõus sätestatakse:
  1) välisabi sildfinantseerimise taotleja;
  2) välisabi sildfinantseerimise maht;
  3) vahendite kasutamise ja tagastamise tähtajad;
  4) vahendite tagastamise eest vastutaja;
  5) tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks taotleja või valitsemisala ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.

  (2) Välisabi sildfinantseerimine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse alusel.

  (3) Kui välisabi saajast taotleja kasutab SAPi, avab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond selles tarkvaras välisabi sildfinantseerimise. Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, avab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond välisabi sildfinantseerimise taotleja e-riigikassa kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu. Sildfinantseerimise avamisest teavitab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond taotlejat samal päeval.

  (4) Kui Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond keeldub välisabi sildfinantseerimise avamisest või avab sildfinantseerimise vahendid väiksemas summas, esitab ta selle kohta taotlejale põhjendatud selgituse.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 20⁴.   Välisabi sildfinantseerimise tagastamine vahendite laekumisel

  (1) Kui taotleja ei kasuta SAPi või kui taotlejaks on välisabi vahendaja, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima sildfinantseerimise katteks välisabi vahendite laekumisest ja sildfinantseerimise vajaduse lõppemisest e-posti teel 7 tööpäeva jooksul vahendite laekumisest arvates. Esitada tuleb informatsioon projekti kohta, e-riigikassa konto number, kuhu vahendid laekusid, ja laekunud summa.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Taotlejalt saadud info alusel vähendab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond 3 tööpäeva jooksul e-riigikassa kontole lisatud arvelduskrediidi limiiti laekumise võrra ning teavitab sellest taotlejat e-posti teel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) SAPi kasutavast välisabi saajast taotleja puhul loetakse välisabi sildfinantseerimise vahendid tagastatuks laekumise ulatuses, mis on registreeritud toetuse koodiga selles tarkvaras.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 20⁵.   Välisabi sildfinantseerimise vahendite arvelt väljamaksete tegemise tähtaeg

  (1) Välisabi sildfinantseerimise arvelt on õigus teha väljamakseid ainult välisabi sildfinantseerimise taotlemise eelarveaasta jooksul.

  (2) Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda e-posti teel informeerima kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägist eelarveaasta lõpu seisuga hiljemalt aasta eelviimaseks tööpäevaks. Esitada tuleb projekti nimi, e-riigikassa selle konto number, millele vahendeid taotleti, ja kasutamata summa.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (3) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond vähendab hiljemalt aasta viimasel tööpäeval e-riigikassa kontoga seotud arvelduskrediidi limiiti eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägi võrra ning informeerib sellest taotlejat e-posti teel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20⁶.   Välisabi sildfinantseerimise tagastamine kui vahendid ei laeku

  (1) Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, peab taotleja, juhul kui välisabi jääb osaliselt või täismahus tähtaegselt laekumata, korraldama kasutatud välisabi sildfinantseerimise vahendite tagastamise välisabi sildfinantseerimisega seotud kontole. Kui taotlejaks on SAPi kasutav välisabi saaja, peab taotleja välisabi sildfinantseerimise vahendite tagastamiseks tähtaegselt laekumata summa ulatuses välisabi sildfinantseerimise vahenditest välja makstud summad selles tarkvaras tagasi arvestama ning katma kulutused muudest eelarve liikidest.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Tähtaegselt tagastamata välisabi sildfinantseerimise summad võib Rahandusministeerium kinni pidada taotleja või ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub, eelarvelistest vahenditest.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

4. peatükk ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMISE KORD 

§ 21.   Ülekantav kulu

  Ülekantavad kulud on:
  1) kulud, mis on ülekantavad riigieelarve seaduse alusel;
  2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
  3) kuni 3% riigieelarves kindlaks määratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel;
  4) kulud, mis on ülekantavad erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 22.   Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks

  (1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari 10. tööpäevaks.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Taotlustes märgitakse:
  1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3 (SAPi kasutava asutuse korral organisatsiooni kood), ülekantava kulu liigendus eelarve liigi järgi, eelarve konto majandusliku sisu järgi ja eelarve objekti olemasolul eelarve objekt. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrreldavana eelmise aasta eelarve klassifikaatorite ja järgmisel aastal kasutatavate eelarve klassifikaatorite lõikes;
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]
  2) ülekantava kulu suurus eurodes eurosendi täpsusega;
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]
  3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise vajaduse ja suuruse kohta.

  (3) Järgmisesse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 65 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata käesoleva määruse:
  1) lisaga 15 kehtestatud eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaatori eelarve liigi 40 laekumiste arvelt tehtavatele kuludele;
  2) e-riigikassa tulukontodele laekunud vahenditele vastavuses käesoleva määruse lisaga 16.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud laekumiste arvelt tehtavad kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata jäänud summade ulatuses. Nende kulude ülekandmist ei pea taotlema ning vastavad kasutamata jäänud summad kantakse automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) [Kehtetu - RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

§ 23.   Kulu ülekandmise otsustamine

  (1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

  (3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile § 22 lõikes 1 toodud tähtajaks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Erandkorras võib rahandusminister kulu üle kanda ka § 22 lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Taotluse esitaja märgib taotluses selle tähtajaks esitamata jätmise põhjendused.
[RT I, 17.04.2012, 1 - jõust. 20.04.2012]

§ 24.   [Kehtetu - RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 11.02.2013, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013]

§ 25.   Muud ülekantavad vahendid
[RT I, 08.02.2013, 10 - jõust. 01.01.2013]

  Käesoleva määruse §-des 22 ja 23 sätestatut kohaldamata kuuluvad ülekandmisele järgmiste eraldamata või tagastamata vahendite jäägid:
  1) Vabariigi Valitsuse reserv;
  2) tulumaks;
  3) maamaks;
  4) hasartmängumaks;
  5) alkoholi- ja tubakaaktsiis;
  6) pakendiaktsiis;
  7) keskkonnatasude osa, mis vastavalt käesoleva määruse § 18 lõikele 6 kantakse riigiasutuste koostatud arvestuste alusel edasi sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arvele;
  8) sotsiaalmaks;
  9) töötuskindlustusmakse;
  10) kogumispension;
  11) saadud välistoetus;
  12) tagatis- ja väärtpaberikonto;
  13) riigi sihtasutuse e-riigikassa tulukonto.

§ 26.   Ülekantavate vahendite kasutamine

  (1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.
[RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

  (2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.   Rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 27¹.   Keskkonnatasude ülekandmine

  Enne 2011. aasta 1. aprilli alanud aruandeperioodide aruannetest tulenevalt Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu ülekandmisele kohaldatakse käesoleva määruse § 18 lõiget 6 enne 2011. aasta 1. juulit kehtinud redaktsioonis.
[RT I, 28.06.2011, 28 - jõust. 01.07.2011]

§ 27².   2012. aastal kasutatav eelarveklassifikaator
[Kehtetu RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 27³.   Määruse lisa 16 "E-riigikassa tulukontod" rakendamine
[Kehtetu RT I, 24.05.2013, 1 - jõust. 27.05.2013]

§ 27⁴.   Määruse lisa 14¹ „Eelarveklassifikaator” rakendamine

Määruse lisa 14¹„Eelarveklassifikaator” rakendavad kõikide arvestusobjektide lõikes asutused, mis on üle viidud Rahandusministeeriumi poolt standardiseeritud ühisele majandusarvestustarkvarale SAP. Ülejäänud asutused rakendavad määruse lisa 14¹ ”Eelarveklassifikaator” liigendust arvestusobjektide „eelarve liik”, „eelarve konto ja eelarve objekt” kohta.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 27⁵.   2012. aasta riigieelarve ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmise kord

  (1) 2012. aasta riigieelarve ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmiseks esitatakse taotlus 2012. aastal kasutatava eelarveklassifikaatori ja määruse lisas 15 esitatud klassifikaatori võrdlusena.

  (2) 2012. aastal kasutamata jäänud laekumiste riigilt ja riigiasutustelt, mis ei olnud seotud riigiväliselt organisatsioonilt saadud toetuste vahendamise või nende kaasfinantseerimisega või mis ei olnud ette nähtud arvestuslike kulude tegemiseks, ülekandmist võib taotleda nii toetuse andnud kui toetuse saanud riigiasutus.

§ 28.   Määruse jõustumine

  Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

Lisa 1 Volikiri

Lisa 2 Pangakaardi taotlus

Lisa 3 Administratiivne tunnus

Lisa 4 Maksekorralduse annulleerimise teatis

Lisa 5 Broneeringu teatis

Lisa 6 Siseriiklik maksekorraldus

Lisa 7 Koondmaksekorraldus

Lisa 8 Välismaksekorraldus

Lisa 9 Väärtpaberikorraldus

Lisa 10 [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 11 Taotlus kulude ülekandmiseks järgmisse eelarveaastasse

Lisa 12 Taotlus

Lisa 13 Taotlus materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks

Lisa 14 Koond-välismaksekorraldus

Lisa 14¹ Eelarveklassifikaator
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

Lisa 15 Eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaator
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

Lisa 16 E-riigikassa tulukontod
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]

Lisa 17 Rakendusüksuste järjetunnused
[RT I, 29.11.2013, 13 - jõust. 02.12.2013]