Teksti suurus:

Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused

Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused - sisukord
Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.01.2018, 6

Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused

Vastu võetud 27.12.2012 nr 59
RT I, 29.12.2012, 58
jõustumine 01.01.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.11.2016RT I, 29.11.2016, 101.01.2017
17.01.2018RT I, 31.01.2018, 103.02.2018

Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused.

 (2) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. a.

2. peatükk Pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid 

§ 2.  Töötamist tõendavad dokumendid

 (1) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse tööraamat.

 (2) Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.

 (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide puudumise korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga.

 (4) Palgaraamatu sissekannete alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töölevõtmise päevast kuni töö lõpetamise päevani. Kui palgaraamatus puudub sissekanne töö lõpetamise kohta, tehakse palgaraamatu alusel pensioniõiguslik staaž kindlaks töölevõtmise päevast kuni päevani, mille eest on makstud töötasu.

 (5) Ametiühingu liikmepilet võib olla pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta.

 (6) Töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 1. jaanuarist 1991. a lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Kui lepingusse ei ole märgitud tööperioodi, tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töö vastuvõtmise akti või muu dokumendiga, millest nähtub lepingu täitmisele kulunud tööperiood.

 (7) Pensioniõiguslikku staaži tõendavateks dokumentideks on avaliku teenistuse staaži tõendavad dokumendid.

§ 3.  Loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevust tõendavad dokumendid

 (1) Loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aega alates loometegevuse algusest tõendatakse loomeliidu juhatuse sekretariaadi või juhatuse tõendi või teatisega, millest nähtub loometegevuse algusaeg, loomeliidu liikmeks astumise aeg, samuti loomingulise tegevuse aeg. Nende loometöötajate pensioniõiguslikku staaži, kes ei olnud loomeliitude liikmed, kuid kuulusid kutseühingutesse, tõendatakse vastava kutseühingu poolt välja antud teatisega.

 (2) Loometegevuse aega alates 1. jaanuarist 1991. a tõendatakse teatisega, millest nähtub sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutseühingute liikmete poolt või eest.

§ 4.  Kaitseväe teenistusaega tõendavad dokumendid

  Teenistusaega Eesti Kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaega tõendatakse ühega järgmistest dokumentidest:
 1) kaitseväeteenistuse tunnistus;
 2) Kaitseväe teatis;
 3) Kaitseressursside Ameti teatis;
 4) Kaitseliidu peastaabi teatis;
 5) muu dokument, millest nähtub Eesti Kaitseväes teenimine või kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg;
 6) dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kanne teenistusaja kohta.

§ 5.  Siseministeeriumi süsteemi teenistusaega tõendavad dokumendid

  Teenistusaega Siseministeeriumi süsteemis tõendatakse dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kandega teenistusaja kohta või Siseministeeriumi või tema allasutuse teatisega.

§ 6.  Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega tõendavad dokumendid

 (1) Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega, kui isik suunati teenistusse Eestist, tõendatakse ühega järgmistest dokumentidest:
 1) sõjaväepilet;
 2) Kaitseressursside Ameti teatis;
 3) muu dokument, millest nähtub kohustuslikus sõjaväeteenistuses või asendusteenistuses teenimine;
 4) dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kanne kohustusliku sõjaväeteenistuse või asendusteenistuse kohta.

 (2) Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega, kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis, tõendatakse ühega lõikes 1 nimetatud dokumentidest ning dokumendiga, millest nähtub isiku elamine Eestis enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist.

§ 7.  Õpiaega tõendavad dokumendid

  Õpiaega kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu dokumendiga, milles on andmed õppeasutuse, õppevormi ja õppeaja kestuse kohta.

§ 8.  Diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aega tõendavad dokumendid

  Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aega tõendatakse järgmiste dokumentidega:
 1) diplomaadi abikaasa tööraamat;
 2) välisministri käskkiri või Välisministeeriumi muu dokument, millest nähtub diplomaadi nimi ja diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aeg;
 3) abielu tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.

§ 9.  Presidendi abikaasale presidendi ametivolituste aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamist tõendavad dokumendid

  Eesti Vabariigi presidendi mittetöötavale abikaasale presidendi ametivolituste aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamist tõendatakse järgmiste dokumentidega:
 1) presidendi abikaasa tööraamat;
 2) Vabariigi Presidendi Kantselei teatis presidendi ametivolituste aja kohta;
 3) abielu tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.

§ 10.  Invaliidi eest hoolitsemise aega tõendavad dokumendid

  I grupi invaliidi, lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aega tõendatakse järgmiste dokumentidega:
 1) invaliidsust tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemis;
[RT I, 29.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
 2) otsus hooldaja määramise kohta, kui hooldus oli vormistatud;
 3) eestkoste korral kohtumäärus eestkostja määramise kohta;
 4) omakäeline kinnitus, et isik on hoolitsenud I grupi invaliidi, lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest.

§ 11.  Väikelapse eest hoolitsemise aega tõendavad dokumendid

 (1) Ema, isa, vanema abikaasa, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja väikelapse eest hoolitsemise aega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tõendatakse järgmiste dokumentidega:
 1) lapse sündi tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 2) dokument, millest nähtub lapse 3-aastaseks saamine, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 3) vanema abikaasa korral abielu tõendav dokument või muu dokument, mis tõendab abielu lapse vanemaga, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 4) eestkoste korral kohtumäärus eestkostja määramise kohta;
 5) lapse tegeliku hooldaja korral dokument, millest nähtub lapse tegelik hooldamine;
 6) omakäeline kinnitus, et isik on hoolitsenud väikelapse eest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, nimetades kõik isikud, kes on väikelapse eest hoolitsenud.

 (2) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema või vanemate, vanema abikaasa, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui üks nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensionilisa taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

 (3) Lõikes 2 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:
 1) isik on surnud;
 2) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
 3) vanemalt on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;
 4) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

 (4) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka lõikes 2 sätestatud isiku kirjaliku nõusolekuta esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele:
 1) lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul – isiku surma tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 2) lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus;
 3) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta;
 4) lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

§ 12.  Töötu abiraha saamise või tööturukoolituses osalemise aega tõendav dokument

  Riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aega tõendatakse Eesti Töötukassa teatisega.

§ 13.  Kirikus töötamise aega tõendavad dokumendid

 (1) Töötamise aega kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis tõendatakse väljavõttega kirikuraamatust või teenistuskaardist, samuti muude dokumentide alusel välja antud teatisega.

 (2) Töötamise aega kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis alates 1. jaanuarist 1991. a tõendatakse Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.

§ 14.  Talus töötamise aega tõendavad dokumendid

 (1) Töötamise aega talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana, tõendatakse Riigi Statistika Keskbüroo poolt 1939. aastal koostatud talundilehega, majapidamisraamatuga, majaraamatuga, talundi põhiraamatuga, elanike nimekirjaga, maksuameti dokumendiga, rendilepinguga või muu dokumendiga, mida koos teiste dokumentidega saab kasutada talus töötamise tõendamisel.

 (2) Töötamise aega talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud, tõendatakse valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub:
 1) talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil;
 2) talu maksudest vabastamine Eesti NSV taluseaduse alusel;
 3) isiku talus töötamise periood.

§ 15.  Lapse kasvatamise aega tõendavad dokumendid

 (1) Üks vanematest, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem, kes on kasvatanud last vähemalt 8 aastat, esitab järgmised pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid:
[RT I, 31.01.2018, 1 - jõust. 03.02.2018]
 1) lapse sündi tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 2) lapsendamise korral lapsendamise akt, kui lapsendaja ei ole vanemana kantud lapsendatu sünnitunnistusele;
 3) vanema abikaasa korral abielu tõendav dokument või muu dokument, mis tõendab abielu lapse vanemaga, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 4) eestkoste korral kohtumäärus eestkostja määramise kohta;
 5) hoolduspere vanema korral dokument, millest nähtub hoolduspere vanemaks olemine;
[RT I, 31.01.2018, 1 - jõust. 03.02.2018]
 6) omakäeline kinnitus, et isik on kasvatanud last vähemalt 8 aastat, nimetades kõik isikud, kes on last vähemalt 8 aastat kasvatanud.

 (2) Lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema või vanemate, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanema kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui üks nimetatud isikutest ei anna teisele isikule kirjalikku nõusolekut lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
[RT I, 31.01.2018, 1 - jõust. 03.02.2018]

 (3) Lõikes 2 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:
 1) isik on surnud;
 2) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
 3) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;
 4) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

 (4) Lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka lõikes 2 sätestatud isiku kirjaliku nõusolekuta esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele:
 1) lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul – isiku surma tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
 2) lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
 3) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta;
 4) lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

§ 16.  Vabadusvõitluses osalemise aega tõendavad dokumendid

  Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aega tõendatakse dokumendiga, millest nähtub vabadusvõitluses osalemine või enese varjamine.

§ 17.  Füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise aja tõendamine

  Töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, tõendatakse Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.

§ 18.  Kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aja ja vabadusekaotuseta paranduslikel või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamise aja tõendamine

  Kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aega ja vabadusekaotuseta paranduslikel või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamise aega tõendatakse dokumendiga, millest nähtub nimetatud tingimustes töötamine.

§ 19.  Ajutise töövõimetuse aega tõendav dokument

  Aega, mil töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu, tõendatakse dokumendiga, millest nähtub ajutise töövõimetuse aeg.

§ 20.  Õigusvastaste repressioonide aega tõendavad dokumendid

 (1) Rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega tõendatakse järgmiste dokumentidega:
 1) rehabiliteerimistunnistus;
 2) muu dokument, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg.

 (2) Rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi arhiiviteatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse.

§ 21.  Sõjast põhjustatud repressioonide aega tõendavad dokumendid

 (1) Sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aega tõendatakse sõjaväepileti, punaarmeelase raamatu, Kaitseressursside Ameti või muu asutuse dokumendiga või arhiiviteatisega.

 (2) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aega alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni tõendatakse arhiiviteatisega.

§ 22.  Pensioniõiguslikku staaži tõendavad arhiiviteatised

  Pensioniõiguslikku staaži võib tõendada arhiiviteatisega.

§ 23.  Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide vorm

  Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud või haldusmenetluse seaduse §-s 24 sätestatud korras ametlikult kinnitatud ärakirjad. Sotsiaalkindlustusametisse jääva koopia võib kinnitada Sotsiaalkindlustusamet.

3. peatükk Nõuded pensioniõiguslikku staaži tõendavatele dokumentidele 

§ 24.  Dokumentide vastavus vorminõuetele

  Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse dokumentide alusel, mis on vormistatud dokumendi väljaandmise ajal kehtinud nõuete kohaselt.

§ 25.  Nõuded tööraamatu kannetele

 (1) Tööraamatu kanded peavad olema kooskõlas tööraamatu täitmise ajal kehtinud juhendiga tööraamatute pidamise korra kohta.

 (2) Kuni 13. detsembrini 1962. a märgiti tööraamatus üldine tööstaaž summeeritult, mitte üksikute tööperioodide kaupa. Pensioniõigusliku staaži tõendamisel arvestatakse sellist kannet ka juhul, kui ei ole nimetatud dokumenti, mille alusel kanne on tehtud; piisab märkusest, et kanne on tehtud dokumentide alusel.

 (3) Alates 14. detsembrist 1962. a märgitakse see osa summeeritud tööstaažist, mis on kantud tööraamatusse dokumentide alusel, järgnevates kannetes eri tööperioodide kaupa. Kannete puhul eri tööperioodide kohta peavad olema viited dokumendile, mille alusel kanded on tehtud.

 (4) Kui avaldaja esitab peale tööraamatu ka üksikuid dokumente töötamise aja kohta enne tööraamatu täitmist ja see periood on kantud tööraamatusse summeeritult, tuleb kogu summeeritud tööstaaž tõendada dokumentidega, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.

 (5) Lõikes 4 sätestatud nõue ei kehti, kui avaldaja esitab dokumendid õppimise või sõjaväeteenistuse kohta.

4. peatükk Pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused 

§ 26.  Erisused pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamisel

 (1) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta, kuid ei ole märgitud kuud ja kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava aasta 1. juuli.

 (2) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta ja kuu, kuid ei ole märgitud kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava kuu 15. kuupäev.

 (3) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavast dokumendist nähtub, et isik töötas juhutöölisena, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegelikult töötatud päevade arv. Töötatud kuude arvestamiseks jagatakse töötatud päevade arv järgmise koefitsiendiga:
 1) kuni 31. detsembrini 1965. a töötatud perioodil 25,6;
 2) alates 1. jaanuarist 1966. a kuni 31. maini 1967. a töötatud perioodil 25,4;
 3) alates 1. juunist 1967. a töötatud perioodil 21,2.

 (4) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult töötasu saamise kuud, kuid ei ole märgitud tööperioodi pikkust, arvestatakse selle dokumendi alusel pensioniõiguslikku staaži järgmiselt:
 1) kui on märgitud andmed töötasu maksmise kohta üksteisele järgnenud kuudel, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemik selle perioodi esimese kuu 15. kuupäevast kuni perioodi viimase kuu 15. kuupäevani;
 2) kui on märgitud andmed töötasu maksmise kohta üksikute kuude eest, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka iga kuu eest 15 päeva.

§ 27.  Pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korral

 (1) Töölise või teenistujana kolhoosis töötamise aeg, kui isik oli tööle vormistatud ja töölt vabastatud juhatuse korraldusega, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates tööle vormistamise päevast kuni töölt vabastamise päevani.

 (2) Kolhoosiliikmena kolhoosis töötamise aeg, kui isik oli vormistatud kolhoosiliikmeks üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse korraldusega, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates tööle vormistamise päevast kuni töölt vabastamise päevani, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul.

 (3) Kolhoosiliikme pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata aastaid, kui dokumentidest nähtub, et kolhoosiliige ei võtnud nendel aastatel tööst osa mõjuvate põhjusteta.

 (4) Kolhoosipere liikmena kolhoosis töötamise aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka dokumentidest nähtuva kolhoosis tegelikult töötatud perioodi ulatuses.

5. peatükk Pensioniõigusliku staaži tõendamine tunnistajate ütluste alusel 

§ 28.  Pensioniõigusliku staaži tõendamine tunnistajate ütluste alusel

 (1) Tunnistajate ütluste alusel on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend.

 (2) Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel.

6. peatükk Pensioniõigusliku staaži tõendamine kohtu korras 

§ 29.  Pensioniõigusliku staaži tõendamine kohtu korras

  Pensionitaotlejal on õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Endise NSV Liidu territooriumil omandatud pensioniõigusliku staaži tõendamine

  Endise NSV Liidu territooriumil kuni 1. jaanuarini 1991. a omandatud pensioniõiguslikku staaži tõendatakse käesoleva määrusega kehtestatud dokumentide alusel.

§ 31.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a.