Teksti suurus:

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2019
Avaldamismärge:RT I, 29.11.2017, 6

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1

Vastu võetud 30.12.2002 nr 78
RTL 2003, 5, 48
jõustumine 01.02.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.05.2004RTL 2004, 64, 105624.05.2004
03.12.2013RT I, 06.12.2013, 201.01.2014
10.12.2015RT I, 19.12.2015, 101.01.2016
17.11.2017RT I, 29.11.2017, 502.12.2017

Määrus kehtestatakse “Jäätmeseaduse” § 29 lõike 4 punkti 16 ning “Veeseaduse” § 121 lõike 3 ja 261 lõike 2 alusel.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimeste tervisele.

  (2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata teadus- ja arendustegevusele, kui on tagatud pinna- ja põhjavee, taimede, loomade ja inimeste tervise kaitse.
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

§ 2.   Reoveesete

  (1) Reoveesete (edaspidi sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu.

  (2) Vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punktile 1 käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäätmeid.

  (3) Käesoleva määruse mõistes tähendab sete lisas 1 nimetatud, valdavalt biolagunevast materjalist koosnevaid tavajäätmeid.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 3.   Töödeldud ehk stabiliseeritud sete

  (1) Sete on töödeldud ehk stabiliseeritud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe nimetatud toimingu abil:
  1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine;
  2) keemiline või termiline töötlemine;
  3) settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimine punktides 1–2 loetlemata viisidel.

  (2) Sette aeroobne stabiliseerimine on käesoleva määruse tähenduses orgaanilise aine lagundamine hapnikurikkas keskkonnas, sealhulgas kompostimine.

  (3) Sette kompostimine käesoleva määruse tähenduses on sette aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil, mille soodustamiseks sete segatakse puukoore, saepuru, põhu, turba või muu tugimaterjaliga.

  (4) Sette anaeroobne stabiliseerimine käesoleva määruse tähenduses on orgaanilise aine lagundamine hapnikuvabas keskkonnas, mesofiilses (30–45 °C) või termofiilses (45–75 °C) temperatuurivahemikus, mille tulemusena saadakse biogaas ja kääritusjääk.

  (5) Sette stabiliseerimine algab siis, kui sete on võetud välja reovee puhastusprotsessist, kusjuures tuleb arvestada, et sete ei ole stabiliseeritud, kui settes on vähendatud vaid veesisaldust.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 31.   Nõuded sette stabiliseerimise kohta

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on sete stabiliseeritud, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) hapnikutarve on alla 10 mg O2/g KA1 96-tunnise mõõtmisperioodi järel;
  2) orgaanilise aine sisaldus on vähenenud vähemalt 38% võrra;
  3) põletuskao ja kuivaine suhe OA2/KA on alla 0,6;
  4) lenduvate rasvhapete kontsentratsioon on alla 0,43 g KHT3/g OA
  5) biogaasi jääkpotentsiaal on alla 0,25 l/g OA.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud näitaja ei kohaldu lubjaga rikastamise korral.

  (3) Näitaja sette stabiilsuse hindamiseks tuleb valida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–5 hulgast vastavalt stabiliseerimisprotsessi iseloomule.

  (4) Kompostimise kestus peab sõltuvalt kompostitava materjali temperatuurist olema:
  1) kompostimisel aunades temperatuuril ≥55 °C vähemalt 10 ööpäeva;
  2) kompostimisel aunades temperatuuril ≥65 °C vähemalt 3 ööpäeva;
  3) kompostimisel reaktoris temperatuuril ≥60 °C vähemalt 3 ööpäeva.

  (5) Aunades kompostimisel tuleb kompostitav materjal regulaarselt mehaaniliselt läbi segada.

  (6) Anaeroobse stabiliseerimise kääritusjääk tuleb vajaduse korral suunata järelvalmimisele.

  (7) Järelvalmimine on käesoleva määruse tähenduses bioloogiline, keemiline või termiline protsess, mille tulemusena sete lõplikult stabiliseeritakse või hügieniseeritakse.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 4.   Töötlemata sete
[Kehtetu RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 5.   Sette kasutamine

  Sette kasutamine selle määruse tähenduses on sette maapinnale laotamine või pinnasesse viimine.

§ 6.   Sette kasutamine põllumajanduses

  Sette põllumajanduses kasutamine käesoleva määruse tähenduses on sette kasutamine põllumajandusmaal, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks ja lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 7.   Sette kasutamine haljastuses

  Sette haljastuses kasutamine on selle määruse tähenduses sette kasutamine kõrg- või madalhaljastuse rajamiseks või selle parandamiseks haljasaladel ja haljasvööndites.

§ 8.   Sette kasutamine rekultiveerimisel

  Sette rekultiveerimisel kasutamine selle määruse tähenduses on sette kasutamine maavara kaevandamisega rikutud maa-ala või mõnel teisel viisil rikutud maa-ala korrastamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügilate katmiseks.

§ 9.   Jäätmeloa omamise kohustus
[Kehtetu RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

2. peatükk SETTE KASUTAMINE 

§ 10.   Sette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel

  (1) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud kasutada setet:
  1) milles vähemalt ühe raskmetalli sisaldus ületab selle paragrahvi lõikes 2 esitatud piirväärtuse;
  2) mis eraldatakse reoveest, kus ohtlike ainete sisaldus ületab kalendriaasta jooksul keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” (RTL 2003, 110, 1736) nõudeid, v.a selle paragrahvi lõikes 2 loetletud raskmetallide osas.

  (2) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutatava sette raskmetallide sisalduse piirväärtus on:

Raskmetall Piirväärtus

mg/sette KA kg kohta

Kaadmium
20,0
Vask
1000,0
Nikkel
300,0
Plii
750,0
Tsink
2500,0
Elavhõbe
16,0
Kroom
1000

  (3) Sette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud maa-aladel:
  1) kus ühe või mitme raskmetalli sisaldus mullas ületab järgmisi piirväärtusi:

Raskmetall Piirväärtus

mg/mulla KA kg kohta

Kaadmium
3,0
Vask
50,0
Nikkel
50,0
Plii
100,0
Tsink
300,0
Elavhõbe
1,5
Kroom
100,0

  2) kus mulla pH ≤ 5;
3) mis on liigniisked või üleujutatavad;
 4) mis on külmunud või lumega kaetud.

  (4) Maa-aladel, kus mulla pH > 5 ja ≤ 6, võib põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada ainult lubjaga stabiliseeritud setet.

  (5) Põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel sette kasutamisel mulda viidav kümne aasta keskmine raskmetallikogus hektari kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

Raskmetall Piirväärtus

kg/ha kohta

Kaadmium
0,15
Vask
12,0
Nikkel
3,0
Plii
15,0
Tsink
30,0
Elavhõbe
0,1
Kroom
4,5

[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

§ 11.   Töötlemata sette kasutamise nõuded
[Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 111.   Sette haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel kasutamise täiendavad nõuded

  (1) Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tohib kasutada ainult stabiliseeritud või stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet.

  (2) Maa peale laotatud stabiliseeritud sete tuleb viia mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust.

  (3) Sette kasutamise tingimused prügila sulgemisel määratakse prügila sulgemise projektis.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 12.   Põllumajanduses, välja arvatud lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine, sette kasutamise täiendavad nõuded
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (1) Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on sette kasutamine keelatud.

  (2) Maal, kuhu on laotatud setet, ei tohi:
  1) aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks;
  2) kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.

  (3) Põllumajanduses, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine välja arvatud, tohib kasutada ainult stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (4) [Kehtetu - RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

  (5) Sette hügieniseerimine on käesoleva määruse tähenduses bioloogiline, keemiline või termiline protsess, mille tulemusena settes sisalduvate haigusttekitavate patogeenide sisaldus settes vastab järgmistele tingimustele:
  1) Esherichia coli alla 1000 PMÜ4 ühe grammi töödeldud sette märgkaalu kohta;
  2) mitte üle 1 helmintide muna 10 grammi töödeldud sette märgkaalu kohta.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

3. peatükk SETTE KASUTAMISE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE, ANDMETE EDASTAMINE JA SÄILITAMINE 

§ 13.   Sette kasutaja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel

  (1) Sette kasutaja on kohustatud:
  1) pidama sette kasutamise kohta päevikut või kandma andmed põlluraamatusse;
  2) esitama sette kasutamiseks andjale kirjalikult oma nime, elu- või tegevuskoha aadressi, isikukoodi või äriregistri koodi ja andmed sette kasutamise kohta;
  3) säilitama sette kasutamise kohta peetud päevikut kümme aastat.

  (2) Päevikusse või põlluraamatusse peab sette kasutaja hiljemalt kolme päeva jooksul arvates sette kasutamisest kandma järgmised andmed:
  1) sette kasutamise aeg;
  2) sette kasutamise koht;
  3) põllumajanduses, haljastusel või rekultiveerimisel kasutatud sette kogus maa-ala hektari kohta;
  4) sette analüüsiandmed;
  5) mulla analüüsiandmed sette kasutamise kohas.

§ 14.   Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel

  (1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud:
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]
  1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
  2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed paberkandjal või elektrooniliselt;
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]
  3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud analüüsiandmed;
  4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme aastat.

  (2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
  1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
  2) settetöötlusviis;
  3) sette analüüsitulemused vastavalt käesoleva määruse § 15 lõigetele 3 ja 4;
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]
  4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi haldusüksuste klassifikaatori järgi);
  5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

4. peatükk SETTE- JA MULLAPROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMINE 

§ 15.   Setteproovide võtmine ja analüüsimine

  (1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.

  (2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30 «Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.

  (21) Käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimiseks võetavad setteproovid peab võtma veeseaduse tähenduses reoveesette valdkonnas atesteeritud isik ning proove peab analüüsima reoveesette valdkonnas vastavate näitajate analüüsimiseks akrediteeritud labor.
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

  (3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist määratakse sette pH; raskmetallide nagu kaadmiumi-, vase-, nikli-, plii-, tsingi-, elavhõbeda- ja kroomisisaldus; kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning stabiliseerituse näitaja vastavalt käesoleva määruse § 31 lõikele 1.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatele tuleb enne sette põllumajanduses kasutamiseks andmist määrata Esherichia coli ja helmintide munade arv.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 16.   Setteproovide võtmise sagedus

  (1) Settest võetavate keskmistatud proovide arv on sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud jõudlusest ja reoveepuhasti ekspluatatsioonis olemise ajast järgmine:

Reoveepuhasti jõudlus, ie

Proovide arv aastas

  esimesel aastal pärast kasutusele võtmist

järgmistel aastatel pärast kasutusele võtmist
>100 000 ≥12 ≥4
10 000 – 100 000 ≥6 ≥3
2000 – 10 000 ≥4 ≥2
2000 ≥2 1

[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

  (2) Kui sellise reoveepuhasti, mille jõudlus on alla 100 000 ie, sette sisaldus ei ületa kalendriaasta jooksul § 10 lõikes 2 esitatud piirväärtusi, võib raskmetallide sisalduse analüüse teha kolme aasta tagant, v.a juhul, kui ühiskanalisatsiooniga ühineb ettevõte, mille reovesi võib raskmetalle sisaldada.
[RTL 2004, 64, 1056 - jõust. 24.05.2004]

§ 17.   Mullaproovide võtmine ja analüüsimine sette põllumajanduses kasutamiseks

  (1) Sette põllumajanduses kasutaja peab tagama sette kasutamiskohas mullaproovide võtmise ning pH ja raskmetallisisalduse määramise vegetatsiooniperioodi lõpus enne sette kasutamist ning kasutamise järel iga viie aasta tagant.

  (11) Kui raskmetallide sisaldus kasutatavas settes on väiksem käesoleva määruse § 10 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirväärtustest, peab sette põllumajanduses kasutaja tagama sette kasutamiskohas mullaproovide võtmise ja raskmetallisisalduse määramise vegetatsiooniperioodi lõpus enne sette kasutamist ning üks kord ühe aasta jooksul pärast sette kasutamist.
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

  (12) Kui kasvõi ühe raskmetalli sisaldus on pärast sette kasutamist mullast võetavas proovis vähemalt 15% suurem kui vegetatsiooniperioodi lõpus enne sette kasutamist võetavas proovis, kohaldub selle näitaja määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovivõtu sagedus.
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

  (2) Proovivõtukoha valikul arvestatakse haritava maa suurust, maaviljeluse eesmärki, mullastikku omadusi, mulla lõimist ja niiskust.

  (3) Mullaproov võetakse keskmistatud proovina, mis koosneb 10–20 ühesuurusest 25 cm sügavuselt võetud üksikproovist. Kui mullakiht on õhem, võib üksikproovid võtta madalamalt, kuid mitte vähem kui 10 cm sügavuselt.

  (4) Üksikproov võetakse 3–5 hektari samal eesmärgil viljeldava maa kohta võimalikult ühesuguse lõimise (liiv, saviliiv, liivsavi, savi, turvas) ja niiskusastmega mullast.

  (5) Mullaproovi võtmisel liigutakse Z, S või U-kujuliselt.

  (6) Üksikproovid võetakse veeseaduse § 121 lõike 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditega.
[RT I, 29.11.2017, 5 - jõust. 02.12.2017]

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 19.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.   Määruse rakendamine

  Haljastuses ja rekultiveerimisel tohib kasutada töötlemata setet kuni 31.12.2014 ning maa peale laotatud töötlemata sete tuleb viia mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Töötlemata setteks loetakse setet, mis ei ole stabiliseeritud või hügieniseeritud.
[RT I, 06.12.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]


1KA – kuivaine.

2OA – orgaaniline aine (väljendatakse põletuskao kaudu).

3KHT – keemiline hapnikutarve.

4PMÜ – pesa moodustav ühik.

Lisa Reoveesette jäätmekoodide loend
[RT I, 19.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json