Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused

Vastu võetud 05.05.2015 nr 40
RT I, 06.05.2015, 11
jõustumine 09.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ja tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine” tulemuste saavutamiseks.

  (2) Toetust antakse kooskõlas „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” eesmärkidega.

  (3) Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetust antakse soojusmajanduse arengukava koostamiseks või kaasajastamiseks, mis aitab kaasa kohaliku soojusmajanduse efektiivsemale planeerimisele.

  (2) Soojusmajanduse arengukava käesoleva määruse tähenduses on käesoleva määruse §-s 10 nimetatud nõuetele vastav ning kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) volikogu poolt kinnitatav kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil soojusmajanduse arengusuundi määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav planeerimisdokument.

  (3) Toetuse andmise eesmärk on soojusmajanduse arengukava alusel eelduste loomine energia lõpptarbimise vähendamiseks, sealhulgas soojusenergia efektiivsema tootmise ja edastuse arvelt.

  (4) Toetuse oodatavaks tulemuseks on 200 kinnitatud kaasaegset soojusmajanduse arengukava, mille elluviimine aitab kulutõhusamate kütteallikate kasutuselevõtu kaudu kaasa energia tõhusamale tootmisele, jaotamisele ja tarbimisele.

§ 3.   Meetme rakendusüksus ja -asutus

  (1) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 4.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse. Toetust antakse järgmistele kohaliku omavalitsuse tegevustele:
  1) kaugkütte võrgupiirkonna (edaspidi võrgupiirkond) soojusmajanduse arengukava koostamine;
  2) võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava kaasajastamine, mis tähendab juba kinnitatud soojusmajanduse arengukava kooskõlla viimist käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust toetatakse, kui võrgupiirkonna soojuse tootmise aastane maht oli taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal väiksem kui 50 000 MWh.

  (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 6.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil või kuni 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (3) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud osakaalule ja taotluse rahuldamise otsusele.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014. a kuni 31. detsember 2023. a.
[RT I, 29.11.2017, 8 - jõust. 02.12.2017]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamisega olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 18 kuud.

  (4) Toetuse saaja poolt esitatud taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei muutu.

§ 8.   Toetuse osakaal ja summa

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 90%.

  (2) Toetuse maksimaalne summa ühele projektile on 5000 eurot.

  (3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata ja olema vähemalt 10%.

  (4) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded projektile, taotlejale ja taotlusele 

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

  (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui register ei tööta, esitab taotleja taotluse rakendusüksusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected].

  (4) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse taotluse esitamisel registri andmeväljadest. Juhul kui register ei tööta, esitab taotleja taotluse rakendusüksuse poolt kinnitatud ja rakendusüksuse veebilehel avalikustatud taotlusvormil.

  (5) Rakendusüksus peatab või lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui esitatud taotluste rahaline maht saab võrdseks või ületab meetme tegevuse eelarvet.

§ 10.   Nõuded soojusmajanduse arengukavale

  (1) Soojusmajanduse arengukava võib olla koostatud ühe või mitme võrgupiirkonna kohta. Soojusmajanduse arengukava koostatakse vähemalt kümneks aastaks.

  (2) Soojusmajanduse arengukava lahutamatuks osaks olev võrgupiirkonna arenguperspektiivide analüüs peab muuhulgas ammendavalt käsitlema vähemalt alljärgnevaid teemasid:
  1) piirkonna iseloomustus, pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil;
  2) katlamajade, kaugküttevõrkude ja soojussõlmede tehniline seisund ja iseloomulikud näitajad (soojuskoormuse suhe võrgu pikkusesse kW/m; tarbimise suhe võrgu pikkusesse kWh/m, kaugküttevõrgu kadu %);
  3) soojustarbijad, sealhulgas tarbimise hetkeolukord ja perspektiivsed soojuskoormused;
  4) soojuse hind ja tarbijate maksevõime;
  5) soojusvarustuse arengu võimalused, tehniline teostatavus senise soojusvarustuse skeemi säilimisel ning alternatiivsete soojusvarustuste lahenduste analüüs, kus tuleb käsitleda erinevate energiaallikate kasutamise võimalusi, kaugküttevõrgu arengut (sealhulgas võrguosade asendamine lokaalküttega) ning kaugküttelt lokaalkütte lahendusele üleminekut;
  6) soojusvarustuse võimaluste pikaajaline majanduslik tasuvus;
  7) soovituslik tegevuskava.

  (3) Soojusmajanduse arengukava peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võrgupiirkonna arenguperspektiivide analüüsil põhinevat soovitust, kas ja millisel viisil on kõige otstarbekam asjakohases võrgupiirkonnas jätkata kaugkütte arendamist või on otstarbekas piirkonna arendamisel üle minna kas osaliselt või täielikult lokaalkütte lahendustele.

  (4) Soojusmajanduse arengukava koostatakse koostöös võrgupiirkonna soojusettevõtjaga.

  (5) Enne KOVi volikogu poolt soojusmajanduse arengukava kinnitamist, kinnitab selle sisu tehnilise osa 8. taseme volitatud soojusenergeetikainsener või sellele vastavat taset omav isik.

§ 11.   Taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused

  (1) Toetust võib taotleda kohalik omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumil oleva võrgupiirkonna kohta soojusmajanduse arengukava kinnitatakse.

  (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Vastavalt taotluse menetlemise määruse § 3 lõikele 2 peab omafinantseering olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peab KOV taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.

  (4) Taotleja peab täitma struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetatavale tegevusele;
  2) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
  3) projekti tulemus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud meetme tulemuse saavutamisse.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblike ja mitteabikõlblike kulusid;
  2) käesoleva määruse § 8 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
  3) võrgupiirkonna või võrgupiirkondade lühiülevaade ning selgitav kaardimaterjal;
  4) soojusmajanduse arengukava koostamiseks esitatud võrdlevad hinnapakkumised või sõlmitud lepingud, sealhulgas hanke läbiviimist tõendavad dokumendid;
  5) taotleja nõusolek teabe ja dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta taotluses toodud e-posti aadressi vahendusel;
  6) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  7) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus menetleb taotlusi nende esitamise järjekorras.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 14.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

  (2) Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuded.

  (3) Taotlus tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust.

  (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 15.   Projekti valikukriteeriumid

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti puhul hinnatakse projekti vastavust järgmistele valikukriteeriumitele:
  1) projekti panus eelduste loomiseks energia lõpptarbimise vähendamiseks ja soojusvarustussüsteemi efektiivsuse suurendamiseks;
  2) projekti planeeritud eelarve mõistlikkus;
  3) projekti jätkusuutlikkus ja kavandatavate tegevuste põhjendatus;
  4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia.

  (2) Hindamisel hinnatakse, kas projekt vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele või ei vasta.

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Rahuldatakse ainult need taotlused, milles esitatud projekt vastab kõikidele käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse toetuse kasutamise tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule toetuse maksmise tingimused ja maksetaotluse esitamise eeldatav tähtaeg. Osalise rahuldamise otsuse tegemine ei ole lubatav.

  (3) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatud juhtudele ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuse eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

  (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt struktuuritoetuse registri kaudu või kui register ei tööta, siis taotluses märgitud elektronposti aadressil kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (7) Osalise rahuldamise otsuse tegemine ei ole lubatav.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste lõpetamiseni.

  (3) Kui taotluse rahuldamise otsuses muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja muude toetuse andmist reguleerivate õigusaktidega.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (6) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ning § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

5. peatükk Aruande esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 18.   Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. Lõpparuandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Toetuse saaja täiendab lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel.

  (2) Projekti lõpparuande vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab selle oma veebilehel.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande rakendusüksusele võimalusel struktuuritoetuse registri vahendusel või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

  (4) Rakendusüksus kinnitab või lükkab lõpparuande tagasi hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates aruande registreerimisest.

  (5) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi);
  2) teostatud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste täitmine, tulemusindikaatorid;
  3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

  (6) Lõpparuandega koos esitatakse KOVi volikogu poolt kinnitatud soojusmajanduse arengukava.

§ 19.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28, ühendmääruse §-dest 13 ja 14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkt 1 alusel pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või elektrooniliselt aadressile [email protected] korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil. Maksetaotlus esitatakse koos lõpparuande ja KOVi volikogu poolt kinnitatud soojusmajanduse arengukavaga.

  (4) Enne lõpparuande kinnitamist kontrollib rakendusüksus, kas:
  1) soojusmajanduse arengukava on KOVi volikogu poolt kinnitatud;
  2) soojusmajanduse arengukava sisu tehnilise osa on kinnitanud vähemalt volitatud inseneri 8. taseme soojustehnikaalast kutsekvalifikatsiooni või sellele vastavat taset omav isik;
  3) soojusmajanduse arengukava on koostatud kümneks aastaks;
  4) soojusmajanduse arengukava sisaldab kõiki käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud teemasid ja lõikes 3 nimetatud soovitust.

  (5) Juhul kui soojusmajanduse arengukava ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele, annab rakendusüksus toetuse saajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

  (6) Rakendusüksus ei maksa enne toetust välja, kui toetuse saaja on kõrvaldanud soojusmajanduse arengukavas esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks anti talle käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tähtaeg.

  (7) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 17, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 6 ning soojusmajanduse arengukava vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele.

  (8) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

  (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.

  (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 20.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 21.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustusi ning tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
  2) alates lihthanke piirmäärast viima hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris;
  3) teavitama rakendusüksust tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamisega otsusega;
  5) vastama rakendusüksuse ja rakendusasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  6) säilitama projektiga seotud dokumente vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;
  7) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja lõpparuande.

§ 22.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmiseid kohustusi:
  1) sisestama vajadusel taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  2) seirama pidevalt meetme tegevuse eelarve vaba jääki ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  3) menetlema taotlusi ja otsustama toetuse andmist või sellest keeldumist;
  4) esitama struktuuritoetuse kasutamisega seotud aruandlust;
  5) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
  6) teostama toetuse kasutamise aruandluse kontrolli, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande ja kooskõlastama toetuse saajaga ning vajadusel sisestama struktuuritoetuse registrisse;
  7) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 17 sätestatud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  8) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
  9) teostama muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 23.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 ning ühendmääruse §-dele 21−23.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule.

  (3) Toetuse tagasimaksmisel rakendatakse viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.