Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 25.12.2018 Avaldamismärge: RT I, 29.11.2018, 1 Välja kuulutanud Vabariigi President 20.11.2018 otsus nr 335 Raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Vastu võetud 14.11.2018 § 1. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: ”(2) Raudtee-ettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed ning ettevõtja töötajad peavad tegutsema teiste raudteevaldkonnas tegutsevate isikute ja käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejate suhtes mittediskrimineerival viisil ning vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab raudtee-ettevõtja, kes tegeleb raudteeinfrastruktuuri majandamisega, olema raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid täites sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemisel.”; 2) paragrahvi 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”12) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanded on raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine käesoleva seaduse § 492 lõikes 1 nimetatud tegevuskava kohaselt;”; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 121–126 järgmises sõnastuses: ”121) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine, raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust; 122) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine; 123) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine; 124) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust; 125) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määratlemine ja hindamine, rongiliinide jaotamine, otsuste tegemine rongiliinide jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale; 126) avaliku ja erasektori partnerlus on avaliku sektori asutuse ja vähemalt ühe ettevõtja vahel, kes ei ole peamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ettevõtja osaliselt või täielikult ehitab või rahastab raudteeinfrastruktuuri ehitamist või saab õiguse täita käesoleva paragrahvi punktis 12 loetletud ülesandeid eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;”; 4) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(6) Raamatupidamise eraldatuse ja käesoleva seaduse §-s 497 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ning vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjalt lisaks asjakohaseid raamatupidamisandmeid.”; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesoleva seaduse § 493 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigus kõigi vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute suhtes.”; 6) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: ”(5) Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud raudteeliikluse häire korral võtab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõik meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta häire lahendamise plaani, milles loetletakse ka asutused, keda tuleb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud raudteeliikluse häire korral teavitada. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud häire võib mõjutada piiriülest raudteeliiklust, jagab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjakohast teavet teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada. Asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad tavapärase piiriülese raudteeliikluse taastamiseks koostööd.”; 8) paragrahv 491 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 491. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutus ja sõltumatus (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab käesoleva seaduse § 3 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise eest. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab seisma õiguslikult eraldi mis tahes raudteeveo-ettevõtjast ja käesoleva seaduse § 493 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul sellesse kuuluvast muust üksusest. (3) Käesoleva seaduse § 493 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu juriidiline isik ei tohi avaldada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale § 3 punktis 125 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel. (4) Isikul ei ole lubatud samal ajal tegutseda: 1) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja juhatuse liikmena; 2) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutava isiku ja raudteeveo-ettevõtja juhatuse liikmena; 3) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nõukogu liikmena; 4) nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kui ka raudteeveo-ettevõtja üle kontrolli omava vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluva juriidilise isiku nõukogu liikme ja nimetatud isiku kontrolli all oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhatuse liikmena. (5) Käesoleva seaduse § 493 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liikmed ja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutavad isikud ei tohi saada üheltki muult vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvalt juriidiliselt isikult töötulemustel põhinevat töötasu ega preemiat, mis on seotud konkreetse raudteeveo-ettevõtja finantstulemustega, välja arvatud preemia, mis on seotud raudteesüsteemi üldise toimivusega. (6) Kui käesoleva seaduse § 493 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatel üksustel on ühised infosüsteemid, antakse juurdepääs raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetega seotud tundlikule teabele üksnes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja volitatud töötajale. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tundlikku teavet ei edastata muudele vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatele üksustele.”; 9) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-dega 493–498 järgmises sõnastuses: ”§ 493. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja (1) Vertikaalselt integreeritud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja: 1) kelle üle omab kontrolli ettevõtja, kes omab ühtlasi kontrolli vähemalt ühe raudteeveo-ettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus; 2) kelle üle omab kontrolli vähemalt üks raudteeveo-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus; 3) kes omab kontrolli vähemalt ühe raudteeveo-ettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja on üksteisest täiesti sõltumatud, kuid mõlema üle teostab otsest kontrolli riik ilma vahetasandi üksuseta, siis ei peeta neid vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses. § 494. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmine (1) Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmise sõltumatuse tagamiseks ei ole lubatud: 1) raudteeveo-ettevõtjal ega ühelgi muul juriidilisel isikul avaldada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel; 2) raudteeveo-ettevõtjal ega ühelgi muul vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval juriidilisel isikul omada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevaid otsuseid tegevate isikute ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle; 3) huvide konflikti tekkimine seoses raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete eest vastutavate isikute tööle asumisega teise tööandja juures. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), artiklis 7f nimetatud Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võrgustikus. § 495. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja erapooletus seoses liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja täidab liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega seotud ülesandeid läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning tagab, et neid ülesandeid käsitlevate otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud ei ole huvide konfliktist mõjutatud. (2) Raudteeveo-ettevõtjal peab olema teda puudutavate liiklushäirete korral täielik ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võimaldab raudteeveo-ettevõtjale juurdepääsu liiklusjuhtimisele, siis teeb ta seda asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate jaoks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. (3) Raudteeinfrastruktuuri ulatuslike hooldus- ja uuendustööde pikaajalise kavandamise korral konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime taotlejatega, võtab väljendatud seisukohti võimalusel arvesse ja koostab sellele vastavalt hooldustööde ajakava. § 496. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesannete jagamine (1) Tingimusel et puudub huvide konflikt ja tagatud on tundliku äriteabe konfidentsiaalsus, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja: 1) tellida nende käesoleva seaduse § 3 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded, teiselt isikult, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, raudteeveo-ettevõtja üle kontrolli omav isik ega ka isik, kelle üle omab kontrolli raudteeveo-ettevõtja; 2) anda raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja siseselt edasi muule vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvale üksusele, kui selline üksus täidab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid ning vastab käesoleva seaduse §‑des 491, 494, 495 ja 497 sätestatud nõuetele; 3) tellida raudteeinfrastruktuuri arendamise, hooldamise ja uuendamisega seotud tööd ning nendega seotud ülesannete täitmise raudteeveo-ettevõtjalt või ettevõtjalt, kes kontrollib raudteeveo-ettevõtjat või kes on raudteeveo-ettevõtja kontrolli all. (2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete üleandmisest säilitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja järelevalveõiguse käesoleva seaduse § 3 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise üle ja kannab nende täitmise eest lõppvastutust. (3) Käesoleva seaduse § 3 punktis 12 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise ülesandeid võivad täita eri raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerluses osalejad, kui nad täidavad § 491 lõigetes 3–6 ning §-des 494, 495 ja 497 sätestatud nõudeid ning vastutavad täielikult asjaomaste ülesannete täitmise eest. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib Konkurentsiameti järelevalve all oma ülesannete jagamiseks sõlmida koostöölepinguid ühe või mitme raudteeveo-ettevõtjaga, tehes seda läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning pidades silmas klientidele kasu toomist väiksemate kulude või parema toimivuse kaudu lepingutega hõlmatud raudteevõrgustiku osal. (5) Konkurentsiamet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute sõlmimist ja täitmist ning annab põhjendatud juhul soovituse nende muutmiseks või lõpetamiseks. § 497. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tehingute finantsläbipaistvus (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kasutada raudteeinfrastruktuuri majandamisest saadavat tulu ja riiklikke vahendeid üksnes oma tegevuse rahastamiseks ning oma võlakohustuste täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel dividendide maksmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulust tekkinud kasumit võib kasutada dividendide maksmiseks ettevõtja nendele omanikele, kes ei ole ettevõtjad, kes moodustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa ja kes kontrollivad nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kui ka raudteeveo-ettevõtjat. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ei ole lubatud raudteeveo-ettevõtjale laenu anda ega temalt laenu võtta. (4) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute vahelisi laene võib anda ja teenindada üksnes turul valitseva intressimääraga ning tingimustel, mis vastavad asjaomase juriidilise isiku individuaalsele riskiprofiilile. (5) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale pakutavad teenused põhinevad lepingutel ja nende eest tasutakse kas turuhinnas või hinnas, mis kajastab tootmiskulusid ning mõistlikku kasumit. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võlakohustused tuleb selgelt lahus hoida vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute võlakohustustest ja neid tuleb teenindada üksteisest lahus. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võlakohustuse võib tasuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv ja nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kui ka raudteeveo-ettevõtjat kontrolliv ettevõtja või vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu üksus. (7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab käesoleva paragrahvi järgimise ja võimaldab eraldiseisvat raamatupidamisarvestust ning läbipaistvaid rahavooge ettevõtjas. (8) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pidama üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta sellesse vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikutega. § 498. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostoimesuunised (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab ja avaldab huvitatud isikutega konsulteerides koostoimesuunised. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvitatud isikud on raudteeveo-ettevõtjad ja käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejad. Vajaduse korral kutsutakse konsultatsioonis osalema raudteeveo kasutajate ning riiklike, regionaalsete ja kohalike asutuste esindajad. (3) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsultatsioonis osaleda vaatlejana. (4) Koostoimesuunised hõlmavad: 1) käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejate vajadusi seoses raudteeinfrastruktuuri hooldamise ja läbilaskevõime arendamisega; 2) käesoleva seaduse § 501 lõike 4 punktis 3 nimetatud kasutajakesksete tulemuslikkuse eesmärkide sisu ning sama lõike punktis 5 nimetatud stiimulite sisu ja nende rakendamist; 3) käesoleva seaduse §-s 511 nimetatud raudteevõrgustiku teadaande sisu ja rakendamist; 4) ühendvedude ja koostalitlusega seotud küsimusi; 5) muid küsimusi, mis on seotud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu, selle kasutamise tingimuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teenuste kvaliteediga. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud küsimusi huvitatud isikutega vähemalt kord aastas ja avaldab oma veebilehel ülevaate käesoleva paragrahvi kohastest tegevustest. (6) Käesoleva paragrahvi alusel toimuv konsultatsioon ei piira käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejate õigust esitada Konkurentsiametile kaebusi ega Konkurentsiameti käesoleva seaduse §-des 64 ja 641 sätestatud õigusi.”; 10) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: ”§ 531. Läbilaskevõime taotlemine teises liikmesriigis Kui käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotleja kavatseb taotleda läbilaskevõimet reisijateveoteenuse osutamiseks liikmesriigis, kus juurdepääs raudteeinfrastruktuurile on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikliga 11 piiratud, teavitab ta sellest asjaomaseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ning sama direktiivi tähenduses reguleerivaid asutusi vähemalt 18 kuud enne selle liiklusgraafikuperioodi algust, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse.”; 11) paragrahvi 59 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL VI lisa punktis 2.”; 12) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames töötab Konkurentsiamet koos teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega välja ühised põhimõtted ja praktika neile antud otsustusõiguse kasutamiseks, hõlmates ka kokkulepet selliste vaidluste lahendamiseks, mis tekivad käesoleva seaduse § 641 lõikes 23 sätestatud menetlusest.”; 13) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ”(7) Konkurentsiamet võib vajaduse korral nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teataks talle, kui raudteeinfrastruktuur ei ole mittekorrapäraste hooldustööde tõttu juurdepääsetav. (8) Konkurentsiamet jälgib käesoleva seaduse § 497 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahavoogude, lõikes 4 nimetatud laenude ja lõikes 6 osutatud võlgade ning § 115 lõikes 10 nimetatud laenude kohta sätestatud nõuetest kinnipidamist.”; 14) paragrahvi 641 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel, liiklusjuhtimise korraldamisel, uuenduste planeerimisel, hooldustööde tegemisel või kasutustasu määramisel teda ebaõiglaselt kohelnud;”; 15) paragrahvi 641 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: ”6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-des 491 ja 494–497 sätestatud nõuetele või ta on tegutsenud huvide konflikti olukorras.”; 16) paragrahvi 641 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: ”(23) Kui rahvusvahelise veoteenusega seotud küsimused nõuavad kahe või enama reguleeriva asutuse otsust, teeb Konkurentsiamet otsuse ettevalmistamisel küsimuste lahendamiseks teiste reguleerivate asutustega koostööd.”; 17) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: ”4) reisijateveoga tegeleva ettevõtja puhul häiringute lahendamise plaan, milles määratakse teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 18 tähenduses.”; 18) paragrahvi 661 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Raudteeveeremi tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab, et raudteeveeremi tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.”; 19) paragrahvi 661 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Raudteeveeremi tüübikinnituseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse tegemiseks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda taotlejalt nende toimingute tellimist pädevalt ekspertiisiasutuselt. Raudteeveeremi tüübikinnitus ning selle juurde kuuluvad toimingud tehakse raudteeveeremi tootja, tema ametliku esindaja või importija kulul. (5) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised kirjeldused, nõuded ja nende kasutusele võtmise korra ning raudteeveeremi tüübikinnituse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 20) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: ”4) käesoleva seaduse § 496 lõikes 4 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamine.”; 21) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: ”(10) Enne 2018. aasta 25. detsembrit antud käesoleva seaduse § 497 lõikes 4 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute vaheline laen, mille intressimäär ei vasta lepingu sõlmimise hetkel kehtinud turutingimustele, tuleb viivitamata käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viia või laenuleping lõpetada.”; 22) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77)” tekstiosaga ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17)”. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses: ”§ 1121. Väljaspool teed kasutatava liikurmasina sisepõlemismootori tüübikinnitus ja turujärelevalve (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.09.2016, lk 53–117), kohane tüübikinnitusasutus Eestis on Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamise ja tüübikinnitustunnistuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu. (3) Tüübikinnituseks vajalik katse tehakse tüübikinnituse taotleja kulul.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 2221 järgmises sõnastuses: ”§ 2221. Riiklik järelevalve väljaspool teed kasutatava liikurmasina sisepõlemismootori üle Tehnilise Järelevalve Amet teeb toote nõutele vastavuse seaduse kohaselt turujärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628 kohaldamisalas olevate liikurmasinate sisepõlemismootoritele kehtestatud nõuete üle.”; 3) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa: ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.02.1998, lk 1–86);”. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 10. jaotisega järgmises sõnastuses: ”10. jaotis Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tehtavad toimingud § 2172. Sisepõlemismootori tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamine (1) Tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6000 eurot. (2) Tüübikinnitustunnistuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5500 eurot.”. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 25. detsembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees