Teksti suurus:

Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.11.2018, 12

Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord

Vastu võetud 28.11.2008 nr 40
RTL 2008, 97, 1348
jõustumine 01.01.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.10.2010RT I, 09.11.2010, 101.01.2011
19.02.2013RT I, 22.02.2013, 131.03.2013
18.12.2014RT I, 29.12.2014, 101.01.2015
11.04.2018RT I, 13.04.2018, 130.09.2018
22.11.2018RT I, 29.11.2018, 1001.01.2019

Määrus kehtestatakse „Väärtpaberituru seaduse“ § 108 lõigete 3 ja 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali (edaspidi investeerimisühing) ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi aruannete sisule, koostamise metoodikale ning esitamise korrale.

§ 2.   Kohaldamine

  Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele individuaalsel (edaspidi soolo) baasil ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjatele „Väärtpaberituru seaduse“ § 81 lõike 2 tähenduses.

2. peatükk Mõisted 

§ 3.   Kasutatud mõisted

  Käesolevas määruses ja selle lisades olevate aruannete täitmisel kasutatakse mõisteid käesoleva määruse §-des 4–91 esitatud tähenduses.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

§ 4.   Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Keskvalitsus on üldine määratlus iga valitsus- ja riigiasutuse kohta, mille tegevus ulatub üle kogu riigi majandusterritooriumi. Siia kuuluvad muu hulgas ettevõtjad ja kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mida kontrollib ja mille kuludest katab üle poole keskvalitsus ning mille tegevus hõlmab kogu riigi majandusterritooriumi. Siia ei kuulu riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Eestis hõlmab keskvalitsus alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused. Siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid;
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
  3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud ettevõtjad ja sihtasutused, mille kuludest üle poole katavad eelnimetatud isikud.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Kohalik omavalitsus on üldine määratlus iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille hulka kuuluvad muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad munitsipaalasutused ja kohalike omavalitsuse üksuste asutatud ettevõtjad ning kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mille kuludest üle poole katavad kohaliku omavalitsuse üksused.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Riiklik sotsiaalkindlustusfond on üldine määratlus iga riikliku ja kohaliku institutsionaalse üksuse kohta, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingimusele:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.
Eestis on riiklikud sotsiaalkindlustusfondid Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine ülesanne on raha emiteerimine ja selle väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. Eesti keskpank on Eesti Pank.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Krediidiasutus on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Eestis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 1 kohaselt krediidiasutusena määratletud äriühing.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Rahaturufond on investeerimisfond, mille emiteeritud osakud on likviidsuse mõttes alternatiiviks hoiustele ja mis investeerivad teiste rahaturufondide osakutesse või muudesse võlaväärtpaberitesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, või hoiustesse, mille tulusus on lähedane rahaturuinstrumentide tulususele.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Muu hoiuseid kaasav ettevõtja on mittekrediidiasutusest finantseerimisasutus, mis võtab avalikkuselt vastu hoiuseid või hoiustele sarnaseid vahendeid ning annab oma arvel laenu või investeerib väärtpaberitesse. Siia kuuluvad muu hulgas e-raha asutused, mis väljastavad maksevahendeid elektroonilise raha kujul. Eestis on muudeks hoiuseid kaasavateks ettevõtjateks näiteks hoiu-laenuühistud.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (8) Pensionifond on vara kogum, mille on kogunud fondis osaleva töötaja enda või tööandja eesmärgiga tagada sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Eestis on pensionifond kogumispensionide seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud lepinguline investeerimisfond.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (9) Muu investeerimisfond on finantsvahendusega tegelev kollektiivne investeerimisskeem, mille raames kaasatakse avalikkuselt kapitali ning investeeritakse seda finants- ja mittefinantsvarasse (peamiselt kinnisvarasse). Muude investeerimisfondide hulka kuuluvad:
  1) üksused, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtja vara arvel;
  2) üksused, mis on emiteerinud kindla arvu aktsiad ja mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt lahkumiseks ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (10) Muu investeerimisfondi all ei käsitata rahaturu- ega pensionifondi. Avalikkuse all käsitatakse jae-, kutselisi ja institutsionaalseid investoreid. Eestis on investeerimisfond investeerimisfondide seaduse kohaselt moodustatud fond ja Euroopa Keskpanga investeerimisfondide definitsioonile vastav erakapitalifond.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (11) Muu finantseerimisasutus on:
  1) finantsvahendusettevõtja, mis osutab finantsvahenduse teenuseid, võttes kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide osakud või seoses kindlustus- ja pensioniskeemidega. Sellised ettevõtjad on näiteks investeerimisühing, liisinguettevõte, faktooringuettevõte, pandimaja, muu laenuandmisele spetsialiseerunud ettevõtja, makseasutus, väärtpaberistaja, riski- ja arengukapitali ettevõte, keskne vastaspool;
  2) finantsvahenduse abiettevõtja, mis osutab finantsvahenduse abiteenuseid. Need on lisateenused, mida on vaja tehingute sooritamiseks finantsvara ja kohustustega või vahendite ümberkujundamiseks. Finantsvahenduse abiettevõtja tegeleb peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid ei ole ise finantsvahendaja, sest ei võta endale riske finantsvara või kohustuste omandamisega. Finantsvahenduse abiettevõtja on muuhulgas reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, fondivalitseja, väärtpaberimaakler, kindlustusmaakler, finantsturu järelevalveasutus, valuutavahetaja. Siia kuuluvad muu hulgas ka peakontorid, kui kõigi või enamiku nende tütarettevõtjate peamine tegevusala on finantsvahenduse teenuste või finantsvahenduse abiteenuste osutamine. Finantsvahenduse abiettevõtjad on ka finantseerimisasutuste asutatud ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid;
  3) varasid hoidev finantseerimisasutus, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid. Varasid hoidev finantseerimisasutus on muu hulgas usaldusfond, pärandvara üksus, varifirma, riiklik investeerimisfond. Siia kuuluvad muu hulgas ka valdusettevõtjad, mille ainus ülesanne on tütarettevõtjate aktsiate või osade hoidmine. Valdusettevõtja ei osale tütarettevõtjate juhtimises ega paku neile ühtegi muud teenust.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (12) Eestis on muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tunnustele vastav äriühing (välja arvatud investeerimisfond, hoiu-laenuühistu ja e-raha asutus), peamiselt finantssektori ettevõtete finantseeritud järelevalveasutus ning finantssektori ettevõtteid teenindav kasumitaotluseta institutsioon (näiteks Eesti Pangaliit, Eesti Liisingühingute Liit ja Eesti Kindlustusseltside Liit).
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (13) Kindlustusandja on finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine peamiselt otse- või edasikindlustuse kujul. Eestis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (14) Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutus on iseseisev juriidiline isik, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida kontrollib keskvalitsus või kohalik omavalitsus, kuid mille kuludest katavad laekumised keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste üksustelt vähem kui pool. Siia kuuluvad muu hulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutuste asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Eestis kuulub eelnimetatud määratluse alla äriühing, mille üle omab keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, kuid mis ei ole kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõttes. Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutused on muu hulgas ka riigi tulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Siia ei kuulu keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse koosseisu arvatud äriühingud.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (15) Muu mittefinantseerimisasutus on iseseisev juriidiline isik, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida ei kontrolli keskvalitsus või kohalik omavalitsus. Siia kuuluvad muu hulgas muude mittefinantseerimisasutuste asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Eestis kuuluvad siia mittefinantsteenuseid osutavad äriühingud, kümne ja enama töötajaga füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õigusliku ameti kandjad, näiteks notarid, vandetõlgid ja kohtutäiturid. Siia kuuluvad muu hulgas ka äriühinguid teenindavad mittetulundusühingud, näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Betooniühing.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (16) Kodumajapidamine hõlmab peamiselt tarbijatena tegutsevaid üksikisikuid või üksikisikute rühmasid. Siia klassifitseeritakse muu hulgas kodumajapidamistest tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nende tulu turukaupade tootmisest või teenuste osutamisest moodustab peamise osa nende sissetulekust. Juhul kui kodumajapidamise äritegevus on märkimisväärse mahuga ja eraldatav iseseisvaks üksuseks, siis klassifitseeritakse see osa kodumajapidamise tegevusest mittefinantseerimisasutus või muu finantseerimisasutuse sektorisse. Eestis kuuluvad siia peale eraisikute ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tööandjaks kuni üheksale töötajale. Need füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle palgatöötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha, klassifitseeritakse samuti kodumajapidamiste hulka.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (17) Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon on juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ning mis teenindab kodumajapidamisi. Selle üksuse peamised ressursid moodustuvad kodumajapidamiste vabatahtlikest rahalistest või mitterahalistest maksetest, valitsemissektori tehtavatest maksetest ja omanditulust. Eestis kuuluvad siia korteriühistud, garaažiühistud, kultuuriklubid, ametiühingud, kirikud, erakonnad jms mittetulundusühingud ning sihtasutused.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 5.   Laenude kohta kasutatud mõisted

  (1) Repotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing müüb väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

  (2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing ostab väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

  (3) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §-s 407 sätestatule, välja arvatud sama seaduse § 407 lõikes 5 sätestatu.

  (4) Allutatud laen on investeerimisühingu nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

  (5) Allutatud kohustus on investeerimisühingu kohustus, mis investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

  (6) Muu laen on laen, mis ei ole arvelduskrediit, allutatud laen või kohustus.

§ 6.   Hoiuste kohta kasutatud mõisted

  (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiuse sertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

  (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
  2) hoius on tähtajatu;
  3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

  (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

  (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
  4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

  (5) Tagatishoius on hoius, mille osas on investeerimisühing andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.

§ 7.   Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted

  (1) Võlaväärtpaber on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis väljendab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku või aktsia all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osaku või aktsia omaniku proportsionaalset osalust fondi varast.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 8.   Tuletisinstrumentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid — kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium — maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

  (3) Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.

  (4) Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.

  (5) Forwardiks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (6) Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.

  (7) Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

  (8) Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (9) Ostetud optsiooniks (option purchased loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

  (10) Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.

  (11) Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.

§ 9.   Osaluste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tütarettevõtja on emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
  1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
  2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;
  3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest;
  4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

  (2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.

  (3) Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
  1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
  2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
  3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
  4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
  5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

§ 91.   Residentsuse kohta kasutatud mõisted
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (1) Resident on:
  1) Eesti riik või riigiasutus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus;
  2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti riigiasutuse või organisatsiooni esindus, kes ei tegele majandus- ja kommertstegevusega;
  3) Eesti seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus;
  4) Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sealhulgas piiriülese teenuse pakkuja);
  5) Eestis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus;
  6) Eestis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal;
  7) Eestis elav Eesti kodanik;
  8) Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
  9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest;
  10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest;
  11) välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige.

  (2) Mitteresident on lõikes 1 nimetamata füüsiline või juriidiline isik.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

3. peatükk Aruannete koostamine ja esitamine 

§ 10.   Soolo baasil aruanded

  (1) Investeerimisühing on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
  1) „Investeerimisühingu bilanss” vastavalt lisale 3;
  2) „Investeerimisühingu kasumiaruanne” vastavalt lisale 5;
  3) „Nõuete ja kohustuste aruanne” vastavalt lisale 7;
  4) „Väärtpaberite aruanne” vastavalt lisale 8;
  5) „Tuletisinstrumentide aruanne” vastavalt lisale 10;
  6) „Investeerimisteenuste aruanne” vastavalt lisale 11;
  7) „Kasumiaruande täiendav aruanne” vastavalt lisale 12.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (2) Aruannete esitamisel peab investeerimisühing kasutama järgmisi aruannete koode:
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]
  1) „Investeerimisühingu bilanss“ koodiga 41;
  2) „Investeerimisühingu kasumiaruanne“ koodiga 42;
  3) „Nõuete ja kohustuste aruanne“ koodiga 419;
  4) „Väärtpaberite aruanne“ koodiga 413;
  5) „Tuletisinstrumentide aruanne“ koodiga 457;
  6) „Investeerimisteenuste aruanne“ koodiga 456;
  7) „Kasumiaruande täiendav aruanne“ koodiga 459.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (3) Välisriigi investeerimisühingu filiaal on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruannete koode:
  1) „Investeerimisühingu bilanss“ vastavalt lisale 3;
  2) „Investeerimisühingu kasumiaruanne“ vastavalt lisale 5;
  3) „Nõuete ja kohustuste aruanne“ vastavalt lisale 7;
  4) „Väärtpaberite aruanne“ vastavalt lisale 8;
  5) „Investeerimisteenuste aruanne“ vastavalt lisale 11;
  6) „Kasumiaruande täiendav aruanne“ vastavalt lisale 12.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

§ 11.   Konsolideeritud baasil aruanded

  (1) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
  1) „Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss“ vastavalt lisale 4;
  2) „Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne“ vastavalt lisale 6;
  3) „Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne“ vastavalt lisale 9.>
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (2) Aruannete esitamisel peab investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja kasutama järgmisi aruannete koode:
[RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]
  1) „Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss“ koodiga 43;
  2) „Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne“ koodiga 44;
  3) „Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne“ koodiga 458.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja suhtes, kellele kohaldub Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1—1861), kehtestatud finantsteabe aruandlus.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

§ 12.   Aruandeperiood ja tähtajad

  (1) Kui investeerimisühingul on tegevusluba „Väärtpaberituru seaduse“ § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1—5 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kuu ja punktides 6 ja 7 nimetatud aruande aruandeperioodiks kvartal.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (2) Kui investeerimisühingul on tegevusluba „Väärtpaberituru seaduse“ § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1—7 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kvartal.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (3) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1—5 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse „Väärtpaberituru seaduse“ § 109 lõikes 1 sätestatud korras.

  (4) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud soolo baasil aruanne esitatakse üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (5) Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 1—3 nimetatud konsolideeritud baasil aruanded esitatakse „Väärtpaberituru seaduse“ § 109 lõikes 2 sätestatud korras.

  (6) Juhul kui käesoleva määruse §-s 10 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 13.   Aruannete koostamise alused

  (1) Aruanded koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (2) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7, lõike 3 punktides 1, 2 ja 6 ning § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud aruannetes kajastatavad aruanded esitatakse täisühikutes.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (3) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 3—6 ja § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (4) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1, 3—6 ja § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga.

  (6) Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 2 ja 7, lõike 3 punktides 2 ja 6 ning § 11 lõike 1 punktis 2 nimetatud aruannetes esitatakse andmed kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

§ 14.   Bilansi ja kasumiaruande koostamise põhimõtted

  (1) Soolo ja konsolideeritud bilansi (edaspidi bilanss) ning soolo ja konsolideeritud kasumiaruande (edaspidi kasumiaruanne) koostamisel kajastatakse ja mõõdetakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1—4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IAS/IFRS) alusel.

  (2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1—1861), lisas III toodud viidetest rahvusvahelise finantsaruandluse standardile, lisas V sätestatud täiendavatest juhistest ning käesoleva määruse lisadest 1 „Bilansi skeem“ ja 2 „Kasumiaruande skeem“ .
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (4) [Kehtetu - RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

  (5) [Kehtetu - RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

§ 15.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (3) Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.

  (4) Aruannetes määratakse ISIN kood (International Security Identification Number), mis on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavalt konkreetsele instrumendile väljastatud registrikoodile.

§ 16.   Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina.

  (2) Aruandes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

§ 17.   Esitatud aruannete kontroll

  (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.

  (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat.

  (3) Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul kui aruande esitaja on varasemalt esitatud andmetes tuvastanud vea.
[RT I, 29.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 18.   Aruannete esitamise turvamine

  Investeerimisühing on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.
[RT I, 29.11.2018, 10 - jõust. 01.01.2019]

§ 19.   Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel
[Kehtetu - RT I, 22.02.2013, 1 - jõust. 31.03.2013]

§ 191.   Aruannete esitamine pangandusmääruse alusel

  Investeerimisühing peab Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014. a, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.06.2014, lk 1–1861), alusel järelevalveliste aruannete esitamisel järgima tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2014. a määrusega nr 11 „Pangandusmääruse alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vorm“ .

4. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 21.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2009. aasta 31. jaanuaril või hiljem. Aruanded, mille aruandeperiood lõppes 2008. aasta 31. detsembril koostatakse ja esitatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel.

Lisa 1 Bilansi skeem
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 2 Kasumiaruande skeem
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 3 Investeerimisühingu bilanss
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 4 Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 5 Investeerimisühingu kasumiaruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 6 Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 7 Nõuete ja kohustuste aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 8 Väärtpaberite aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 9 Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 10 Tuletisinstrumentide aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 11 Investeerimisteenuste aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

Lisa 12 Kasumiaruande täiendav aruanne
[RT I, 13.04.2018, 1 - jõust. 30.09.2018]

/otsingu_soovitused.json