Teksti suurus:

Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.03.2009
Avaldamismärge:

Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord1
[RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]

Vastu võetud 19.12.2003 nr 324
RT I 2003, 83, 562
jõustumine 01.01.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.12.2003 nr 324 (RT I 2003, 83, 562) 1.05.2004, vastavalt §-le 22

12.08.2004 nr 272 (RT I 2004, 63, 442) 29.08.2004

17.01.2005 nr 5 (RT I 2005, 3, 10) 1.02.2005, osaliselt 15.02.2005

18.03.2005 nr 59 (RT I 2005, 16, 96) 27.03.2005, rakendatakse alates 1.02.2005

25.11.2005 nr 287 (RT I 2005, 64, 493) 25.12.2005

3.01.2008 nr 4 (RT I 2008, 2, 14) 1.02.2008, osaliselt rakendatakse alates 25.11.2007

 

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel.
[RT I 2004, 63, 442 – jõust 29.08.2004]

§ 1. Reguleerimisala

Määruses kehtestatakse toidupartii tähistamise ning tarbijale ja toitlustusettevõtjale üleandmiseks ettenähtud toidu märgistamise nõuded. Käesolevas määruses käsitatakse märgistusena toiduga seonduvaid sõnu, andmeid, kaubamärke, margitoodete nimetusi ja pilte või sümboleid, mis on tootega kaasas oleval või tootele viitaval pakendil, dokumendil, sedelil, etiketil või kaelasildil.

§ 2. Toidu märgistusele esitatavad nõuded

(1) Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil:
1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;
2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;
3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel.

(2) Lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami suhtes ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.

(3) Toidu märgistusel esitatakse, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, järgmine teave:
1) nimetus, mille all toitu müüakse (edaspidi nimetus);
2) koostisosade loetelu;
3) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, kui see on ette nähtud § 10 lõike 1 kohaselt;
4) netokogus;
5) minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev (edaspidi minimaalne säilimisaeg) või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
6) säilitamise või kasutamise tingimused;
7) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress2;
8) [Kehtetu – RT I 2003, 86, 562 – jõust. 1.05.2004]
9) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada;
10) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil;
11) toidupartii tähistus;
12) märge toidu töötlemise kohta ioniseeriva kiirgusega või toidus ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamise kohta;
13) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide;
14) jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahu järgi.

(4) Käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave peab olema kergesti mõistetav ja kantud silmapaistvasse kohta selgesti loetavalt, kergesti nähtavalt ning kulumiskindlalt. Märgistusel esitatud teave ei tohi olla ühelgi viisil peidetud, varjatud ega katkestatud teiste kirjade ja piltidega.

(5) Eestis tarbijale müüdava toidu, välja arvatud alkohoolse joogi puhul esitatakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ning «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave eesti keeles, välja arvatud juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav.

[RT I 2004, 63, 442 – jõust 29.08.2004]

§ 3. Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise kord

(1) Müügipakendis toiduna käsitatakse tarbijale või toitlustusettevõtjale muutmata kujul üleandmiseks ettenähtud toitu, mis on enne müügiks pakkumist pakendatud toitu täielikult või osaliselt ümbritsevasse pakendisse, mille sisu ei saa muuta pakendit avamata või muutmata.

(2) Müügipakendis toidu puhul esitatakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave müügipakendil või selle külge kinnitatud etiketil.

(3) Nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või viide nimetatud aegade asukohale müügipakendil ning etanoolisisaldus jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

(4) Toidu, mille müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2, ning korduvkasutamiseks mõeldud püsivalt märgistatud, kuid ilma etiketita klaaspudelite, samuti ilupakendis toidu puhul, nagu väikesed kujud või suveniirid, esitatakse vähemalt nimetus,allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt §-s 92 sätestatule, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev. Nimetatud teavet ei pea esitama samas vaateväljas.

[RT I 2005, 64, 493 – jõust. 25.12.2005]

(5) [Kehtetu – RT I 2003, 86, 562 – jõust. 1.05.2004]

(6) Müügikohas tarbija juuresolekuta pakendatud toidu puhul esitatakse müügikohas toidu päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada, ning märgistusel, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, vähemalt järgmine teave:
1) nimetus;
2) netokogus;
3) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
4) säilitamistingimused;
5) allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt §-s 9 2 sätestatule.

(7) Lisaks lõikes 6 sätestatule esitatakse samas lõikes nimetatud toidu puhul käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil. Tarbija nõudmisel annab müügikohas tarbijat teenindav isik lisaks märgistusel esitatud teabele suulist teavet.

(8) Müügipakendisse pakendatud toidu puhul, mis on ette nähtud tarbijale üleandmiseks, kuid mida turustatakse sellele eelnevas käitlemisetapis, välja arvatud toitlustusettevõtjale turustamise korral, või mis on ette nähtud üleandmiseks toitlustusettevõtjale valmistamiseks, töötlemiseks, osadeks jaotamiseks ja tükeldamiseks, võib märgistusel nõutava teabe esitada järgmiselt:
1) veopakendile märgitakse nimetus, valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress2, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ning selle järel ka säilitamistingimused;
2) dokumendile, mis saadetakse koos toiduga, sellega samal ajal või enne seda, märgitakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 4. Müügipakendisse pakendamata toidu märgistusele esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise kord

(1) Tarbijale üleandmiseks ettenähtud, müügipakendisse pakendamata või tarbija soovil pakendatava toidu ja käesoleva määruse kohaselt märgistamata toidukilesse pakendatud pagaritoodete puhul esitatakse müügikohas, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, vähemalt järgmine teave:
1) nimetus;
2) valmistaja;
3) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;
4) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
5) säilitamistingimused;
6) allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt §-s 9 2 sätestatule.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule esitatakse samas lõikes nimetatud toidu puhul käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil. Tarbija nõudmisel annab müügikohas tarbijat teenindav isik lisaks müügikohal esitatud teabele suulist teavet.

(3) Toitlustusettevõtjale üleandmiseks ettenähtud müügipakendisse pakendamata toidu puhul esitatakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil.

(4) Toidupartii tähistus, vajaduse korral koos tähega «L», kantakse müügipakendisse pakendamata toidu puhul veopakendile või mahutile; kui sinna ei ole võimalik tähistust kanda, siis märgitakse tähistus toiduga kaasas olevatele dokumentidele.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 5. Toidu nimetuse esitamine

(1) Kui toidul on õigusaktiga kehtestatud nimetus, kasutatakse seda nimetust. Kui toidul ei ole õigusaktiga kehtestatud nimetust, kasutatakse üldtuntud nimetust või toidu kirjeldust ja vajaduse korral toidu kasutamise kirjeldust. Üldtuntud nimetus või kirjeldus peab olema piisavalt täpne toidu iseloomustamiseks ja eristamiseks toidust, millega seda võidakse segi ajada.

(2) Nimetust ei asendata kaubamärgiga, margitoote nimetusega ega väljamõeldud nimetusega.

(3) Kui toidul on Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud nimetus, kasutatakse seda nimetust. Kui toidul ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud nimetust, kasutatakse selle Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) õigusaktiga kehtestatud nimetust, kus toitu tarbijale või toitlustusettevõtjale turustatakse.

(4) Kasutatav üldtuntud nimetus peab olema tuntud selles liikmesriigis, kus toitu tarbijale või toitlustusettevõtjale turustatakse.

(5) Liikmesriigis, kus toitu turustatakse, võib kasutada sellist nimetust, mille all seda toitu valmistatakse ja turustatakse liikmesriigis, kus toit on valmistatud. Liikmesriigis, kus toitu turustatakse, esitatakse märgistusel nimetuse läheduses toidu kirjeldus, kui märgistusel esitatud teabest ei piisa toidu iseloomustamiseks ja seda võidakse teise toiduga segi ajada.

(6) Liikmesriigis, kus toitu valmistatakse, kasutatavat nimetust ei kasutata liikmesriigis, kus toitu turustatakse, kui viimases mõistetakse selle nimetuse all koostise või valmistamisviisi poolest sedavõrd erinevat toodet, et lõikes 5 nimetatud teabe esitamisest ei piisa tarbijale täpse teabe andmiseks.

(7) Nimetuses või selle juures antakse teavet toidu füüsikalise oleku ja valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kohta, nagu kuivatamine, kontsentreerimine, taastamine, suitsutamine ja külmutamine, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu puhul esitatakse sõnad «kiiritatud» või «töödeldud ioniseeriva kiirgusega».

(8) Sellise joogi märgistusel, mis on mõeldud tarvitamiseks muutmata kujul või pärast taastamist kontsentraadist või kuivatatud tootest ja mis sisaldab kofeiini üle 150 mg/l, esitatakse nimetusega samas vaateväljas väljend «kõrge kofeiinisisaldusega». Selle väljendi järel esitatakse sulgudes kofeiinisisaldus milligrammides 100 milliliitris. Eelnimetatud nõuet ei kohaldata joogi puhul, mis põhineb kohvil, teel ja kohvi- või tee-ekstraktil, kui nimetuses on sõna «kohv» või «tee».

§ 6. Toidu koostisosade esitamise üldnõuded

(1) Käesolevas määruses käsitatakse toidu koostisosana toidu valmistamisel kasutatud mis tahes ainet, sealhulgas lisaainet, mis sisaldub toidus samal või muutunud kujul. Toidu koostisosade loetelu kantakse märgistusele pealdisega «Koostis» või kasutatakse pealdises sama sõna.

(2) Toidu koostisosa kohta esitatakse täpne nimetus, järgides asjakohaseid § 5 lõigetes 1 kuni 7 sätestatud nõudeid. Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva määruse lisas 1 toodud üldnimetusena.

(3) Koostisosade loetelus märgitakse kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses, arvestades koostisosade sisaldust toidu valmistamise etapis.

(4) Looduslike maitseainete segude puhul, kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri, võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses, eeldusel et koostisosade loetelule lisatakse sõnad «muutuvas suhtes» või muud samatähenduslikud sõnad.

(41) Koostisosad, mille sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi, võib esitada koostisosade loetelu lõpus vabas järjestuses.

(42) Puuvilja-, kaasa arvatud marjasegu, köögivilja- või seenesegu, kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri ja kus koostisosade sisaldus võib varieeruda, toidu koostisosana kasutamise korral võib seda esitada koostisosade loetelus nimetusega «puuviljad», «marjad», «köögiviljad» või «seened», millele järgnevad sõnad «muutuvas suhtes», millele vahetult järgneb toidus sisalduvate puuviljade, marjade, köögiviljade või seente loetelu. Segu märgitakse koostisosade loetelus vastavalt lõikele 3, arvestades toidus sisalduvate puuviljade, marjade, köögiviljade või seente kogusisaldust.

(43) Sarnaseid või vastastikku asendatavaid koostisosi, mida võidakse kasutada toidu valmistamisel toidu koostist, olemust ja eeldatavat väärtust muutmata ja mille sisaldus valmistoidus on kokku alla 2 protsendi, võib esitada koostisosade loetelus kasutades sõnu «sisaldab ..... ja/või .....», kui vähemalt üks nimetatud kahest koostisosast sisaldub valmistoidus. Seda sätet ei kohaldata lisaainete ja käesoleva määruse lisas 2 loetletud koostisosade suhtes.

(5) Valmistamise käigus taastatava kontsentreeritud või kuivatatud koostisosa kasutamise korral on lubatud arvestada selle sisaldust veetustamiseelse massi järgi.

(6) Kontsentreeritud või kuivatatud toidu puhul, mis eeldatavasti taastatakse vee lisamisega, võib märgistusel koostisosade esitamisel lähtuda nende sisaldusest taastatud tootes, tingimusel et koostisosade loetelule lisatakse sõnad «koostisosad valmistootes» või «koostisosad taastatud tootes».

(7) Kui toidu mõnd koostisosa või liitkoostisosa koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, märgitakse koostisosade loetelus, et seda koostisosa või liitkoostisosa koostisosa on «kiiritatud» või «töödeldud ioniseeriva kiirgusega». Seda nõuet kohaldatakse ka juhul, kui liitkoostisosa moodustab vähem kui 25 protsenti valmistootest.

(8) Koostisosi ei pea esitama järgmiste toitude puhul:
1) ühest koostisosast koosnev toit, mille nimetus on sama mis koostisosal või võimaldab koostisosa olemuse selgelt kindlaks määrata;
2) värske puuvili, kaasa arvatud marjad, ja köögivili, kaasa arvatud kartul, kui need ei ole kooritud, lõigatud ega muul sarnasel viisil töödeldud;
3) karboniseeritud vesi, mille nimetusest selgub, et vesi on karboniseeritud;
4) või, hapupiimatooted ja juust, sealhulgas toorjuust, kohupiim ja kodujuust, kui need on valmistatud üksnes piimast, kasutades valmistamiseks vajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure ning juustu, välja arvatud toorjuustu, kohupiima, kodujuustu ja sulatatud juustu, valmistamiseks vajalikku soola;
5) ühest toorainest saadud fermenditud äädikas, kui sellele ei ole lisatud teisi koostisosi;
6) joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi.

(81) Kui lõike 8 punktis 6 nimetatud joogis sisaldub mõni käesoleva määruse lisas 2 nimetatud koostisosa, tuleb seda märgistusel näidata sõnaga «sisaldab», millele järgneb koostisosa nimetus või koostisosade nimetused. Seda nõuet ei kohaldata, kui koostisosa nimetus sisaldub koostisosade loetelus või joogi nimetuses.

(9) Koostisosana ei pea esitama:
1) toidu ühes või mitmes koostisosas sisalduvat lisaainet, millel ei ole lisaaine tehnoloogilist funktsiooni valmistoidus;
2) lisaainet, mida kasutatakse tehnoloogilise abiainena;
3) ainet, mida kasutatakse täpselt vajalikus koguses lahustina või keskkonnana lõhna- ja maitseainele või lisaainele;
4) koostisosa komponenti, mis on toidu valmistamise ajal ajutiselt eraldatud ja hiljem uuesti lisatud koguses, mis ei ületa eelnevalt eraldatud kogust;
5) toidus samal või muutunud kujul sisalduvat ainet, mis ei ole lisaaine, kuid mida kasutatakse tehnoloogilise abiainega samal viisil ja samal eesmärgil.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 7. Liitkoostisosade esitamine koostisosana

(1) Toidu liitkoostisosa koosneb mitmest koostisosast, mida käsitatakse toidu koostisosadena.

(2) Toidu liitkoostisosa võib esitada koostisosade loetelus oma nimetuse all, kui vahetult selle järel esitatakse liitkoostisosa koostisosade loetelu nende sisalduse alanevas järjestuses.

(3) Lõikes 2 nimetatud liitkoostisosa koostisosade loetelu ei pea esitama, kui:
1) liitkoostisosa koostisnõuded on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidega ja liitkoostisosa sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi;
2) liitkoostisosaks on looduslike maitseainete segu, mille sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi;
3) liitkoostisosaks on toit, mille koostisosade loetelu esitamine ei ole kohustuslik.

(4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata liitkoostisosas sisalduva lisaaine suhtes, kui § 6 lõikest 9 ei tulene teisiti.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 8. Vee esitamine koostisosana

(1) Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse koostisosade loetelus nende sisalduse järgi valmistootes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist muude koostisosade masside summa.

(2) Vett ei ole vaja koostisosade hulgas märkida, kui:
1) toidu valmistamise käigus on vett lisatud üksnes kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taastamiseks;
2) seda kasutatakse vedela keskkonnana või osana vedelast keskkonnast, mida tavaliselt ei tarvitata;
3) lisatud vee kogus ei ületa 5 protsenti valmistoote massist.

§ 9. Lisaainete ning lõhna- ja maitseainete esitamine koostisosana

(1) Lisaained, välja arvatud pakendusgaasid, tähistatakse rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus «Toiduseaduse» § 16 lõike 3 ja § 38 lõike 5 alusel lisaainete kohta kehtestatud nõuete kohaselt. Kui lisaaine kuulub mitmesse rühma, esitatakse selle rühma nimetus, mille tehnoloogiline funktsioon on toidu puhul põhiline.

(2) Lisaainetena kasutada lubatud modifitseeritud tärkliste puhul esitatakse märgistusel tärklise saamiseks kasutatud taimeliik, kui tärklis võib sisaldada gluteeni. Lisaaine rühma nimetuse «modifitseeritud tärklis» järel ei pea märkima lisaaine nimetust ega numbrilist tunnust.

(3) Kui toidule on lisatud:
1) magusainet, lisatakse nimetusele sõna «magusainega»;
2) suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid) üheaegselt, lisatakse nimetusele sõnad «suhkru(te) ja magusaine(te)ga»;
3) aspartaami, esitatakse sõnad «sisaldab fenüülalaniini allikat»;
4) rohkem kui 10 protsenti polüoole, esitatakse sõnad «üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust».

(4) Toidu puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase «Toiduseaduse» § 16 lõike 3 ja § 38 lõike 5 alusel lisaainete kohta kehtestatud nõuete kohaselt, esitatakse sõnad «pakendatud gaasikeskkonda».

(5) Lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse sõnad «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpne nimetus või kirjeldus.

(6) Kui toidu valmistamisel kasutatakse lõhna- ja maitseainena kiniini või kofeiini või mõlemat, esitatakse toidu koostisosade loetelus pärast sõnu «lõhna- ja maitseaine» vastava lõhna- ja maitseaine nimetus.

(7) Sõnu «loodusliku päritoluga» või muid samatähenduslikke sõnu võib kasutada nende lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitseomadustega koostisosa sisaldab üksnes Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 või 4 nimetatud lõhna- ja maitseainet.

(8) Sõnu «loodusliku päritoluga» või muid samatähenduslikke sõnu ei kasutata, kui lõhna- ja maitseaine nimetus viitab koostisosade loomsele või taimsele olemusele või päritolule, kuid lõhna- ja maitseomadustega koostisosa ei ole saadud füüsikaliste, ensüümsete ega mikrobioloogiliste protsesside tulemusena või tavapäraste toiduvalmistusviisidega üksnes või peaaegu üksnes asjakohasest toidust või lõhna- ja maitseaine lähteainest.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 91. Glütsürrisiinhappe sisalduse esitamine

(1) Lagritsa-magusjuure (Glycyrrhizaglabra) või glütsürrisiinhappe või selle ammooniumsoola lisamise tõttu glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola sisaldava kondiitritoote või joogi puhul esitatakse järgmine teave:
1) vahetult koostisosade loetelu järel sõnad «sisaldab lagritsat» kondiitritoote ja joogi puhul, mis sisaldab 100 mg/kg või 10 mg/l või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola. Seda nõuet ei kohaldata, kui sõna «lagrits» on esitatud koostisosade loetelus või toidu nimetuses3;
2) koostisosade loetelu järel sõnad «sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peavad vältima liigset tarbimist» kondiitritoote puhul, mis sisaldab 4 g/kg või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola3 ;
3) koostisosade loetelu järel sõnad «sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peavad vältima liigset tarbimist» joogi puhul, mis sisaldab 50 mg/l või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola ning üle 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega joogi puhul 300 mg/l või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola3.

(2) Koostisosade loetelu puudumise korral esitatakse lõikes 1 nimetatud teave toidu nimetuse läheduses.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 92. Allergiat põhjustada võivate koostisosade esitamine

(1) Paragrahvi 6 lõikes 2 toodud koostisosade üldnimetusena esitamise sätet ja § 6 lõiget 8, § 7 lõiget 3 ning § 9 lõikeid 1 ja 5 ei kohaldata toidu valmistamisel kasutatud ja toidus samal või muutunud kujul sisalduva ning käesoleva määruse lisas 2 nimetatud koostisosa või samas lisas nimetatud koostisosast saadud koostisosa suhtes, arvestades nimetatud lisas toodud erandeid. Nimetatud koostisosa esitatakse märgistusel, viidates üheselt selle koostisosa nimetusele. Seda nõuet ei kohaldata, kui toidu nimetus üheselt viitab nimetatud koostisosale.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

(2) Paragrahvi 6 lõike 9 punkte 1–3 ja 5 ei kohaldata toidu valmistamisel kasutatud mis tahes aine suhtes, mis sisaldub toidus samal või muutunud kujul ja mis on saadud käesoleva määruse lisas 2 loetletud allergiat põhjustada võivast koostisosast. Nimetatud ainet käsitatakse toidu koostisosana ning esitatakse märgistusel, viidates üheselt selle koostisosa nimetusele, millest aine on saadud.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

§ 10. Toidu koostisosa koguse esitamine

(1) Toidu koostisosade loetelus või nimetuses või vahetult pärast nimetust märgitakse koostisosa või käesoleva määruse lisas 1 esitatud üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, kui koostisosa on:
1) esitatud toidu nimetuses või tavaliselt tarbija poolt toidu nimetusega seostatav;
2) märgistusel sõnaliselt, pildina või graafiliselt rõhutatud;
3) põhiline toidu iseloomustamiseks ja eristab seda muudest nimetuse või välimuse poolest sarnastest toitudest.

(2) Koostisosa kogus protsentides väljendab toidu valmistamise etapis kasutatud koostisosa kogust, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 ning § 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

(3) Kuum- või mõne muu töötlemise tagajärjel niiskust kaotanud toidu puhul lähtutakse koostisosa koguse arvutamisel toidu valmistamiseks kasutatud koostisosa kogusest, mida väljendatakse massiprotsendina valmistoote massist. Kui märgistusel protsentides välja toodud koostisosa või kõigi koostisosade mass kokku ületab 100 protsenti valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa või koostisosade kogused massiühikutes.

(4) Koostisosa koguse arvutamisel esitatakse lenduvad ühendid nende sisalduse järgi valmistootes.

(5) Koostisosa või käesoleva määruse lisas 1 esitatud üldnimetusega nimetatud koostisosa kogust ei väljendata protsentides, kui:
1) koos vedelikuga väljastatava toidu märgistusel on näidatud põhikoostisosa netomass § 12 lõike 5 kohaselt;
2) koostisosa kogus tuleb esitada märgistusel «Toiduseaduse» § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kohaselt;
3) koostisosa kogus on kindlaks määratud «Toiduseaduse» § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetes ning märgistamise erinõuetes, mille kohaselt ei nõuta selle koostisosa koguse esitamist märgistusel;
4) koostisosa kasutatakse toidu maitsestamiseks väikeses koguses;
5) nimetuses esinev koostisosa ei mõjuta tarbija valikuid riigis, kus seda toitu turustatakse, sest koguseline varieerumine ei ole oluline selle toidu iseloomustamisel ega eristamisel muudest sarnastest toitudest;
6) puuvilja-, kaasa arvatud marja-, või köögiviljasegude ning looduslike maitseainesegude puhul ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri;
7) koostisosaks on § 9 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud magusaine või magusaine ja suhkur;
8) koostisosaks on lisatud vitamiinid või mineraaltoitained, mille kohta esitatakse toitumisalane teave.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

§ 11. Keedusoola sisalduse esitamine

Keedusoola (naatriumkloriidi) maksimaalne sisaldus massiprotsentides esitatakse järgmiste toitude puhul:
1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid;
2) juust ja juustutooted, kodujuust;
3) vorstid ja muud lihatooted;
4) kalatooted;
5) lihtpagaritooted;
6) röstimata või röstitud teraviljahelbed või paisterad lisanditega või ilma;
7) salatid;
8) puljongid, supid, kastmed, kaasa arvatud pulbri või kontsentraadina;
9) vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad;
10) soola sisaldavad maitseainesegud.

§ 12. Toidu netokoguse esitamine

(1) Netokogus märgitakse vedelatel toitudel mahu järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml) ning muudel toitudel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g).

(2) Kui õigusaktiga on toidule kehtestatud teatud liiki kogus, nagu nimi-, minimaalne või keskmine kogus, siis käesoleva määruse kohaselt käsitatakse seda kogust netokogusena.

(3) Rühmapakendile märgitakse selles sisalduva üksikpakendi netokogus ja pakendite üldarv juhul, kui üksikpakendid sisaldavad võrdses koguses sama toitu. Selline märgistus ei ole kohustuslik, kui üksikpakendite arv ja vähemalt ühe üksikpakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi.

(4) Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgitakse üldine netokogus ja üksikpakendite arv.

(5) Koos vedelikuga väljastatava toidu puhul, kus vedelik kuulub põhikoostisosa juurde lisana, tuleb märgistusel näidata põhikoostisosa netomass. Vedelik võib olla külmutatud ning koosneb vähemalt ühest järgmisest koostisosast: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate omadustega ainete vesilahused ning puuviljade, kaasa arvatud marjade, ja köögiviljade puhul ka marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad.

(6) Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul, mille:
1) netokogus on alla 5 grammi või 5 milliliitri, välja arvatud looduslikud maitseained;
2) maht või mass väheneb loomuliku kao tõttu oluliselt ning mida seejuures müüakse tükikaubana või kaalutakse tarbija juuresolekul.

§ 13. Toidu säilimisaja ja tarvitamisjuhise esitamine

(1) Minimaalse säilimisaja esitamisel, mille jooksul selle määranud valmistaja või pakendaja tagab säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt järgmine teave:
1) kuupäev ja kuu, kui toidu minimaalne säilimisaeg on kuni 3 kuud;
2) kuu ja aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 3 kuu, kuid mitte üle 18 kuu;
3) aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu.

(2) Koos minimaalse säilimisajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil märgitakse vastavalt järgmine tekst:
1) «parim enne ...», kui tähtajas on näidatud kuupäev;
2) «parim enne ... lõppu» muudel juhtudel.

(3) Minimaalse säilimisaja viimane päev, kuu või aasta arvatakse säilimisaja sisse.

(4) Lõikes 2 nimetatud teabe järel esitatakse säilitamistingimused, kui nende järgimine on vajalik toidu säilimiseks esitatud säilimisaja jooksul.

(5) Minimaalset säilimisaega ei pea märkima:
1) värskel puuviljal, kaasa arvatud marjadel, ja köögiviljal, kaasa arvatud kartulil, kui need ei ole kooritud, lõigatud või muul sarnasel viisil töödeldud, välja arvatud idanevad seemned ja muud sarnased tooted;
2) viinamarjadest või viinamarjavirdest valmistatud jookidel, mis kuuluvad Eesti kaupade nomenklatuuri koodide 2206 00 39, 2206 00 59 ja 2206 00 89 alla, ning muudest puuviljadest, kaasa arvatud marjadest, valmistatud veinil, liköörveinil, vahuveinil, aromatiseeritud veinil ja muudel sarnastel toodetel;
3) joogil, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti;
4) toitlustusettevõtjale üleandmiseks mõeldud üle viieliitrises mahutis karastusjoogil, mahlal, nektaril ja alkohoolsel joogil;
5) liht- ja valikpagaritootel, mille koostise järgi võib eeldada, et need tarvitatakse ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist;
6) äädikal;
7) soolal;
8) tahkel suhkrul;
9) kondiitritootel, mis koosneb peaaegu üksnes maitsestatud või värvitud või mõlemast suhkrust;
10) närimiskummil ja teistel sarnastel toodetel;
11) jäätise üksikportsjonil.

(6) Kiirestirikneva toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevas, milleni selle määranud valmistaja või pakendaja tagab säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäev ja kuu. Käesolevas määruses käsitatakse kiirestirikneva toiduna toitu, mis koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning mis seetõttu võib muutuda ohtlikuks inimese tervisele.

(7) Märgistusel esitatakse koos realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevaga või viitega nimetatud tähtpäeva asukohale müügipakendil sõnad «kõlblik kuni ...», arvestades märgitud tähtpäeva säilimisaja sisse. Kirjeldatud teabe järel esitatakse säilitamistingimused, mida peab järgima.

(8) Toidu tarvitamisjuhis peab olema esitatud selliselt, et see võimaldaks toitu ettenähtud viisil tarvitada.

§ 14. Toidupartii tähistuse esitamine

(1) Toidupartii tähistus võimaldab määrata, millisest partiist toit pärineb.

(2) Toidupartii määrab ja tähistab pakendil töötleja, valmistaja või pakendaja.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule võib toidupartii määrata ja tähistada Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja, kes seda toitu esimesena müüb.

(4) Toidupartii tähistusele eelneb täht «L», välja arvatud muust teabest selgelt eristatava tähistuse puhul.

(5) Toidupartii tähistuse esitamine ei ole vajalik:
1) kui toidu minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev sisaldab kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäeva ja kuud;
2) üksikportsjonites jäätise puhul, mille tähistus kantakse rühmapakendile;
3) kui toidu müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2 ;
4) kui toit on tarbijale müümisel müügipakendisse pakendamata või kui toit pakendatakse müügikohas tarbija juuresolekuta või tema soovil.

(6) Lisaks lõikele 5 ei ole toidupartii tähistuse esitamine vajalik põllumajandussaaduste puhul:
1) mis ettevõttest välja viies müüakse või antakse muul viisil üle ajutiseks ladustamiseks, töötlemiseks või pakendamiseks;
2) mis ettevõttest välja veetakse, et anda üle põllumajanduslikule organisatsioonile;
3) mis ettevõttest välja viies kogutakse viivitamatuks töötlemiseks.


§ 15. Toitumis- ja tervisealase väite esitamine

Toitumis- ja tervisealased väited on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25) sätestatud väited ning nende esitamise suhtes kohaldatakse nimetatud määruse sätteid.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

§ 16. Toitumisalase teabe esitamise üldnõuded

(1) Märgistusel esitatakse toitumisalane teave juhul, kui märgistusel või toidu esitlemisel või reklaamis, välja arvatud tootegruppi üldiselt käsitlev reklaam, esineb toitumisalane väide. Toitumisalase teabena käsitatakse märgistusel esitatud mis tahes teavet, mis on seotud toidu energiasisalduse, valkude, süsivesikute, rasvade, kiudainete, naatriumi või § 18 lõikes 6 loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainetega.

(2) Toitumisalase teabe esitamise nõudeid ei kohaldata mineraalveele, muule toiduks ettenähtud veele ega toidulisandile.

(3) Märgistusel esitatud energiasisaldus ja toitainete sisaldus väljendavad sisaldust müüdavas toidus.

(4) Kui märgistusel on toodud piisavalt üksikasjalik toidu valmistamisjuhis, võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, tingimusel et märgistusel on viide toitainete sisalduse ja energiasisalduse seose kohta valmistoiduga.

(5) Esitatud toitainete ja energiasisalduse väärtused peavad olema keskmised väärtused, see tähendab väärtused, mis väljendavad kõige paremini selles toidus sisalduva toitaine kogust ja kajastavad hooajaliste erinevustega seotud kõikumisi, tarbimisharjumusi ja muid tegureid, mis võivad põhjustada tegelike väärtuste muutumist. Keskmised väärtused saadakse toidu keemilisel analüüsil, mille teeb toidu valmistaja, üldtunnustatud andmete järgi arvutades või toidu koostisosade keskmise energiasisalduse ja toitainete sisalduse järgi arvutades.

§ 17. Toitumisalase teabe esitamine

(1) Toitumisalane teave esitatakse ühes kohas tabelina, numbrid üksteise all. Kui tabeliks ei ole ruumi, võib toitumisalase teabe näitajad esitada üksteise järel.

(2) Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid järgmises järjestuses:
1) 1. rühm: energiasisaldus; valkude (valgu hulk arvutatakse: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25), süsivesikute (kõik inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud, kaasa arvatud polüoolid) ja rasvade (kõik lipiidid, kaasa arvatud fosfolipiidid) kogus;
2) 2. rühm: energiasisaldus; valkude, süsivesikute, suhkrute (kõik mono- ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid), rasvade, küllastunud rasvhapete (kaksiksidemeta rasvhapped), kiudainete (taimse päritoluga süsivesikud, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima) ja naatriumi kogus.

(3) Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta, peab toitumisalane teave sisaldama 2. rühma näitajaid.

(4) Lisaks lõikes 2 sätestatule võib toitumisalane teave sisaldada ühe või mitme järgmise toitaine koguseid:
1) tärklis;
2) polüoolid;
3) monoküllastumata rasvhapped (ühe cis-asendis kaksiksidemega rasvhapped);
4) polüküllastumata rasvhapped (metüleenrühmaga eraldatud cis-cis-asendis kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped);
5) kolesterool;
6) vitamiinid ja mineraaltoitained, mis on loetletud § 18 lõikes 6, arvestades sealjuures § 18 lõikes 4 sätestatut.

(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud toitainete, nende gruppidesse kuuluvate ainete või komponentide ning koguste märgistusel esitamine on kohustuslik asjakohase toitumisalase väite esitamise korral.

(6) Kui märgistusel on toodud polüküllastumata või monoküllastumata rasvhapete või kolesterooli kogused, näidatakse küllastunud rasvhapete kogus, mida ei käsitata toitumisalase väitena lõike 3 tähenduses.

§ 18. Energiasisalduse ja toitainete sisalduse esitamine toitumisalases teabes

(1) Energiasisaldus arvutatakse, kasutades järgmisi koefitsiente:

1) süsivesikud, välja arvatud polüoolid

4 kcal/g või 17 kJ/g;

2) polüoolid

2,4 kcal/g või 10 kJ/g;

3) valgud

4 kcal/g või 17 kJ/g;

4) rasvad

9 kcal/g või 37 kJ/g;

5) alkohol/etanool

7 kcal/g või 29 kJ/g;

6) orgaanilised happed

3 kcal/g või 13 kJ/g;

7) salatrimid

6 kcal/g või 25 kJ/g.

 

 

 

 

 

 

 

(2) Energiasisalduse ja toitainete või nende komponentide sisalduse arvväärtus kirjutatakse numbritega, kasutades järgmisi ühikuid:

1) energiasisaldus

kilodžaulides ja kilokalorites, kJ ja kcal;

2) valgud

grammides, g;

3) süsivesikud

grammides, g;

4) rasvad

grammides, g;

5) kiudained

grammides, g;

6) naatrium

grammides, g;

7) kolesterool

milligrammides, mg;

8) vitamiinid ja mineraaltoitained

§18 lõikes 6 nimetatud ühikutes.

(3) Energiasisaldus ja toitainete sisaldused esitatakse kas 100 g või 100 ml kohta, lähtudes sellest, millistes ühikutes on märgistusel näidatud toidu netokogus. Lisaks võib olla teave väljendatud toidukorra, mille suurus on märgistusel esitatud, või portsjoni kohta, kui märgistusel on näidatud, mitu portsjonit pakend sisaldab.

(4) Toitumisalases teabes esitatakse üksnes nende vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus 100 grammis, 100 milliliitris või ühes pakendis, kui pakendis on üks portsjon, on vähemalt 15 protsenti päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast kogusest.

(5) Teave vitamiinide ja mineraaltoitainete sisalduse kohta väljendatakse lisaks kogusele ka protsendina päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast kogusest.

(6) Märgistusel esitatavad vitamiinid ja mineraaltoitained ning nende päevased täiskasvanud inimesele soovitatavad kogused on järgmised:

1) vitamiin A, µg

800;

2) vitamiin D, µg

5;

3) vitamiin E, mg

10;

4) vitamiin C, mg

60;

5) tiamiin, mg

1,4;

6) riboflaviin, mg

1,6;

7) niatsiin, mg

18;

8) vitamiin B6, mg

2;

9) folatsiin, µg

200;

10) vitamiin B12, µg

1;

11) biotiin, mg

0,15;

12) pantoteenhape, mg

6;

13) kaltsium, mg

800;

14) fosfor, mg

800;

15) magneesium, mg

300;

16) raud, mg

14;

17) tsink, mg

15;

18) jood, µg

150.

(7) Kui märgistusel on toodud suhkrute, polüoolide või tärklise kogused, esitatakse need vahetult süsivesikute järel järgmiselt:
süsivesikud, g, millest:
suhkrud, g
polüoolid, g
tärklis, g.

(8) Kui märgistusel on toodud rasvhapete või kolesterooli kogus või rasvhapete tüüp, esitatakse need vahetult rasvade järel järgmiselt:
rasv, g, millest:
küllastunud rasvhapped, g
monoküllastumata rasvhapped, g
polüküllastumata rasvhapped, g
kolesterool, mg.

[RT I 2005, 3, 10 – jõust. 15.02.2005]

§ 19. [Kehtetu – RT I 2004, 63, 442 – jõust 29.08.2004]

§ 20. [käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 21. Määruse rakendamine

(1) Seni kehtinud määruse kohaselt märgistatud etikette ja pakendeid võib toidu pakendamisel kasutada kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2005. a, ning arvestades, et Eestist väljaveetava toidu puhul lähtutakse sihtriigis kehtivatest nõuetest.

(2) Enne 1. juulit 2005. a lõike 1 kohaselt pakendatud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

(3) Kuni 30. juunini 2004. a võib käitleja jätkata toidu märgistamist § 5 lõikes 8 ja § 9 lõikes 6 esitatud nõudeid arvestamata.

(4) Enne 1. juulit 2004. a lõike 3 kohaselt märgistatud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

(5) Paragrahvis 11 sätestatut ei kohaldata muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis valmistatud toodete suhtes.

(6) 1. veebruarist 2005. a jõustunud nõudeid ei pea täitma kuni 24. novembrini 2005. a. 1. veebruarist 2005. a jõustunud nõuetele mittevastavat, kuid enne 25. novembrit 2005. a turule viidud või märgistatud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

(7) Paragrahvis 91 toodud glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola sisaldava kondiitritoote või joogi märgistamise nõudeid ei pea täitma kuni 19. maini 2006. a. Enne 20. maid 2006. a selliselt märgistatud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

(8) Paragrahvi 3 lõike 6 punktis 5 ja § 4 lõike 1 punktis 6 toodud nõudeid ei pea täitma kuni 25. veebruarini 2006. a.

(9) 25. detsembril 2005. a jõustunud § 3lõikes 4 toodud allergiat põhjustada võivate koostisosade esitamise nõuet ei pea täitma kuni 1. maini 2006. a. 25. detsembril 2005. a jõustunud nõudele mittevastavat, kuid enne 2. maid 2006. a turule viidud või märgistatud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

[RT I 2005, 64, 493 – jõust. 25.12.2005]

(10) [Kehtetu – RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]


(11) 1. veebruaril 2008. a jõustunud lisa 2 punktidele 1–12 mittevastavat, kuid enne  31. maid 2009. a turule viidud või märgistatud ning enne 1. veebruari 2008. a kehtinud lisale 2, milles toodud loetelust allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta jäetakse välja lisas 3 nimetatud toidu koostisosad ja nendest koostisosadest saadud ained, vastavat toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008] – rakendatakse alates 25.11.2007

(12) 1. veebruaril 2008. a jõustunud lisa 2 punktidele 13 ja 14 mittevastavat, kuid enne 23. detsembrit 2008. a märgistatud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

§ 22. [käesolevast tekstist välja jäetud]

1 Nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21), muudetud direktiiviga 91/238/EMÜ (EÜT L 107, 27.04.1991, lk 50); nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta (EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40–44), muudetud direktiiviga 2003/120/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 51); komisjoni direktiiv 94/54/EÜ, mis käsitleb muude kui nõukogu direktiivis 79/112/EMÜ nimetatud kohustuslike üksikasjade esitamist teatavate toiduainete märgistuses (EÜT L 300, 23.11.1994, lk 14–15), muudetud direktiividega 96/21/EÜ (EÜT L 88, 5.04.1996, lk 5–6), 2004/77/EÜ (ELT L 162, 30.04.2004, lk 76–77); komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, millega toiduainete märgistamise osas nähakse ette erandid nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ artiklist 7 (EÜT L 69, 16.03.1999, lk 22–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 109, 6.05.2000, lk 29–42), muudetud direktiividega 2001/101/EÜ (EÜT L 310, 28.11.2001, lk 19–21), 2003/89//EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15–18), 2005/26/EÜ (ELT L 75, 22.03.2005, lk 33–34), 2005/63/EÜ (ELT L 258, 4.10.2005, lk 3), 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110–111), 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11–14); komisjoni direktiiv 2002/67/EÜ kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta (EÜT L 191, 19.07.2002, lk 20–21).

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

2 Tuleb esitada juriidilise isiku asukoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtte asukoht ja aadress või mõni muu aadress, mille kaudu on võimalik ühendust saada valmistaja või pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüjaga.
3Glütsürrisiinhappe või selle ammooniumsoola kogus tarvitamiseks valmis tootes või valmistaja juhise järgi taastatud tootes

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 324 «Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord»
lisa 1
(Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2008. aasta määruse nr 4 sõnastuses)
[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

ÜLDNIMETUSEGA NIMETATAVAD TOIDU KOOSTISOSAD

Toidu koostisosad

Üldnimetus

1. Rafineeritud õli, v.a oliivõli

«Õli» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu.
Hüdrogeenitud õli (taimse või loomse) puhul tuleb kasutada ka sõna «hüdrogeenitud»

2. Rafineeritud rasvad

«Rasv» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu.
Hüdrogeenitud rasva (taimse või loomse) puhul tuleb kasutada ka sõna «hüdrogeenitud»

3. Jahusegud erinevatest teraviljadest

«Jahu», millele järgneb selle valmistamiseks kasutatud teraviljade loetelu osamasside alanevas järjestuses

4. Tärklised ning füüsikaliste või ensüümsete vahenditega modifitseeritud tärklised

«Tärklis».
Tärklise puhul tuleb märkida konkreetne, tärklise saamiseks kasutatud taimeliik juhul, kui tärklis võib sisaldada gluteeni

5. Kõik kalaliigid, kui kala moodustab toidu koostisosa, tingimusel, et sellise toidu nimetuses ja esitluses ei viidata kala nimetusele

«Kala»

6. Kõik juustuliigid, kui juust või juustusegu moodustab toidu koostisosa, tingimusel, et sellise toidu nimetuses ja esitluses ei viidata juustu nimetusele

«Juust»

7. [Kehtetu – RT I 2005, 3, 10 – jõust. 1.02.2005]

8. Looduslikud maitseained (vürtsid, ürdid) ja nende segud, mille kogus ei ole üle 2 % toidu netokogusest

„Maitseained” või „Maitseainete segu”

9. Igat liiki kummivaigupreparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina

«Närimiskummialus»

10. Igat liiki pagaritoodete puru

«Kuivikupuru»

11. Igat liiki sahharoosid

«Suhkur»

12. Veevaba glükoos ja glükoosmonohüdraat

«Glükoos»

13. Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup

«Glükoosisiirup»

14. Pressitud, ekspeller või rafineeritud kakaovõi

«Kakaovõi»

15. [Kehtetu – RT I 2005, 3, 10 – jõust. 15.02.2005]

16. Igat liiki piimavalgud (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ning nende segud

«Piimavalgud»

17. Kõik veiniliigid, mis on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.07.1999, lk 1–84)

«Vein»

18. Imetaja ja linnu toidukõlblikuks tunnistatud liha koos loomulikult sisalduva või kaasneva rasv- ja sidekoega, mille sisaldus ei ületa järgnevalt esitatud väärtusi, kusjuures liha sidekoesisaldus arvutatakse kollageeni ja lihavalgu suhtarvu põhjal ning kollageeni kogus saadakse hüdroksüproliini sisalduse korrutamisel 8-ga.
Imetajate liha (v.a küüliku- ja sealiha) või erinevate lihaliikide segu, milles imetajate liha on ülekaalus, rasvkoe- ega sidekoesisaldus ei ületa 25%. Sealiha rasvkoesisaldus ei ületa 30% ja sidekoesisaldus ei ületa 25%. Linnu- või küülikuliha rasvkoesisaldus ei ületa 15% ja sidekoesisaldus ei ületa 10%.
Liha hulka ei arvestata mehaaniliselt konditustatud liha massi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigese lihaseid ning saba. Liha hulka arvestatakse vahelihas ja mälumislihased

«...liha», millele eelneb loomaliigi nimetus. Kui koostisosana esineva liha rasv- ja sidekoe või nendest ühe sisaldus on suurem nimetatud väärtustest, võib koostisosa esitada üldnimetusega «...liha» juhul, kui täiendavalt esitatakse koostisosadena rasv või pekk ja sidekude või üks nendest

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord”
lisa 2
(Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2008. a määruse nr 4 sõnastuses)

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

 

ALLERGIAT PÕHJUSTADA VÕIVAD TOIDU KOOSTISOSAD

 

1.

Gluteeni sisaldavad teraviljad nagu nisu, rukis, oder, kaer, spelta nisu, poola nisu ja nende hübriidliinid ning nendest teraviljadest valmistatud tooted, välja arvatud:

1) nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas glükoos 1;

2) nisul põhinevad maltodekstriinid 1;

3) odral põhinevad glükoosisiirupid;

4) teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide valmistamiseks

2.

Koorikloomad ja neist valmistatud tooted

3.

Munad ja neist valmistatud tooted

4.

Kala ja sellest valmistatud tooted, välja arvatud:

1) kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiini- või karotenoidipreparaatide kandjana;

2) kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis

5.

Maapähklid ja neist valmistatud tooted

6.

Sojaoad ja neist valmistatud tooted, välja arvatud:

1) täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv1;

2) sojaoast saadud looduslikud segatud tokoferoolid (E 306), looduslik D-alfa-tokoferool, looduslik D-alfa-tokoferoolatsetaat, looduslik D-alfa-tokoferoolsuktsinaat;

3) sojaoast saadud taimeõlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid;

4) sojaoast saadud taimeõli steroolidest toodetud taimne stanoolester

7.

Piim ja sellest valmistatud tooted, sealhulgas laktoos, välja arvatud:

1) vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide valmistamiseks;

2) laktitool

8.

Pähklid nagu mandlid (Amygdaluscommunis L.), sarapuupähklid (Corylusavellana), Kreeka pähklid (Juglansregia), India pähklid ehk kašupähklid (Anacardiumoccidentale), pekanipähklid (Caryaillinoiesis (Wangenh.) K. Koch), Brasiilia pähklid ehk parapähklid (Bertholletiaexcelsa), pistaatsiapähklid (Pistaciavera), makadaamia pähklid ja kolmelehise makadaamia pähklid (Macadamiaternifolia) ning neist valmistatud tooted, välja arvatud pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude alkohoolsete jookide valmistamiseks

9.

Seller ja sellest valmistatud tooted

10.

Sinep ja sellest valmistatud tooted

11.

Seesamiseemned ja neist valmistatud tooted

12.

Vääveldioksiid ja sulfitid, kui nende sisaldus väljendatuna SO2-na on suurem kui 10 mg/kg või 10 mg/l

13.

Lupiin ja sellest valmistatud tooted

14.

Molluskid ja neist valmistatud tooted

 

1ja nendest saadud tooted, kui töötlemisprotsess ei suurenda tõenäoliselt nende toodete allergeensuse taset, võrreldes Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt hinnatud tootega, millest nad pärinevad.

[RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 324 «Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord»
lisa 3
(Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2005. a 
määrusega nr 287)
[Kehtetu – RT I 2008, 2, 14 – jõust. 1.02.2008]

 


 

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json