Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise kord
Vastu võetud 11.01.2008 nr 2
Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 721 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse ehitise rekonstrueerimise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise kord.
(2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad sisekliima tagamisega rekonstrueeritavad hooned kasuliku pinnaga on üle 1000 m2.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ehituskulud – ehituse kavandamiseks ja püstitamiseks vajalikele kaupadele, töödele, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused;
2) ehitiste taastamismaksumus – hinnatava objektiga samaväärse objekti püstitamiseks kalkuleeritavad ehituskulud väärtuse hindamise kuupäeva hindades;
3) baasaasta ehitusmaksumus – hoone taastamisväärtuse arvutamisel kasutatav hoone brutopinna ruutmeetri keskmine hind seisuga 1. jaanuar 2007. aasta.
§ 3. Rekonstrueerimise taseme määratlemine
(1) Rekonstrueerimise liigitamisel oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks määratletakse rekonstrueerimistööde protsentuaalne osakaal rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Rekonstrueerimise taseme määratlemiseks arvutatakse ehitusmaksumus ehitise taastamismaksumusena.
(2) Ehitusloa taotleja esitab koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele omapoolse kalkulatsiooni kavandatavate rekonstrueerimistööde maksumuse kohta. Kohalik omavalitsus võrdleb kavandatavate rekonstrueerimistööde maksumust ehitise kui terviku taastamismaksumusega.
(3) Kui rekonstrueerimistööde maksumus on suurem kui kolmandik ehitise taastamismaksumusest, on tegemist olulise rekonstrueerimisega, mille puhul tuleb järgida energiatõhususe miinimumnõudeid.
(4) Kui rekonstrueerimistööde maksumus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga ehitise taastamismaksumusest, siis ei ole energiatõhususe miinimumnõuete järgimine kohustuslik.
§ 4. Ehitise taastamismaksumuse arvutamine
(1) Ehitise taastamismaksumus määratakse eriteadmisi omava isiku esitatud hinnangu alusel või kasutatakse määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust brutopinna ruutmeetri kohta.
(2) Kui kasutatakse määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust brutopinna ruutmeetri kohta, võib tulenevalt ehitise suurusest, keerukusest või kasutatud põhimaterjalidest arvutustes kasutada määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumusest kuni 20 protsenti erinevat väärtust.
§ 5. Ehitise taastamismaksumuse arvutamine baasaastale järgnevatel aastatel
(1) Baasaastale järgnevatel aastatel ehitise taastamismaksumuse leidmiseks korrutatakse määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumus ehitushinna muutumise teguriga.
(2) Ehitushinna muutuse määramiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatava «Eesti statistika aastaraamatu» tabelis «Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga» toodud ehitushinna indekseid, mis väljendavad hinna muutust protsentides võrreldes eelneva aasta 1. jaanuari seisuga. Ehitushinna muutust ei arvutata eraldi kululiikide kaupa, vaid kasutatakse indeksi «Kokku» väärtust.
(3) Ehitushinna aastase muutumise teguri saamiseks jagatakse lõikes 2 nimetatud tabelis esitatud väärtus arvuga sada ja tulemusele liidetakse arv «1». Tabelis esitatud väärtuseks võetakse vastavalt ehitise liigile kas eramuindeks, korruselamuindeks või ametihooneindeks.
(4) Baasaastale järgnevatel aastatel arvutatakse ehitushinna aastase muutumise tegur iga järgneva aasta kohta. Kogu perioodi ehitushinna muutumise teguri arvutamiseks korrutatakse kõigi arvutamise hetke ja baasaasta vahele jäävate aastate ehitushinna aastase muutumise tegurid omavahel.
Minister Juhan PARTS |
Kantsler Marika PRISKE |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
11. jaanuari 2008. a määruse nr 2 «Ehitamise oluliseks või muuks
rekonstrueerimiseks liigitamise kord» lisa |
Baasaasta ehitusmaksumus brutopinna ruutmeetri kohta seisuga 1. jaanuar 2007. a.
Hoone liik | Hind koos käibemaksuga brutopinna ruutmeetri kohta |
Väikemajad (kasutamisotstarbe järgi ühe ja kahe korteriga elamud või kolme ja enama korteriga ridaelamud) |
9 500.– |
Korterelamud (kasutamisotstarbe järgi muud kolme või enama korteriga elamud ning hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned),
sealhulgas korterelamud ja hooldekodud |
8 900.– kuni 15 900.– 8 900.– 15 900.– |
Büroo- ja administratiivhooned | 16 700 kuni 17 000.– |
Ärihooned (hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned, kaubandus- ja teenindushooned, välja arvatud büroohooned),
sealhulgas ärihooned ilma eluruumideta,
kaubanduskeskused,
hotellid, toitlustushooned ja spordihallid |
8 900.– kuni 18 700.– 16 200.– 8 900.– 18 700.– 18 600.– |
Avalikud hooned (meelelahutus-, haridus- ja muud avalikud hooned, välja arvatud tervishoiuhooned ja siseujulad) ja transpordihooned (välja arvatud garaažid), sealhulgas koolid, lasteaiad, teatrid, muuseumid ja kunstigaleriid |
14 900.– kuni 26 500.– 16 600.– 14 900.– 26 500.– 20 500.– |
Tervishoiuhooned (haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud hoolekandeasutused) | 27 000.– |
Siseujulad | 31 300.– |