Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 24.09.2011 Avaldamismärge: RT I, 29.12.2010, 32 Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel Vastu võetud 11.05.2009 nr 50 RTL 2009, 42, 570 jõustumine 23.05.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 07.01.2010 - RTL 2010, 3, 46 - 17.01.2010 22.12.2010 - RT I, 29.12.2010, 13 - 01.01.2011 Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Infoühiskonna edendamine» (edaspidi meede) eesmärkide saavutamiseks toetuste andmise ning toetuse kasutamise tingimused ja korra avatud taotlemisel. § 2. Meetme eesmärk Meetme eesmärgiks on rakenduskava prioriteetse suuna «Infoühiskonna edendamine» eesmärkide saavutamine Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a korraldusega nr 667 heaks kiidetud «Infoühiskonna arengukava 2013» rakendusplaanide (edaspidi rakendusplaan) alusel. § 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutuseks (edaspidi rakendusasutus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Meetme rakendusüksuseks (edaspidi rakendusüksus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. § 4. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) rakendusplaan on rakenduskavas infoühiskonna edendamisele suunatud ja «Infoühiskonna arengukava 2013» eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi täpsemalt määratlev Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusel nr 302 «Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise hindamise ja aruandluse kord» põhinev Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav dokument. Rakendusplaan koostatakse «Infoühiskonna arengukava 2013» perioodi igal aastal kahe aastases perspektiivis; 2) projektijuhtimise infosüsteem on rakendusüksuse hallatav elektrooniline keskkond taotluste esitamiseks, menetlemiseks ja aruandluse korraldamiseks (www.eesti.ee/projektijuhtimine); 3) taotluse deklaratsioon on projektijuhtimise infosüsteemis loodud vormikohane dokument, mille alusel eeltaotlus registreeritakse; 4) IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik on e-riigi raames kasutusele võetud standardite ja juhendite kogum, mis tagab riigiasutuste, eraettevõtjate ja kodanike teenindamise nii Eesti riigi kui ka üle-euroopalises kontekstis; 5) jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada kogu selleks ettenähtud perioodi jooksul alates rakendusüksuse poolt teavitatud taotluste vastuvõtmise alustamisest kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni; 6) vooruline taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlus peab olema esitatud kindlaks rakendusüksuse poolt fikseeritud ja teavitatud tähtajaks. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused Tulenevalt rakenduskavas loetletud eesmärkidest on meetme raames toetatavad tegevused: 1) uute infosüsteemide loomine; 2) kasutuses olevate infosüsteemide ajakohastamine; 3) riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine; 4) riigi infosüsteemi kujundamine ühtseks tervikuks; 5) teabe universaalsele digitaalsele kujule viimine koos selle avalikult kättesaadavaks tegemisega; 6) fiiberoptilistel kaablitel põhineva võrgu rajamine koos vajalike siderajatistega. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste projektiga otseselt seotud kulude katmiseks kooskõlas §-s 8 sätestatud piirmääradega: 1) kulud, mis on otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja projekti eemärkide saavutamiseks; 2) riistvara soetamise kulud juhul, kui see on vajalik projekti käigus loodud või soetatud tarkvara rakendamiseks või infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) juurutamiseks; 3) käibemaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale; 4) taotleja koosseisuvälise projektijuhi palgakulu projekti elluviimise aja jooksul; 5) paragrahvi 5 punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimisel võrgu planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja järelevalve kulud. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] (2) Lisaks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud, välja arvatud lõike 1 punktis 4 sätestatud kulu; 2) mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud; 3) ruumide rendi- ja üürikulud; 4) projekti elluviimiseks uue juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud; 5) liiklusvahendite soetamise, rentimise või liisimise kulud; 6) amortisatsiooni kulud; 7) esinduskulud ja kingitused. (3) Kavandatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja kirjeldatud eeltaotluses. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu täistaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. august. (2) Kulud on abikõlblikud, kui nad on tekkinud projekti elluviimiseks ettenähtudaja aja ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, juhul kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid ja lõppesid projekti elluviimiseks ettenähtud aja jooksul. (3) Kulude tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev. § 8. Taotluse finantseerimise piirmäär ja tingimused (1) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 100% abikõlblikest kuludest. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 520 000 eurot taotluse kohta. [RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011] (3) Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud toetuse taotleja projekti omafinantseeringu määr on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Punktis 4 nimetatud sihtasutuste puhul omafinantseeringu määra ei rakendata, kui tegemist on § 5 punktis 6 toodud tegevustee elluviimisega. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi. (5) Omafinantseeringu hulka võib arvata toetuse taotleja poolt mitterahalise sissemaksena vabatahtliku töö vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõige 2 sätestatud korrale, kui selle väärtust saab sõltumatult hinnata ja kontrollida ning see on kirjeldatud eeltaotluses esitatud kulude eelarve. § 8^1. Riigiabi [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] (1) Meetme raames § 5 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes; (2) Riigiabi andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni ELT C 235, 30.09.2009 teatisest «Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga»; (3) Rakendusüksus teavitab taotlejat täistaotluse rahuldamise otsuses asjaolust, et § 5 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE § 9. Toetuse taotlemine (1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt või vooruliselt. (2) Kooskõlas rakenduskava prioriteetide eesmärkidega kinnitab rakendusasutus oma otsusega rakendusplaani elluviimiseks jooksva taotlemise ja voorulise taotlemise temaatika, ajakava, finantseerimise mahu ning toetuse taotlejate sihtgrupid. (3) Jooksvat taotlemist ja voorulist taotlemist korraldab rakendusüksus kooskõlas lõike 2 alusel tehtud rakendusasutuse otsusega. (4) Eeltaotluste vastuvõtmise alustamisest jooksval taotlemisel annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel, näidates seejuures ära toetuste andmise eesmärgid ja finantseerimise kogumahu ning toetuse taotlejate sihtgrupid. (5) Voorulisest taotlusvoorust annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 25 tööpäeva enne eeltaotluste esitamise tähtaega, näidates seejuures ära eeltaotluse esitamise tähtaja, taotlusvooru eesmärgid ja finantseerimise mahu ning toetuse taotlejate sihtgrupi. (6) Jooksva taotlemise korral saab eeltaotlusi esitada seni kuni seda võimaldavad taotlusvooru jaoks ettenähtud rahalised vahendid ning nende lõppemisel peatatakse eeltaotluste vastuvõtmine ja rakendusüksus teavitab sellest taotlejaid oma veebileheküljel. (7) Toetuse taotlemine on kaheetapiline: eeltaotlemine ja täistaotlemine. (8) Eeltaotluse esitamiseks sisestab toetuse taotleja käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nõutud andmed projektijuhtimise infosüsteemi ja esitab allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud taotluse deklaratsiooni rakendusüksusele. (9) Täistaotlus esitatakse vastavalt §-des 12 ja 17 sätestatule. (10) Taotlust ei saa esitada projektidele või nende osadele, mida on finantseeritud või finantseeritakse riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest välisabi allikatest. § 10. Toetuse taotlejate sihtgrupid ja nõuded taotlejale (1) Toetuse taotlejateks võivad olla: 1) põhiseaduslikud institutsioonid; 2) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused; 3) kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud; 4) mittetulundusühingud ja sihtasutused; 5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud. (2) Taotlejad peavad vastama struktuuritoetuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele. § 11. Nõuded eeltaotlusele (1) Eeltaotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) eeltaotlus on nõuetekohaselt täidetud projektijuhtimise infosüsteemis ning esitatud andmed on täielikud ja õiged; 2) eeltaotlus on koostatud vastavuse käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetega; 3) voorulise taotlemise puhul on taotlus esitatud § 9 lõike 5 kohaselt määratletud tähtajaks; 4) lisatud on nõusolek vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule; 5) taotluse maksumus koosneb ainult abikõlblikest kuludest. (2) Eeltaotluses peavad olema esitatud vähemalt järgmised andmed: 1) projekti eesmärgi või probleemi kirjeldus, mille saavutamiseks või lahendamiseks projekt käivitatakse; 2) oodatava lõpptulemuse kirjeldus; 3) projekti tulemuste kasutamisest tulenev tööprotsesside või menetlusloogikate muudatuste kirjeldus, välja arvatud § 5 punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimisel; [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] 4) projekti elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu, sealhulgas omafinantseeringu arvelt tehtavad tegevused; 5) projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega; 6) projekti tulemuste rakendamisest tekkiva sotsiaalse või majandusliku kasu kirjeldus; 7) projekti tulemuste kasutatavuse ulatus ja orienteeruv potentsiaalsete kasutajate arv; 8) projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu lühikirjeldus. (3) Kui kavandatav projekt hõlmab teiste asutuste valitsemisala või tegevusvaldkonda, esitatakse koos eeltaotlusega nende asutuste nõusolek projekti elluviimiseks selles osas. (4) Eeltaotlus peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 12. Nõuded täistaotlusele (1) Täistaotlus koosneb hankemenetluse käigus välja selgitatud parimast pakkumusest ja hankelepingu projektist. (2) Kui toetuse taotleja on eeltaotluses elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, peab täistaotlusena esitama kõigi hangete parimad pakkumused ja hankelepingu projektid. (3) Täistaotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) täistaotlus ei tohi olla vastuolus eeltaotlusega ning peab tagama selle elluviimise ja kavandatud eesmärkide saavutamise; 2) täistaotlus ei tohi olla vastuolus riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku põhimõtetega; 3) projekti elluviimisel kasutatakse riigi kesksete infosüsteemide võimalusi ja ei looda neid dubleerivaid infosüsteeme; 4) loodava infosüsteemi kasutajate autentimine peab toimuma elektroonselt sertifikaadipõhise autentimismehhanismi abil; 5) täistaotluse kulude kogumaksumus ei tohi olla suurem eeltaotluses kavandatust. 4. peatükk EELTAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Eeltaotluse menetlemine (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest. (2) Eeltaotluse esitamise ajaks loetakse allkirjastatud taotluse deklaratsiooni registreerimist rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis. (3) Voorulise taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 52 tööpäeva alates eeltaotluste esitamise tähtajast. (4) Jooksva taotlemise korral on esitatud eeltaotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates eeltaotluse registreerimisest. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] (5) Jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotlusi menetleb rakendusüksus taotluste esitamise järjekorras. (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt eeltaotluse kohta täiendavat lisainformatsiooni enne taotluse vastavuse kontrolli. (7) Rakendusüksusel on õigus teha jooksva taotlemise korral taotlejale kirjalik ettepanek eeltaotluse täiendamiseks käesolevas määruses eeltaotlusele esitatud nõuete osas, määrates seejuures ära paranduste sisseviimise tähtaja ja näidates ära, mida on vaja täpsustada või täiendada. (8) Rakendusüksuse ettepanekus viidatud eeltaotluse muudatused viib taotleja sisse projektijuhtimise infosüsteemis ja esitab rakendusüksusele uue muudetud taotluse deklaratsiooni. § 14. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. (2) Taotleja on nõuetele vastav juhul, kui taotleja kuulub § 9 lõike 2 alusel kinnitatud rakendusasutuse otsuses sätestatud sihtgruppi. (3) Taotleja nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse. § 15. Eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. (2) Eeltaotlus on nõuetele vastav, kui on täidetud kõik käesolevas määruses eeltaotlusele esitatud nõuded. (3) Rakendusüksus teeb eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse, kui: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele; 2) taotleja ei ole § 13 lõige 7 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. § 16. Eeltaotluse hindamine (1) Rakendusüksus esitab nõuetele vastavad eeltaotlused hindamiseks rakendusasutusele. (2) Taotlusvoorudes esitatud eeltaotluste hindamiseks koostab rakendusasutus hindamise korra ja moodustab hindamiskomisjoni. (3) Hindamiskomisjoni liige peab olema tegev infotehnoloogia valdkonnas. (4) Eeltaotluse hindamiskriteeriumid on: 1) kavandatud projekti vajalikkus ja lõpptulemuste olulisus taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks; 2) kavandatud projekti innovaatilisus; 3) kavandatud projekti rakendamisest tekkiv sotsiaalne või majanduslik kasu; 4) kavandatud projekti tulemuste kasutatavuse ulatus; 5) kavandatud projekti tulemuste potentsiaalsete kasutajate orienteeruv arvukus; 6) kavandatud projekti otstarbekus. (5) Voorulise taotlemise eeltaotluste hindamisel: 1) iga komisjoni liige hindab ja võrdleb kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite lõikes ja reastab eeltaotlused paremusjärjestusse, kus parim eeltaotlus asub esimesel kohal; 2) hindamiskomisjoni liikmete individuaalsetes paremusjärjestuse nimekirjades eeltaotlusele omistatud järjekorranumber samastatakse kohapunktidega ja summeeritakse; 3) lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse eeltaotlused saadud summade põhjal pingeritta alates väiksemast. Võrdse arvu punkte saanud eeltaotluste korral eelistatakse väiksema taotletava toetuse summaga projekti. (6) Võttes aluseks voorulise taotlemise eeltaotluste lõpliku paremusjärjestuse, teeb rakendusasutus eeltaotluse mitterahuldamise otsuse kõigi nende taotluste kohta, mis ei mahu taotlusvooru jaoks eraldatud piirsumma sisse. (7) Rakendusasutus teavitab taotlejat eeltaotluse rahuldamisest või mitterahuldamise otsusest viie tööpäeva jooksul. (8) Jooksva taotlemise puhul hinnatakse eeltaotluse vastavust lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitele. Hindamiskomisjoni iga liige hindab eeltaotluse vastavust hindamiskriteeriumile positiivse ja mittevastavust negatiivse hinnanguga. (9) Jooksva taotlemise korral teeb rakendusasutus taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel: 1) kui eeltaotlus saab hindamisel ühe hindamiskriteeriumi osas kõigilt hindamiskomisjoni liikmetelt negatiivse hinnangu; 2) hindamiskomisjoni liikmete negatiivsete hinnangute arv ületab positiivsete hinnangute arvu summaarselt kõigi hindamiskriteeriumite osas. (10) Rakendusasutus teavitab taotlejat eeltaotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest viie tööpäeva jooksul. 5. peatükk TÄISTAOTLUSE MENETLEMINE § 17. Täistaotluse esitamine (1) Täistaotlus esitatakse projektijuhtimise infosüsteemi kaudu rakendusüksusele enne hanke parima pakkumuse edukaks tunnistamist. (2) Kui toetuse taotleja on eeltaotluses projekti elluviimiseks ette näinud rohkem kui ühe hanke, tuleb täistaotluse osadena esitada rakendusüksusele kõik pakkumused enne nende edukaks tunnistamist. (3) Täistaotlus loetakse esitatuks kui täistaotluse või tema osade deklaratsioonid on registreerimist rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb täistaotluse rahuldamise otsuse 10 tööpäeva jooksul täistaotluse esitamise kuupäevast arvates, juhul kui täistaotlus vastab käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja see on esitatud vastavalt §-s 17 sätestatule. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui täistaotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele või kui see ei ole esitatud vastavalt §-s 17 sätestatule. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus teavitatakse toetuse taotlejat viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. (4) Rakendusüksus võib teha täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud § 22 punktis 18 sätestatud kohustust. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral täistaotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on esitanud avalduse toetuse taotlemisest loobumiseks; 3) toetuse saaja ei täida §-des 22 ja 22^1  sätestatud kohustusi; [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks. (2) Täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusest teavitatakse toetuse saajat ja rakendusasutust viie tööpäeva jooksul. 6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE § 20. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse väljamaksed tehakse tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksuna vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale. (1^1) Väljamakse võib osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teha toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9^1  sätestatud korrale maksimaalselt kuue kuu rahavajaduse summas. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele ja toetuse taotluse rahuldamise otsusele. (3) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad taotlemise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projektijuhtimise infosüsteemi vahendusel projekti lõpparuande rakendusüksusele 30 kalendripäeva jooksul projekti kulude viimase väljamakse tegemise kuupäevast arvates. (2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise kord ning nõuded seire aastaaruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire eeskirjas vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24. 7. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED § 22. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele, seejuures: 1) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, arvestades «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 11 hangete läbiviimisele ettenähtud erinõudeid; [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] 2) tagab ettenähtud omafinantseeringu; 3) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluste ja toetuse taotluse rahuldamise otsusega; 4) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel; 5) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 6) võimaldab teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt struktuuritoetuse seaduse sätetele; 7) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse, mida toetuse saaja kasutab; 8) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 9) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) säilitab taotluste, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini; 11) tagab, et projekti käigus loodud tarkvarale tagatakse õigus selle piiramatuks kopeerimiseks, kasutamiseks, muutmiseks ja edasiarendamiseks avalikus sektoris; 12) tagab projekti käigus soetatud vara säilimise, toimimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 13) tagab projekti rakendamiseks vajaliku infotehnoloogilise infrastruktuuri olemasolu ja toimimise; 14) tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest; 15) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuurivahenditega, kasutades selleks Euroopa Liidu poolt nõutud sümboolikat; 16) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi; 17) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi; 18) kui toetuse taotleja poolt kavandatud arendustöö tekitab «Avaliku teabe seaduse» alusel taotlejale kohustuse toiminguteks riigi infosüsteemi haldussüsteemis, siis peab taotleja need teostama enne riigihanke väljakuulutamist; 19) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist. § 22^1. Toetuse saaja täiendavad kohustused paragrahvi 5 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimisel [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele, seejuures: 1) tuleb vältida konkurentsimoonutusena ilmneda võiva kahjulikku mõju olemasolevate teenusepakkujatega ning isikutega, kellel juba on lähitulevikuks samasisulised investeerimise kavad, sh selgelt määratleda sekkumiskohad, kus turu toimimine ei taga infrastruktuuri vajalikke investeeringute tegemist operaatorite poolt; 2) tuleb tagada teenuse pakkumise võimalikkus erinevate tehnoloogiliste lahenduste kaudu, eelistamata üht konkreetset lahendust, sh tagada, et loodav võrk ei takistaks uutele tehnoloogiatele tuginevate teenuste pakkumist lõppklientidele; 3) tuleb tagada operaatorite mittediskrimineeriv ja võrdsetel alustel ligipääs võrgule, sh tagada uute operaatorite sisenemine mittediskrimineerival viisil; 4) tuleb tagada, et loodav võrk suurendaks vaba turgu, mis omakorda tähendaks elanikele paremaid teenuseid, soodsamaid hindu ja paremat teenuste kättesaadavust. [RTL 2010, 3, 46 - jõust. 17.01.2010] § 23. Rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded Rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded on sätestatud struktuuritoetuse seaduse §-des 10 ja 11. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. [Käesolevast tekstist välja jäetud]