Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahandusministeeriumi põhimäärus

Vastu võetud 22.12.2011 nr 177

Määrus kehtestatakse „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Rahandusministeerium

  (1) Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 2.  Aruandekohustuslikkus

  Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 3.  Ministeeriumi dokumentide vormistamine

  (1) Ministeeriumil on väikese riigivapiga pitsat ning oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist.

  (2) Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

§ 4.  Ministeeriumi asukoht

  Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn.

2. peatükk Ministeeriumi tegevusvaldkond ja ülesanded 

§ 5.  Ministeeriumi põhiülesanded

  (1) Ministeeriumi põhiülesanded on Vabariigi Valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse, makromajanduse, finants- ja halduspoliitika küsimustes, ettepanekute esitamine ning poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse piires.

  (2) Ministeerium täidab muid temale seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

§ 6.  Ministeeriumi valitsemisala

  (1) Ministeeriumi valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste paigutamine, seaduse alusel teiste isikute raha hoidmine ning paigutamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine, samuti sise- ja vandeaudiitorite, vandeaudiitorite ühingute ning Audiitorkogu üle järelevalve teostamine.

  (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi tegevusvaldkonnas olevate ülesannete osas on sätestatud nende asutuste põhimäärustes.

§ 7.  Ministeeriumi valitsemisala asutused

  (1) Ministeeriumi valitsemisala asutused on Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.

  (2) Ministeeriumi hallatavad riigiasutused on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

  (3) Ministeeriumi juures asub riigihangete vaidlustuskomisjon, kelle ülesandeks on vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamine „Riigihangete seaduses” sätestatud korras.

3. peatükk Ministeeriumi juhtimine 

§ 8.  Ministeeriumi juhtimine

  Ministeeriumi juhib rahandusminister (edaspidi minister).

§ 9.  Ministri pädevus

  Minister:
  1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
  2) vastutab ministeeriumi juhina põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
  3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
  4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
  5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtumenetluses, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus väärteo-, tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
  6) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
  7) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
  8) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
  9) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadid vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
  10) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajadusel teeb ministeeriumi ametiisikute toimingute üle teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile;
  11) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes;
  12) kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud valitsusasutuste peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
  13) kantsleri ettepanekul sõlmib, muudab või ütleb üles töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega ning hoiatab neid oma kohustuste rikkumise korral;
  14) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ette nähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;
  15) kinnitab kantsleri ettepanekul ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
  16) kinnitab kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisala strateegilise arengukava;
  17) määrab kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse ning kinnitab põhimäärused ja teenistujate koosseisud;
  18) teeb kantsleri ettepanekul ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise otsused, kinnitab nende põhimäärused, eelarved, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse;
  19) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
  20) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise üle ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi sihipärase kasutamise eest;
  21) kinnitab „Riigieelarve seaduse” alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved ning kontrollib nende täitmist;
  22) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;
  23) otsustab riigihangete läbiviimise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks või teenuste tellimiseks ja volitab kantslerit või asekantslerit teostama riigihangetega seotud toiminguid;
  24) kehtestab ministeeriumi sisekorra ja vapipitsati kasutamise korra;
  25) kehtestab ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja;
  26) sõlmib lepinguid või volitab selleks kantslerit või teisi isikuid;
  27) täidab muid ülesandeid, mis on temale pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

§ 10.  Ministri õigusaktid ja teenistusalased korraldused

  (1) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

  (2) Ministri määrused, käskkirjad ja kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 11.  Kantsler

  Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

§ 12.  Kantsleri pädevus

  Kantsler:
  1) juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile vahetult alluvate osakondade ja nõunike tööd ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude struktuuriüksuste tööd;
  2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
  3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava koostamist ning valmistab ette ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu;
  4) käsutab ministri kinnitatud valitsemisala eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ja ministeeriumi tõhusa toimimise eest;
  5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
  6) sõlmib ja lõpetab koosseisuväliste teenistujate ja ministeeriumi abiteenistujatega töölepingud;
  7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid;
  8) kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi ning hoiatab töölepingu alusel töötavaid koosseisuväliseid teenistujaid või abiteenistujaid nende kohustuste rikkumise korral;
  9) annab ministrile aru ministeeriumi asekantslerite ja osakondade töö kohta;
  10) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta;
  11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;
  12) teeb ministrile ettepanekuid riigivara valitsemise kohta ja korraldab riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste piires;
  13) viib läbi riigihankeid ja sõlmib lepinguid ministrilt saadud volituste piires;
  14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste ja ministeeriumi sisekorraeeskirja väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
  15) korraldab ministeeriumi asjaajamist ja kehtestab ministeeriumi asjaajamiskorra;
  16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
  17) allkirjastab või viseerib dokumente kooskõlas õigusaktide, ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega;
  18) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega temale pandud ja ministri antud ülesandeid;
  19) vastutab temale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

§ 13.  Kantsleri käskkiri ja teenistusalased korraldused

  (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ette nähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga.

  (2) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

  (3) Kantsleri käskkirjad ja kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 14.  Kantsleri asendamine

  (1) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.

  (2) Asekantslerite äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest.

§ 15.  Asekantsleri pädevus

  Asekantsler:
  1) korraldab temale alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu;
  2) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist, sh tagab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigusaktidega;
  3) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamist, kooskõlastamist ja otsustamiseks esitamist;
  4) korraldab ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist tema vastutusalas olevate osakondade poolt;
  5) koordineerib oma juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist ja elluviimist kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega;
  6) koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse vahelist tegevust, korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile ettepanekuid nende asutuste struktuuri, töökorralduse, teenistujate koosseisu, asjaajamise jmt kohta;
  7) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise ning käesoleva määruse § 12 punktides 6–8 sätestatud küsimuste kohta;
  8) käsutab ministrilt saadud volituste piires oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
  9) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala arengukava ja ministeeriumi tegevuskava koostamise protsessis, jälgib temale alluvate osakondade poolt nende täitmist ning annab sellest aru kantslerile ja ministrile;
  10) teeb ettepanekuid ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste põhimääruste muutmiseks;
  11) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
  12) allkirjastab või viseerib oma juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega;
  13) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
  14) teeb kantslerile ettepanekuid temale vahetult alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
  15) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid;
  16) vastutab temale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

§ 16.  Asekantsleri teenistusalased korraldused

  (1) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel temale vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

  (2) Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

§ 17.  Asekantsleri asendamine

  Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale.

§ 18.  Osakonnajuhataja

  Osakonnajuhataja:
  1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;
  2) täidab temale antud teenistusalaseid korraldusi;
  3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
  4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
  5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumente kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
  6) esindab osakonda selle ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
  7) teeb asekantslerile, kantslerile või ministrile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks;
  8) teeb asekantslerile, kantslerile või ministrile ettepanekuid komisjonide moodustamise kohta osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
  9) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;
  10) vastutab temale ja osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
  11) täidab muid ministri või kantsleri või vastava asekantsleri antud ülesandeid.

4. peatükk Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded 

§ 19.  Ministrile vahetult alluv osakond

  Ministrile allub siseauditi osakond, kes täidab siseaudiitori kutsetegevuse alaseid ülesandeid ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, hindab ja analüüsib sisekontrollisüsteemide toimimist ministeeriumis ja valitsemisalas tervikuna, teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemi parandamiseks, korraldab ja koordineerib siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmist valitsemisalas eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse täiustamisele ning eesmärkide saavutamisele.

§ 20.  Kantslerile vahetult alluv osakond

  Kantslerile allub vahetult finantskontrolli osakond, kelle tegevusalaks on täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise koordineerimine, analüüsimine ning hindamise korraldamine siseaudiitori kutsetegevuse või selle korraldamise valdkonnas, samuti ettepanekute tegemine nende tõhustamiseks, täidesaatva riigivõimu asutuste ning vajaduse korral teiste riigieelarvest finantseeritavate isikute tegevuse auditeerimine, Euroopa Liidu toetusi ja välisabi andvate ja kasutavate isikute tegevuse auditeerimine ning Euroopa Pettustevastase Ameti (European Anti-fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine.

§ 21.  Eelarvepoliitika asekantsleri vastutusala

  Eelarvepoliitika asekantsler vastutab eelarvepoliitika kujundamise ja elluviimise ning Euroopa Liidu ja teiste välisvahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise korraldamise eest.

§ 22.  Eelarvepoliitika asekantslerile alluvad osakonnad

  Eelarvepoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on:
  1) eelarvestamise arenduste osakond, kes koordineerib ja korraldab strateegilise juhtimise ja eelarvestamise pikaajalist arendamist;
  2) Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakond, kes koordineerib ja korraldab Euroopa Liidu vahendite ja teiste välisvahendite kasutamist, sealhulgas täidab korraldusasutusena haldusvõimekuse suurendamise ja tehnilise abi valdkonnas rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid;
  3) fiskaalpoliitika osakond, mis valmistab ette valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid, Eesti seisukohti osalemiseks Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve protsessis ning koostab vastavaid strateegiadokumente, sealhulgas riigi eelarvestrateegiat ja stabiilsusprogrammi;
  4) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kes töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtted ning poliitika, valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõud, koordineerib nende rakendamist ning tegeleb kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika analüüsiga;
  5) riigieelarve osakond, kes annab hinnanguid strateegilistele arengukavadele, õigusaktide eelnõudele ja riigieelarve kulutaotlustele, korraldab riigieelarve koostamist, seirab riigi ressursside kasutamist ja hindab selle tulemuslikkust ning koostab vastavaid ülevaateid, koordineerib ja korraldab strateegilist planeerimist riigis ning sellega seonduvaid arendusi ning osaleb valitsussektori arengu prognooside ning majandus- ja eelarvepoliitiliste ülevaadete koostamisel.

§ 23.  Finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri vastutusala

  Finantspoliitika ja välissuhete asekantsler vastutab finantspoliitika kujundamise ja elluviimise, avalike ja välissuhete alase tegevuse korraldamise ja terviklikkuse eest ministeeriumis ning ministeeriumi ja tema valitsemisala osalemise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös.

§ 24.  Finantspoliitika ja välissuhete asekantslerile alluvad osakonnad

  Finantspoliitika ja välissuhete asekantslerile alluvad osakonnad on:
  1) avalike suhete osakond, kes informeerib avalikkust ministeeriumi tegevusest ning koordineerib ministeeriumi ja avalikkuse vahelist kommunikatsiooni;
  2) ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib nende rakendamist raamatupidamise, audiitortegevuse, hasartmängude korraldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, korraldab järelevalvet sise- ja vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute üle ning koordineerib siseaudiitori kutsetegevuse korraldamist täidesaatva riigivõimu asutustes;
  3) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kes koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös;
  4) finantsturgude poliitika osakond, kes töötab välja poliitikat ja valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist panganduse, väärtpaberituru, investeerimisfondide, investeerimis- ja muude finantsteenuste, samuti finantsstabiilsuse ja finantsjärelevalve korralduse ning finantsturgude ja sellega seotud taristute toimimise valdkonnas;
  5) kindlustuspoliitika osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib nende rakendamist kindlustuse, kogumispensionide ja teiste finantsteenustega seotud sotsiaalkindlustuse liikide valdkonnas.

§ 25.  Halduspoliitika asekantsleri vastutusala

  Halduspoliitika asekantsler vastutab halduspoliitika kujundamise ja elluviimise ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi korrektse väljamaksmise eest ning koordineerib oma pädevuse piires Statistikaameti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevust.

§ 26.  Halduspoliitika asekantslerile alluvad osakonnad

  Halduspoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on:
  1) Euroopa Liidu maksete osakond, kes tagab Euroopa Liidu toetuste ja välisabi nõuetekohase finantsjuhtimise, sealhulgas kontrollib väljamaksete sihipärasust, korrektsust ja õigustatust, koostab vastavate õigusaktide eelnõusid, korraldab aruandlust ning kindlustab Euroopa Liidu toetuste ja välisabi ning riigipoolse kaasfinantseeringu õigeaegse ja täies mahus väljamaksmise;
  2) majandustarkvara arenduse osakond, kes koordineerib riigi majandustarkvara arendamist ja hooldamist;
  3) riigiarvestuse osakond, kes korraldab riigiraamatupidamist, sealhulgas osutab teistele ministeeriumidele ja nende valitsemisaladele raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamise aastaaruande koostamise teenust vastavalt õigusaktidele ning töötab välja riigiasutuste raamatupidamisstandardid;
  4) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib riigiasutuste tegevust riigi haldusorganisatsiooni korralduse, avaliku teenistuse arendamise, riigi personalijuhtimise ja riikliku statistika valdkonnas;
  5) riigihangete ja riigiabi osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid, nõustab isikuid ja asutusi ning koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete ja riigiabi valdkonnas, korraldab riigihangete registri ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri tegevust, teostab riigihangete korraldamise üle riiklikku järelevalvet, kohaldab „Riigihangete seaduses” sätestatud korras ja ulatuses riiklikku sundi ning on „Riigihangete seaduses” sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks;
  6) riigikassa osakond, kes teostab riigieelarve kassalist teenindamist, korraldab riigi rahavoogude juhtimist, riigi raha paigutamist, riigile võõrvahendite kaasamist võlakirjaemissioonide korraldamise, laenude võtmise või muude tehingutega, seaduse alusel teiste isikute raha hoidmist ning paigutamist, laenude väljaandmist ja järelevalvet väljastatud laenude ja riigigarantiidega seotud lepingutest tulenevate laenusaajate ning riigimaa ja -vara erastamise lepingute täitmise üle ning peab vastavat arvestust;
  7) riigivara osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid, nõustab ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigivara valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning korraldab riigi kinnisvara arvestust ja riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, töötab välja riigi kinnisvarapoliitikat ja koordineerib selle rakendamist.

§ 27.  Maksu- ja tollipoliitika asekantsleri vastutusala

  Maksu- ja tollipoliitika asekantsler vastutab maksu- ja tollipoliitika kujundamise ja elluviimise eest ministeeriumis ning koordineerib oma pädevuse piires Maksu- ja Tolliameti tegevust.

§ 28.  Maksu- ja tollipoliitika asekantslerile alluvad osakonnad

  Maksu- ja tollipoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on:
  1) maksupoliitika osakond, kes töötab välja otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat, valmistab ette selle valdkonna õigusaktide eelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid ning koordineerib nende õigusaktide rakendamist;
  2) tolli- ja aktsiisipoliitika osakond, kes töötab välja tollipoliitikat ning käibe-, energiatoodete-, hasartmängu- ja pakendimaksude, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat, valmistab ette nende valdkondade õigusaktide eelnõusid, koordineerib nende õigusaktide rakendamist.

§ 29.  Tugitegevuste asekantsleri vastutusala

  Tugitegevuste asekantsler vastutab ministeeriumi ja tema valitsemisala arendustegevuse koordineerimise, tegevuseks vajalike ressursside arendamise ja säästliku kasutamise eest ning koordineerib oma pädevuse piires Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevust.

§ 30.  Tugitegevuste asekantslerile alluvad osakonnad

  Tugitegevuste asekantslerile alluvad osakonnad on:
  1) arendusosakond, kes koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilise arengukava ja ministeeriumi tegevuskava väljatöötamist ning arendustegevusi, jälgib strateegilise arengukava ja tegevuskava rakendamist ning korraldab ministeeriumi ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vahelist tegevust;
  2) finantsosakond, kes korraldab ja koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas raamatupidamisarvestust ja eelarvestamist, eelarve täitmise jälgimist, majandusaasta aruande koostamist ja ministeeriumile eraldatud välisvahendite kasutamist ning teostab järelevalvet valitsemisala välisvahendite kasutamise üle;
  3) haldusosakond, kes korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist, koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas riigihangete teostamist, korraldab ministeeriumi asjaajamist ja referentide tööd, täidab vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid ning peab arhiivi;
  4) personaliosakond, kes koordineerib ministeeriumi arengusuundadest lähtuva personali- ja koolituspoliitika väljatöötamist ning nende elluviimist ministeeriumis ja ministeeriumi hallatavates asutustes, koordineerib ministeeriumi sisekommunikatsioonialast tegevust, korraldab ministeeriumis ja tema valitsemisalas personali- ja palgaarvestust, ning töötleb ministeeriumi ja valitsemisala personali- ja palgaarvestusega seotud isikuandmeid;
  5) õigusosakond, kes koordineerib ministeeriumi õigusloomealast tegevust, tagab ministeeriumis ettevalmistatavate õigus- ja haldusaktide eelnõude ning lepingute kooskõla põhiseaduse ja õigustloovate aktidega, korraldab ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes, nõustab ministeeriumi ja tema valitsemisala asutusi juriidilistes küsimustes.

§ 31.  Osakondade täpsem pädevus ja struktuur

  (1) Osakondade täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks nende põhimäärustes.

  (2) Ministeeriumi osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused. Talituste ülesanded ja pädevus määratakse ministri kinnitatavas osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi talituse koosseisu, kes alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.

  (3) Osakonna koosseisu kuuluva osakonnajuhataja asetäitja või talituse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

§ 32.  Ministeeriumi nõunikud

  Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ametijuhendites, mille kinnitab minister.

5. peatükk Ministeeriumis moodustatavad komisjonid 

§ 33.  Ministeeriumi komisjonid

  (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid) ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks.

  (2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö koordineerimiseks moodustada ajutisi komisjone.

  (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

  (4) Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

  (5) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

  (6) Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

  (7) Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakonna põhiülesannete täitmist.

  (8) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

  (9) Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

§ 34.  Teised komisjonid

  (1) Käesoleva määruse §-s 33 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

  (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastava struktuuriüksuse minister, kelle valitsemisalasse kuulub komisjonile antud ülesanne.

6. peatükk Lõppsätted 

§ 35.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrus nr 412 „Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine” (RT I, 14.01.2011, 9) tunnistatakse kehtetuks.

§ 36.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.