Teksti suurus:

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.01.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2011, 174

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine

Vastu võetud 30.06.1998 nr 144
RT I 1998, 63, 991
jõustumine 09.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.06.1999RT I 1999, 51, 55213.06.1999
09.10.2003RT I 2003, 65, 43718.10.2003
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 2. mai 2007 nr 3-4-1-2-07RT III 2007, 19, 155 , jõust. 2. mai 2007
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 13801.01.2012

Maareformi seaduse paragrahvi 7 lõike 5, paragrahvi 9 lõike 9, paragrahvi 10 lõike 3 ja paragrahvi 221 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
[RT I 1999, 51, 552 - jõust. 13.06.1999]

1. Kinnitada «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord» (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Kinnitatud 
Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144



Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord

1. osa ÜLDSÄTTED 

1. Käesolev kord reguleerib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maade tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, riigi omandisse jätmisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Käesolevas korras ehitise kohta sätestatu kehtib ka ehitiste kompleksi osas.
[RT I 2003, 65, 437 - jõust. 18.10.2003]

2. Käesolevas korras käsitatakse ehitisena maapinnaga püsivalt ühendatud hoonet või rajatist «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) paragrahvi 2 lõigetes 1–3 sätestatud tähenduses, samuti lõpetamata ehitist ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302-k (RT I 1998, 34, 521) kinnitatud «Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelusse» arvatud istanduse, kaasa arvatud dendropargi ja -aia suhtes, samuti «Muinsuskaitseseaduses» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) sätestatud alustel ja korras kultuuriväärtusteks tunnistatud endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes. Käesoleva korra kohaselt määratakse teenindamiseks vajalik maa ka «Maareformi seaduse» paragrahvi 121 lõike 3 alusel sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajutisele ehitisele ja istandusele.
[RT I 2003, 65, 437 - jõust. 18.10.2003]

3. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt «Maareformi seaduse» paragrahvi 6 lõikele 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 24, 133; 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355) paragrahvi 14 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastava ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse pärast sellele ehitisele seaduses sätestatud alustel ja korras kasutusloa andmist.
[RT I 2003, 65, 437 - jõust. 18.10.2003]

4. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist:

1) ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega;

2) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise;


[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

3) tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka;

4) juhul kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldus- ning muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt;


[RT I 2003, 65, 437 - jõust. 18.10.2003]

5) ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust;

6) juhul kui maale ei ole esitatud tagastamise taotlust või kui maa on kompenseeritud, ei lähtuta ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest (endiste kinnistute piiridest);


[RT I 2003, 65, 437 - jõust. 18.10.2003]

7) [kehtetu – RT I 2003, 65, 437 – jõust. 18.10.2003]

2. osa EHITISE TEENINDAMISEKS VAJALIKU MAA MÄÄRAMISE KORD 

5. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks on maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise, riigi omandisse jätmise või maa munitsipaliseerimise taotlus.

6. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku koostamiseks nimetab kohaliku omavalitsuse organ vastavalt oma asjaajamise korrale ametniku(d) või organi(d).

7. Vastavad volitused saanud ametnik või organ koostab käesoleva korra punktis 6 nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesolevas korras sätestatut arvestades. Kaardil (plaanil) peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Juhul kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek.

8. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saadetakse isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, või tema volitatud esindajale ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Munitsipaalomandisse jääva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel esitatakse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek maa asukohajärgsele maavanemale.

9. Isikul, kellele ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule.

10. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku. Sellisel juhul antakse igale taotlejale nimetatud ettepaneku koostaja poolt allakirjutatud ettepaneku koopia.

11. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellib ehitise omanik või tema volitatud isik ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise.

12. Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Nimetatud otsuse kohustuslik lisa on katastriüksuse plaan. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.