Teksti suurus:

Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.12.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2011, 196

Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

Vastu võetud 23.01.2002 nr 44
RT I 2002, 12, 61
jõustumine 07.02.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.2004RT I 2004, 86, 59101.01.2005
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 13801.01.2012

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus reguleerib kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö korda.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Määrus ei reguleeri kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialast koostööd hädaolukorras.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) õnnetusteade – häirekeskusesse telefoni teel numbrile 112 või muul viisil saabunud teade, milles taotletakse meditsiinilist või päästealast abi;
 2) päästekorraldaja – häirekeskuse töötaja, kes tegeleb õnnetusteadete töötlemisega, väljasõidukorralduste andmisega kiirabibrigaadidele ning päästemeeskondadele (edaspidi päästemeeskond), operatiivsidepidamisega ning vajaduse korral teiste päästeasutuste ja politsei teavitamisega abivajadusest;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
 3) valvearst – häirekeskuses töötav arsti kutset omav isik, kes tegeleb ebaselge probleemiga meditsiinilist abi taotlevate õnnetusteadete töötlemisega ning vajaduse korral meditsiinilise nõustamisega;
 4) väljakutse – töödeldud õnnetusteade, mille puhul on vajalik kiirabibrigaadi või päästemeeskonna väljasõit;
 5) väljasõidukorraldus – häirekeskusest kiirabibrigaadile või päästemeeskonnale antud korraldus liikumiseks abivajaja(te) juurde;
 6) väljasõit – päästemeeskonna või kiirabibrigaadi tegevus alates abivajaja(te) juurde liikumise algusest kuni abi osutamise lõpetamiseni.
[RT I 2004, 86, 591 - jõust. 01.01.2005]

§ 3.  Sidepidamise ühtsed nõuded

 (1) Kiirabi, haiglad, päästeasutused ja politsei kasutavad vajaduse korral sidepidamisel määruse lisas 1 toodud foneetilist tähestikku.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Kiirabibrigaadid, haiglad, päästeasutused ja politsei peavad omavahel ühendust raadio- või telefonside kaudu.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

2. peatükk HÄIREKESKUSE JA KIIRABIBRIGAADI KOOSTÖÖ 

§ 4.  Õnnetusteadete töötlemine

 (1) Õnnetusteate võtab häirekeskuses vastu päästekorraldaja, kes töötleb õnnetusteate ise või suunab ebaselge probleemiga meditsiinilist abi taotleva õnnetusteate edasiseks töötlemiseks valvearstile või meditsiinilise haridusega päästekorraldajale.

 (2) Vajaduse korral vormistab päästekorraldaja või valvearst õnnetusteate alusel väljakutse, otsustab väljakutse prioriteedi vastavalt §-le 5 ning annab kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse.

 (3) Õnnetusteate vastuvõtmisel avatakse häirekeskuses õnnetusteate andmekaart, millele märgitakse kõne vastuvõtmise aeg, isikuandmed abivajaja ning õnnetusteate edastaja kohta, juhtumi lühikirjeldus, väljakutse prioriteet vastavalt §-le 5 ja sündmuskoha asukoht.

§ 5.  Väljakutse prioriteet

 (1) Väljakutse prioriteet on päästekorraldaja või valvearsti esmane hinnang olukorrale ja abivajaja seisundile.

 (2) A(alfa)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Kui abivajaja asub avalikus kohas ning samaaegselt ei ole D-, C- ega B-prioriteediga väljakutseid, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel. Abivajajale soovitatakse võimalusel pöördumist perearsti poole.

 (3) B(bravo)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kui samaaegselt ei ole D- ega C-prioriteediga väljakutseid, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

 (4) C(charlie)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumisel peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B-prioriteediga kutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi C-prioriteeti omavale väljakutsele.

 (5) D(delta)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B-prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D-prioriteeti omavale väljakutsele. C-prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab patsiendi terviseseisund.

§ 6.  Väljasõidukorraldus

 (1) Väljasõidukorraldus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) kutsung;
 2) väljakutse prioriteet;
 3) sündmuskoha asukoht (aadress);
 4) väljakutse sisu;
 5) teejuhatus;
 6) helistaja telefoninumber ja nimi.

 (2) Väljasõidukorralduse andmisel nimetatakse pärast kutsungit kõigepealt väljakutse prioriteet ja sündmuskoha asukoht. Täpsemad andmed antakse kiirabibrigaadile järgides §-des 8–10 sätestatut.

 (3) Väljasõidukorraldus registreeritakse kellaajaliselt ja salvestatakse häirekeskuses.

§ 7.  Kutsung

 (1) Kutsung on häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus, milles lepivad kokku häirekeskus ja kiirabibrigaadi pidaja.

 (2) Kutsung koosneb järgmistest osadest:
 1) kiirabibrigaadi alalise asukoha (baasi) nimi;
 2) kiirabi üldtunnusnumber 9;
 3) kiirabibrigaadi number, sealhulgas reanimobiilibrigaadi tunnusnumber 0;
 4) number, mille abil on võimalik kindlaks teha kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioon.

 (3) Kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooni väljendavad järgmised numbrid:
 1) 1 - erakorralise meditsiini arst või anestesioloog;
 2) 2 - muu eriala arst;
 3) 3 - õde.

 (4) Kutsungi struktuur on järgmine:

Kiirabibrigaadi alalise asukoha (baasi) nimi

Kiirabi üldtunnus

Kiirabibrigaadi number

Kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioon

Vald/linn/linnaosa või muu alalist asukohta

9

0 - reanimobiilibrigaad

1 - erakorralise meditsiini arst või anestesioloog

määratlev

 

1

2 - muu eriala arst

kohanimi

 

2 jne

3 - õde

 (5) Kiirabibrigaadi pidajal on õigus muuta lõike 2 punktis 4 nimetatud kutsungi osa, teavitades nimetatud muudatusest häirekeskust.

 (6) Päästekorraldaja registreerib kutsungi, kutsungile vastava kiirabibrigaadi isikkoosseisu ja nende muudatused häirekeskuses.

§ 8.  Sündmuskoha asukoht

  Sündmuskoha kirjeldus peab sisaldama andmeid, mis võimalikult täpselt määratlevad abivajaja asukohta. Sündmuskoha asukoha kirjeldus sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:
 1) maakond – vald – küla – majapidamise/talu nimi;
 2) linn/linnaosa/alev – tänava nimi – maja number – korteri number – trepikoda – korrus – lukukood.

§ 9.  Väljakutse sisu

  Väljakutse sisaldab lühiandmeid väljakutse põhjuse kohta.

§ 10.  Teejuhatus

 (1) Teejuhatuses edastatakse esmalt väljasõidu suund (linn/linnaosa/alev/vald jne).

 (2) Sündmuskoha täpne asukoht edastatakse:
 1) A- või B-prioriteediga väljakutse korral alarmeerimissüsteemi või raadioside kaudu enne kiirabibrigaadi väljasõitu;
 2) C- või D-prioriteediga väljakutse korral raadio- või telefonside kaudu kohe pärast kiirabibrigaadi väljasõitu.

 (3) Vajadusel antakse teejuhatuses kvadraadi tähis autoatlases.

§ 11.  Kiirabibrigaadi tegutsemisvalmidus ja asukoht

 (1) Häirekeskus peab omama pidevat ülevaadet kiirabibrigaadide asukohast ja tegutsemisvalmidusest.

 (2) Kiirabibrigaadid on kohustatud teavitama häirekeskust oma asukohast ja tegutsemisvalmidusest määruse lisas 2 toodud nõuete kohaselt.

 (3) Häirekeskus salvestab ja registreerib kiirabibrigaadilt lõike 2 kohaselt saadud teabe reaalajas.

3. peatükk HÄIREKESKUSE, KIIRABIBRIGAADIDE JA HAIGLATE KOOSTÖÖ 
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

§ 12.  Nõuded haiglale kiirabibrigaadide vastuvõtmiseks

  Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutavad haiglad peavad tagama:
 1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks Häirekeskuse ja kiirabibrigaadidega patsientide saabumisest etteteatamiseks;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
 2) kiirabibrigaadidele ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule;
 3) kiirabibrigaadidele võimalused kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks.

§ 13.  Haiglale teabe edastamine

 (1) Kiirabibrigaad või häirekeskus on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast patsiendist. Teabe edastamise kord lepitakse kokku haiglate, kiirabibrigaadide pidajate ja Häirekeskuse vahel.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Haiglale edastatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) patsiendi vanus ja sugu;
 2) patsiendi peamised kaebused;
 3) lühike anamnees;
 4) patsiendi teadvuse seisund;
 5) elutähtsad näitajad (hingamine, pulss, vererõhk jne);
 6) millist abi on antud ja kuidas patsient sellele reageeris;
 7) milliste eriarstide abi on tõenäoliselt vaja;
 8) orienteeruv haiglasse saabumise aeg.

 (3) Kui patsiendi haiglasse transportimisest mingil põhjusel loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamatult teavitada.

§ 14.  Patsiendi haiglale üleandmine

 (1) Patsiendi võtab haiglas vastu haigla valvearst või valveõde, kes märgib kiirabikaardile patsiendi kiirabibrigaadilt ülevõtmise kellaaja ning oma nime ja allkirja.

 (2) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma patsienti vastuvõtvale isikule suusõnalisi selgitusi haige anamneesi ja patsiendile teostatud toimingute osas.

 (3) Kiirabibrigaad on kohustatud patsienti vastuvõtva arsti korraldusel, kuid mitte enne kui häirekeskus on kiirabilt saadud andmete põhjal uuesti otsustanud väljakutse prioriteedi, transportima patsiendi teise haiglasse.

 (4) Kiirabibrigaad on kohustatud märkima kiirabikaardile haiglale üleantavad patsiendiga kaasasolevad dokumendid, väärtesemed ja rahasumma, mida kinnitab patsiendi vastuvõtja oma allkirjaga.

§ 15.  Haigla ja kiirabi vaheline tagasiside

 (1) Haigla on kohustatud viivitamata teavitama kiirabibrigaadi tema poolt toodud patsiendi uurimisel haiglas ilmnenud, kiirabibrigaadi poolt eelnevalt tehtud diagnostilistest või ravivigadest, vältimaks sarnaste vigade kordumist.

 (2) Haigla on kohustatud ühe kuu jooksul pärast patsiendi haiglast väljakirjutamist või üleviimist teise haiglasse või patsiendi surma tagastama nõuetekohaselt täidetud kiirabikaardi jaluse kiirabibrigaadi pidajale.

4. peatükk HÄIREKESKUSE, KIIRABIBRIGAADIDE JA PÄÄSTEMEESKONDADE KOOSTÖÖ 
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

§ 16.  Teabevahetus

 (1) Kiirabibrigaadide ja päästemeeskondade vaheline teabevahetus toimub häirekeskuse kaudu, välja arvatud teabevahetus sündmuskohal.

 (2) Lõikes 1 nimetatud teabevahetus salvestatakse häirekeskuses reaalajas.

§ 17.  Päästemeeskonna esmaabialased kohustused

 (1) Patsiendi eluohtliku seisundi korral on häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond.

 (2) Juhul kui abivajajale on saadetud esmaabi andma päästemeeskond, on häirekeskus kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale.

§ 18.  Päästemeeskonna ja kiirabibrigaadi samaaegne väljasõit

 (1) Häirekeskusel on õigus samaaegselt päästemeeskonnaga välja saata kiirabibrigaad juhtudel, kui häirekeskusesse on saabunud õnnetusteade järgmiste sündmuste kohta:
 1) plahvatused;
 2) elumajade tulekahjud;
 3) tulekahjud kõrgendatud riskiastmega objektidel;
 4) mürgiste ja ohtlike ainete lekked;
 5) veeõnnetused, kui on teavet ohust inimeste elule või tervisele;
 6) päästetööd rahvarohketes kohtades (staadionid, turud jne);
 7) varingud;
 8) muud olukorrad, millega võib kaasneda kõrgendatud oht päästeteenistujate elule.

 (2) Häirekeskusel on õigus samaaegselt kiirabibrigaadiga välja saata päästemeeskond juhtudel, kui häirekeskusesse saabunud õnnetusteade sisaldab järgmist teavet:
 1) patsient asub raskesti ligipääsetavas kohas;
 2) võib eeldada probleeme patsiendi transportimisel patsiendi suure kehakaalu tõttu;
 3) välisteguritest lähtub eeldatav oht kiirabibrigaadi turvalisusele (elektritraumad, ulatuslikud põletused või söövitused, tööstusõnnetused, mürgistused lenduvate ja kontaktmürkidega vms);
 4) liiklusõnnetused mootorsõidukitega, kui on laekunud teave patsientide kohta, keda kiirabibrigaad ei ole võimeline ohutult või ilma kõrvalise abita käsitlema;
 5) muud olukorrad, kus võib kaasneda oht kiirabitöötajate elule.
[RT I 2004, 86, 591 - jõust. 01.01.2005]

§ 19.  Päästemeeskonna ja kiirabibrigaadi kohustused sündmuskohal

 (1) Kui sündmuskohale saabub esimesena päästemeeskond, kutsub päästetöö juht vajadusel häirekeskuse kaudu välja kiirabibrigaadi(d). Päästetöö juhil on õigus teha kiirabiväljakutse ka ilma kannatanute kohta teavet omamata, tagamaks päästetööl tekkivate võimalike vigastuste korral vajalike tervishoiuteenuste kiire osutamise.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Päästetöö juht teavitab pärast sündmusest ülevaate saamist häirekeskuse kaudu väljasõidukorralduse saanud kiirabibrigaade ligipääsuvõimalustest, võimalikest ohtudest ja abivajajate hulgast ning üldseisundist.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Päästetöö juht kavandab edasise tegevuse üldised suunad ning annab vastavad korraldused allüksustele, teavitades häirekeskust ettevõetud meetmetest.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Kiirabibrigaadi juht sündmuskohal:
 1) teavitab päästetöö juhti kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
 2) allub sündmuskohal päästetöö juhile;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
 3) teavitab päästetöö juhti regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes vajaduse korral talle meditsiinialast nõu päästetöid korraldavate otsuste vastuvõtmiseks;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
 4) lahkub sündmuskohalt päästetöö juhi loal.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning ohte arvestades alustab võimaluse korral tegevust oma pädevuse piires. Päästemeeskonna sündmuskohale saabudes annab kiirabibrigaadi juht päästetöö juhile ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

5. peatükk HÄIREKESKUSE, KIIRABIBRIGAADIDE JA POLITSEI KOOSTÖÖ 
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

§ 20.  Teabevahetus

 (1) Häirekeskus on kohustatud §-s 21 nimetatud juhtudel samaaegselt kiirabibrigaadi väljasaatmisega teavitama politseid.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Sündmuskohale abi andma kutsutud kiirabibrigaad teavitab §-s 21 ja § 22 lõikes 1 nimetatud juhtudel häirekeskust, kes on kohustatud kiirabibrigaadilt saabunud teabe edastama viivitamata politseile. Õigusaktides ettenähtud juhtudel on kiirabibrigaad kohustatud teavitama ka politseid.

 (3) Politsei on kohustatud § 22 lõikes 2 nimetatud juhtudel teavitama häirekeskust.

§ 21.  Politsei teavitamine

  Politseid tuleb teavitada järgmistest juhtudest:
 1) kannatanu(te)ga liiklusõnnetus;
 2) suitsiid või suitsiidikatse tulemusel teadvusehäirega isik;
 3) vägivallatunnustega surnukeha või isik, kellele on tekitatud kehavigastusi;
 4) laskevigastusest tingitud trauma või isiku surm;
 5) rünne relvaga (külmrelv, tulirelv, lõhkeaine jms);
 6) ebaseaduslik vabaduse või pantvangi võtmine;
 7) röövimine;
 8) väljapressimine;
 9) huligaansus;
 10) massiüritus;
 11) agressiivne joobnud isik;
 12) narkootikume tarvitanud isik;
 13) agressiivne psüühiliselt haige isik;
 14) inimesi ründav või muudmoodi ohustav loom;
 15) muud juhud, mil võib olla tegemist õiguserikkumisega või vajadusega kaitsta avalikku korda.

§ 22.  Häirekeskuse teavitamine

 (1) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama sündmuskohalt häirekeskust järgmistel juhtudel:
 1) eelnevalt heas terviseseisundis olnud isiku äkksurm või surm avalikus kohas või korteris või vägivallatunnustega surnukeha;
 2) raske tööõnnetus, mis põhjustas või eeldatavasti põhjustab raske või üliraske kehavigastuse või surma.

 (2) Politsei on kohustatud teavitama häirekeskust järgmistel juhtudel:
 1) pantvangi(de) võtmine;
 2) relva kasutamine;
 3) massirahutused ja korratused;
 4) suitsiidikatset kavandava isiku tegevuse avastamine;
 5) teadvuseta isik, sh raskes joobes isik, kes ei ole kontaktne;
 6) isik, kellel esinevad ajutised teadvusekao episoodid;
 7) isik, kes tuleb politsei juuresolekul teadvusele, kuid kes on desorienteeritud;
 8) isik, kes väidab, et tal on hiljuti olnud peatrauma ja kaebab selle järgselt peavalu, iivelduse, tasakaaluhäire, minestustunde, uimasuse, nõrkuse vms üle;
 9) isik, kellel on väidetavalt hingamisteedesse, seedetrakti või kehaõõntesse sattunud võõrkeha(sid);
 10) vigastusest või teadmata põhjusest tingitud kõnehäirega isik;
 11) märgatavate hingamishäiretega teadvusel olev isik;
 12) teadvusel, kuid teadmata põhjusel liikumisvõimetu isik;
 13) füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise tunnustega laps;
 14) märgatava peatraumaga (muhud, haavad) isik;
 15) isik, kes kaebab valu rinnus ja on üle 35-aastane mees või üle 45-aastane naine;
 16) südamerütmihäiretega isik;
 17) väliselt sedastatavate mädakolletega isik;
 18) isik, kes väidab, et ta tarvitab arsti ettekirjutusel regulaarselt mingit ravimit (suhkruhaiguse, epilepsia, südame-veresoonkonna haiguse vms raviks);
 19) ootamatult tekkinud kõhuvalu kaebav ja ennast sundasendis hoidev isik;
 20) hallutsinatsioonidega või muu käitumishälbega isik;
 21) üldise kurnatuse (nälguse) tunnustega isik;
 22) organismi üldise mahajahtumise kahtlusega isik;
 23) raseda kaebus terviseseisundi kohta;
 24) isik, kes väidab, et on manustanud tundmatut ravimit, ainet või vedelikku, mis põhjustab iiveldust, oksendamist või valu;
 25) muudel isiku elule või tervisele ohtlikel juhtudel.

§ 23.  Politsei ja kiirabi õigused ja kohustused

 (1) Politsei on kohustatud häirekeskuselt §-s 21 ja § 22 lõikes 1 nimetatud juhtude kohta laekuva teabe saamisel ja vastava vajaduse olemasolul võtma tarvitusele abinõud kiirabibrigaadi ohutuse tagamiseks sündmuskohal ning abistama kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste osutamisel.

 (2) Kiirabibrigaadil on õigus juhul, kui esineb oht kiirabibrigaadi liikmete elule või tervisele, keelduda abi andmisest ilma politsei julgestuseta.

Lisa 1 

Lisa 2