Teksti suurus:

Tervishoiukorraldus hädaolukorras

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.01.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2011, 222

Tervishoiukorraldus hädaolukorras

Vastu võetud 10.07.2002 nr 222
RT I 2002, 62, 380
jõustumine 15.08.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.12.2009RT I 2009, 63, 41501.01.2010
17.12.2009RT I 2009, 65, 44801.01.2010
22.07.2010RT I 2010, 52, 33501.08.2010
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 13801.01.2012

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 59 lõike 1 alusel.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus kehtestab:
  1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse ja ülesanded tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel ning tervishoiualaseks hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]
  2) riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru (edaspidi julgeolekuvaru) uuendamise, hoidmise ja kasutamise korra ning riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise korra;
  3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) moodustamise tähtajad, kogused ja korra.

2. peatükk VABARIIGI VALITSUSE JA SOTSIAALMINISTRI PÄDEVUS JA ÜLESANDED 

§ 2.   Tervishoiualase hädaolukorra lahendamine

  (1) Tervishoiualase hädaolukorra, mille võib põhjustada mingi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist ning on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse, lahendamine toimub Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate üheaegse kooskõlastatud tegevuse kaudu, rakendades käesoleva määrusega ja «Hädaolukorraks valmisoleku seadusega» ettenähtud meetmeid. Vajaduse korral tehakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks koostööd teiste valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste ja kohalike omavalitsustega.
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Tervishoiualase hädaolukorra lahendamist juhib sotsiaalminister ja korraldab Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskond koos Terviseametiga, tehes vajaduse korral koostööd teiste valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste ja kohalike omavalitsustega.
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Tervishoiualases hädaolukorras nimetab sotsiaalminister hädaolukorra meditsiinijuhi, kes allub Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonna juhile ja koordineerib tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise kestel.

  (4) Tervishoiualases hädaolukorras on tervishoiuteenuse osutajad kohustatud täitma sotsiaalministri ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusi.

  (5) Nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks võib Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul välja kuulutada eriolukorra «Hädaolukorra seaduses» ettenähtud tingimustel ja korras.
[RT I 2009, 65, 448 - jõust. 01.01.2010]

3. peatükk TERVISEAMETI JA TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJATE PÄDEVUS NING ÜLESANDED 
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

§ 3.   Terviseameti pädevus ja ülesanded
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Terviseamet korraldab valmisolekut tervishoiualaseks hädaolukorraks.
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Terviseamet:
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]
  1) teeb Sotsiaalministeeriumile ettepanekud tervishoiualase riskianalüüsi ning üleriigilise tervishoiualase kriisireguleerimisplaani koostamise kohta;
  2) määrab kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate kriisireguleerimisalased ülesanded;
  3) korraldab ja kontrollib haiglate kriisireguleerimisplaanide koostamist ja valmidust nende täitmiseks;
  4) planeerib koostöös Siseministeeriumiga kiirabibrigaadi pidajatele ja haiglatele tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside koguseid ja kasutamist;
  5) kinnitab kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru koosseisu ja kogused (edaspidi tegevusvaru loetelu);
  6) korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist koos Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonnaga piirkondlike haiglate kaudu ning vajadusel koostöös Kaitseministeeriumi, kaitseväe meditsiiniteenistuse ja päästeasutusega;
[RT I 2010, 52, 335 - jõust. 01.08.2010]
  7) koordineerib koos Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires;
  8) koordineerib päästeasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate vahelist koostööd tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

§ 4.   Piirkondliku haigla pädevus ja ülesanded

  (1) Piirkondlik haigla korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist oma vastutuspiirkonnas käesoleva määruse sätete ja Terviseameti korralduste kohaselt. Piirkondliku haigla juht allub tervishoiualases hädaolukorras hädaolukorra meditsiinijuhile.
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Piirkondlike haiglate vastutuspiirkonnad tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel on:
  1) Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla – Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa;
  2) Sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum – Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa.

  (3) Piirkondlik haigla:
  1) teeb riskianalüüsi võimalike tervishoiualaste hädaolukordade väljaselgitamiseks oma vastutuspiirkonnas ning koostab kriisireguleerimisplaani kooskõlastatult Terviseameti, maavalitsuste ja Kaitseministeeriumiga;
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]
  2) tagab oma vastutuspiirkonnas pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
  3) koordineerib oma vastutuspiirkonnas kriisireguleerimisplaanide koostamist ja valmidust nende täitmiseks;
  4) omab tervishoiualases hädaolukorras ülevaadet oma vastutuspiirkonna haiglate hõivatusest ja teavitab sellest häirekeskusi;
  5) hoiab ja uuendab riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru selleks eraldatud riigieelarveliste vahendite piires;
  6) moodustab, hoiab ja uuendab tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru;
  7) korraldab koostöös Päästeametiga oma vastutuspiirkonna tervishoiutöötajatele tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires.

§ 5.   Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla pädevus ning ülesanded

  (1) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla korraldavad tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.

  (2) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla:
  1) koostavad kriisireguleerimisplaanid lähtudes piirkondliku haigla riskianalüüsist ja kriisireguleerimisplaanist;
  2) tagavad pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
  3) piirkondliku haigla nõudel teavitavad piirkondlikku haiglat kokkulepitud korras ja ajavahemike järel haigla hõivatusest;
  4) moodustavad, hoiavad ja uuendavad ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru.

§ 6.   Kiirabibrigaadi pidaja pädevus ja ülesanded

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.

  (2) Kiirabibrigaadi pidaja:
  1) töötab välja tegevusplaani tervishoiualases hädaolukorras tegutsemiseks, lähtudes piirkondliku haigla riskianalüüsist ja kriisireguleerimisplaanist;
  2) tagab pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
  3) kasutab hädaolukorra lahendamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid;
  4) korraldab kiirabitöötajatele tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires;
  5) moodustab, hoiab ja uuendab 5 päeva ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru.

§ 7.   Teiste tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded

  (1) Taastusravi- ja hooldushaiglad osalevad tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt nende käsutuses olevatele ressurssidele.

  (2) Paragrahvides 4 kuni 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tervishoiuteenuse osutajad osalevad hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele.

4. peatükk RIIGIRESERVI RAVIMITE JA MEDITSIINIVAHENDITE JULGEOLEKUVARU HOIDMINE, UUENDAMINE JA KASUTUSELE VÕTMINE 

§ 8.   Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru hoidmine ja uuendamine

  (1) Julgeolekuvaru hoidmine peab tagama ravimite ja meditsiinivahendite tarbimisomaduste püsimise.

  (2) Julgeolekuvaru hoidmiseks ja uuendamiseks sõlmib Sotsiaalministeerium lepingud Vabariigi Valitsuse poolt julgeolekuvaru hoidjateks kinnitatud piirkondlike haiglatega ning teavitab sellest Siseministeeriumi.

  (3) Julgeolekuvaru uuendamiseks asendatakse ravimid ja meditsiinivahendid uute samaväärsete ravimite ja meditsiinivahenditega, milleks on ühesuguse nomenklatuuri, sortimendi ja kvaliteediga või samasuguste tarbimisomadustega ravimid ja meditsiinivahendid.

  (4) Julgeolekuvaru uuendamisel ravimite ja meditsiinivahendite müügist laekunud rahaliste vahendite ning uute soetamiseks vajalike rahaliste vahendite vahe kaetakse riigieelarvest. Juhul kui julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise käigus tekib tulu, kantakse see riigieelarvesse.

  (5) Sotsiaalminister esitab kooskõlastatult Siseministeeriumiga Vabariigi Valitsusele ettepaneku julgeolekuvaru koosseisu ja koguste muutmise ning riigieelarvest rahastamise kohta.

§ 9.   Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru kasutusele võtmine tervishoiualases hädaolukorras

  Tervishoiualases hädaolukorras määrab sotsiaalminister julgeolekuvaru kasutusele võtmise aja ja julgeolekuvaru kasutusele võtmise õigust omavad tervishoiuteenuse osutajad.

5. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA RAVIMITE JA MEDITSIINIVAHENDITE TEGEVUSVARU 

§ 10.   Tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on tegevusvaru kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate käsutuses olev ravimite ja meditsiinivahendite kogum, mis tagab valmisoleku tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud moodustama, hoidma ja uuendama tegevusvaru järgmistes kogustes:
  1) haigla tegevusvaru peab vastama haigla ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu kulule tavaolukorras;
  2) kiirabibrigaadi pidaja tegevusvaru peab vastama kiirabibrigaadi pidaja ravimite ja meditsiinivahendite 5 päeva kulule tavaolukorras.

  (3) Tegevusvaru moodustamist ja hädaolukorras ärakasutatud tegevusvaru uuendamist rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel hädaolukorraks valmisoleku kuludeks eraldatud vahenditest.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 11.   Tegevusvaru koosseisu ja koguste loetelu

  (1) Tervishoiuameti peadirektor kinnitab kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu hiljemalt 31. detsembriks 2002. a.

  (2) Tervishoiuameti peadirektor võib kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu muuta ja täiendada üks kord aastas. Tegevusvaru loetelu muutmise ja täiendamise ettepanekud esitavad Terviseameti peadirektorile tervishoiuteenuse osutajad.
[RT I 2009, 63, 415 - jõust. 01.01.2010]

§ 12.   Tegevusvaru moodustamise tähtajad ja kord

  (1) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

  (2) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla ühe kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

  (3) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2005. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 6 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

  (4) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2006. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

  (5) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 3 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

  (6) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 5 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json