Teksti suurus:

Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2012 otsus nr 209

Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.12.2012

§ 1. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmine

Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt number „2012” numbriga „2013”;

2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) peaministri, ministri, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0,92 korrutis;”;

3) paragrahvi 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalk Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 3,2 korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 3,2 ning koefitsiendi 0,92 korrutis. Voliniku ametipalka korrigeeritakse iga aasta 1. märtsist järgnevaks 12. kuuks, võttes aluseks Statistikaameti poolt avalikustatud eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalk;”;

4) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) riigisekretär töötasustamisel võrdsustatud ministriga;
5) abiministri ametipalk 0,8 ministri ametipalka. Abiministril ei ole õigust esindustasule. Abiministrile ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalk.”

§ 2. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1. aprilliks” tekstiosaga „15. märtsiks”;

2) paragrahv 10 jäetakse seadusest välja;

3) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1, 3, 4, 6–10, 14 ja 16–21 nimetatud kõrgemate riigiteenijate ametipalgale kohaldatakse indekseerimist alates 2015. aasta 1. aprillist.”;

4) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 3 lõiked 4, 8, 14 ja 16 ning § 6 jõustuvad 2013. aasta 1. juulil.”;

5) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 3 lõiked 1, 3, 6, 7, 9, 10 ja 17–21 ning §-d 9 ja 11–16 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.”

§ 3. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

§ 582. Kohtuniku teenistuslähetus

Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.”;

2) paragrahvid 77–82 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 83. Hüvitis kohtuniku hukkumise ja töövõime kaotuse korral

Kohtunikule või tema perekonnaliikmele makstakse kohtuniku hukkumise või töövõime kaotuse korral hüvitist avaliku teenistuse seaduse §-s 49 kehtestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.”;

5) seadust täiendatakse §-dega 1321–1327 järgmises sõnastuses:

§ 1321. Kohtunikupension

Kohtunikupension on:
1) kohtuniku vanaduspension;
2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
3) kohtuniku töövõimetuspension;
4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.

§ 1322. Õigus kohtuniku vanaduspensionile

(1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;
3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 10 aastat ning kellel on 100, 90 või 80%-lise töövõime kaotus;
4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on 100, 90 või 80%-lise töövõime kaotus.

(2) Õigus kohtuniku vanaduspensionile, sõltumata vanusest, on 100, 90 või 80%-lise töövõime kaotusega isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva lõike punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž.

(3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on:
1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või
2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või
3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.

§ 1323. Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile

Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.

§ 1324. Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile

Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile on kohtunikuna töötamise ajal tekkinud püsiva töövõimetuse korral isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kelle püsiv töövõimetus on tekkinud enne 2013. aasta 1. juulit;
2) kes on 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna.

§ 1325. Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionile

Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionile on toitjakaotuspensionile õigust omaval perekonnaliikmel, kui:
1) kohtunik oli kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja enne 2013. aasta 1. juulit ning õigus toitjakaotuspensionile on tekkinud enne 2013. aasta 1. juulit;
2) sureb kohtunikuna töötamise ajal 2013. aasta 1. juulil ametis olnud kohtunik.

§ 1326. Kohtunikupensioni suurus

(1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

(2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.

(3) Kohtuniku töövõimetuspensioni suurus on:
1) 100%-lise töövõime kaotuse korral 75% kohtuniku viimasest ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse;
2) 80 või 90%-lise töövõime kaotuse korral 70% kohtuniku viimasest ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse;
3) 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 30% kohtuniku viimasest ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

(4) Kohtuniku surma korral makstakse toitjakaotuspensionile õigust omavale perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni 30% kohtuniku viimasest ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kuid kokku mitte rohkem kui 70% kohtuniku viimasest ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

§ 1327. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine

(1) Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.

(3) Kohtunikupensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava pensioni, makstakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu eelarve kaudu.

(4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

(5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.

(6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.”;

6) paragrahvi 133 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1323) staaži arvestamisele.”;

7) paragrahvi 133 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit.”;

8) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.”;

9) paragrahvi 1387 lõikes 4 asendatakse lauseosa „§ 78 lõigetes 1–3” lauseosaga „§ 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1”.

§ 4. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 4 ning § 2 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2013. aasta 1. juulil.

 (3) Käesoleva seaduse § 3 punktid 1, 3 ja 4 jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil.

 (4) Käesoleva seaduse § 3 punktid 2 ja 5–9 jõustuvad 2013. aasta 1. juulil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees