Teksti suurus:

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded, ettevõtte tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded, ettevõtte tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2012, 52

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded, ettevõtte tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord1

Vastu võetud 27.12.2012 nr 92

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 39 lõike 3, § 40 lõike 3, § 41 lõike 2, § 422 lõike 2 ja § 423 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded, arvestuses kajastatavate andmete loetelu ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded, ettevõtte tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord.

2. peatükk Üldnõuded ehitistele ja ruumidele ning vahenditele ja seadmetele 

§ 2.   Katseloomade pidamise ehitis ja ruum ning pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed

  (1) Katseloomade pidamise ehitise ja ruumi ning pidamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete konstruktsioon ja ekspluatatsioon peavad olema sellised, et oleks tagatud peetavate loomade füsioloogilisi ja etoloogilisi vajadusi arvesse võttev võimalikult mitmekesine keskkond ning välditud loomade põgenemine ja kõrvaliste isikute ning loomade sissepääs.

  (2) Katseloomade pidamise ruumi põrand ja seinad peavad olema kaetud sileda, veekindla ja kergesti puhastatava materjaliga.

  (3) Katseloomade pidamise ruumis, kus loomad saavad vabalt ringi liikuda, peavad seinad ja põrand olema kaetud materjaliga, mis ei ole katseloomale kahjulik. Vajaduse korral peavad põrandas olema vedeliku äravooluavad.

  (4) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad olema kohased ruumid või eraldatud puurid vastuvõetud katseloomade profülaktilisse karantiini paigutamiseks ja haigete või vigastatud katseloomade eraldamiseks teistest katseloomadest.

  (5) Katseloomade pidamise vahendid ja seadmed, millega katseloom kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik. Seadmed peavad ruumis paiknema nii, et loom ei saaks ennast vigastada.

  (6) Kõik katselooma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud automaatsed ja mehaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida ning sellekohased andmed dokumenteerida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele meetmed katselooma tervise ja heaolu tagamiseks. Seadmete rikete vältimiseks ning nende kõrvaldamiseks tuleb koostada ettevõttes plaan.

§ 3.   Katseruumid ning vahendid ja seadmed

  (1) Katseloomade kasutamise ettevõttes peavad olema üldkatseruumid juhtudeks, kui loomkatsete või vaatluste tegemine katseloomade pidamise ruumis ei ole soovitatav. Erikatseruumid peavad olema juhul, kui viiakse läbi nakkusohtu põhjustavaid loomkatseid või muid loomkatseid, milleks on vaja eritingimusi.

  (2) Kirurgiliste loomkatsete tegemise korral katseloomade kasutamise ettevõttes peab ettevõttes olema vähemalt üks eraldatud operatsioonituba, mis on varustatud vajalike seadmetega loomkatsete tegemiseks aseptilistes tingimustes, ning ruumid katseloomadele operatsioonijärgseks taastumiseks.

  (3) Katseloomade kasutamise ettevõtte vahendid ja seadmed peavad olema kohased ettevõttes kasutatavate loomadega loomkatsete tegemiseks. Vahendite ja seadmete kavand, konstruktsioon ja funktsioneerimine peavad tagama loomkatsete efektiivsuse, mille puhul arvestatavate tulemusteni jõudmiseks kasutatakse võimalikult vähe katseloomi ja põhjustatakse katseloomadele võimalikult vähe valu, kannatusi või vigastusi.

  (4) Katseloomade kasutamise ettevõttes peavad olema vähemalt sellised laboriseadmed, millega on võimalik teha lihtsaid diagnostilisi katseid ja post mortem uuringuid ning võtta proove mujal tehtavate ulatuslikumate laboratoorsete uuringute jaoks.

§ 4.   Teenindusruumid

  (1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad olema kohased ning kahjurite ja putukate eest kaitstud ruumid sööda ja allapanu säilitamiseks. Aineid, mis võivad olla saastunud või kujutada endast ohtu loomadele või personalile, tuleb säilitada eraldi ruumis.

  (2) Puhastus- ja pesuruumis peab olema sobiv sisseseade. Et vältida puhastatud seadmete saastumist, peab puhastusprotsess toimuma nii, et puhtad ja määrdunud seadmed omavahel kokku ei puutu.

  (3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad olema ruumid või seadmed loomarümpade ja loomsete jäätmete hügieeniliseks ladustamiseks.

3. peatükk Nõuded katseloomade pidamise ruumide mikrokliimale 

§ 5.   Ventilatsioon ja temperatuur

  (1) Katseloomade pidamise ruumi temperatuur ja õhuniiskus peavad olema sobivad seal peetavatele loomaliikidele.

  (2) Katseloomade pidamise ruumi temperatuuri reguleerimisel tuleb arvestada katseloomade termoregulatsiooni võimalike muutustega, mis võivad olla tingitud looma füsioloogilisest seisundist või loomkatse mõjust.

  (3) Sisetemperatuuri kontrollimiseks peab katseloomade pidamise ruumis olema nähtaval kohal termomeeter. Temperatuuri mõõdetakse ja dokumenteeritakse iga päev.

  (4) Katseloomade pidamise ruumis peab olema loomaliigile kohane ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteem peab varustama ruumi värske õhuga ning kõrvaldama lõhnad, mürgised gaasid, tolmu ja haigustekitajad, tekitamata seejuures katseloomadele kahjulikku tuuletõmbust.

  (5) Kütte- ja ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud kontrollseadmete ja alarmsüsteemiga. Vajaduse korral tuleb paigaldada tagavarageneraator, et säilitada katseloomade jaoks elutähtsate süsteemide tegevus ja valgustus elektririkke või -katkestuse korral. Hädaolukorras tegutsemise juhised peavad olema paigutatud nähtavale kohale.

§ 6.   Valgustus

  (1) Katseloomade pidamise ruumis peab olema loomulik või kunstlik valgustus, mis vastab katselooma bioloogilistele vajadustele ning tagab rahuldava töökeskkonna katseloomade pidamisega tegelevatele isikutele.

  (2) Kunstliku valgustuse korral peab olema võimalik reguleerida valguse intensiivsust ning valguse ja pimeduse vaheldumist.

  (3) Albinootiliste katseloomade pidamisel tuleb arvesse võtta nende valgustundlikkust.

§ 7.   Müra

  (1) Katseloomade pidamise ning üld- ja erikatseruumides tuleb hoiduda kuuldava ja kõrgsagedusliku valju müra tekitamisest, et vältida katseloomade käitumis- ja füsioloogiahäireid.

  (2) Alarmsüsteem peab toimima katseloomi võimalikult vähe häirival viisil.

  (3) Katseloomade pidamise ruumis kasutatakse vajadusel müraisolatsioonimaterjale.

4. peatükk Nõuded katseloomade pidamisele 

§ 8.   Katselooma tervis ja heaolu

  (1) Katseloomade pidamisega vahetult tegelev isik peab vähemalt üks kord päevas kontrollima katseloomade heaolu ja terviseseisundit ning sellekohased andmed dokumenteerima.

  (2) Haigestunud või vigastatud katseloom peab saama vajalikku ravi, kui see ei ole loomkatse eesmärgiga vastuolus. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud katseloom teistest loomadest eraldada.

§ 9.   Katseloomade söötmine

  (1) Katseloomadele tuleb võimaldada füsioloogilisi vajadusi rahuldav ohutu sööt ning vaba juurdepääs söödale.

  (2) Söötmise vahendeid ja seadmeid tuleb korrapäraselt puhastada ning vajaduse korral desinfitseerida.

§ 10.   Katseloomade jootmine

  (1) Katseloomadele tuleb võimaldada pidev takistusteta juurdepääs puhtale joogiveele.

  (2) Automaatse jootmissüsteemi kasutamise korral tuleb seda korrapäraselt kontrollida, hooldada ja puhastada ning joogivee kvaliteedi tagamiseks bakterioloogiliselt kontrollida.

§ 11.   Looduses vabalt elava looma kasutamine katseloomana

  (1) Looduses vabalt elava looma kasutamisel katseloomana tuleb looma kohanemine, karantiini paigutamine, pidamine, hooldamine ja kasutamine eelnevalt planeerida. Võimalusel planeeritakse loomkatse lõppedes looma sobivasse elukeskkonda tagasi viimine.

  (2) Looduses vabalt elava looma kasutamisel katseloomana peavad looma püüdmiskohtades olema asjaomasele liigile sobivaks kujundatud transpordikonteinerid ja -vahendid.

5. peatükk Katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded 

§ 12.   Arvestuse pidamine katseloomade kasvatamise ettevõttes

  Katseloomade kasvatamise ettevõttes peetakse arvestust seal kasvatatavate katseloomade kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
  1) ettevõttes kasvatatavate katseloomade arv ja liik;
  2) müüdud või muul viisil tasu eest või tasuta üleantud katseloomade arv ja liik;
  3) katselooma üleandmise kuupäev;
  4) katselooma vastuvõtja nimi ja aadress;
  5) ettevõttes surnud või hukatud katseloomade arv ja liik, surma põhjus ning kuupäev.

§ 13.   Arvestuse pidamine katseloomadega varustamise ettevõttes

  Katseloomadega varustamise ettevõttes peetakse arvestust katseloomadega varustamise kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
  1) ostetud või muul viisil tasu eest või tasuta vastuvõetud katseloomade arv ja liik;
  2) müüdud või muul viisil tasu eest või tasuta üleantud katseloomade arv ja liik;
  3) katselooma vastuvõtmise ja üleandmise kuupäevad;
  4) selle katseloomade kasvatamise või katseloomadega varustamise ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tunnustamise number, kust katseloomad hangiti;
  5) imporditud katseloomade päritoluriik ja impordi eest vastutava isiku nimi, aadress, isiku- või registrikood;
  6) katselooma vastuvõtja nimi ja aadress;
  7) ettevõttes surnud või hukatud katseloomade arv ja liik, surma põhjus ning kuupäev.

§ 14.   Arvestuse pidamine katseloomade kasutamise ettevõttes

  Katseloomade kasutamise ettevõttes peetakse arvestust seal kasutatavate katseloomade kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
  1) ostetud või muul viisil tasu eest või tasuta vastuvõetud katseloomade arv ja liik;
  2) katselooma vastuvõtmise kuupäev;
  3) katselooma päritolu, sealhulgas asjaolu, kas ta on kasvatatud loomkatses kasutamiseks;
  4) selle katseloomade kasvatamise või katseloomadega varustamise ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tunnustamise number, kust katseloomad hangiti;
  5) imporditud katseloomade päritoluriik ja impordi eest vastutava isiku nimi, aadress, isiku- või registrikood;
  6) katseloomadega läbiviidud loomkatseprojektid, loomkatseprojekti eest vastutavad isikud ning loomkatseprojekti kaasatud isikud;
  7) sobivasse uude elukohta paigutatud või sobivasse elukeskkonda, loomakasvatushoonesse või -rajatisse või looma pidamiseks piiritletud alale tagasi viidud katseloomade arv ja liik ning looma paigutamise või tagasiviimise kuupäev;
  8) ettevõttes surnud või hukatud katseloomade arv ja liik, surma põhjus ning kuupäev.

§ 15.   Arvestuse pidamine koerte, kasside ja ahviliste üle katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Katseloomadena kasutatavate koerte, kasside ja ahviliste kohta säilitatakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes vähemalt järgmine teave:
  1) identiteet;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) looma päritolu;
  4) ahvilise puhul asjaolu, kas ta on vangistuses kasvanud looma järglane.

  (2) Koera, kassi ja ahvilise kohta loomakaitseseaduse § 423 lõike 4 kohaselt loodud isiklikku toimikusse kantakse andmed looma paljundamise ja veterinaarsete menetluste kohta ning sotsiaalsed andmed selle looma kohta. Samuti kantakse nimetatud toimikusse andmed loomkatseprojektide kohta, milles looma on kasutatud.

  (3) Uude elukohta paigutamisel antakse loomaga kaasa lõikes 2 nimetatud toimikus olevad andmed veterinaarsete menetluste kohta ning sotsiaalsed andmed.

6. peatükk Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded 

§ 16.   Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded

  Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegeleva isiku loomakaitseseaduse § 422 lõike 1 kohaselt moodustatud loomade heaolu üksus täidab järgmisi ülesandeid:
  1) nõustab katseloomadega vahetult tegelevaid isikuid loomade pidamise, hooldamise ja kasutamise küsimustes;
  2) nõustab loomkatseprojekti kavandajaid, loomkatseprojekti eest vastutavaid isikuid ja loomkatseprojekti kaasatud isikuid loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisel ning teavitab neid selle nõude kohaldamisega seotud teaduse ja tehnika arengust;
  3) sätestab ja vaatab läbi sisemised tööprotsessid seoses ettevõttes peetavate või kasutatavate katseloomade heaoluga;
  4) teeb loomkatseprojekti loa taotluse esmase hindamise ning jälgib loomkatseprojektide arengut ja tulemusi, võttes arvesse muuhulgas loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude täitmist;
  5) hindab loomkatse protokollide alusel loomale loomkatsega põhjustatud valu, stressi ja püsivate kahjustuste tegelikku raskusastet;
  6) nõustab ettevõtet loomade uude elukohta paigutamise kavade koostamise juures.

§ 17.   Loomade heaolu üksuse dokumendid

  Loomade heaolu üksuse antud nõuanded ning nendega seotud otsused dokumenteeritakse. Dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat koostamise päevast arvates.

7. peatükk Katseloomade pidamisel kohaldatavad ruuminõuded 

§ 18.   Väikeste näriliste, küülikute ja valgetuhkrute pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Väikeste näriliste, küülikute ja valgetuhkrute pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele.

  (2) Hiirte, rottide, liivahiirte, hamstrite ja merisigade pidamiskoha miinimumkõrgus peab vastama lisas 1 toodud nõuetele enam kui 50% ulatuses pidamiskoha põranda miinimumpindalast enne mitmekesistamise vahendite lisamist.

  (3) Kui katseloomadena kasutatakse rotte, säilitatakse pikaajaliste uuringute puhul stabiilne sotsiaalne struktuur.

  (4) Võõrutatud hiiri, rotte ja hamstreid võib lühikese aja jooksul pärast võõrutamist pidada katseloomade kasvatamise ettevõttes lisas 1 toodud mõõtmetega pidamiskohas suurema loomkoormusega rühmades, tingimusel, et see ei põhjusta loomade heaolu vähenemist.

  (5) Loomkatseprojekti kavandamisel arvestatakse katseloomade võimaliku kasvamisega, et tagada neile piisava suurusega pidamiskoht kogu loomkatseprojekti läbiviimise ajaks.

  (6) Küülikute pidamiskoht varustatakse kõrgema alaga, millel loom saab lamada ja istuda ning selle all liikuda. Nimetatud ala ei tohi katta enam kui 40% pidamiskoha põrandapinnast.

  (7) Kui teaduslikel põhjustel ei ole võimalik lõikes 6 nimetatud kõrgemat ala kasutada, peab pidamiskoht olema ühe küüliku puhul 33% suurem ja kahe küüliku puhul 60% suurem.

§ 19.   Kasside pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Kasside pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 2 toodud nõuetele.

  (2) Kassi ei hoita üksikult kauem kui 24 tundi korraga. Teiste suhtes agressiivset kassi peetakse üksikult juhul, kui talle ei leita sobivat kaaslast.

  (3) Üksikult võib pidada emast kassi tiinuse kahel viimasel nädalal ning alla nelja nädala vanuste poegadega.

  (4) Pesakonnaga emase kassi pidamiskoha mõõtmeid suurendatakse pidevalt nii, et neljakuuselt on pesakond ümber paigutatud vastavalt täiskasvanud kassi ruuminõuetele.

§ 20.   Koerte pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Koerte pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 3 toodud nõuetele.

  (2) Koerad peavad võimalusel saama õues joosta.

  (3) Koeri ei peeta üksikult kauem kui neli tundi korraga.

  (4) Siseruumides asuv koerte pidamiskoht peab moodustama vähemalt 50% lisas 3 toodud miinimumnõuetest.

  (5) Paaris või rühmas peetavate koerte üksteisest eraldamisel loomkatse läbiviimise ajaks võib lisas 3 toodud pidamiskoha miinimumpindala vähendada kuni poole võrra, kui selline eraldamine on teaduslikust seisukohast hädavajalik. Koera kohta võib miinimumpindala nimetatud määral vähendada kuni neljaks tunniks korraga.

  (6) Imetaval emasel koeral peab olema võimalik eralduda kutsikatest teise sektsiooni või kõrgemale alale.

§ 21.   Ahviliste pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Ahviliste pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 4 toodud nõuetele.

  (2) Noori ahvilisi võib olenevalt liigist emast lahutada järgmisesse vanusesse jõudmisel:
  1) marmorsetid ja tamariinid – 8 kuud;
  2) saimirid – 6 kuud;
  3) makaagid ja pärdikud – 8 kuud;
  4) paavianid – 8 kuud.

  (3) Ahviliste pidamiskohas peab olema võimalikult mitmekesine keskkond jooksmiseks, ronimiseks ja hüppamiseks.

  (4) Brahhiatsiooni kasutavate ahvide puur peab olema vähemalt nii kõrge, et ahvid saaksid laes paikneval puul vabalt kiikuda, ilma et jalad puuri põrandale ulatuksid. Vajaduse korral tuleb paigaldada puuri turnimispuud, et ahvid saaksid kasutada puuri ülaosa.

  (5) Ahvilisi peetakse üksikult puuris vaid erandjuhtudel. Kui ei ole võimalik pidada ahve paari kaupa, tuleb puurid paigutada nii, et loomad näeksid teisi loomi. Vajaduse korral peab teiste loomade nägemise võimalust saama kõrvaldada.

§ 22.   Põllumajandusloomade pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Põllumajandusloomade pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 5 toodud nõuetele.

  (2) Kui uuringu eesmärgist lähtuvalt kasutatakse põllumajanduslooma katseloomana loomapidamisettevõtte tingimustes, järgitakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõudeid põllumajandusloomade pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.

  (3) Hobuslase boksi kõige lühema külje kõrguseks peab olema vähemalt poolteist hobuslase turjakõrgust. Siseruumides asuva pidamiskoha kõrgus peab olema selline, et loom saab ennast tagajalgadele täispikkuses püsti ajada.

§ 23.   Lindude pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega tegelevas ettevõtetes

  (1) Lindude pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama määruse lisas 6 toodud nõuetele.

  (2) Kui teaduslikel põhjustel ei saa lindudele võimaldada lisas 6 toodud pidamiskoha miinimumpindala, määratakse koostöös veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isikuga piirangu põhjendatud kestus. Sellisel põhjendatud juhul võib linde pidada pidamiskohas, mille põranda miinimumpindala on 0,75 m2.

  (3) Kalkunite pidamiskoha kõik küljed peavad olema vähemalt 1,5 meetrit pikad.

  (4) Tuvide ja täpik-sebraamadiinide pidamiskoht peab olema piklik, et linnud saaksid lühikesi vahemaid lennata.

  (5) Kui kasutatakse nippel- ja kaussjootureid, peab igal linnul olema juurdepääs kahele jooturile.

  (6) Puurides peavad olema õrred ja üksikpuurides peetavatel lindudel peab olema võimalus näha teisi linde.

§ 24.   Kahepaiksete ja roomajate pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Kahepaiksete ja roomajate pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama lisas 7 toodud nõuetele.

  (2) Poolveelise eluviisiga päriskonnaliste pidamiskohas peab olema üks kolmandik maaosa ja kaks kolmandikku veeosa, kus loomadel on võimalik sukelduda.

  (3) Poolmaise eluviisiga ning puiseluliste päriskonnade pidamiskohas peab olema kaks kolmandikku maaosa ja üks kolmandik veeosa, kus loomade on võimalik sukelduda.

§ 25.   Kalade pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

  (1) Kaladele tagatakse piisavas koguses sobiva kvaliteediga vee pidev olemasolu.

  (2) Veevoolu tugevus akvaariumites peab olema sobiv kalade tavapärase elutegevusega ja piisav, et tagada veekvaliteedi parameetrite püsimine lubatud tasemel.

  (3) Vajadusel tuleb akvaariumite vett filtreerida, et kõrvaldada kaladele kahjulikud ained.

  (4) Hapniku kontsentratsioon peab olema kalaliigile ja kalade pidamistingimustele sobiv. Vajadusel peab akvaariumis olevat vett täiendavalt õhutama. Lämmastikühendite kontsentratsioon tuleb hoida madalal.

  (5) Vee pH tase peab olema kalaliigile sobiv ja stabiilne. Vee soolsus kohandatakse kalaliigile ja kalade elujärgu vajadustele vastavaks.

  (6) Vee temperatuur peab olema kalaliigile sobivas optimaalses vahemikus ja võimalikult stabiilne.

  (7) Kaladele tuleb tagada liigile sobiv valgusrežiim.

  (8) Müratase peab olema võimalikult madalal ja võimaluse korral tuleb müra või vibratsiooni tekitavad seadmed, nagu näiteks elektrigeneraatorid ja filtrisüsteemid, paigutada kalade akvaariumitest eraldi.

  (9) Kalade loomkoormus peab põhinema kalade üldvajadustel keskkonnatingimuste, tervise ja heaolu suhtes. Kaladel peab normaalseks ujumiseks olema piisavalt suur veeruumala, mis sõltub kalade suurusest, vanusest, tervisest ja söötmismeetodist. Kaladele pakutav keskkond peab olema mitmekesine ja vajadusel tuleb tagada peitumisvõimalus.

  (10) Kaladele tuleb tagada piisava sagedusega sobiv kogus sööta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kalamaimude söötmisele üleminekul elussöödalt kunstlikule söödale.

8. peatükk Katseloomade kasutamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtete tunnustamise kord 

§ 26.   Taotlus ettevõtte tunnustamiseks

  (1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtteid tunnustab Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise alal tegutseda sooviv ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama kirjaliku taotluse Veterinaar- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamiseks.

§ 27.   Taotluse sisunõuded

  (1) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
  1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood;
  2) taotleja elu- või asukoht ja aadress;
  3) taotleja sidevahendite (telefon, faks) numbrid ja elektronposti aadress;
  4) selle ettevõtte asukoht ja aadress, kelle tunnustamist taotletakse;
  5) ettevõtte, kelle tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise eest vastutava ettevõtte juhi nimi ja sidevahendite numbrid;
  6) loomakaitseseaduse § 421 lõike 1 kohaselt määratud katseloomade heaolu eest vastutava isiku nimi ja sidevahendite numbrid;
  7) loomakaitseseaduse § 421 lõike 2 kohaselt määratud veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isiku nimi ja sidevahendite numbrid;
  8) tegevusala, millel tegutsemiseks tunnustamist taotletakse.

  (2) Kui taotluse esitab taotleja esindaja, tuleb lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud andmed taotluses märkida ka taotleja esindaja kohta.

§ 28.   Taotlusele lisatavate dokumentide loetelu

  (1) Taotlusele tuleb lisada järgmised andmed ja dokumendid:
  1) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
  2) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
  3) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
  4) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
  5) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
  6) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
  7) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
  8) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.

  (2) Veterinaar- ja Toiduamet võib vajaduse korral nõuda tunnustamiseks vajalike andmete täpsustamist ja täiendamist.

  (3) Veterinaar- ja Toiduamet annab tunnustamise taotleja soovi korral talle selgitusi tunnustamisel vajalike nõuete täitmiseks.

§ 29.   Taotluse menetlemise kord

  (1) Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte või katseloomade kasutamise ettevõtte tunnustamise või sellest keeldumise otsuse teeb Veterinaar- ja Toiduamet 20 tööpäeva jooksul §-s 27 nimetatud andmeid sisaldava taotluse ja sellele lisatud § 28 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates.

  (2) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise koht ja aeg;
  2) järelevalveasutuse nimi;
  3) taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning elu- või asukoht ja aadress;
  4) ettevõtte, kelle tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise eest vastutava ettevõtte juhi nimi;
  5) loomakaitseseaduse § 421 lõike 1 kohaselt määratud katseloomade heaolu eest vastutava isiku nimi;
  6) loomakaitseseaduse § 421 lõike 2 kohaselt määratud veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isiku nimi
  7) ettevõtte asukoht ja aadress;
  8) tegevusala;
  9) ettevõtte hindamistulemused ja kinnitus ettevõtte nõuetekohasuse kohta. Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, põhjendatakse tunnustamisest keeldumist, näidates ära õigusakti ja selle sätte, mille nõuetele ettevõte ei vasta;
  10) otsus tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta;
  11) otsuse kehtivusaeg.

  (3) Tunnustamise otsusele kantakse ettevõtte tunnustamise number.

  (4) Tunnustamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks loomakaitseseaduse § 411 lõikes 3 sätestatud korras.

  (5) Ettevõte loetakse tunnustatuks tunnustamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 30.   Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine

  Veterinaar- ja Toiduamet peab ettevõtte tunnustamiseks esitatud taotluste, andmete ja dokumentide ning tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsuste arvestust ning säilitab esitatud taotlused, andmed ja dokumendid arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

9. peatükk Lõppsäte 

§ 31.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79).

Helir-Valdor Seeder
Minister

Ants Noot
Kantsler

Lisa 1 Väikeste näriliste, küülikute ja valgetuhkrute pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 2 Kasside pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 3 Koerte pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 4 Ahviliste pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 5 Põllumajandusloomade pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 6 Lindude pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

Lisa 7 Kahepaiksete ja roomajate pidamiskoha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes

/otsingu_soovitused.json