Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RT I, 29.12.2012, 72 Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu [RTL 2009, 10, 123 - jõust. 30.01.2009] Vastu võetud 23.09.2008 nr 57 RTL 2008, 81, 1122 jõustumine 01.10.2008 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 15.01.2009 - RTL 2009, 10, 123 - 30.01.2009 25.06.2009 - RTL 2009, 51, 752 - 03.07.2009 , osaliselt 1.09.2009 16.12.2009 - RTL 2009, 99, 1483 - 01.01.2010 29.05.2012 - RT I, 01.06.2012, 7 - 04.06.2012 27.12.2012 - RT I, 29.12.2012, 59 - 01.05.2013 Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõike 9^1  alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist püsiva töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis). § 2. Ekspertiisi tegija Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastab Sotsiaalkindlustusamet kaasates ekspertarste. § 3. Ekspertiisi taotlemine (1) Ekspertiisi võib taotleda isik vanuses 16 aastat kuni «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (edaspidi seadus) § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani. (2) Välislepingu alusel pensioni saamiseks või määruse § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhtudel võib ekspertiisi taotleda ka vanaduspensioniealine ja noorem kui 16-aastane isik. (3) Isik esitab seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui isik taotleb püsiva töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme tuvastamist üheaegselt, täidab isik ühise ekspertiisitaotluse. (4) Sotsiaalkindlustusamet nõustab isikut ekspertiisitaotluse vormi täitmisel või vajadusel täidab taotluse vormi isiku eest. Kui taotluse täidab Sotsiaalkindlustusameti töötaja, tutvustab ta isikule taotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust. (5) Isik täidab ekspertiisitaotluse vormi vastavalt «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 2^2  lõike 1 alusel kehtestatud määrusele. (6) Isik nimetab ekspertiisitaotluses püsiva töövõimetuse tuvastamiseks perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti (edaspidi arst), kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed ning kelle vastuvõtul ta on käinud viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist. (7) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile koos ekspertiisitaotlusega vajaduse korral teised seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud loetelus nimetatud dokumendid. (8) Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad või isik ei ole ekspertiisitaotluses nimetatud arsti juures viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist käinud, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul käimiseks. § 4. Terviseseisundi kirjeldus (1) Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu tervise infosüsteemi terviseseisundi kirjelduse saamiseks viie päeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmetega ekspertiisitaotluse saamise päevast. Kui tervise infosüsteemis ekspertiisiks vajalikud andmed puuduvad või on ebapiisavad, edastab Sotsiaalkindlustusamet arstile taotluse terviseseisundi kirjelduse saamiseks. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (2) Arst esitab andmed tervise infosüsteemi, teavitades sellest Sotsiaalkindlustusametit, või täidab seaduse § 16 lõike 11 ning „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ § 2^2 lõike 1 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi, kui isik on käinud arsti vastuvõtul viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist. Arst esitab terviseseisundi kirjelduse vormi koos teiste oluliste terviseseisundit kirjeldavate dokumentide koopiatega. Terviseseisundi kirjelduse vorm ei tohi olla täidetud käsitsi. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (3) Kui isik ei ole viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist arsti vastuvõtul käinud või hoolimata sellest puuduvad arstil patsiendi kohta piisavad meditsiinilised andmed terviseseisundi kirjeldamiseks, teavitab arst sellest Sotsiaalkindlustusametit 15 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest. Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab isikule tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (4) [Kehtetu - RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (5) Terviseseisundi kirjelduses märgib arst kõigi isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste diagnoosid koos raskusastmega ning organismi funktsionaalse seisundiga, diagnooside koodid, nimetatud haigustega seotud uuringute andmed, senise ja praeguse ravi, objektiivse leiu ning teised terviseseisundi kirjelduses nõutavad andmed. (6) Diagnooside vormistamisel lähtub arst kliinilisest diagnoosist, näidates ära ka selle koodi rahvusvahelisest haiguste klassifikatsiooni 10. väljaande järgi. (7) Kui Sotsiaalkindlustusamet on määranud isikule tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks, esitab arst terviseseisundi kirjelduse vormi või edastab terviseseisundit kirjeldavad andmed epikriisiga tervise infosüsteemi kümne päeva jooksul arvates terviseseisundi kirjeldamiseks vajalike andmete saamisest ja teavitab sellest Sotsiaalkindlustusametit. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (8) Kui isik on ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, esitab arst terviseseisundi kirjelduse viie päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt taotluse saamise päevast. (9) Kui Sotsiaalkindlustusamet küsib isiku terviseseisundi kirjeldust eriarstilt, siis informeerib eriarst sellest isiku perearsti. Kui terviseseisundi kirjeldus sisaldab andmeid isiku psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult isiku või tema seadusliku esindaja nõusolekul. (10) [Kehtetu - RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (11) [Kehtetu - RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] § 5. Ekspertiisi tegemise tähtaeg (1) Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi 15 tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast. (2) Kui isik on ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisi viie tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast. § 6. Ekspertarsti kaasamine (1) Sotsiaalkindlustusamet kaasab ekspertiisi tegemiseks ekspertarsti ja edastab talle ekspertiisitaotluse koos kõigi ekspertiisiks vajalike dokumentidega. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (2) Ekspertarst annab ekspertiisitaotluse ja terviseseisundi kirjelduse põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse, kestuse ja töövõime kaotuse protsendi kohta. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] § 7. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud Sotsiaalkindlustusameti määratud tähtajaks, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse esmakordselt isikul, kes oli ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu sama haiguse või vigastuse tõttu, mis tingib püsiva töövõimetuse, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks Sotsiaalkindlustusameti poolt püsiva töövõimetuse otsuse vastuvõtmise päev. (3) Kui isik taotleb korduvekspertiisi § 12 lõigetes 1, 1^1  ja 3 nimetatud juhtudel, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. [RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009] § 8. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg (1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus ning terviseseisundi kirjeldus sisaldavad püsiva töövõimetuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise või saatmise päevast, kuid mitte enam kui kolm aastat. (3) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt töövigastusest või kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tõttu ning ekspertiisitaotlus ja terviseseisundi kirjeldus sisaldavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates töövigastuse tekkimise või kutsehaiguse diagnoosimise päevast, kuid mitte enam kui kolm aastat. § 9. Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamine tagasiulatuvalt [RT I, 29.12.2012, 59 - jõust. 01.05.2013] (1) Kui isik taotleb lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt ning ekspertiisitaotlus ja terviseseisundi kirjeldus sisaldavad lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tagasiulatuvalt. [RT I, 29.12.2012, 59 - jõust. 01.05.2013] (1^1) Kui isik taotleb töövõimetuspensioni määramist tulenevalt seaduse § 15 lõikes 2^1 sätestatust, teeb Sotsiaalkindlustusamet kindlaks, kas püsiva töövõimetuse ja lapsinvaliidi invaliidsuse on põhjustanud sama haigus või vigastus. [RT I, 29.12.2012, 59 - jõust. 01.05.2013] (2) Lõikes 1 sätestatud lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt võib taotleda isik, tema seaduslik esindaja või teda lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isik tema või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. [RT I, 29.12.2012, 59 - jõust. 01.05.2013] (3) Lõikes 2 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui 1) isik on surnud; 2) isikut lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikult on vanema õigused ära võetud; 3) isiku või tema seadusliku esindaja asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata. § 10. Püsiva töövõimetuse põhjus (1) Püsiva töövõimetuse põhjused on: 1) töövigastus; 2) kutsehaigus; 3) politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel või abipolitseiniku ülesannete täitmisel saadud vigastus; 4) politseiteenistusega seotud haigus; 5) piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus; 6) piirivalveteenistusega seotud haigus; 7) päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või päästetöödel saadud vigastus; 8) päästeteenistusega seotud haigus; 9) teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastus; 10) teenistuskohustustega seotud haigus; 11) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud vigastus; 12) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjega seotud haigus; 13) liiklusõnnetuses saadud vigastus; 14) liiklusõnnetuse tagajärjega seotud haigus; 15) vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus; 16) vägivallakuriteo tagajärjel saadud haigus; 17) vigastus; 18) üldhaigestumine. (2) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose tööõnnetuses saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (3) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kutsehaigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose kutsehaiguse või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. (4) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või politseiteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (5) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või piirivalveteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (6) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või päästetöödel saadud vigastus või päästeteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (7) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastus või teenistuskohustustega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose lõike 1 punktides 3–8 nimetamata muude teenistusülesannete täitmistel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (8) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (9) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud vigastus või haigestumine liiklusõnnetuse tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose liiklusõnnetuses saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (10) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine vägivallakuriteo tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (11) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus kõigil muudel vigastusjuhtudel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. (12) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine kõigil muudel juhtudel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose haigestumise või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. § 11. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused (1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega: 1) kuus kuud; 2) üks aasta; 3) kaks aastat; 3^1) kolm aastat [RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010] 4) viis aastat; 5) kuni seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viis aastat. (2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast. (3) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev. (4) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, kui isik taotleb pensioni välislepingu alusel või § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhtudel. (5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks: 1) haiguse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund; 2) haiguse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos. § 12. Korduvekspertiis (1) Sotsiaalkindlustusamet määrab isikule korduvekspertiisi taotlemiseks tähtaja püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks, kui: 1) püsiva töövõimetuse kestus määrati tähtajaks, mis saabub enne isiku vanaduspensioniikka jõudmist; 2) püsiva töövõimetuse põhjuseks on § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhud; 3) püsiv töövõimetus tuvastati välislepingu alusel pensioni saamiseks. (1^1) Ekspertiis loetakse korduvaks ka siis, kui uus ekspertiisitaotlus on esitatud alates korduvekspertiisi taotlemise tähtajast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani. [RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009] (2) Isik esitab korduvekspertiisi taotlemiseks ekspertiisitaotluse §-s 3 sätestatud korras. (3) Kui isik ei taotle korduvekspertiisi lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel, võib Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluse tähtaja ennistada. (4) Isiku terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib isik taotleda ekspertiisi enne § 11 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist või enne lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega. § 13. Ekspertiisi otsus (1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse. (2) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitakse: 1) püsiva töövõimetuse taotluse esitamise aeg; 2) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajadusel püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamine tagasiulatuvalt; 3) püsiva töövõimetuse põhjus; 4) püsiva töövõimetuse kestus; 5) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 6) korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg § 12 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 7) otsuse vaidlustamise kord. (3) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused, kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides. (4) Kui Sotsiaalkindlustusamet ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, esitatakse otsuses püsiva töövõimetuse mittetuvastamise põhjendus ja märgitakse otsuse vaidlustamise kord. (5) Kui isik taotleb ekspertiisi § 12 lõikes 4 sätestatud juhul, muudab uus otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast. § 14. Ekspertiisi otsusest teatamine (1) Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ning ekspertiisitaotluses märgitud ja isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile ekspertiisi otsuse teatavaks 15 päeva jooksul arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] (2) Kui isik oli ekspertiisitaotluse saatmise või esitamise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb Sotsiaalkindlustusamet isikule ning ekspertiisitaotluses märgitud ja isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile ekspertiisi otsuse teatavaks kümne päeva jooksul arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I, 01.06.2012, 7 - jõust. 04.06.2012] § 15. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord [Kehtetu - RT I, 29.12.2012, 59 - jõust. 01.05.2013] § 16. Määruse rakendamine (1) Määrus jõustub 2008. aasta 1. oktoobril. (2) Kui isik on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud seaduse § 16 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamiseks arstliku töövõimetuse ekspertiisi taotluste ja tema kohta ei ole tehtud arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsust, tuvastab isiku töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse Sotsiaalkindlustusamet isiku poolt esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumentide alusel taotlemise ajal kehtinud korra kohaselt kaasates ekspertarste. (3) Isikule, kellele on enne käesoleva määruse jõustumist seaduse § 16 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt määratud korduvekspertiisi tähtaeg hiljemalt püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu 15. kuupäevaks, kuid kes esitab käesoleva määruse alusel uue ekspertiisitaotluse püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kuu 5. kuupäevast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani, kohaldatakse käesoleva määruse § 7 lõiget 3. [RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.09.2009]