Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine

Vastu võetud 18.12.2014 nr 54

Määrus kehtestatakse väärtpaberituru seaduse § 108 lõigete 3 ja 4 alusel.

§ 1.  Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskvalitsus on üldine määratlus iga valitsus- ja riigiasutuse kohta, mille tegevus ulatub üle kogu riigi majandusterritooriumi. Siia kuuluvad muu hulgas ettevõtjad ja kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mida kontrollib ja mille kuludest katab üle poole keskvalitsus ning mille tegevus hõlmab kogu riigi majandusterritooriumi. Siia ei kuulu riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Eestis hõlmab keskvalitsus alljärgnevaid institutsioone:
1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused. Siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid;
2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud ettevõtjad ja sihtasutused, mille kuludest üle poole katavad eelnimetatud isikud.

(2) Kohalik omavalitsus on üldine määratlus iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille hulka kuuluvad muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad munitsipaalasutused ja kohalike omavalitsuse üksuste asutatud ettevõtjad ning kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mille kuludest üle poole katavad kohaliku omavalitsuse üksused.

(3) Riiklik sotsiaalkindlustusfond on üldine määratlus iga riikliku ja kohaliku institutsionaalse üksuse kohta, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingimusele:
1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;
2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.
Eestis on riiklikud sotsiaalkindlustusfondid Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

(4) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine ülesanne on raha emiteerimine ja selle väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. Eesti keskpank on Eesti Pank.

(5) Krediidiasutus on finantseerimisasutus, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Eestis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 1 kohaselt krediidiasutusena määratletud äriühing.

(6) Rahaturufond on investeerimisfond, mille emiteeritud osakud on likviidsuse mõttes alternatiiviks hoiustele ja mis investeerivad teiste rahaturufondide osakutesse või muudesse võlaväärtpaberitesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, või hoiustesse, mille tulusus on lähedane rahaturuinstrumentide tulususele.

(7) Muu hoiuseid kaasav ettevõtja on mittekrediidiasutusest finantseerimisasutus, mis võtab avalikkuselt vastu hoiuseid või hoiustele sarnaseid vahendeid ning annab oma arvel laenu või investeerib väärtpaberitesse. Siia kuuluvad muu hulgas e-raha asutused, mis väljastavad maksevahendeid elektroonilise raha kujul. Eestis on muudeks hoiuseid kaasavateks ettevõtjateks näiteks hoiu-laenuühistud.

(8) Pensionifond on vara kogum, mille on kogunud fondis osaleva töötaja enda või tööandja eesmärgiga tagada sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Eestis on pensionifond kogumispensionide seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud lepinguline investeerimisfond.

(9) Muu investeerimisfond on finantsvahendusega tegelev kollektiivne investeerimisskeem, mille raames kaasatakse avalikkuselt kapitali ning investeeritakse seda finants- ja mittefinantsvarasse (peamiselt kinnisvarasse). Muude investeerimisfondide hulka kuuluvad:
1) üksused, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtja vara arvel;
2) üksused, mis on emiteerinud kindla arvu aktsiad ja mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt lahkumiseks ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid.

(10) Muu investeerimisfondi all ei käsitata rahaturu- ega pensionifondi. Avalikkuse all käsitatakse jae-, kutselisi ja institutsionaalseid investoreid. Eestis on investeerimisfond investeerimisfondide seaduse kohaselt moodustatud fond ja Euroopa Keskpanga investeerimisfondide definitsioonile vastav erakapitalifond.

(11) Muu finantseerimisasutus on:
1) finantsvahendusettevõtja, mis osutab finantsvahenduse teenuseid, võttes kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide osakud või seoses kindlustus- ja pensioniskeemidega. Sellised ettevõtjad on näiteks investeerimisühing, liisinguettevõte, faktooringuettevõte, pandimaja, muu laenuandmisele spetsialiseerunud ettevõtja, makseasutus, väärtpaberistaja, riski- ja arengukapitali ettevõte, keskne vastaspool;
2) finantsvahenduse abiettevõtja, mis osutab finantsvahenduse abiteenuseid. Need on lisateenused, mida on vaja tehingute sooritamiseks finantsvara ja kohustustega või vahendite ümberkujundamiseks. Finantsvahenduse abiettevõtja tegeleb peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid ei ole ise finantsvahendaja, sest ei võta endale riske finantsvara või kohustuste omandamisega. Finantsvahenduse abiettevõtja on muuhulgas reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, fondivalitseja, väärtpaberimaakler, kindlustusmaakler, finantsturu järelevalveasutus, valuutavahetaja. Siia kuuluvad muu hulgas ka peakontorid, kui kõigi või enamiku nende tütarettevõtjate peamine tegevusala on finantsvahenduse teenuste või finantsvahenduse abiteenuste osutamine. Finantsvahenduse abiettevõtjad on ka finantseerimisasutuste asutatud ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid;
3) varasid hoidev finantseerimisasutus, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid. Varasid hoidev finantseerimisasutus on muu hulgas usaldusfond, pärandvara üksus, varifirma, riiklik investeerimisfond. Siia kuuluvad muu hulgas ka valdusettevõtjad, mille ainus ülesanne on tütarettevõtjate aktsiate või osade hoidmine. Valdusettevõtja ei osale tütarettevõtjate juhtimises ega paku neile ühtegi muud teenust.

(12) Eestis on muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tunnustele vastav äriühing (välja arvatud investeerimisfond, hoiu-laenuühistu ja e-raha asutus), peamiselt finantssektori ettevõtete finantseeritud järelevalveasutus ning finantssektori ettevõtteid teenindav kasumitaotluseta institutsioon (näiteks Eesti Pangaliit, Eesti Liisingühingute Liit ja Eesti Kindlustusseltside Liit).

(13) Kindlustusandja on finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine peamiselt otse- või edasikindlustuse kujul. Eestis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

(14) Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutus on iseseisev juriidiline isik, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida kontrollib keskvalitsus või kohalik omavalitsus, kuid mille kuludest katavad laekumised keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste üksustelt vähem kui pool. Siia kuuluvad muu hulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutuste asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Eestis kuulub eelnimetatud määratluse alla äriühing, mille üle omab keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, kuid mis ei ole kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõttes. Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantseerimisasutused on muu hulgas ka riigi tulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Siia ei kuulu keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse koosseisu arvatud äriühingud.

(15) Muu mittefinantseerimisasutus on iseseisev juriidiline isik, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida ei kontrolli keskvalitsus või kohalik omavalitsus. Siia kuuluvad muu hulgas muude mittefinantseerimisasutuste asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Eestis kuuluvad siia mittefinantsteenuseid osutavad äriühingud, kümne ja enama töötajaga füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õigusliku ameti kandjad, näiteks notarid, vandetõlgid ja kohtutäiturid. Siia kuuluvad muu hulgas ka äriühinguid teenindavad mittetulundusühingud, näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Betooniühing.

(16) Kodumajapidamine hõlmab peamiselt tarbijatena tegutsevaid üksikisikuid või üksikisikute rühmasid. Siia klassifitseeritakse muu hulgas kodumajapidamistest tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nende tulu turukaupade tootmisest või teenuste osutamisest moodustab peamise osa nende sissetulekust. Juhul kui kodumajapidamise äritegevus on märkimisväärse mahuga ja eraldatav iseseisvaks üksuseks, siis klassifitseeritakse see osa kodumajapidamise tegevusest mittefinantseerimisasutus või muu finantseerimisasutuse sektorisse. Eestis kuuluvad siia peale eraisikute ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tööandjaks kuni üheksale töötajale. Need füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle palgatöötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha, klassifitseeritakse samuti kodumajapidamiste hulka.

(17) Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon on juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ning mis teenindab kodumajapidamisi. Selle üksuse peamised ressursid moodustuvad kodumajapidamiste vabatahtlikest rahalistest või mitterahalistest maksetest, valitsemissektori tehtavatest maksetest ja omanditulust. Eestis kuuluvad siia korteriühistud, garaažiühistud, kultuuriklubid, ametiühingud, kirikud, erakonnad jms mittetulundusühingud ning sihtasutused.”;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „võlainstrument” sõnaga „võlaväärtpaber”;

3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 17 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „või on toimunud eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtete muutmine”;

5) määrust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

„§ 19¹. Aruannete esitamine pangandusmääruse alusel

Investeerimisühing peab Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014. a, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.06.2014, lk 1–1861), alusel järelevalveliste aruannete esitamisel järgima tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud Eesti Panga presidendi 2. juuli 2014. a määrusega nr 11 „Pangandusmääruse alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vorm”.”;

6) määruse lisad 1–13 asendatakse lisadega käesoleva määruse sõnastuses järgmiselt:

Lisa 1 Bilansi skeem
Lisa 2 Kasumiaruande skeem
Lisa 3 Bilansi kirjete selgitused
Lisa 4 Kasumiaruande kirjete selgitused
Lisa 5 Investeerimisühingu bilanss
Lisa 6 Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss
Lisa 7 Investeerimisühingu kasumiaruanne
Lisa 8 Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne
Lisa 9 Nõuete ja kohustuste aruanne
Lisa 10 Väärtpaberite aruanne
Lisa 11 Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne
Lisa 12 Tuletisinstrumentide aruanne
Lisa 13 Investeerimisteenuste aruanne

§ 2.  Määruse jõustumine

Käesoleva määruse punktid 1–4 ja punkt 6 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

Lisa 1 Bilansi skeem

Lisa 2 Kasumiaruande skeem

Lisa 3 Bilansi kirjete selgitused

Lisa 4 Kasumiaruande kirjete selgitused

Lisa 5 Investeerimisühingu bilanss

Lisa 6 Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss

Lisa 7 Investeerimisühingu kasumiaruanne

Lisa 8 Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne

Lisa 9 Nõuete ja kohustuste aruanne

Lisa 10 Väärtpaberite aruanne

Lisa 11 Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne

Lisa 12 Tuletisinstrumentide aruanne

Lisa 13 Investeerimisteenuste aruanne