Teksti suurus:

Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2017
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2015, 10

Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord

Vastu võetud 18.12.2015 nr 144

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 31 lõike 2, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja päästeseaduse § 311 lõike 2 alusel.

§ 1. Terminid

 (1) Politsei ülesanded käesoleva määruse tähenduses on politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 sätestatud ülesanded.

 (2) Päästetöö käesoleva määruse tähenduses on päästeseaduse § 3 lõikes 11 sätestatud tegevused.

 (3) Eriolukorra tööd käesoleva määruse tähenduses on hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud tööd.

 (4) Kaitseväe kaasamine käesoleva määruse tähenduses on kaitseväelaste ja Kaitseväe valduses olevate vahendite kasutamine lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete täitmiseks ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta.

 (5) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevate tegevväelaste ning Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete (edaspidi koos Kaitseliidu liige) ning Kaitseliidu valduses olevate vahendite kasutamine lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannete täitmiseks ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta.

 (6) Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses ei ole Kaitseväe ja Kaitseliidu esindamine päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabis päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

§ 2. Kaasamise asjaolud

  Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise taotlemisel, osalemise otsustamisel ja osalemise otsuse muutmisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
 1) ülesande olulisus ning võimalik oht inimestele, varale ja keskkonnale;
 2) kaasamata jätmise võimalikud tagajärjed;
 3) osalemise tagajärjed, sealhulgas osalemisega seotud kulu.

§ 3. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise taotlemine

 (1) Kaitseväe kaasamiseks politsei ülesannete täitmisse esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks päästetöösse esitab taotluse Päästeamet.

 (3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks eriolukorra tööde tegemisse esitab taotluse eriolukorra tööde juht.

 (4) Lõigetes 1–3 nimetatud taotluses märgitakse järgmised andmed:
 1) kaasamise õiguslik alus, millest nähtub ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse;
 2) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks taotleja ei saa ise õigel ajal või ei saa üldse ülesannet täita ja millised ülesande täitmiseks vajalikud oskused või vahendid puuduvad;
 3) kaasatavate isikute eeldatav arv või arvu ülempiir;
 4) kaasatavate vahendite eeldatav hulk ja kirjeldus;
 5) kaasamise eeldatav ajaline kestus;
 6) ülesande täitmise eeldatav territoorium.

 (5) Taotlus esitatakse Kaitseväele või Kaitseliidule kirjalikus vormis.

 (6) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik.

§ 4. Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemise otsustamine

 (1) Kaitseväe osalemise otsustab oma alluvuses olevate kaitseväelaste ja oma käsutuses olevate vahendite suhtes Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem.

 (2) Sõjaseisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal või kui osalemine takistab operatiivülesande täitmist või sõjaväelise väljaõppe korraldamist, otsustab Kaitseväe osalemise Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

 (3) Kui Kaitseväge on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib osalemise otsustada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemast madalam ülem, kes teavitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülemat otsusest esimesel võimalusel.

 (4) Kaitseliidu osalemise otsustab Kaitseliidu ülem või tema määratud struktuuriüksuse juht.

 (5) Osalemise või sellest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. Osalemise otsuses märgitakse vähemalt § 3 lõike 4 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed.

 (6) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib otsuse teha muus vormis ja vormistada kirjaliku otsuse niipea kui võimalik.

 (7) Kaitseliidu osalemise otsuses märgitakse muu hulgas Kaitseliidu liikmete kogunemise koht või kohad, kust Kaitseliit korraldab nende veo päästetöö või eriolukorra tööde tegemise kohta.

 (8) Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem võivad osalemise otsust muuta, kui riigi julgeolekut ähvardab vahetu oht või muutuvad muud §-s 2 nimetatud asjaolud.

 (9) Osalemise, sellest keeldumise või osalemise otsuse muutmise otsustanud ülem või juht teavitab oma otsusest viivitamata kaasamist taotlenud asutust või isikut ja Kaitseministeeriumi.

 (10) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib osalemise, sellest keeldumise või selle muutmise otsust oma käskkirjaga muuta.

§ 5. Kaitseväelasele ja Kaitseliidu liikmele antavad korraldused

 (1) Ülesannet täitvaid kaitseväelasi juhib ülesannet täitev ülem, kes omakorda saab korraldusi politsei ülesande täitmise eest vastutavalt politseiametnikult (edaspidi vastutav politseiametnik) või päästetöö või eriolukorra tööde juhilt.

 (2) Ülesannet täitvaid Kaitseliidu liikmeid juhib § 4 lõike 4 alusel otsuse teinud isiku määratud ülem, kes omakorda saab korraldusi päästetöö või eriolukorra tööde juhilt.

 (3) Ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus vastutava politseiametniku või päästetöö või eriolukorra tööde juhi korralduse täitmisest keelduda, kui korralduse täitmine:
 1) võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara;
 2) eeldab kaitseväelaselt või Kaitseliidu liikmelt teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida tal ei ole.

 (4) Vastutava politseiametniku või päästetöö või eriolukorra tööde juhi korralduste täitmisest keeldumist tuleb põhjendada ja sellest viivitamata teavitada vahetut ülemat.

§ 6. Kulu hüvitamine

 (1) Kaitsevägi ja Kaitseliit esitavad osalemise kulu hüvitamise taotluse olenevalt täidetud ülesandest kas Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile või eriolukorra töid teinud asutusele 30 päeva jooksul politsei ülesannete täitmisel või päästetöös osalemise tähtaja lõppemisest või eriolukorra lõppemisest.

 (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet hüvitab Kaitseväele ja Kaitseliidule politsei ülesannete täitmisel või päästetöös osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb Siseministeeriumi kaudu nende hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist.

 (3) Eriolukorra tööde tegemisel osalemise otsene mõistlik kulu hüvitatakse Kaitseväele ja Kaitseliidule eriolukorra töid teinud asutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist hädaolukorra seaduse § 20 alusel kehtestatud korras.

§ 7. Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2012. a määrus nr 116 „Kaitseväe kaasamine politsei ülesannete täitmisele” tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määrus nr 177 „Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Hannes Hanso
Kaitseminister

Heiki Loot
Riigisekretär