Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Vastu võetud 23.12.2015 nr 82
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 35 punktide 4 ja 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja toimepidevuse nõuded, sealhulgas kriteeriumid, millal loetakse elutähtis teenus katkenuks, ning katkestuse kõrvaldamise aeg.
2. peatükk Elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 2. Statsionaarse eriarstiabi kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Statsionaarne eriarstiabi on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud teenus. Elutähtsa teenuse osutajaks loetakse sama seaduse § 22 lõikes 41 nimetatud haigla pidajat (edaspidi statsionaarse eriarstiabi osutaja). Elutähtsaks teenuseks loetakse statsionaarse eriarstiabi osutaja sama seaduse § 5 mõistes osutatud vältimatut abi.
(2) Statsionaarse eriarstiabi osutaja lähtub elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetest.
(3) Statsionaarse eriarstiabi osutaja kirjeldab toimepidevuse riskianalüüsis elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja rakendab neid vähemalt järgmiste ohtude suhtes:
1) elektrivarustuse ja autonoomse elektritoite häired;
2) sidesüsteemide häired ja informatsiooni kadu;
3) tulekahjud hoonetes;
4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häired;
5) rünnak haigla vastu (pommiähvardus, pantvangikriis jm);
6) tervishoiutöötajate ja tervishoiuspetsialistide streik;
7) reservide puudumine erakordse vajaduse korral, varustusahela katkemine (ravimid, meditsiinivahendid jm);
8) tehnilised rikked (sh vajaliku aparatuuri rike);
9) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine;
10) muud ohuolukorrad.
(4) Statsionaarne eriarstiabi loetakse katkenuks, kui piirkondlik haigla või keskhaigla ei ole võimeline ühe tunni jooksul osutama vältimatut abi ega selleks vajalikke erakorralise meditsiini, intensiivravi- ja operatsiooniploki teenuseid.
(5) Statsionaarse eriarstiabi osutaja teavitab viivitamatult elutähtsa teenuse katkestusest ja selle taastamiseks rakendatavatest meetmetest Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra järgi Sotsiaalministeeriumit.
(6) Statsionaarse eriarstiabi osutaja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral meetmeid, et viivitamatult taastada võimekus osutada vältimatut abi ja selleks vajalikke erakorralise meditsiini, intensiivravi- ja operatsiooniploki teenuseid, kasutades selleks elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatud meetmeid.
(7) Kui statsionaarne eriarstiabi on katkenud vähemalt ühes elutähtsat teenust osutavas haiglas üle ühe tunni, on tegemist tervishoiualase hädaolukorraga ning selle lahendamine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59 sätestatud alustel.
§ 3. Kiirabiteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Kiirabi on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud teenus. Elutähtsaks teenuseks loetakse kiirabibrigaadi pidaja osutatud sama seaduse §-s 5 sätestatud vältimatut abi.
(2) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ööpäev läbi Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud arvu väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade ja reserve ning osutab kiirabiteenust väljakutse prioriteedile ettenähtud aja jooksul.
(3) Kiirabibrigaadi pidaja kirjeldab toimepidevuse riskianalüüsis elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja rakendab neid vähemalt järgmiste ohtude suhtes:
1) sidesüsteemide häired ja informatsiooni kadu;
2) teede läbimatus;
3) avarii kiirabiautoga (transpordi häired);
4) vedelkütusega varustamise häired;
5) rünnak kiirabi vastu (pommiähvardus, pantvangikriis jm);
6) kiirabibrigaadi liikmete streik;
7) reservide puudumine erakordse vajaduse korral, varustusahela katkemine (ravimid, meditsiinivahendid jm);
8) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine;
9) muud ohuolukorrad.
(4) Kiirabiteenus loetakse katkenuks, kui raske seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud väljakutsete katkematu teenindamine ei ole võimalik Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud halduslepingus väljakutse prioriteedile ettenähtud aja jooksul.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja teavitab viivitamatult elutähtsa teenuse katkestusest ja selle taastamiseks rakendatavatest meetmetest Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra järgi Sotsiaalministeeriumit.
(6) Kiirabibrigaadi pidaja rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral meetmeid, et vähemalt ühe tunni jooksul taastada raske seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud väljakutsete katkematu teenindamine Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud halduslepingus väljakutse prioriteedile ettenähtud aja jooksul, kasutades selleks elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatud meetmeid.
(7) Kui kiirabiteenus on katkenud üle ühe tunni, on tegemist tervishoiualase hädaolukorraga ning selle lahendamine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59 sätestatud alustel.
§ 4. Joogiveeohutuse kontrolli kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Joogiveeohutuse kontroll on käesoleva määruse tähenduses teenus, mis sisaldab joogiveeproovide võtmist ja transporti laboritesse, analüüside tegemist vee kvaliteedi määramiseks, joogivee kvaliteedi määramise tulemuste hindamist ning joogivee kvaliteedi kontrolli tulemustest teavitamist ja nende avalikustamist.
(2) Joogiveeohutuse kontroll peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud tegevuste järjepideva toimimise.
(3) Joogiveeohutuse kontrolli eest vastutav Terviseamet rakendab elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja kirjeldab neid elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis.
(4) Joogiveeohutuse kontroll loetakse katkenuks konkreetse kvaliteedikontrolli ahelalüli toimimise katkemise korral järgmiselt:
1) joogiveeproovide võtmine ja transport laboritesse üle 24 tunni;
2) mikrobioloogiliste analüüside tegemine vee kvaliteedi määramiseks üle kuue tunni;
3) keemiliste analüüside tegemine vee kvaliteedi määramiseks üle 24 tunni;
4) allhanke korras teistest laboritest analüüside tellimine üle 24 tunni;
5) joogivee kvaliteedi määramise tulemuste hindamine üle 24 tunni;
6) joogivee kvaliteedi kontrolli tulemustest teavitamine ja nende avalikustamine üle 24 tunni.
(5) Joogiveeohutuse kontrolli eest vastutav asutus teavitab viivitamatult elutähtsa teenuse katkestusest ja selle taastamiseks rakendatavatest meetmetest Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra järgi Sotsiaalministeeriumit. Terviseamet teavitab enda osutatud elutähtsa teenuse katkestusest ja selle taastamiseks rakendatavatest meetmetest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra järgi Sotsiaalministeeriumit.
(6) Joogiveeohutuse kontrolli eest vastutav asutus rakendab elutähtsa teenuse katkestuse korral meetmeid, et taastada teenuse osutamine elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatud meetmeid kasutades järgmiselt:
1) joogiveeproovide võtmine ja transport laboritesse kuue tunni jooksul;
2) mikrobioloogiliste analüüside tegemine vee kvaliteedi määramiseks kuue tunni jooksul;
3) keemiliste analüüside tegemine vee kvaliteedi määramiseks 24 tunni jooksul;
4) allhanke korras teistest laboritest analüüside tellimine 24 tunni jooksul;
5) joogivee kvaliteedi määramise tulemuste hindamine nelja tunni jooksul;
6) joogivee kvaliteedi kontrolli tulemustest teavitamine ja nende avalikustamine nelja tunni jooksul.
(7) Kui joogiveeohutuse kontroll on katkenud kogu riigi territooriumil üle 24 tunni, on tegemist tervishoiualase hädaolukorraga ning selle lahendamine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59 sätestatud alustel.
§ 5. Vereteenistuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
(1) Vereteenistuse toimimine käesoleva määruses mõistes on vereseaduse §-s 4 sätestatud verekeskuse ning sama seaduse §-s 5 sätestatud piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja verekabineti katkematu tegevus.
(2) Vereteenistuse toimimine vere ja verekomponentide säilitamise ja väljastamise teenuse tarbijale vajalikus mahus peab olema tagatud ööpäev läbi ja katkematult.
(3) Verekeskuse pidaja ning piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja rakendab elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja kirjeldab neid elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis.
(4) Verekeskuse pidaja ning piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja teavitab viivitamatult elutähtsa teenuse katkestusest ja selle taastamiseks rakendatavatest meetmetest vastavalt Ravimiametit või Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra järgi Sotsiaalministeeriumit.
(5) Vereteenistuse toimimine loetakse katkenuks, kui piirkondlik haigla või keskhaigla ei saa vältimatut abi vajavale isikule tekkinud vajaduse korral alustada vereülekannet ühe tunni jooksul.
(6) Kui vereteenistuse toimimine on katkenud üle ühe tunni, on tegemist tervishoiualase hädaolukorraga ning selle lahendamine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 59 sätestatud alustel.
3. peatükk Rakendussätted
§ 6. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.
(2) Määruse § 2 lõige 3, § 3 lõige 3, § 4 lõige 3 ja § 5 lõige 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Marika Priske
Kantsler
Facebook
Twitter