Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ muutmine
Vastu võetud 27.12.2016 nr 76
Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Keskkonnatasude seaduse § 58 lõike 2 alusel sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade kinnitamisel määratakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvestades, millist alamprogrammi ja toetatavat tegevust valdkonnas rahastatakse. SA KIK nõukogu välja kuulutatud taotlusvoorus võib rahastada ühte või mitut käesoleva määruse §-des 2–8 loetletud valdkondlikku programmi, alamprogrammi ja toetatavat tegevust.“;
2) paragrahvi 3 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Reoveekäitluse ega joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni rekonstrueerimist ega rajamist üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.“;
3) paragrahvi 4 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Jäätmekäitluse programmi eesmärk on arendada välja kõiki maakondi ja kohaliku omavalitsuse üksuseid hõlmav ohtlike jäätmete kogumissüsteem, jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse taristu ning vältida ja vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete ja jäätmehierarhia rakendamise kaudu.“;
4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 ja lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) avalikel kogunemistel jäätmete liigiti kogumise arendamine, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise süsteemide soetamine;
9) avalikel kogunemistel jäätmetekke vältimise süsteemide loomine korduskasutatavate nõude kasutamissüsteemi rakendamise kaudu.“;
6) paragrahvi 62 lõike 2 punktides 1–3 asendatakse tekstiosa „maapõueseaduse § 51 lõikes 1 ja §-s 56“ tekstiosaga „maapõueseaduse §-des 88 ja 93“;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Ressursiauditi toetust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33).
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on kuni 75 000 eurot ilma käibemaksuta, kui toetust taotletakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10);
3) joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
4) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
5) paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
6) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23).
(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus ülevaatlikule auditile ja detailsele auditile kokku ühe projekti kohta on 7500 eurot ilma käibemaksuta. Ülevaatliku auditi toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2500 eurot ilma käibemaksuta.“;
8) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) kohase keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise skeemi EMAS rakendamist ja registreerimist ning lihtsustatud keskkonnajuhtimissüsteemide (sealhulgas roheline kontor, roheline kool) väljatöötamist, rakendamist ja tunnistuse taotlemist.“;
9) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) õppekäikude korraldamine aktiivõppeprogrammides osalemiseks loodus- või keskkonnahariduskeskuses või keskkonnakaitse- või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni kaheks õppekäiguks. Projekti abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, kuni kahe aktiivõppeprogrammi maksumus ning projektijuhtimise kulu. Toetus ühe aktiivõppeprogrammi kohta on kuni 150 eurot. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;“;
11) paragrahvi 8 lõike 5 punkti 1 lisatakse enne sõna „näituse“ sõna „ajutise“;
12) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutele avalike kogunemiste korraldaja, kes on avalikke kogunemisi korraldanud vähemalt viis aastat, ning pakendiorganisatsioon pakendiseaduse tähenduses.
(42) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 9 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutele avalike kogunemiste korraldaja, kes on avalikke kogunemisi korraldanud vähemalt viis aastat, ning Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev asutus ja organisatsioon.“;
13) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis tavamenetluse alusel hinnatavatele projektidele on järgmised:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide elluviimiseks, projekti teema prioriteetsust, projekti eeldatavat tulemuslikkust ja mõju projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektimeeskonna valdkondlikku ja organisatoorset võimekust, projekti eelarve kujunemise mõistetavust, eelarve optimaalsust, omaosaluse suurust eelarves;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd on projekti käigus omandatud teadmised kasutatavad ja vajalikud projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisel keskkonnahoidlikuks pärast projektiperioodi lõppu;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eeldatavat mõju mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele või keskkonnaprobleemi leevendamisele.
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud menetluse alusel hinnatavatele käesoleva määruse § 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse rahastamise projektidele on järgmised:
1) projekti tulemuslikkus (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse õppetegevuste loodusteaduslikku alust ning omandatavate teadmiste eeldatavat mõju õppijate hoiakute ja tarbimisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
2) projekti eelarve (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse eelarve kujunemise arusaadavust ja eelarve optimaalsust.“.
§ 2. Käesoleva määruse § 1 punkt 6 jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.
Marko Pomerants
Minister
Andres Talijärv
Kantsler