Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
Vastu võetud 17.02.2006 nr 13
RTL 2006, 19, 331
jõustumine 26.02.2006
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 26.07.2006 | RTL 2006, 61, 1100 | 06.08.2006 |
| 28.06.2007 | RTL 2007, 57, 1016 | 14.07.2007 |
| 09.07.2008 | RTL 2008, 60, 851 | 21.07.2008 |
| 01.07.2009 | RTL 2009, 55, 810 | 13.07.2009, osaliselt 01.01.2010 |
| 08.07.2010 | RT I 2010, 44, 265 | 12.07.2010 |
| 06.12.2010 | RT I, 16.12.2010, 1 | 01.01.2011 |
| 07.01.2011 | RT I, 12.01.2011, 11 | 15.01.2011 |
| 20.02.2012 | RT I, 23.02.2012, 2 | 26.02.2012 |
| 12.07.2012 | RT I, 13.07.2012, 7 | 16.07.2012, osaliselt 01.01.2013 |
| 15.07.2014 | RT I, 18.07.2014, 1 | 21.07.2014 |
| 30.12.2015 | RT I, 07.01.2016, 1 | 10.01.2016 |
| 01.07.2016 | RT I, 09.07.2016, 2 | 12.07.2016 |
| 27.12.2016 | RT I, 29.12.2016, 36 | 01.01.2017 |
Määrus kehtestatakse «Keskkonnatasude seaduse» § 59 lg 4 alusel.
1. peatükk KESKKONNAKAITSE VALDKONDADE RAHASTAMISEKS ESITATUD PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 1. Keskkonnaprogramm
(1) Taotluseid esitatakse sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu poolt kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt:
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
1) kalandus;
2) veemajandus;
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
21) merekeskkond;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
3) jäätmekäitlus;
4) looduskaitse;
5) metsandus;
51) atmosfääriõhu kaitse;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
52) maapõu;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
6) keskkonnakorraldus;
7) keskkonnateadlikkus.
8) [kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
(2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks.
(3) Keskkonnatasude seaduse § 58 lõike 2 alusel sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade kinnitamisel määratakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvestades, millist alamprogrammi ja toetatavat tegevust valdkonnas rahastatakse. SA KIK nõukogu välja kuulutatud taotlusvoorus võib rahastada ühte või mitut käesoleva määruse §-des 2–8 loetletud valdkondlikku programmi, alamprogrammi ja toetatavat tegevust.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
§ 2. Kalanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid;
2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse.
(3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist;
2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud kalaliikide asustamist või taasasustamist.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
(4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil;
2) seminaride, koolituste, kalapüügivõistluste ja muude ürituste (õpitoad, teabepäevad) korraldamist, et arendada õiguskuuleka ja säästva kalanduse alast teadlikkust;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist;
4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis;
5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ilma käibemaksuta.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
§ 3.
Veemajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
(1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
(2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
(4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
(5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.
(6) Siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(7) Veemajanduse programmis on toetuse maksimaalne suurus projekti kohta 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(8) Reoveekäitluse ega joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ega rajamist üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
§ 31. Merekeskkonna programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku ennetava tegevuse toetamine.
(2) Merekeskkonna tervendamise ja hea keskkonnaseisundi säilitamisega seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada merekeskkonna head või väga head seisundit ja tõsta mere ökosüsteemi teenuste ehk mereandide kasutamise potentsiaali.
(3) Arendustöödega seoses toetatakse merekeskkonna kaitse ja kaitstavate merealade haldamise paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ja arendustöid.
(4) Merekeskkonna seisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seoses toetatakse metodoloogia alaseid uuringuid ja arendustöid.
(5) Innovaatiliste keskkonnatehnoloogiate arendamisega seoses toetatakse tööstuslikke tehnoloogiaarendusi, mis on otseselt suunatud merekeskkonna seisundi hindamise, seire ja uuringute tõhustamisele.
(6) Võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamisega seoses toetatakse ennetavaid tegevusi nagu sadamate reostustõrje valmisoleku suurendamine, reostustõrjealase valmisoleku suurendamine merega piirnevate kohaliku omavalitsusüksuste territooriumitel ja selleteemaliste koolituste korraldamine.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 4. Jäätmekäitluse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on arendada välja kõiki maakondi ja kohaliku omavalitsuse üksuseid hõlmav ohtlike jäätmete kogumissüsteem, jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse taristu ning vältida ja vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete ja jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Programmi eesmärk on ka vähendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju keskkonnale, maastikule ja inimese tervisele.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;
2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine;
4) [kehtetu - RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
5) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutuselevõtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) [kehtetu - RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui toetuse suurus ilma käibemaksuta ei ületa 320 000 eurot projekti kohta, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
4) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
5) [kehtetu - RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
6) biojäätmete kompostimisväljaku rajamine, kui toetuse suurus ilma käibemaksuta jääb alla 200 000 euro projekti kohta, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
7) jäätmejaamade teeviitade soetamine ja paigaldamine;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
8) avalikel kogunemistel jäätmete liigiti kogumise arendamine, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise süsteemide soetamine;
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
9) avalikel kogunemistel jäätmetekke vältimise süsteemide loomine korduskasutatavate nõude kasutamissüsteemi rakendamise kaudu.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(4) [Kehtetu - RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
(5) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses toetatakse kohaliku omavalitsuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.
Põllumajandusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu ja muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone jms).
Tööstusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn jms). Tööstusehitisena käesoleva määruse tähenduses ei käsitleta eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (raudteega seotud ehitised ja rajatised jms).
Militaarehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis, muu sõjalise otstarbega ehitis).
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(6) Toetatakse poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhooldust.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 5. Looduskaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.
(2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitstavate või väheuuritud elupaikade ning looma-, taime- ja seeneliikide, kultuuriväärtusega loodusobjektide ja ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine;
3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine;
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid);
5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;
6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;
7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
(3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine
2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;
3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;
4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
(4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;
2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;
3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;
4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.
(5) Pärast poollooduslike elupaikade taastamist peab toetuse saaja tagama taastatud aladel hoolduse viie aasta jooksul.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 6. Metsanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.
(2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;
2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;
3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;
4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine;
5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja kaitse.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
(3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;
2) erametsaomanike koolitamine;
3) erametsaomanike nõustamine;
4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.
(4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine;
2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine;
3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine;
4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs;
5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine;
6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks;
7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni;
8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine.
(5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine;
2) metsapuutaimede tootmine;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine;
4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.
(6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine;
2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest;
3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine;
4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine;
5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas);
6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.
(7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) [kehtetu - RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine;
3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
4) jahiulukite asurkondade seire;
5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine;
6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
7) jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 61. Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parendamist, välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist, kiirgusohutuse tagamist ja kemikaalide käitlemisega seotud riskide vähendamist.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine;
4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine;
6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.
(3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) transpordist põhjustatud välisõhu saaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
3) teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste kasutamise rakendusuuringud.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
4) [kehtetu - RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine;
4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.
(5) Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
1) [kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) [kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
3) kaugküttevõrgus mitteasuva katlamaja rekonstrueerimine või rajamine soojusenergia tootmiseks puitkütustest;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
4) päikeseenergial ja maasoojuspumbal põhineva lokaalküttesüsteemi rajamine, kui puudub võimalus kaugküttevõrguga liitumiseks ja soojuspumba käitamisel kasutatakse rohelist energiat;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
5) korteriühistute kütteõlil töötava kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või maja ühendamine kaugküttesüsteemiga, kui maja on terviklikult rekonstrueeritud või ehitatud pärast 1993. aasta 1. jaanuari.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(7) Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmiseks toetatakse järgmisi toiminguid:
1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine;
2) väikese või keskmise suurusega ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, ohutumate asendusvõimaluste väljatöötamine, asjakohaste toimikute koostamine ja hindamine, sellest ülevaate andmine avalikkusele;
3) ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest toodetest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite määramine ja hindamine.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 62. Maapõue programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja levitamist.
(2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) korrastamata karjäärialade, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse §-des 88 ja 93 sätestatud kohustus, korrastamine;
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
2) korrastamata turbaalade, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse §-des 88 ja 93 sätestatud kohustus, korrastamine;
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
3) allmaakaevandustes, kus kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ning ei kehti enam maapõueseaduse §-des 88 ja 93 sätestatud kohustus, kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(3) Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine;
2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine;
4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid;
6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 7. Keskkonnakorralduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada ressursside tõhusamat kasutamist, saaste vähendamist, keskkonnahoidlikke uuendusi, hädaolukordadeks valmistumist ning nendega seotud oskusteabe ja analüüsivõimekuse suurendamist.
(2) Ressursside tõhusama kasutamisega seoses toetatakse:
1) tööstuses, ehituses või teeninduses ressursside (sh soojus-, elektrienergia või vee) säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist;
2) ressursiauditite tegemist.
(21) Ressursiauditi toetust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33).
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on kuni 75 000 eurot ilma käibemaksuta, kui toetust taotletakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10);
3) joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
4) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
5) paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
6) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23).
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus ülevaatlikule auditile ja detailsele auditile kokku ühe projekti kohta on 7500 eurot ilma käibemaksuta. Ülevaatliku auditi toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2500 eurot ilma käibemaksuta.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(3) Saaste tekke ja heite vähendamise käigus toetatakse:
1) tootmises heite- või jäätmeteket vähendavate või ringlusse võttu suurendavate terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist;
2) rakenduslikke teadus- ja arendustöid selliste tehniliste meetmete väljatöötamiseks, mis vähendavad saasteainete teket või sattumist õhku, vette või pinnasesse;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) kohase keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise skeemi EMAS rakendamist ja registreerimist ning lihtsustatud keskkonnajuhtimissüsteemide (sealhulgas roheline kontor, roheline kool) väljatöötamist, rakendamist ja tunnistuse taotlemist.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 66/2010 kohase ökomärgise taotlemist;
5) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite rakendamist, nagu toote elutsükli analüüs, terviklik tootepoliitika, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rakenduste väljatöötamine;
6) majanduslike meetodite väljatöötamist keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
(4) Uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise, levitamise ja rakendamisega seoses toetatakse:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamist, kohaldamist konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamist;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamist BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades;
3) infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
4) terviklike keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise tähtsustamist, edendamist ja sihtrühmade kaasamist.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) Keskkonnahoidlike uuenduste väljatöötamise või juurutamise käigus toetatakse tegevust, mis on kasutusele võtja jaoks uuenduslik ning mille kasutuselevõtu tagajärjel väheneb saaste teke või heide, tõhustub ressursikasutus, väheneb jäätmeteke või kasvab jäätmete ringlussevõtt või luuakse eeldused vastavate uudsete lahenduste kasutuselevõtuks.
(6) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende hädaolukorra lahendamise plaanis kindlaks määratud asutuste tegevust suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 8. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(3) Täiskasvanute ja perede keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
1) teavituskampaania korraldamine;
2) festivali, messi korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest;
3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(4) Üldharidussüsteemi õpilastes keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
1) õppekäikude korraldamine aktiivõppeprogrammides osalemiseks loodus- või keskkonnahariduskeskuses või keskkonnakaitse- või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni kaheks õppekäiguks. Projekti abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, kuni kahe aktiivõppeprogrammi maksumus ning projektijuhtimise kulu. Toetus ühe aktiivõppeprogrammi kohta on kuni 150 eurot. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
2) kuni kolm õppepäeva kestva välipraktikumi laagri korraldamine gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema käsitleb ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist. Abikõlblik kulu on 50% projekti kogueelarvest. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
3) Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine (projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid);
4) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammideks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Abikõlblik kulu on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on täpne kirjeldus loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise kohta: seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) Keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi kujundavate ja ökoloogilise tasakaalu olemust selgitavate teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:
1) meediatoote, ajutise näituse, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine;
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
2) meediatoote loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine Keskkonnaministeeriumi veebilehel nimetatud tingimustel.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
§ 9.
Maakondliku programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
§ 10. Taotleja
(1) Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Jäätmekäitluse programmis saab taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksus, millel on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil on korraldatud ja toimib korraldatud jäätmevedu.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2 nimetatud kohustused.
(4) Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotleja olla juriidiline isik, mille on moodustanud vähemalt viis omavalitsust, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Nõue ei kehti § 4 lõike 2 punktis 5 ja § 4 lõike 3 punktis 4 ning § 4 lõikes 6 loetletud tegevuste korral.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(41) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutele avalike kogunemiste korraldaja, kes on avalikke kogunemisi korraldanud vähemalt viis aastat, ning pakendiorganisatsioon pakendiseaduse tähenduses.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(42) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 9 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutele avalike kogunemiste korraldaja, kes on avalikke kogunemisi korraldanud vähemalt viis aastat, ning Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev asutus ja organisatsioon.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(5) Kui veemajanduse programmist taotletakse toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks, peavad projekti tegevused olema kavandatud kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(6) [Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
(7) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele kuuluv eraõiguslik juriidiline isik ning muu tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing, kes tegutseb avalikes huvides. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(8) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
§ 11. Taotluste esitamine
(1) Taotlused esitatakse SA-le KIK. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva SA KIK ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
(11) Taotlus koostatakse internetis SA KIK infosüsteemis oleval taotlusvormil ja esitatakse elektrooniliselt või paberil.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
(2) Taotlusi hinnatakse vähemalt üks kord aastas.
[RT I, 09.07.2016, 2 - jõust. 12.07.2016]
(21) Kiireloomuliste taotluste rahastamisel ei arvestata käesoleva määruse §-des 2–8 ning § 10 lõigetes 2–4 ja 7 sätestatud piirangutega ning neid taotlusi hinnatakse aasta ringi.
[RT I, 09.07.2016, 2 - jõust. 12.07.2016]
(22) Kiireloomuline on käesoleva määruse tähenduses selline taotlus, mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise.
[RT I, 09.07.2016, 2 - jõust. 12.07.2016]
(3) Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi.
(31) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(4) SA KIK edastab hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) Kiireloomulised taotlused edastab SA KIK Keskkonnaministeeriumile hindamiseks esimesel võimalusel.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 111. Kaasfinantseerimine
(1) SA KIK võib kaasfinantseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest rahvusvahelistest allikatest rahastatavaid projekte, kui need vastavad programmi eesmärgile.
(2) Kaasfinantseerimise otsustab keskkonnaminister või SA KIK nõukogu vastavalt „Keskkonnatasude seaduse“ § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele projekti elluviija või projekti koordineerimisega seotud asutuse või üksuse ettepanekul. Sellisel juhul ei kohaldata määruses sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda. Rahaliste vahendite eraldamine ning aruandlus toimub kaasrahastatava projekti tingimuste kohaselt.
[RTL 2006, 61, 1100 - jõust. 06.08.2006]
§ 12. Taotluste hindamise kord
(1) Taotluste hindamiseks moodustab keskkonnaminister valdkondlikud töörühmad.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
(2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 8 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
(3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
2. peatükk TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID
§ 13. Hindamiskriteeriumid kalanduse programmis
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal kalanduse programmis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude jätkusuutlikkusele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
§ 14. Hindamiskriteeriumid veemajanduse programmis
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal reoveekäitluse alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinnaveekogumitele ja põhjaveele.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal joogiveevarustuse alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal jääkreostuse alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse maa-ala edaspidiste kasutusvõimaluste tagamist ja projekti mõju piirkonna arengule;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogiveehaardele, veekogumile, põhjaveele ja inimese tervisele.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinna- ja põhjaveekogumi hea seisundi saavutamisele, hea või väga hea seisundi säilitamisele.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis on järgmine:
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse vajalike uuringute olemasolu ja põhjalikkust ning veekogu avalikku kasutatavust;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude taastamisele ja veekogu ökoloogilise mitmekesisuse suurendamisele, veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
§ 141. Hindamiskriteeriumid merekeskkonna programmis
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal merekeskkonna programmis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 15. Hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse programmis
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal ohtlike jäätmete ja tavajäätmete alamprogrammides on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele ning taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti tegevuste mõju loodusvarade ja toorme säästlikule kasutamisele, jäätmetest tuleneva keskkonnaohu ning reostuse vältimisele ja vähendamisele.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal maastikupilti kahjustava ehitise lammutamise alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust kohaliku omavalitsuse arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas lammutatavate hoonete ja rajatiste kaugust asustusest ning kaitstavatest loodusobjektidest;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärgi saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele (sealhulgas lammutustööde ja jäätmete käitlemise kulude jaotust), taotleja ja projekti partnerite võimekust projekt ellu viia ja projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse maa-ala edaspidiste kasutusvõimaluste tagamist ja projekti mõju piirkonna arengule;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju lammutamisel tekkivatest jäätmetest keskkonnale ja inimesele tuleneva negatiivse ohu vähendamisele ja jäätmekäitlushierarhia põhimõtete rakendamisele, sealhulgas lammutamisel eraldatavate ehitise osade korduskasutamiseks ettevalmistamise, materjalina ringlussevõtu ja muu taaskasutamise alternatiivide arvestamist.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
(3) Poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhoolduse taotluste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriume.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 16. Hindamiskriteeriumid looduskaitse programmis
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal looduskaitse programmis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas kaitsekorralduskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
§ 17. Hindamiskriteeriumid metsanduse programmis
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal metsanduse alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisele, metsaökosüsteemide kaitsele, metsandusalase teaduse edendamisele ja metsandusalase keskkonnateadlikkuse tõusule.
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal jahinduse alamprogrammis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju jahiulukiarvu taastusvaruna säilimisele ja ulukikahjustuse ulatuse vähendamisele ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõusule.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
§ 171. Hindamiskriteeriumid atmosfääriõhu kaitse programmis
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal atmosfääriõhu kaitse programmis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju välisõhu kvaliteedi parandamisele, kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja investeeringute tõhusust keskkonnakoormuse vähendamisel.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 172. Hindamiskriteeriumid maapõue programmis
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal maapõue programmis on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonnaseisundi paranemisele, maapõueressursside säästlikule kasutamisele ja maastike korrastamisele ning avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tõusule.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 18. Hindamiskriteeriumid keskkonnakorralduse programmis
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnakorralduse programmis on järgmine:
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonna saastamise ärahoidmisele, keskkonnaseisundi parandamisele ja loodusressursside säästlikule kasutamisele ning keskkonnakahju likvideerimisele ja leevendamisele.
(2) [Kehtetu - RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
(3) [Kehtetu - RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
§ 19. Hindamiskriteeriumid keskkonnateadlikkuse programmis
(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis tavamenetluse alusel hinnatavatele projektidele on järgmised:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide elluviimiseks, projekti teema prioriteetsust, projekti eeldatavat tulemuslikkust ja mõju projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektimeeskonna valdkondlikku ja organisatoorset võimekust, projekti eelarve kujunemise mõistetavust, eelarve optimaalsust, omaosaluse suurust eelarves;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd on projekti käigus omandatud teadmised kasutatavad ja vajalikud projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisel keskkonnahoidlikuks pärast projektiperioodi lõppu;
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eeldatavat mõju mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele või keskkonnaprobleemi leevendamisele.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud menetluse alusel hinnatavatele käesoleva määruse § 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse rahastamise projektidele on järgmised:
1) projekti tulemuslikkus (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse õppetegevuste loodusteaduslikku alust ning omandatavate teadmiste eeldatavat mõju õppijate hoiakute ja tarbimisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
2) projekti eelarve (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse eelarve kujunemise arusaadavust ja eelarve optimaalsust.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]
§ 20.
Hindamiskriteeriumid maakondlikus programmis
[Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
3. peatükk RAHASTAMISE OTSUSE TEGEMISE KORD
§ 21. [Kehtetu - RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
§ 22. Rahastamise otsustamine SA KIK poolt
(1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb SA KIK nõukogu keskkonnaministri ettepanekul.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Keskkonnaminister edastab käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödudes hindamise tulemused koos rahastamise ettepanekuga SA-le KIK. Keskkonnaminister võib hindamise tulemusena teha SA-le KIK ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või esitatud on kinnitatud eelarvest väiksemas summas taotluseid.
(3) Lähtuvalt valdkonna rahastamise eelarvest kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 60% võimalikust koondhindest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
(4) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud peatükis II nimetatud hindamiskriteeriumi «projekti vajalikkus» alusel 0 punkti.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
§ 221. Riigiabi piirangud
(1) Kui SA KIK poolt antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
2) [kehtetu - RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
3) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.07.2013, lk 1–45);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
4) Euroopa Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energialase riigiabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
5) Euroopa Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–42);
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
6) Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 21/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10);
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
7) [kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
8) [kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
9) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25. juuni 2014, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.07.2014, lk 1–75);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
10) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63).
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Kui SA KIK antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
1) Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8);
3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17);
4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54).
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(3) Kui riigiabi andmise tingimused seda nõuavad, esitab toetuse saaja tõendi selle kohta, et ta vastab lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse lisas 1 antud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja definitsioonile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
§ 222. Toetuse saaja poolt asja või ehitise säilitamine ja kasutuses hoidmine
(1) Toetuse saaja ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem.
(2) Toetuse abil rajatud vesiehitised ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kümme aastat.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 23. Sihtfinantseerimise leping
(1) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Sihtfinantseerimise lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel.
(3) Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib SA KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas või keeldub olulise rikkumise korral lepingu sõlmimisest.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes;
3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
4. peatükk LEPINGU TÄITMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE KORD NING ARUANDLUSE KORD
§ 25. Lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord
Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.
§ 26. Aruande esitamine
(1) Toetuse saaja peab esitama projekti lõppedes täitmise aruande rahastamise otsuse raames teostatud tööde kohta vastavalt sihtfinantseerimise lepingule.
(2) Aruanne peab andma ülevaate nii kulutatud summadest kui ka omavahendite ja muude rahastajate poolt rahastatud töödest ja nende maksumustest, teostatud tegevuste ulatusest ja tööde mahtude vastavusest kavandatud lähteülesandele.
§ 27. Määruse jõustumine
Määruse paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
Facebook
Twitter