Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1
Vastu võetud 27.12.2016 nr 86
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) heite arvutusliku määramise meetodid.
§ 2. Süsinikdioksiidi heite määramine kütuse põletamisel
Süsinikdioksiidi heide (edaspidi CO2-heide), mis väljutatakse välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt:
1) arvutatakse kütusekulu;
2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;
3) arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 esitatud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi;
4) määratakse kütuse oksüdatsioonikoefitsient ja arvutatakse kütuse süsinikuheide;
5) arvutatakse kütuse süsinikuheite alusel välisõhku väljutatav CO2-heide.
§ 3. Kütusekulu ümberarvutamine
Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ), kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit:
B1 = B × Qri × n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ);
B – kütusekulu (kg);
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv määruse lisast 1.
§ 4. Vedelate ja tahkete kütuste süsiniku eriheite arvutamine
Süsiniku eriheide (qc) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste, välja arvatud põlevkivi, süsinikusisalduse järgi, kasutades järgmist valemit:
qc = 10 × Cri / Qri , tC/TJ, kus
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
Cri – kütuse süsinikusisaldus, %.
§ 5. Eesti põlevkivi süsiniku eriheite arvutamine
Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit:
qcpõlevkivi = 10 [Crpõlevkivi + k(CO2)rM × 0,273] / Qrpõlevkivi, tC/TJ, kus
Qrpõlevkivi – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;
Crpõlevkivi – põlevkivi süsinikusisaldus, %;
(CO2)rM – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;
k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (kCO2) ja tuhaväljadel CO2 tagasisidumist (ksidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).
§ 6. Maagaasi süsiniku eriheite arvutamine
Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (gaaside CH4, C2H6, C3H8, C4H10, C5H12, CO2, CO mahu%), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3) standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit:
qcmaagaas = 10 (0,749 CH4 + 0,799 C2H6 + 0,817 C3H8 + 0,827 C4H10 + 0,832 C5H12 + 0,273 CO2 + 0,429 CO) / Qrmaagaas, tC/TJ, kus
Qrmaagaas = Qmaagaas / ρmaagaas, MJ/kg, kus
Qmaagaas – maagaasi kütteväärtus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), MJ/m3;
ρmaagaas – maagaasi tihedus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), kg/m3.
§ 7. Kütuste süsiniku eriheited
Kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.
§ 8. Kütuste oksüdatsioonikoefitsiendid
Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on 1.
§ 9. Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
(3) Summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited, leitakse välisõhku väljutatava CO2 summaarne heide.
(4) Kütuste põletamisel tekkiva CO2-heite arvutamise näide on esitatud määruse lisas 3.
§ 10. Süsinikdioksiidi heite määramine tööstuses
(1) Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku väljutatav CO2-heide gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = 10–3 × T × qCO2, kus
T – klinkritoodang (t);
qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t klinkri kohta). CO2 eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.
(2) Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO2-heide arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74), lisas X esitatud meetodi alusel.
(3) Lubjatootmisel tekkiva CO2-heite leidmiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on:
qCO2 = CO2 / CaO = 0,7857 tCO2/t lubja kohta.
(4) Tööstusharudes, kus CO2 väljutatakse välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2-heide gigagrammides (GgCO2) järgmist valemit kasutades:
MCO2 = 10–3 × T × CaOT × qCO2, kus
T – materjali lõpptoodang (t);
CaOT – CaO sisaldus lõpptoodangus (%);
qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t toodangu kohta).
§ 11. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.
1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 275, 25/10/2003, lk 32–46).
Marko Pomerants
Minister
Andres Talijärv
Kantsler
Lisa 1 Energiaühikute ümberarvutamise vahekorrad
Lisa 2 Kütuste süsiniku eriheited
Lisa 3 Energeetikas tekkiva CO2-heite arvutamise näide