Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid¹

Vastu võetud 27.12.2016 nr 86

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (edaspidi CO₂) heite arvutusliku määramise meetodid.

§ 2.   Süsinikdioksiidi heite määramine kütuse põletamisel

  Süsinikdioksiidi heide (edaspidi CO₂-heide), mis väljutatakse välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt:
  1) arvutatakse kütusekulu;
  2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;
  3) arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 esitatud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi;
  4) määratakse kütuse oksüdatsioonikoefitsient ja arvutatakse kütuse süsinikuheide;
  5) arvutatakse kütuse süsinikuheite alusel välisõhku väljutatav CO₂-heide.

§ 3.   Kütusekulu ümberarvutamine

  Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ), kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit:

  B¹ = B × Q^r_i × n, kus
B¹ – ümberarvutatud kütusekulu (TJ);
B – kütusekulu (kg);
Q^r_i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv määruse lisast 1.

§ 4.   Vedelate ja tahkete kütuste süsiniku eriheite arvutamine

  Süsiniku eriheide (q_c) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste, välja arvatud põlevkivi, süsinikusisalduse järgi, kasutades järgmist valemit:

  q_c = 10 × C^r_i / Q^r_i , tC/TJ, kus
Q^r_i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
C^r_i – kütuse süsinikusisaldus, %.

§ 5.   Eesti põlevkivi süsiniku eriheite arvutamine

  Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit:

  q_cpõlevkivi = 10 [C^rpõlevkivi + k(CO₂)^r_M × 0,273] / Q^rpõlevkivi, tC/TJ, kus
Q^rpõlevkivi – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;
C^rpõlevkivi – põlevkivi süsinikusisaldus, %;
(CO₂)^r_M – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;
k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (k_CO2) ja tuhaväljadel CO₂ tagasisidumist (k_sidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).

§ 6.   Maagaasi süsiniku eriheite arvutamine

  Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (gaaside CH₄, C₂H₆, C₃H₈, C₄H₁₀, C₅H₁₂, CO₂, CO mahu%), kütteväärtust (kcal/m³, kJ/m³, MJ/m³) ja tihedust (kg/m³) standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit:

  q_cmaagaas = 10 (0,749 CH₄ + 0,799 C₂H₆ + 0,817 C₃H₈ + 0,827 C₄H₁₀ + 0,832 C₅H₁₂ + 0,273 CO₂ + 0,429 CO) / Q^rmaagaas, tC/TJ, kus
Q^rmaagaas = Q^maagaas / ρ_maagaas, MJ/kg, kus
Q^maagaas – maagaasi kütteväärtus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), MJ/m³;
ρ_maagaas – maagaasi tihedus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), kg/m³.

§ 7.   Kütuste süsiniku eriheited

  Kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.

§ 8.   Kütuste oksüdatsioonikoefitsiendid

  Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on 1.

§ 9.   Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine

  (1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:

  Mc = 10^–3 × B¹ × q_c × Kc, kus
B¹ – kütusekulu (TJ);
q_c – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.

  (2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO₂-heide (M_CO2) arvutatakse gigagrammides (GgCO₂), kasutades järgmist valemit:

  M_CO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

  (3) Summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO₂-heited, leitakse välisõhku väljutatava CO₂ summaarne heide.

  (4) Kütuste põletamisel tekkiva CO₂-heite arvutamise näide on esitatud määruse lisas 3.

§ 10.   Süsinikdioksiidi heite määramine tööstuses

  (1) Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku väljutatav CO₂-heide gigagrammides (GgCO₂), kasutades järgmist valemit:

  M_CO2 = 10^–3 × T × q_CO2, kus
T – klinkritoodang (t);
q_CO2 – CO₂ eriheide (tCO₂/t klinkri kohta). CO₂ eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.

  (2) Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO₂-heide arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74), lisas X esitatud meetodi alusel.

  (3) Lubjatootmisel tekkiva CO₂-heite leidmiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemit. CO₂ eriheide lubjatootmisel on:

  q_CO2 = CO₂ / CaO = 0,7857 tCO₂/t lubja kohta.

  (4) Tööstusharudes, kus CO₂ väljutatakse välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO₂-heide gigagrammides (GgCO₂) järgmist valemit kasutades:

  M_CO2 = 10^–3 × T × CaO_T × q_CO2, kus
T – materjali lõpptoodang (t);
CaO_T – CaO sisaldus lõpptoodangus (%);
q_CO2 – CO₂ eriheide (tCO₂/t toodangu kohta).

§ 11.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

¹ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 275, 25/10/2003, lk 32–46).

Lisa 1 Energiaühikute ümberarvutamise vahekorrad

Lisa 2 Kütuste süsiniku eriheited

Lisa 3 Energeetikas tekkiva CO2-heite arvutamise näide