Teksti suurus:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2021
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2020, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2020 otsus nr 674

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2020

§ 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮJulgeolekuasutustele ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 lõiget 7.ˮ;

2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku (edaspidi teenuseosutaja) tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 4–9 ja § 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses.ˮ;

3) paragrahvi 101 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮTööandja rakendab riskianalüüsist lähtuvaid abinõusid alaealise töötaja terviseriskide vältimiseks.ˮ;

4) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 12. Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded

(1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.

(2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

(3) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.

(4) Teenuseosutaja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.

(5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks. Tööandjad teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest.

(6) Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul võivad tööandjad sõlmida kokkuleppe lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise kohta või määrata töid korraldava isiku, kes kohustusi täidab. Kui tööandjad kokkulepet ei sõlmi ja töid korraldavat isikut ei määra, vastutavad nad lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral solidaarselt.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid.

(9) Teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.ˮ;

5) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõnad ˮneljanda kuni kaheksandaˮ sõnadega ˮteise kuni viiendaˮ;

6) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõnad ˮteise kuni viiendaˮ sõnadega ˮneljanda kuni kaheksandaˮ;

7) paragrahvi 122 lõikes 3 asendatakse sõna ˮneljandastˮ sõnaga ˮteisestˮ;

8) paragrahvi 122 lõikes 3 asendatakse sõna ˮteisestˮ sõnaga ˮneljandastˮ;

9) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa ˮ, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastatˮ;

10) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ14) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta;ˮ;

12) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 19 asendatakse sõna ˮkliendiportaaliˮ sõnadega ˮtöökeskkonna andmekoguˮ;

13) paragrahvi 131 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli andmeid 30 aastat tervisekontrolli tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli andmeid kümme aastat töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates.ˮ;

14) seadust täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 134. Töökeskkonna riskianalüüs

(1) Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.

(2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid.

(3) Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele, ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske.

(4) Tööandja uuendab riskianalüüsi, kui:
1) töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
2) töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
6) tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.

(5) Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist.

(6) Tööandja koostab riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(7) Tööandja koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile.

(8) Riskianalüüse säilitatakse töökeskkonna andmekogus, välja arvatud juhul, kui tööandjal puudub kohustus riskianalüüsi andmekogusse lisada.

(9) Tööandja säilitab töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüse 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates.ˮ;

15) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse tekstiosa ˮkäesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabeleˮ tekstiosaga ˮriskianalüüsile, sealhulgas tegevuskavaleˮ;

16) paragrahvi 16 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ja kontaktandmed.ˮ;

17) paragrahv 161 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.ˮ;

19) paragrahvi 17 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad ˮTööinspektsiooni kliendiportaaliˮ sõnadega ˮtöökeskkonna andmekoguˮ;

20) paragrahvi 17 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa ˮ§ 13 lõike 1 punktides 3 ja 4ˮ tekstiosaga ˮ§ 134 lõigetes 1–3ˮ;

21) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli. Tööandja esindaja volituste kehtivusaja otsustab tööandja. Töötajate esindaja valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras ja tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.ˮ;

22) paragrahvi 22 lõikes 31 asendatakse sõnad ˮkirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kauduˮ sõnadega ˮtöökeskkonna andmekogu kaudu võiˮ;

23) paragrahvi 23 lõike 5 punkti 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa ˮkäesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatudˮ;

24) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui tööõnnetus on toimunud teenuseosutajaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja.ˮ;

25) paragrahvi 241 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon.

(3) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:
1) füüsilise isiku ja ettevõtte üldandmed;
2) andmed ettevõtte töökeskkonna kohta;
3) andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta;
4) andmed kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluste kohta;
5) andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuste, tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta;
6) andmed töövaidlusasjade lahendamise ja lepitusmenetluste kohta.

(4) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest arvates järgmiselt:
1) järelevalveandmeid kuni kümme aastat;
2) väärteomenetluse andmeid viis aastat;
3) õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise andmeid kuni 55 aastat;
4) töövaidluse andmeid kuni 55 aastat;
5) riskianalüüsi andmeid kuni 55 aastat.

(5) Töökeskkonna andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) volitatud töötlejad ja nende ülesanded;
2) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmete säilitamise täpsem kord;
5) muud korraldusküsimused.

(6) Töökeskkonna andmekogu andmed ei ole avalikud.ˮ;

26) paragrahvi 313 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Enne 2021. aasta 1. jaanuari väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.ˮ;

27) paragrahvi 313 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Enne 2021. aasta 1. maid väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 30. aprillini kehtinud redaktsiooni.ˮ;

28) seadust täiendatakse §-dega 316 ja 317 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 316. Ohutu tööelu andmekogu andmete kasutamine ja hävitamine

(1) Tööandjal on võimalik kasutada ohutu tööelu andmekogu kuni 2021. aasta 31. augustini.

(2) Ohutu tööelu andmekogu andmed hävitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril.

§ 317. Käesoleva seaduse § 134 lõike 6 rakendamine

Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.ˮ.

§ 2. Ametiühingute seaduse muutmine

Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 261 lõikes 1, § 262 lõikes 1 ja §-s 264 asendatakse arv ˮ100ˮ arvuga ˮ300ˮ;

2) paragrahvi 261 lõikes 2, § 262 lõikes 2 ja § 265 lõikes 2 asendatakse arv ˮ3200ˮ arvuga ˮ32 000ˮ;

3) paragrahvi 265 lõikes 1 asendatakse arv ˮ200ˮ arvuga ˮ300ˮ.

§ 3. Meretöö seaduse muutmine

Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa ˮ§ 28 lõikes 1, § 32 lõigetes 1 ja 6ˮ tekstiosaga ˮ§ 28 lõigetes 1 ja 2, § 29 lõigetes 1 ja 2, § 32 lõigetes 1, 2 ja 6ˮ;

2) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 75. Laevapere liikmele andmete esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud andmete esitamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.ˮ;

3) paragrahvi 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud alla 16-aastase alaealisega meretöölepingu sõlmimise või tema tööle lubamise keelu rikkumise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli keelu järgimine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.ˮ;

4) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.ˮ;

5) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.ˮ;

6) paragrahvi 79 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud nädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.ˮ.

§ 4. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.ˮ;

2) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.ˮ;

3) paragrahvi 57 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa ˮ, kuid mitte rohkem kui seitse kalendripäevaˮ;

4) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 251 järgmises sõnastuses:

ˮ(251) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.ˮ;

5) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 252 järgmises sõnastuses:

ˮ(252) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 30. aprillini kehtinud redaktsiooni.ˮ.

§ 5. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktides 3 ja 18 asendatakse sõnad ˮteise kuni kaheksandaˮ sõnadega ˮteise kuni viiendaˮ;

2) paragrahvi 3 punktides 3 ja 18 asendatakse sõnad ˮteise kuni viiendaˮ sõnadega ˮteise kuni kaheksandaˮ.

§ 6. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 117 lõikes 1, § 118 lõikes 1, § 119 lõikes 1, § 120 lõikes 1, § 121 lõikes 1, § 122 lõikes 1, § 123 lõikes 1, § 124 lõikes 1, § 125 lõikes 1, § 126 lõikes 1, § 127 lõikes 1, § 128 lõikes 1 ja § 129 lõikes 1 asendatakse arv ˮ100ˮ arvuga ˮ300ˮ;

2) paragrahvi 117 lõikes 2, § 118 lõikes 2, § 119 lõikes 2, § 120 lõikes 2, § 121 lõikes 2, § 122 lõikes 2, § 123 lõikes 2, § 124 lõikes 2, § 125 lõikes 2, § 126 lõikes 2, § 127 lõikes 2, § 128 lõikes 2 ja § 129 lõikes 2 asendatakse arv ˮ1300ˮ arvuga ˮ32 000ˮ.

§ 7. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine

Töötajate usaldusisiku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse arv ˮ200ˮ arvuga ˮ300ˮ;

2) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse arv ˮ3200ˮ arvuga ˮ32 000ˮ;

3) paragrahvis 25 asendatakse arv ˮ100ˮ arvuga ˮ300ˮ.

§ 8. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmine

Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 85 lõikes 1, § 86 lõikes 1 ja § 87 lõikes 1 asendatakse arv ˮ200ˮ arvuga ˮ300ˮ;

2) paragrahvi 85 lõikes 2, § 86 lõikes 2 ja § 87 lõikes 2 asendatakse arv ˮ3200ˮ arvuga ˮ32 000ˮ;

3) paragrahvis 851 asendatakse arv ˮ100ˮ arvuga ˮ300ˮ.

§ 9. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 7 ja 26, § 4 punktid 1, 3 ja 4 ning § 5 punkt 1 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 9–16, 18–25 ja 28 jõustuvad 2021. aasta 1. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 8 ja 27, § 4 punktid 2 ja 5 ning § 5 punkt 2 jõustuvad 2021. aasta 1. mail.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 17 jõustub 2021. aasta 1. septembril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json