Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus

Vastu võetud 23.12.2022 nr 84

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Loomade heaolu toetus” raames antava loomade heaolu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse loomade heaolu tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi kohustus).

  (2) Loomade heaolu põhitegevust ja lisategevust peab ellu viima ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) jooksul taotlusele märgitud looma pidamisel, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Loomade heaolu lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selliste loomade kohta, kelle kohta antakse toetust ka loomade heaolu põhitegevuse elluviimise eest.

§ 3.  Toetuse ühikumäärad

  (1) Toetuse ühikumäär põhitegevuse nõuete täitmise eest looma kohta aastas loomarühmade kaupa on järgmine:
  1) 150 eurot piimalehma ja muu vähemalt kahe aasta vanuse piimatõugu veise kohta;
  2) 50 eurot vähemalt kuue kuu vanuse piimatõugu veise, välja arvatud punktis 1 nimetatud piimatõugu veise kohta;
  3) 25 eurot alla kuue kuu vanuse piimatõugu veise kohta;
  4) 50 eurot vähemalt kuue kuu vanuse hobuse kohta;
  5) 40 eurot emise kohta;
  6) 30 eurot võõrdepõrsa, kesiku, nuumsea, nooremise kohta;
  7) 1,60 eurot munakana kohta;
  8) 2,30 eurot vuti kohta.

  (2) Toetuse ühikumäär emiste lisategevuse nõude täitmise eest on 40 eurot emise kohta aastas.

  (3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, kohaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) lõikes 1 sätestatud ühikumäära sellise arvu ühele taotlusele märgitud ja ühte loomarühma kuuluvate loomade kohta, mis vastab kuni 100 loomühikule. Lõikes 2 sätestatud ühikumäära kohaldatakse emiste osas sõltumata nende arvust.

  (4) Lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab PRIA nende loomade osas, kes ületavad samas lõikes sätestatud piirmäära, ühikumäära, mis saadakse lõikes 1 sätestatud ühikumäära vähendamisel ulatuses, mis on vajalik toetuse andmiseks maksimaalsel võimalikul määral.

  (5) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on loomarühmade kaupa järgmised:
  1) piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimatõugu veis 1;
  2) vähemalt kuue kuu vanune piimatõugu veis, välja arvatud punktis 1 nimetatud piimatõugu veis 0,7;
  3) alla kuue kuu vanune piimatõugu veis 0,4;
  4) vähemalt kuue kuu vanune hobune 1;
  5) emis 0,5;
  6) võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga, nooremis 0,3;
  7) munakana 0,014;
  8) vutt 0,03.

  (6) Lõikes 1 sätestatud ühikumäära kohaldamisel lähtutakse:
  1) veise ja hobuse vanusest kohustuseaasta 2. mai seisuga;
  2) sea vanusest kohustuseaasta 30. aprilli seisuga.

2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded 

§ 4.  Nõuded taotlejale

  (1) Toetust antakse loomapidajale veterinaarseaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja), kes peab:
  1) 2. maist kuni 31. augustini piimatõugu veiseid ja hobuseid kokku arvul, mis vastab vähemalt kahele loomühikule;
  2) 30. aprilli seisuga emiseid, võõrdepõrsaid, kesikuid, nuumsigu ja nooremiseid kokku arvul, mis vastab vähemalt kahele loomühikule;
  3) kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini vähemalt 50 munakana;
  4) kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini vähemalt 350 vutti.

  (2) Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 1 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas:
  1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu;
  2) loom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri;
  3) loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus.

3. peatükk Piimatõugu veiste heaolu toetus 

§ 5.  Nõuded piimatõugu veiste kohta

  (1) Toetust antakse piimatõugu veise kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning keda taotleja peab vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini.

  (2) Piimatõuks loetakse järgmised tõud: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) ja dzörsi (JER).

  (3) Toetust antakse piimatõugu veise kohta, keda peetakse kohustuseaastal tegevuskohas, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse.

  (4) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana.

§ 6.  Baasnõuded piimatõugu veiste pidamisel

  (1) Taotleja peab piimatõugu veiste pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktis 1 ning põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” § 15 lõigetes 1 ja 4 ning § 16 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

  (2) Taotleja kannab andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu ning karjamaa asukoha ja pindala kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.

§ 7.  Põhitegevuse nõuded piimatõugu veiste pidamisel

  (1) Ühte loomarühma kuuluvaid piimatõugu veiseid karjatatakse 2. maist kuni 31. augustini rohumaal vähemalt taotlusele märgitud arvul.

  (2) Rohumaa ülekarjatamine on keelatud.

  (3) Rohumaa peab olema ümbritsetud karjaaiaga, välja arvatud rohumaa külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis.

  (4) Piimatõugu veistel peab rohumaal olema tagatud juurdepääs puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest.

  (5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded peavad olema täidetud ajal, mil piimtõugu veised viibivad rohumaal.

  (6) Taotleja hindab kõigi peetavate piimatõugu veiste heaolu loomade heaolu hindamisprotokolli alusel. Hindamine tuleb läbi viia hiljemalt kohustuseaasta 1. juuliks ja hindamisprotokolli tuleb säilitada vähemalt kohustuseaasta lõpuni.

  (7) Loomade heaolu hindamisprotokolli avaldab PRIA oma veebilehel.

4. peatükk Hobuste heaolu toetus 

§ 8.  Nõuded hobuste kohta

  (1) Toetust antakse hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning keda taotleja peab vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini.

  (2) Toetust antakse hobuse kohta, keda peetakse kohustuseaastal tegevuskohas, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse.

  (3) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana.

§ 9.  Baasnõuded hobuste pidamisel

  (1) Taotleja peab hobuste pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

  (2) Taotleja kannab andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu ning karjamaa asukoha ja pindala kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.

§ 10.  Põhitegevuse nõuded hobuste pidamisel

  (1) Hobuseid, välja arvatud täkke, karjatatakse 2. maist kuni 31. augustini rohumaal vähemalt taotlusele märgitud arvul. Taotlusele märgitud täkkusid samal perioodil kas karjatatakse või tagatakse neile pääs väliaedikusse.

  (2) Rohumaa ülekarjatamine on keelatud.

  (3) Rohumaa peab olema ümbritsetud karjaaiaga, välja arvatud rohumaa külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis.

  (4) Rohumaal ja väliaedikus tuleb tagada hobustele pidev vaba juurdepääs joogiveele.

  (5) Hobustel peab rohumaal ja väliaedikus olema tagatud juurdepääs puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest.

  (6) Lõigetes 3–5 sätestatud nõuded peavad olema täidetud ajal, mil hobused viibivad rohumaal või väliaedikus.

5. peatükk Sigade heaolu toetus 

§ 11.  Nõuded sigade kohta

  (1) Toetust antakse emise, nooremise, võõrdepõrsa, kesiku ja nuumsea kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud.

  (2) Toetust antakse emise, nooremise, võõrdepõrsa, kesiku ja nuumsea kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 30. aprilli seisuga taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones.

  (3) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana.

§ 12.  Baasnõuded sigade pidamisel

  (1) Kui taotletakse toetust emiste ja põrsaste põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja emiste ja põrsaste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 5 lõikes 2, § 16 lõigetes 1 ja 6, § 18 lõigetes 1 ja 2, § 19 lõigetes 1 ja 2 ning loomakaitseseaduse § 9 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

  (2) Kui taotletakse toetust emiste lisategevuse nõude täitmise eest, peab taotleja emiste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 7 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 14 sätestatud nõudeid.

  (3) Taotleja peab võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 7 lõigetes 3 ja 4, § 10 lõikes 6, §-s 14 ning § 16 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõudeid.

§ 13.  Põhitegevuse nõuded emiste ja põrsaste pidamisel

  Kui taotletakse toetust emiste ja põrsaste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate emiste ja põrsaste puhul järgmisi nõudeid:
  1) seitsmepäevaste ja nooremate sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus;
  2) loomakasvatushoones kohapeal on kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt ja veterinaararst on oma heakskiidu allkirjaga tõendanud;
  3) sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu.

§ 14.  Põhitegevuse nõuded võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste pidamisel

  Kui taotletakse toetust võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusele märgitud loomakasvatushoones peetavate võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste puhul järgmisi nõudeid:
  1) sea kohta on rühmasulgudes tagatud 15 protsenti suurem pidamispind võrreldes baasnõudega;
  2) loomakasvatushoones kohapeal on kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt ja veterinaararst on oma heakskiidu allkirjaga tõendanud;
  3) sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu.

§ 15.  Lisategevuse nõuded emiste pidamisel

  Kui taotletakse toetust emiste lisategevuse nõude täitmise eest, peab taotleja tagama kohustuseaastal taotlusele märgitud loomakasvatushoones emise kohta rühmasulgudes 15 protsenti suurema pidamispinna võrreldes baasnõudega.

6. peatükk Munakanade heaolu toetus 

§ 16.  Nõuded munakanade kohta

  (1) Toetust antakse selliste munakanade keskmise arvu alusel:
  1) keda peetakse kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones,
  2) keda peetakse alternatiivmeetodil põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” 4. peatüki 2. jao tähenduses, ning
  3) kelle üle peab taotleja arvestust punktis 1 sätestatud ajavahemiku jooksul.

  (2) Taotleja säilitab lõike 1 punkti 3 kohase arvestuse pidamisel kohustuseaasta lõpuni vähemalt järgmised andmed:
  1) munakana karja toomise ja karjast välja liikumise kuupäev;
  2) munakanade kuu keskmine arv karjas;
  3) andmed realiseeritud munade kohta.

  (3) Toetust ei anta munakanade kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana.

§ 17.  Baasnõuded munakanade pidamisel

  Taotleja peab munakanade pidamisel järgima põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” § 13 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 14 sätestatud nõudeid.

§ 18.  Põhitegevuse nõuded munakanade pidamisel

  Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja kohustuseaastal taotlusel märgitud loomakasvatushoones munakanade pidamise ruumi ühe ruutmeetri põrandapinna kohta kuni kaheksat munakana.

7. peatükk Vuttide heaolu toetus 

§ 19.  Nõuded vuttide kohta

  (1) Toetust antakse selliste vuttide keskmise arvu alusel:
  1) keda peetakse kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones,
  2) kes on tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutt, keda taotleja peab munatoodangu saamiseks ja kelle suhtes tehakse individuaalset jõudluskontrolli või keda taotleja peab sugulinnuna ja kelle suhtes tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli;
  3) kelle üle peab taotleja arvestust punktis 1 sätestatud ajavahemiku jooksul.

  (2) Taotleja säilitab lõike 1 punkti 3 kohase arvestuse pidamisel kohustuseaasta lõpuni vähemalt järgmised andmed:
  1) vuttide karja toomise ja karjast välja viimise kuupäev;
  2) vuttide kuu keskmine arv karjas;
  3) andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta;
  4) andmed realiseeritud munade kohta.

  (3) Jõudluskontrolli tehakse põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Toetust ei anta vuttide kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana.

§ 20.  Baasnõuded vuttide pidamisel

  Taotleja peab vuttide pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud nõudeid.

§ 21.  Põhitegevuse nõuded vuttide pidamisel

  Kui taotletakse toetust vuttide põhitegevuse nõuete täitmise eest, tagab taotleja taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetava eesti vuti kohta kohustuseaastal vähemalt 200 ruutsentimeetrit puuripinda.

8. peatükk Tingimuslikkus 

§ 22.  Tingimuslikkus

  (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid.

  (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul.

  (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta.

9. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 23.  Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut.

§ 24.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja punktis 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;
  2) piimatõugu veiste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral andmed selle kohta, milliste piimatõugu veiste kohta, keda taotleja § 5 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul peab, ta toetust taotleb, ning nende veiste identifitseerimisnumber ja sünniaeg;
  3) hobuste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende hobuste unikaalsed elunumbrid (UELN), keda taotleja § 8 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende hobuste pidamiseks kasutatava tegevuskoha põllumajandusloomade registri registrinumber;
  4) emiste ja põrsaste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende emiste arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 11 lõikes 2 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta põhitegevuse toetust taotleb ning nende emiste pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone põllumajandusloomade registri registrinumber;
  5) võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 11 lõikes 2 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb ning nende loomade pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone põllumajandusloomade registri registrinumber;
  6) emiste lisategevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral andmed selle kohta, et taotleja taotleb punktis 4 nimetatud emistele lisategevuse toetust;
  7) munakanade põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende munakanade keskmine arv või sellest väiksem arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 16 lõike 1 punktis 1 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende munakanade pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone põllumajandusloomade registri registrinumber;
  8) vuttide põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende vuttide keskmine arv või sellest väiksem arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 19 lõike 1 punktis 1 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende vuttide pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone põllumajandusloomade registri registrinumber.

  (2) Kui hobune, kelle kohta taotletakse toetust, on sündinud väljaspool Eestit ja on Eestisse toimetatud Euroopa Liidu liikmesriigist või Eestisse imporditud väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist, esitatakse koos lõikes 1 nimetatud andmetega ka väljavõte hobuse passist või põlvnemistunnistusest, millel nähtub hobuse sünniaeg ja identifitseerimise number või unikaalne elunumber (UELN).

  (3) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.

  (4) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punkti c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

§ 25.  Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus.

  (2) Paragrahvides 6, 7, 9, 10, 12–15, § 16 lõike 1 punktides 2 ja 3, §-des 17 ja 18, § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning §-des 20 ja 21 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

  (3) Paragrahvides 5, 8, 11 ja § 16 lõike 1 punktis 1 ning § 19 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet.

  (4) Paragrahvis 22 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses.

  (5) Taotleja teeb lõigetes 1–4 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit, hobuse transpondri numbrit või välimikku.

§ 26.  Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine

  (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa.

  (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut.

§ 27.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 28.  Toetuse maksmine

  Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks.

§ 29.  Toetuse saaja andmete avalikustamine

  PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Rakendussäte

  Kuni 2023. aasta 31. juunini võib § 13 punktis 2 ja § 14 punktis 2 nimetatud söötmisplaan olla veterinaararsti poolt heaks kiitmata ja allkirjastamata.

§ 31.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.

  (2) Määruse § 7 lõiked 6 ja 7 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a.