Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus

Vastu võetud 27.12.2022 nr 86

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus” raames antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.

§ 2.  Toetatav tegevus

  (1) Toetust antakse turvas- ja erodeeritud mulla kaitselise tegevuse (edaspidi mullakaitseline tegevus) elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul rohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus).

  (2) Mullakaitselist tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul.

  (3) Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus viiakse ellu mullakaitselist tegevust (edaspidi kohustusealune maa) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist.

  (6) Rohumaa selle määruse tähenduses on põllumajandusmaa, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid.

§ 3.  Toetuse ühikumäär

  (1) Toetuse ühikumäär mullakaitselise tegevuse elluviimise eest on 70 eurot ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas.

  (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded 

§ 4.  Nõuded taotlejale

  (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja), ning viib kohustuseperioodi jooksul ellu mullakaitselisi tegevusi.

  (2) Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi.

  (3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

  (4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta) peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.

  (5) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust.

  (6) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb.

§ 5.  Nõuded toetusõigusliku maa kohta

  (1) Toetust antakse rohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele.

  (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
  1) turvasmulla (M, S, R, AM) osatähtsus on seal üle 70 protsendi või
  2) erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus on seal üle 70 protsendi (edaspidi koos mullakaitseline rohumaa).

  (3) Lõikes 2 nimetatud rohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit.

  (4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel:
  1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust;
  2) ökoalade toetust;
  3) mesilaste korjealade toetust;
  4) muud mulla- ja veekaitsetoetust;
  5) väärtusliku püsirohumaa toetust.

  (5) Toetust ei anta maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta.

  (6) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus” §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele.

  (7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

  (8) Kohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, katkeb kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus.

3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded 

§ 6.  Tingimuslikkus

  (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid.

  (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul.

  (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta.

§ 7.  Baasnõuded

  Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid:
  1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
  2) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” §-s 2, § 3 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-s 8 sätestatud nõudeid.

4. peatükk Mullakaitselise tegevuse elluviimise nõuded 

§ 8.  Tegevuse elluviimise nõuded rohumaal

  (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal.

  (2) Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendriaastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks.

  (3) Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud.

  (4) Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Turvasmullal asuvat rohumaad võib kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida.

  (6) Rohumaad võib uuendada üksnes otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa äestamine on lubatud.

§ 9.  Mullaproovid

  (1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.

  (2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.

  (3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.

  (4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.

  (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit.

  (6) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

§ 10.  Koolitused

  (1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel mullakaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

  (2) Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks.

  (3) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel.

  (4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus.

5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine 

§ 11.  Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut.

§ 12.  Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 11 kohaselt.

  (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 13 ja 14 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud.

  (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus.

  (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse:
  1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti;
  2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

  (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus.

  (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed:
  1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood;
  2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta;
  3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse.

  (8) Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb.

§ 13.  Kohustuse suurendamine

  (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti.

  (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

§ 14.  Kohustuse vähendamine

  (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus.

  (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 12 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10 protsenti.

6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 15.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;
  2) andmed selle kohta, millise rohumaa kohta taotleja mullakaitselise tegevuse eest toetust taotleb;
  3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 14 lõike 1 kohaselt;
  4) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse.

  (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.

  (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks.

  (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.

§ 16.  Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus.

  (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses.

§ 17.  Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine

  (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa.

  (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut.

§ 18.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 19.  Toetuse maksmine

  Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks.

§ 20.  Toetuse saaja andmete avalikustamine

  PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 21.  Rakendussäte

  Taotleja ei pea täitma 2023. aastal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

§ 22.  Määruse muutmine

Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „Piirkondlik mullakaitse toetus” muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel muud pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

(4) Toetust ei anta püsirohumaa kohta, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld (edaspidi keskkonnatundlik püsirohumaa).”.

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus” §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele.

(4²) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel:
1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust;
2) ökoalade toetust;
3) mesilaste korjealade toetust;
4) mulla- ja veekaitsetoetust;
5) väärtusliku püsirohumaa toetust.”;

3) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja säilitab püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 3 sätestatud juhul ei tohi püsirohumaa kasutusotstarvet muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral. Osutatud juhu esinemise alguse ja lõpu kohta annab PRIA peadirektor käskkirja, mis avalikustatakse viivitamata PRIA veebilehel.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 3 sätestatud juhul määrab PRIA kindlaks põllumajandustootjad, kes peavad püsirohumaa tagasi rajama, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 44 sätestatust.

(4) Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.

(5) Tagasirajatava püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral, alates püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramise aastale järgnevast aastast, arvestades komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõikes 3 sätestatut.

(6) Keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ning nimetatud maad ei tohi üles künda.

(7) Keskkonnatundliku püsirohumaa rohukamarat uuendada on lubatud üksnes pealtkülvi teel. Rohukamara uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada.

(8) Taotleja, kes on muutnud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud püsirohumaa üles kündnud, peab nimetatud ala muutma tagasi püsirohumaaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 alusel PRIA määratud tähtpäevaks.

(9) Kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb vastuvõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus.

(10) PRIA peab arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 kohaselt. Kui püsirohumaa absoluutväärtus on riigi tasemel vähenenud üle komisjoni rakendusmääruse (EL) 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad (ELT L 181, 20.06.2014, lk 74–81), artiklis 11 sätestatud piirmäära ning püsirohumaa suhtarv on riigi tasemel võrdlusarvuga võrreldes vähenenud üle nelja protsendi, avalikustab PRIA sellekohase teabe oma veebilehel.”;

4) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembril” tekstiosaga „8. septembril”;

5) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini” tekstiosaga „15. juunini”;

6) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;”;

7) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on naftasaaduste ehitis.”;

8) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.”;

9) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada.

(14) Taotleja võib arengukava alusel antava piirkondliku mullakaitse toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab kogu sama maa kohta strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse, põhjavee kaitse toetuse, pinnavee kaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

(15) Kui piirkondliku mullakaitse toetuse kohane kohustusealune maa ei vasta lõikes 14 sätestatud juhul kogu ulatuses strateegiakava alusel antava toetuse toetusõiguslikkuse nõuetele, siis piirkondliku mullakaitse toetuse kohane kohustus selle maa osas lõpeb.”.

§ 23.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.