Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

Vastu võetud 23.12.2022 nr 81
RT I, 29.12.2022, 23
jõustumine 01.01.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava” raames antava mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus) ning keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus” raames antava mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2.   Toetatav tegevus

  (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse mahepõllumajandusliku tegevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) jooksul.

  (2) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse veiste, lammaste, kitsede, hobuste, sigade, küülikute, kodulindude või mesilasperede (edaspidi koos ka loomad) mahepõllumajanduslikult pidamise eest kohustuseaasta jooksul.

  (3) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.

§ 3.   Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär

  (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusega jätkamise korral on:
  1) 132 kuni 182 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, välja arvatud kartul, ning muu tehnilise kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ja põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise (edaspidi põldtunnustatud heinaseemnepõld) korral;
  2) 300 kuni 420 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaimede, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral;
  3) 800 kuni 1120 eurot köögivilja kasvatamise korral;
  4) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut;
  5) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.

  (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusele ülemineku korral on:
  1) 146 kuni 182 eurot põllukultuuride kasvatamise, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõllu korral;
  2) 330 kuni 462 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral;
  3) 880 kuni 1150 eurot köögivilja kasvatamise korral;
  4) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut;
  5) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.

  (3) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

  (4) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 nimetatud rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas.

§ 4.   Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade otsustamine

  (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) otsustab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut.

  (2) Ühikumäära otsustamisel suurendab PRIA mahepõllumajanduslikust või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral ühikumäärasid 20 protsenti selle maa hektari kohta, kus vastavat põllumajanduskultuuri kasvatati.

  (3) Ühikumäära otsustamisel vähendab PRIA ühikumäära köögivilja kasvatamise korral 83 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit ning ravim- või maitsetaimede kasvatamise korral 55 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab viit hektarit.

  (4) Kui mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära korral, rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut.

  (5) Lõikes 4 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut.

§ 5.   Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurus

  (1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus arvutatakse taotleja § 3 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning § 3 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.
[RT I, 29.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste loomade keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.

  (3) Kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud selliste loomade keskmine arv, keda peetakse põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse, ning kelle kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta keskmine arv on vähemalt järgmine:
  1) kalkun – 50 lindu;
  2) hani – 50 lindu;
  3) part – 50 lindu;
  4) munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu;
  5) kanabroiler – 50 lindu;
  6) pärlkana – 50 lindu;
  7) vutt – 100 lindu;
  8) siga – 5 siga;
  9) küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut
  10) mesilaspere – 5 peret.

  (4) Hobuste puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas.

  (5) Lõikes 1 nimetatud ühik arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel:
  1) piimalehm – 3,7;
  2) ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0;
  3) alla 6 kuu vanune veis – 0,2;
  4) vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6;
  5) vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3;
  6) vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3;
  7) emis või kult – 2,2;
  8) vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2;
  9) vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08;
  10) vutt – 0,01;
  11) üle 4 kuu vanune küülik – 0,02;
  12) mesilaspere – 0,47.

  (6) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab PRIA lõike 1 kohaselt arvutatud toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 23 lõike 3 kohaselt, vähendades proportsionaalselt igale taotlejale antava toetuse suurust.

2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded 

§ 6.   Nõuded taotlejale

  (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust (edaspidi koos toetus) antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja).

  (2) Mahepõllumajandusele ülemineku korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust:
  1) kuni kahel järjestikusel kohustuseaastal taotlejale, kes esitas toetuse esmakordse taotlemise kalendriaastal või sellele eelnenud kalendriaastal ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele;
  2) kuni kolmel järjestikusel kohustuseaastal taotlejale, kes kasvatab üksnes puuvilja- ja marjakultuure ning kes esitas toetuse esmakordse taotlemise kalendriaastal või sellele eelnenud kahe kalendriaasta jooksul ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele;
  3) taotlejale, kelle ettevõtte toetusõiguslikust maast on maksimaalselt 20% üleminekuaja läbinud;
  4) taotlejale, kellele ei ole eelnenud kalendriaastatel antud strateegiakava alusel antavat mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat mahepõllumajandusele ülemineku toetust ega mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

  (3) Mahepõllumajandusega jätkamise korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotlejale:
  1) kelle ettevõte on kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või
  2) kes on alustanud üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele, kuid kes ei vasta lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

  (4) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse taotlejale, kelle ettevõttes peetakse kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, mesilasperesid või kodulinde ning kellele antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.

  (5) Toetust ei anta taotlejale, kellel on kehtiv „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohane kohustus.

§ 7.   Nõuded toetusõigusliku maa kohta

  (1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 4 sätestatud nõuetele.

  (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse:
  1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, kartulit, köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi;
  2) põldtunnustatud heinaseemnepõllu kohta;
  3) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta;
  4) põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri;
  5) punktides 2 ja 3 nimetamata rohumaa kohta.

  (3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur selle määruse tähenduses on põllumajanduskultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juunil ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti” hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid.
[RT I, 05.05.2023, 1 - jõust. 08.05.2023]

  (4) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks.

  (5) Toetust antakse maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:
  1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta;
  2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;
  3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;
  4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;
  5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;
  6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;
  7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;
  8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;
  9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;
  10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;
  11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta;
  12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;
  13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;
  14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta.

  (6) Lõikes 5 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad.

  (7) Toetust antakse lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut.

  (8) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni ühe hektari lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta, mis ei vasta lõikes 7 sätestatud loomkoormuse nõudele.

  (9) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.

  (10) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud toetusõiguslikul maal kasvatatakse kohustuseaastal puuvilja- või marjakultuuri, või mõlemat kokku rohkem kui 70 hektaril, ei anta toetust selle maa pindala osa kohta, mis ületab 70 hektarit.

  (11) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseaastale vahetult eelnenud iga kalendriaasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta.

  (12) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel antavat mesilaste korjeala toetust.

3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded 

§ 8.   Tingimuslikkus

  (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid.

  (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul.

  (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta.

§ 9.   Baasnõue

  Taotleja kannab kohustuseaasta jooksul andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.

4. peatükk Toetatava tegevuse nõuded 

§ 10.   Nõuded toetuse saamiseks

  Taotleja täidab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ning mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

§ 11.   Koolitused

  (1) Mahepõllumajandusele ülemineku korral peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tegevusega, osalema toetuse esmakordse taotlemise kalendriaasta 1. novembriks vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

  (2) Lõikes 1 nimetatud algkoolitusel ei pea osalema taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes on toetuse taotlemise aastale eelnenud viie kalendriaasta jooksul osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval või mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval.

5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 12.   Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut.

§ 13.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–17, 19 ja 20, § 11 lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;
[RT I, 29.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) andmed selle kohta, millise põllu või pärandniidu kohta taotletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust;
  3) andmed selle kohta, kas põld või pärandniit on mahepõllumajanduslikus või mitte-mahepõllumajanduslikus kasutuses, ning mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva põllu puhul ülemineku aasta;
  4) andmed selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld;
  5) andmed selle kohta, kas taotleja kasvatab mahepõllumajanduslikust sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartulit;
  6) andmed selle kohta, kas taotleja taotleb mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust;
  7) mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlemise korral mahepõllumajanduslikult peetava looma ja kodulinnu liik;
  8) andmed selle kohta, kas mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi karjatatakse mittepõllumajanduslikul maal.

  (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude ja pärandniitude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.

  (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks.

  (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.

§ 14.   Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus.

  (2) Paragrahvis 10 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib PTA.

  (3) Pärandniidu vastavust toetusõiguslikkuse nõuetele kontrollib Keskkonnaamet.

  (4) Paragrahvis 8 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses.

§ 15.   Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine

  (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa.

  (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut.

§ 16.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel.

  (3) PRIA teeb mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 17.   Toetuse maksmine

  Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks.

§ 18.   Toetuse saaja andmete avalikustamine

  PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 18¹.   Rakendussäte

  2023. aastal algab § 13 lõikes 1 sätestatud ajavahemik hiljemalt 22. mail.
[RT I, 18.04.2023, 1 - jõust. 21.04.2023]

§ 19.   Määruse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.

Lisa Ravim- ja maitsetaimede loetelu