HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

Teksti suurus:

Muuseumiseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.02.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2011
Avaldamismärge:

Muuseumiseadus

Vastu võetud 13.11.1996
RT I 1996, 83, 1487
jõustumine 14.12.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.1997RT I 1997, 93, 155903.01.1998
31.05.2000RT I 2000, 47, 28626.06.2000
17.10.2001RT I 2001, 88, 53101.07.2002
27.02.2002RT I 2002, 27, 15301.04.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
29.01.2003RT I 2003, 21, 12613.03.2003
13.04.2004RT I 2004, 28, 18801.05.2004
20.12.2007RT I 2008, 3, 2417.02.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus sätestab muuseumide tegevuse ja muuseumikogude korralduse alused.

§ 2. Seaduse rakendusala

 (1) Muuseumiseadus reguleerib riigimuuseumide, munitsipaalmuuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute muuseumide tegevust.

 (2) Eramuuseumide tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd seda on seaduses otseselt nimetatud. Eramuuseumina käsitatakse käesolevas seaduses eraõigusliku juriidilise isiku või selle struktuuriüksusena tegutsevat muuseumi või füüsilisele isikule kuuluvat muuseumi.

§ 3. Muuseumi õiguslik seisund ja ülesanne

 (1) Riigimuuseum on ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv ministeeriumi hallatav riigiasutus või maavalitsuse haldamisel olev riigiasutus.

 (2) Munitsipaalmuuseum on kohaliku omavalitsuse asutus.

 (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum on selle isiku struktuuriüksus.

 (4) Muuseum kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega asju teatud ainevaldkonnas ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

 (5) Muuseum juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja oma põhimäärusest.

§ 4. Museaali ja muuseumikogu mõiste

 (1) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi.

 (2) Muuseumikogu on muuseumis asuvate museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi.

2. peatükk MUUSEUMI TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 5. Muuseumi asutamine ja asutamisest teatamine

 (1) Riigimuuseumi asutab ministeerium või maavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (2) Munitsipaalmuuseumi asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel.

 (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi asutab see isik vastavalt oma pädevusele.

 (4) Muuseumi asutamisest teatab asutaja kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Teates näidatakse ära muuseumi nimetus, ainevaldkond, asukoht, sidevahendite numbrid. Kultuuriministeeriumil on õigus nõuda täiendavate andmete esitamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teatamise kohustus laieneb ka eramuuseumile.

§ 6. Muuseumi põhimäärus

 (1) Riigimuuseumi ja munitsipaalmuuseumi ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, muuseumi struktuur ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse põhimääruses. Riigimuuseumi põhimääruse kinnitab vastavalt minister või maavanem, munitsipaalmuuseumi põhimääruse kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

 (2) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi tegevuse korraldamise küsimused määrab kindlaks see isik.

§ 61. Riigimuuseumi direktori ametikoha täitmine

 (1) Riigimuuseumi direktor valitakse ametisse avalikul konkursil kuni viieks aastaks.

 (2) Riigimuuseumi direktori kandidaadile esitatavad nõuded, avaliku konkursi tingimused ja läbiviimise korra kinnitab ning töölepingu direktoriga sõlmib minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse muuseum kuulub, või maavanem, kelle juhitava maavalitsuse haldamisel muuseum on.

§ 7. Muuseuminõukogu

 (1) Muuseuminõukogu on Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad.

 (2) Muuseuminõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Tal on õigus tutvuda muuseumi tegevuse ja muuseumikogude seisukorraga kohapeal.

 (3) Muuseuminõukogu koosseisu ja põhimääruse kinnitab kultuuriminister.

§ 8. Keskmuuseum ja maakonnamuuseum

 (1) Keskmuuseum on ministeeriumi valitsemisalas olev hallatav riigimuuseum, mille kogud esindavad mingit ainevaldkonda terviklikult ja mis juhendab muuseume metoodiliselt selles ainevaldkonnas.

 (2) Maakonnamuuseum on maavalitsuse haldamisel olev riigimuuseum, mille kogud esindavad terviklikult selle maakonna ajalugu, loodust ja inimeste tegevust iseloomustavaid valdkondi ning mis juhendab maakonnas asuvaid muuseume metoodiliselt.

 (3) Keskmuuseumid määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Maakonnamuuseumid määrab kindlaks kultuuriminister.

 (4) Keskmuuseum ja maakonnamuuseum juhendavad eramuuseume metoodiliselt nende soovil.

 (5) Keskmuuseumi ja maakonnamuuseumi funktsioone võib täita eramuuseum lepingu alusel tingimusel, et eramuuseum tegutseb riigi poolt või riigi osalemisel asutatud sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev eramuuseum).

 (6) Keskmuuseumi funktsioonide üleandmise sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul, maakonnamuuseumi funktsioonide üleandmise sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile otsustab kultuuriminister maavanema ettepanekul.

 (7) Sihtasutusena tegutseva eramuuseumiga sõlmib lepingu keskmuuseumi funktsioonide täitmiseks minister ja maakonnamuuseumi funktsioonide täitmiseks maavanem. Lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduses halduslepingule sätestatud nõudeid.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

§ 9. Muuseumi finantseerimine

 (1) Muuseumi tegevust finantseeritakse vastavalt muuseumi kuuluvusele riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahenditest.

 (2) Munitsipaalmuuseumi finantseerimiseks võib Kultuuriministeeriumi ettepanekul teha kohalikule omavalitsusele eraldisi riigieelarvest.

 (3) Munitsipaalmuuseum, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum ja eramuuseum võivad Kultuuriministeeriumi kaudu saada toetust riigieelarvest. Eramuuseum võib toetust saada tingimusel, et tema tegevus vastab käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud ülesandele.

 (31) Kui sihtasutusena tegutseva eramuuseumiga on sõlmitud leping käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks või §-s 221 sätestatud muuseumikogu kasutamiseks, märgitakse lepingusse riigi poolt nimetatud tegevuseks ettenähtud toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve ning toetuse kasutamise kohta aruande esitamise kord.

 (4) Muuseum võib saada rahalisi vahendeid annetustest, oma põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ning laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.

 (5) Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasu määramise korra kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse muuseum kuulub, või maavanem, kelle juhitava maavalitsuse haldamisel muuseum on.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

§ 10. Muuseumi valduses olev vara

 (1) Riigimuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras.

 (2) Munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku kehtestatud korras.

§ 11. Aruandlus

 (1) Muuseum esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruandeid.

 (2) Eramuuseum esitab statistilisi aruandeid riigimuuseumile, munitsipaalmuuseumile ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumile kehtestatud korra kohaselt.

§ 12. Järelevalve teostamine muuseumikogude üle

 (1) Järelevalvet riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi muuseumikogude, samuti sihtasutusena tegutseva eramuuseumi kasutuses olevate muuseumikogude üle teostavad Kultuuriministeeriumi ametnikud või kultuuriministri poolt moodustatud komisjon (edaspidi järelevalve teostaja).

 (2) Järelevalve teostaja kontrollib:
 1) museaalide arvelevõtmise korra täitmist;
 2) museaalide arvelevõtmise dokumente;
 3) muuseumikogu ja museaalide seisundit;
 4) muuseumikogu hoidmise ja eksponeerimise tingimusi;
 5) inventuuride läbiviimist;
 6) sihtasutusena tegutseva muuseumi puhul muuseumikogu kasutamist vastavuses ministri või maavanema poolt käesoleva seaduse § 221 alusel sõlmitud lepinguga.

 (3) Järelevalve teostajal on õigus nõuda muuseumikoguga seonduvaid dokumente ning suulisi ja kirjalikke seletusi muuseumikogu eest vastutavatelt muuseumitöötajatelt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve objektiks olevates küsimustes.

 (4) Järelevalve teostamise kohta koostab järelevalve teostaja õiendi, milles esitatakse kokkuvõte järelevalve käigus tehtud toimingutest ning järelevalve tulemus. Õiendile kirjutab alla järelevalve teostaja. Kui järelevalve läbiviimiseks oli moodustatud komisjon, kirjutavad õiendile alla kõik komisjoni liikmed. Õiend esitatakse teadmiseks kultuuriministrile.

 (5) Kui järelevalve läbiviimise käigus nõuti kirjalikke seletusi või järelevalve tulemuse seisukohalt olulisi dokumente, lisatakse need õiendile.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

§ 121. Järelevalve teostaja õigused

 (1) Järelevalve teostajal on õigus teha muuseumile ettepanekuid muuseumikogude hoidmistingimuste ja muuseumikogude üle arvestuse pidamise kohta.

 (2) Puuduste esinemisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud dokumentides või muuseumikogu või museaalide säilitamistingimustes on kultuuriministril õigus järelevalve teostaja ettepanekul teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, andes selleks mõistliku tähtaja.

 (3) Ettekirjutuse täitmisest teavitab muuseumi direktor, sihtasutusena tegutseva eramuuseumi puhul muuseumi tegevuse eest vastutav isik, kirjalikult kultuuriministrit.

 (4) Ettekirjutuse täitmata jätmisest informeerib kultuuriminister vastavalt muuseumi staatusele ministrit, maavanemat, valla- või linnapead või sihtasutuse juhatust.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

§ 13. Muuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine ja sellest teatamine

 (1) Muuseumi korraldab ümber või tema tegevuse lõpetab asutaja, kes teatab sellest Kultuuriministeeriumile vähemalt kolm kuud enne kavandatavat tähtaega.

 (2) Riigimuuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (3) Munitsipaalmuuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel.

 (4) Eramuuseumi ühinemisest, jagunemisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtaega. Tegevuse lõpetamise teates näidatakse, mida kavatsetakse teha muuseumikoguga.

3. peatükk MUUSEUMIKOGUD 

§ 14. Museaali käsutamise kitsendused

 (1) Muuseumikogusse kuuluvaid museaale ei või võõrandada ega anda tagatiseks.

 (2) Võõrandamiseks ei loeta museaali üleandmist teisele muuseumile käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Museaali võib muuseumikogust välja arvata ainult käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud alustel.

 (4) Riigieelarvest toetust saanud eramuuseumi kogusse kuuluva museaali võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Museaali ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 15. Sissenõude pööramise lubamatus

  Muuseumikogule ja sellesse kuuluvale museaalile ei pöörata sissenõuet.

§ 16. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted

 (1) Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes. Muuseum on oma kogu täiendamisel iseseisev.

 (2) Muuseumikogu täiendamisel peab muuseum oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, vältimaks muuseumikogusse niisuguste asjade soetamist, mis on omandatud ebaseaduslikult Eestis või teises riigis või on ebaseaduslikult teisest riigist välja viidud.

 (3) Tollis konfiskeeritud kultuuriväärtusega asjad antakse muuseumikogude täiendamiseks tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 28, 188 - jõust. 01.05.2004]

§ 17. Museaali üleandmine

 (1) Museaali võib üle anda teisele muuseumile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik teise muuseumi kogu täiendamiseks.

 (2) Museaali üleandmise otsustab üleandva muuseumi nõusolekul asutaja. Munitsipaalmuuseumi puhul otsustatakse museaali üleandmine kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.

 (3) Museaali üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles märgitakse museaali üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aeg, museaali esmakordse arvelevõtmise aeg ja number ning seisund üleandmise ajal.

§ 18. Museaalide arvelevõtmine, säilitamine ja kindlustamine

 (1) Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise korra kehtestab kultuuriminister. Eramuuseumile on nimetatud kord soovituslik.

 (2) Museaalide üle ei peeta rahalist arvestust. Vajadusel hinnatakse museaali erilise huvi alusel mis põhineb museaali iseärasustel, arvestamata selle kasulikkust.

 (3) Ajutiselt välisriikidesse saadetavad museaalid kuuluvad kindlustamisele.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 181. Museaalide väljavedu

  Museaalide väljaveole või ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.
[RT I 2008, 3, 24 - jõust. 17.02.2008]

§ 19. Museaali muuseumikogust väljaarvamise alused

 (1) Museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal:
 1) on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;
 2) on hävinud või kaotsi läinud;
 3) [kehtetu]
 4) antakse üle teisele muuseumile (§ 17);
 5) on soetatud heauskselt käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatu vastaselt ja antakse välja omanikule või teisele riigile.

 (2) Museaali väljaarvamiseks muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel peab olema kultuuriministri kirjalik nõusolek. Kultuuriministril on õigus nimetada asendatavatest loodusobjektidest koosnevad museaalide rühmad või liigid, mille väljaarvamiseks muuseumikogust ei ole ministri nõusolekut vaja.

 (3) Museaali väljaarvamine muuseumikogust vormistatakse asutaja õigusaktiga.

§ 20. Museaali kasutada andmine

  Museaali võib ajutiseks kasutamiseks anda teistele muuseumidele, asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil juhul, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases hoidmises ja säilitamises.

§ 21. Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjad

 (1) Asutuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asju ei arvata muuseumikogusse ja nende üle peetakse arvestust kultuuriministri kehtestatud korras.

 (2) Kultuuriväärtusega asja hoiuleandjale tagastamisest teatab muuseum Muinsuskaitseametile.

§ 22. Muuseumikogu üleandmine muuseumi tegevuse lõpetamisel

 (1) Muuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumile.

 (11) Kui muuseumi tegevuse lõpetamisel otsustab minister või maavanem anda muuseumikogu kasutamiseks sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 221 ettenähtud alusel, ei anta muuseumikogu ega arvestusdokumentatsiooni üle teisele muuseumile ega arvata seda teise muuseumikogu koosseisu.

 (2) Muuseumikogu üleandmise ja vastuvõtmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium koos vastavate ministeeriumide, maavalitsuste, kohaliku omavalitsuse volikogude või avalik-õiguslike juriidiliste isikutega.

 (3) Üleandmise vormistamisel näidatakse ära iga muuseumikogusse kuuluva museaali seisund.

 (4) Eramuuseumi tegevuse lõpetamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 sätestatut.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

§ 221. Muuseumikogu kasutamine sihtasutusena tegutseva eramuuseumi poolt

 (1) Muuseumikogu või selle alakogu võib anda sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile tasuta kasutamiseks lepingu alusel juhul, kui tema tegevus vastab käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgile või sihtasutusena tegutsev eramuuseum täidab keskmuuseumi või maakonnamuuseumi ülesandeid käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatud alusel.

 (2) Lepingu muuseumikogu kasutamiseks sõlmib minister, kui kasutada antakse keskmuuseumi muuseumikogu, või maavanem, kui kasutada antakse maakonnamuuseumi muuseumikogu. Lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduses halduslepingule sätestatud nõudeid.

 (3) Sihtasutusena tegutseva eramuuseumiga sõlmitud lepingus nähakse muuseumikogu kasutamiseks ette ülesanded muuseumikogu hoidmisel ja kasutamisel, muuseumikogu täiendamise kohustus ja kasutamise tähtaeg. Lepingus võib ette näha muuseumikogu kasutamisega või maakonnamuuseumi või keskmuuseumi funktsioonide täitmisega seotud tasu võtmise tingimused teenuste osutamise eest avalikkusele.

 (4) Muuseumikogu kasutada andmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab muuseumikogu nimistut ja loetelu muuseumikogu dokumentatsiooni kohta ning millele on lisatud muuseumikogu inventuuriakt.

 (5) Sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile, kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu, laienevad käesoleva seaduse §-d 16, 18, 20 ja 21. Museaali muuseumikogust väljaarvamise käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alustel otsustab kultuuriminister eramuuseumi ettepanekul.

 (6) Kui sihtasutusena tegutsev eramuuseum, kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu, lõpetab tegevuse, otsustab muuseumikogu üleandmise teisele muuseumile kultuuriminister.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]

4. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 23. Muuseumist teatamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud munitsipaalmuuseumist, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumist ja eramuuseumist teatatakse Kultuuriministeeriumile kahe kuu jooksul, seaduse jõustumisest arvates, käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud korras.

§ 24. Seaduse kohaldamine riigiettevõtte muuseumile

  Kuni riigiettevõtte ümberkujundamiseni kohaldatakse riigiettevõtte muuseumile käesoleva seaduse § 11 lõikes 1; §-s 12; § 13 lõikes 1; § 14 lõigetes 1–3; §-s 15; §-s 16; § 17 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3; § 18 lõike 1 esimeses lauses ja lõigetes 2 ja 3; §-des 19–21; § 22 lõigetes 1–3 sätestatut.

§ 25. Paragrahvi 14 lõike 3 rakendamise erisus

  Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatut ei rakendata enne käesoleva seaduse jõustumist muuseumisse hoiule antud ja muuseumikogusse arvatud kultuuriväärtusega asja tagastamisel.

§ 26. – § 27. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 28. Museaali muuseumikogust väljaarvamise erisused

  Museaalid, mis on muuseumikogusse arvatud enne 2003. aasta 1. jaanuari seoses teise muuseumi tegevuse lõpetamisel toimunud üleandmisega, võib muuseumikogust välja arvata, arvestamata käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud aluseid juhul, kui museaalid antakse kasutamiseks sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile.
[RT I 2003, 21, 126 - jõust. 13.03.2003]