Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord

Vastu võetud 17.01.2008 nr 19

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a heaks kiidetud «Inimressursi arendamise rakenduskava» CCI2007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» meetme «Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine» (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel rakendatavateks tegevusteks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Meetme rakendusasutus ja -üksus

Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 7 punktile 3 ja § 8 punktile 3 Riigikantselei.

§ 3. Meetme üldeesmärk ja alameetmed

(1) Meetme üldeesmärgiks on riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna ühise haldusvõimekuse suurendamine.

(2) Meede jaguneb kolmeks osaks (edaspidi alameede):
1) strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameede;
2) valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameede;
3) valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamise alameede.

§ 4. Prioriteetse suuna juhtkomisjon

Riigisekretär moodustab rakenduskava prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» eesmärkide saavutamise jälgimiseks juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ja kehtestab selle töökorra.

§ 5. Meetme eelarve

Meetme eelarve ja alameetmete iga-aastased eelarved kinnitab riigisekretär §-s 4 nimetatud juhtkomisjoni ettepanekul.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

1. jagu
Alameede
«Strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamine»

§ 6. Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Alameetme eesmärgiks on parandada riigi poliitikate kujundamise ja elluviimise võimekust, tõsta riigi poliitikate kujundamise ja elluviimisega seotud organisatsioonide strateegilise planeerimise ja juhtimise võimekust ning parandada nende organisatsioonide omavahelist koostööd.

(2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) Vabariigi Valitsuse poliitikate ja vastuvõetud strateegiate elluviimise võimekuse tõstmine;
2) Vabariigi Valitsuse poliitikate kavandamise süsteemi uuendamine ja analüüsivõimekuse tugevdamine;
3) organisatsioonide töökorralduses suuremate, mitmeid organisatsioone puudutavate ning mitme valdkonna poliitikate kujundamise ja elluviimise võimekuse tõstmiseks muudatuste läbiviimine;
4) valitsusasutuste partnerorganisatsioonide koostöövõrgustike arendamine ning koostöö tugevdamine valitsusasutustega;
5) valitsusasutuste üldise kaasamisvõimekuse ning analüüsisuutlikkuse tõstmine;
6) avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja juurutamine, vastavate pilootprojektide läbiviimine.

§ 7. Taotlejad ja partnerid

(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda:
1) «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses, välja arvatud Riigikantselei;
2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel;
3) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonidel;
4) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonidel;
5) riigi poolt asutatud sihtasutustel.

(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas.

(3) Projekti partneriks võivad olla:
1) lõikes 1 nimetatud taotlejad, sealhulgas Riigikantselei;
2) kohaliku omavalitsuse üksused;
3) mittetulundusühingud, välja arvatud kohalikud algatusgrupid, keda toetatakse maaelu arengukava ning Kalandusfondi rakenduskava raames kohalike arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamisel;
4) sihtasutused;
5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

§ 8. Abikõlblikud kulud

(1) Alameetme raames on abikõlblikud:
1) projekti eesmärkidega seotud analüüside ja küsitluste läbiviimisega seotud kulud;
2) personalikulud, sealhulgas ekspertide ja projektijuhi töö tasustamine ning nende transpordi ja majutusega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusega nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrusega nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale;
3) projekti tegevustele järgnevate arendustegevuste ja nendega seotud investeeringute ettevalmistamisega seotud kulud;
4) metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamisega seotud kulud;
5) seminaride ja koolituste korraldamisega seotud kulud, kuni 15% projekti raames abikõlblike kulude kogusummast;
6) seminaridel ja konverentsidel osalemisega seotud kulud kuni kahele samal konverentsil või seminaril osalevale projekti elluviimisega seotud isikule korraga;
7) tõlketeenustega seotud kulud;
8) trükiteenustega seotud kulud.

(2) Alameetme raames ei toetata:
1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks;
2) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid;
3) avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega, välja arvatud töötasu koosseisuvälise ametnikuna teenistusse võetud isikule, kelle ülesandeks on alameetmest toetust saanud projekti juhtimine või selles eksperdina osalemine;
4) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

(3) Ühe projekti kohta taotletav toetus peab olema vahemikus 300 000 kuni 4 000 000 krooni.

2. jagu
Alameede
«Valdkondlike uuringute arendamine ja läbiviimine»

§ 9. Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevusvaldkonnad

(1) Alameetme eesmärgiks on:
1) suurendada valitsusasutuste poolt koostatavate ja uuendatavate strateegiliste dokumentide teadmis- ja tõenduspõhisust;
2) teostada riigi poliitika kujundamiseks vajalikke valdkondlikke uuringuid ja analüüse.

(2) Alameetme raames on toetatavateks valdkondadeks:
1) hariduspoliitika;
2) teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika;
3) tervishoid ja rahvatervis;
4) rahvastiku- ja perepoliitika;
5) kultuuripoliitika;
6) ettevõtluspoliitika ja ettevõtluskeskkond;
7) tööturupoliitika, töösuhted ja töökeskkond;
8) kuritegevuse ja õnnetusjuhtude vähendamine;
9) energiatõhusus, taastuvate ja uute energiaallikate kasutamine, energiajulgeolek;
10) keskkonnavaldkonna sidumine teiste poliitikavaldkondadega;
11) maaelu ja regionaalne konkurentsivõime;
12) territoriaalne ja ruumiline planeerimine;
13) fiskaalpoliitika (sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika) ning makromajanduskeskkond.

§ 10. Taotlejad ja partnerid

(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda:
1) «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses, välja arvatud Riigikantselei;
2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel;
3) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonidel;
4) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonidel.

(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas.

(3) Projekti partneriks võivad olla:
1) lõikes 1 nimetatud taotlejad, sealhulgas Riigikantselei;
2) kohaliku omavalitsuse üksused;
3) sihtasutused;
4) mittetulundusühingud, välja arvatud kohalikud algatusgrupid, keda toetatakse maaelu arengukava ning Kalandusfondi rakenduskava raames kohalike arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamisel;
5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

§ 11. Abikõlblikud kulud

(1) Alameetme raames on abikõlblikud:
1) valdkondlike uuringute läbiviimise ja avaldamisega seotud kulud;
2) programmide ja meetmete hindamismudelite ja metoodikate väljatöötamise ning piloothindamise läbiviimisega seotud kulud.

(2) Alameetme raames ei toetata:
1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks;
2) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid;
3) avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega, välja arvatud töötasu koosseisuvälise ametnikuna teenistusse võetud isikule, kelle ülesandeks on alameetmest toetust saanud projekti juhtimine või selles eksperdina osalemine;
4) kohalikku piirkonda puudutavate uuringute teostamine, mille tegevused on abikõlblikud Eesti maaelu arengukava LEADER meetme raames;
5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

(3) Ühe projekti kohta taotletav toetus peab olema vahemikus 200 000 kuni 3 000 000 krooni.

3. jagu
Alameede
«Valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamine»

§ 12. Alameetme eesmärk ja toetatavad uurimisvaldkonnad

(1) Alameetme eesmärgiks on tõsta noorteadlaste huvi ja võimekust analüüsida riigi jaoks olulisi poliitikavaldkondi.

(2) Alameetme raames on toetatavateks uurimisvaldkondadeks:
1) hariduspoliitika;
2) teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika;
3) tervishoid ja rahvatervis;
4) rahvastiku- ja perepoliitika, integratsioonipoliitika;
5) kultuuripoliitika;
6) ettevõtluspoliitika ja ettevõtluskeskkond;
7) tööturupoliitika, töösuhted ja töökeskkond;
8) kuritegevuse ja õnnetusjuhtude vähendamine;
9) energiatõhusus, taastuvate ja uute energiaallikate kasutamine, energiajulgeolek;
10) keskkonnavaldkonna sidumine teiste poliitikavaldkondadega;
11) maaelu ja regionaalne konkurentsivõime;
12) territoriaalne ja ruumiline planeerimine;
13) avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine;
14) fiskaalpoliitika (sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika) ning makromajanduskeskkond.

(3) Kord aastas enne taotlusvooru väljakuulutamist kehtestab riigisekretär lõikes 2 nimetatud valdkondade piires toetatavate uurimisteemade täpsema loetelu.

(4) Ettepanekud lõikes 2 loetletud valdkondade täpsemate uurimisteemade kohta esitavad riigisekretärile § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmad.

§ 13. Taotlejad

(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda järgmistel isikutel:
1) doktorandid, kelle õpitava õppekava alusel antav diplom on riiklikult tunnustatud;
2) doktorikraadiga noorteadlased, kelle vanus ei ole eeltaotluse esitamise hetkel üle 35 aasta või kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödas vähem kui 5 aastat.

(2) Taotleja võib projekti edukaks teostamiseks kaasata kaastaotlejaid või partnereid. Projekti partner või kaastaotleja kinnitab osalemist projektis kinnituskirjaga.

(3) Projekti kaastaotlejaks võib olla lõikes 1 nimetatud isik ja projekti partneriks võivad olla teadus- ja uurimisasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

§ 14. Abikõlblikud kulud

(1) Alameetme raames on abikõlblikud järgmised uurimistööde teostamiseks vajalikud kulud:
1) raamatukogude ja uurimisvaldkonnaga seotud asutuste külastamiseks vajaliku transpordi ja majutusega seotud kulud;
2) valdkondlike ekspertidega kohtumistega ning seminaridel ja konverentsidel osalemisega seotud transpordi- ja majutuskulud;
3) küsitluste ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;
4) juurdepääsud andmebaasidele ja erialasele ajakirjandusele juhul, kui ülikoolidel vastav juurdepääsuõigus puudub;
5) uurimistöö eesmärkidega seotud erialakirjanduse tellimise kulud juhul, kui Eesti avalikes raamatukogudes ei ole vastav kirjandus kättesaadav;
6) võõrkeelsete allikate eesti keelde tõlkimise kulud;
7) uurimistöö avaldamise ja uurimistulemuste levitamise kulud.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kulud peavad olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusega nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrusega nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» kehtestatud piirmäärade ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjaga.

(3) Alameetme raames ei toetata:
1) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid;
2) avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega;
3) uurimistööks mittevajaliku või Eesti avalikes raamatukogudes kättesaadava kirjanduse ja perioodiliste väljaannete tellimise ja ostmisega seotud kulusid;
4) uurimistööks mittevajaliku materjali tõlkimisega seotud kulusid;
5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas uurimistöö eesmärkidega.

(4) Taotletav toetus ühe projekti kohta peab üksiktaotleja puhul olema vahemikus 40 000 kuni 200 000 krooni ning mitme isiku ühistaotluse puhul 40 000 kuni 300 000 krooni.

4. jagu
Muud projektide abikõlblikkuse alused ning toetuse ja omafinantseeringu määr

§ 15. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 36 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev, kuid mitte varasem kui 1. jaanuar 2008. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. a.

(4) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 16. Muud projekti abikõlblikkuse alused

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel.

(3) Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord».

(4) Erisoodustusena käsitatavad majutus-, sõidu- ja toitlustuskulud ei ole abikõlblikud.

§ 17. Toetuse ning omafinantseeringu määr

(1) Eraldatav toetus koos omafinantseeringu ja projekti tuludega peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise.

(2) Eraldatav toetus võib moodustada:
1) strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme raames maksimaalselt 90% projekti abikõlblikust kogumaksumusest;
2) valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameetme raames maksimaalselt 90% projekti abikõlblikust kogumaksumusest;
3) valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamise alameetme raames kuni 100% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.

(3) Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseering projekti peab:
1) strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme raames moodustama vähemalt 10% projekti abikõlblikust kogumaksumusest;
2) valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameetme raames moodustama vähemalt 10% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.

(4) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti.

(5) Partneri või kaastaotleja abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.

(6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

(7) Toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk
TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED, TOETUSE TAOTLEMINE, TAOTLUSE MENETLEMINE JA HINDAMINE

§ 18. Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused

Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused on sätestatud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 14.

§ 19. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
1) eeltaotluse alusel projekti hindamine § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt;
2) taotluse alusel.

(2) Taotlejal tuleb esitada rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohane eeltaotlus.

§ 20. Nõuded eeltaotlusele ja taotlusele

(1) Eeltaotluse ja taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, eeltaotlusest ja taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning tegevus, milleks toetust taotletakse peab vastama meetme eesmärkidele ning olema kooskõlas 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega.

(2) Eeltaotlus ja taotlus peavad olema allkirjastatud taotleja või taotleja esindaja poolt. Digitaalallkirja kasutatakse «Digitaalallkirja seaduses» ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(3) Eeltaotluses ja taotluses planeeritud tegevused ei tohi olla saanud toetust struktuurifondidest või teistest samalaadsetest fondidest, sealhulgas riigieelarvest. Taotleja esitab sellekohase kinnituse taotlusvormis.

(4) Juhul kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis.

(5) Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud taotluses esitatud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema elluviidavad taotluses märgitud aja jooksul ja käesolevas määruses toodud abikõlblikkuse perioodil.

(6) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega.

(7) Eeltaotluses ja taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

(8) Eeltaotluses ja taotluses esitatu peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(9) Taotleja esitab rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 2 või 3 toodud vormi kohase taotluse hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmadelt hinnangu saamisest.

§ 21. Üldised nõuded taotlemisele ja taotluste menetlemisele

(1) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon eeltaotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne eeltaotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel (www.avalikteenistus.ee).

(2) Vormikohased eeltaotlused ja taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal ja elektrooniliselt või ainult elektrooniliselt hiljemalt eeltaotluste ja taotluste esitamise tähtpäevaks Riigikantseleile taotlusvooru kuulutuses või teavituskirjas nimetatud posti- või elektronposti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.

(3) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb eeltaotluse ja taotluse registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata taotluse tagastamisest, eeltaotluse hindamisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisest toetuse taotlejale.

(4) Eeltaotluse või taotluse esitamise kuupäevaks loetakse eeltaotluse või taotluse Riigikantseleisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Riigikantseleisse saabunud eeltaotlus või taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui paberkandjal esitatud eeltaotluse või taotluse postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev.

(5) Eeltaotlus ja taotlus vaadatakse Riigikantseleis viivitamata läbi. Kui nende läbivaatamisel avastatakse ebatäpsusi, teavitab Riigikantselei kohe taotlejat ja määrab talle puuduste kõrvaldamise tähtaja, milleks on eeltaotluse puhul kuni 6 kalendripäeva ja taotluse puhul kuni 10 kalendripäeva.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 45 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse lisa 2 või lisa 3 kohase taotluse laekumise päevast arvates.

§ 22. Eeltaotluse hindamine

(1) Eeltaotlustena esitatud projektide vajalikkust ja seotust Vabariigi Valitsuse töö peamiste prioriteetidega hindavad kaks riigisekretäri poolt moodustatud ministeeriumidevahelist töörühma:
1) Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimise töörühm;
2) Eesti säästva arengu strateegia «Säästev Eesti 21» arengukava täiendamise ja elluviimise koordineerimise töörühm.

(2) Töörühmad kujundavad esitatud eeltaotluste osas oma seisukoha vastavalt järgmistele hindamiskriteeriumidele:
1) projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele;
2) projekti seos valitsuse poliitikate ja peamiste prioriteetidega;
3) projekti teostatavus ja metoodikate asjakohasus;
4) majanduslik efektiivsus, tegevuste ja nende hinnangulise maksumuse ratsionaalsus;
5) projekti tegevuste või uuringu uudsus Eestis või avalikus sektoris;
6) projekti tulemuste jätkusuutlikkus.

(3) Töörühmad annavad iga hindamiskriteeriumi osas projektile kas negatiivse või positiivse hinnangu ning hindamiskriteeriumidele vastava eeltaotluse osas teeb töörühm taotlejale ettepaneku esitada eeltaotluse ja töörühma kommentaaride põhjal taotlus rakendusüksusele.

(4) Töörühmade otsustusprotsess, valiku tegemisel olulised argumendid ja vastavus hindamiskriteeriumidele protokollitakse ning töörühmade heakskiitu mitte saanud eeltaotluste esitajatele saadetakse töörühmade koosoleku protokolli väljavõte ja eeltaotlust edasi ei menetleta.

(5) Eeltaotluste töörühmades hindamise juurde kutsutakse vähemalt kolm valitsusväliste organisatsioonide esindajat, lähtudes Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekutest.

(6) Juhul kui töörühma liige on hinnatava projektiga seotud, siis deklareerib ta suuliselt oma seost projektiga ning see protokollitakse. Sellisel juhul ei saa töörühma liige osaleda selle projekti otsustusprotsessis hääleõigusega.

§ 23. Taotluse hindamine

(1) Meetme rakendusüksus hindab taotleja, taotluse, taotluses kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste ning kavandatud eelarve vastavust meetme tingimustele ning § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade heakskiidu saanud eeltaotlusele.

(2) Vajaduse korral võib rakendusüksus taotluse hindamisele täiendavalt kaasata taotlejate ja taotluse sisuga otseselt mitteseotud eksperte, kes kuuluvad § 22 lõikes 1 nimetatud töörühma ning kes teevad riigisekretärile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ekspertide eriarvamuse korral võib rakendusüksus täiendavalt kaasata hindamisele eksperte.

(3) Meetme tingimustele vastav ning § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt heakskiidu saanud eeltaotlusega kooskõlas olev taotlus esitatakse riigisekretärile taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks.

(4) Meetme tingimustele mittevastav või § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt heakskiidu saanud eeltaotlusega mitte kooskõlas olev taotlus esitatakse riigisekretärile taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

§ 24. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Rahuldatakse taotlused, mis vastavad käesolevas määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele ning mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme rahastamise eelarvet.

(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb riigisekretär.

(3) Lõikes 2 nimetatud otsusest teatab Riigikantselei taotlejale kirjalikult 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(4) Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Riigikantseleile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist ning esitab koos kinnituskirjaga rakendusüksusele väljamaksete prognoosi.

§ 25. Taotluse rahuldamise otsus

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimetus;
6) projekti tegevused;
7) toetuse suurus Eesti kroonides ning selle osakaal projekti abikõlblikes kuludes;
8) projekti eelarve;
9) projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
10) toetuse väljamaksete tegemise tingimused;
11) projekti aruande esitamise tähtpäev ja koos aruandega esitatavad dokumendid;
12) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused;
13) otsuse vaidlustamise kord;
14) väljamaksete prognoosi esitamise nõue;
15) toetuse saaja kinnituskirja esitamise nõue.

§ 26. Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti, millele toetust taotleti, nimetus;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 27. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning otsuse kehtetuks tunnistamise alused ja kord

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Riigikantseleilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva;
2) projekti tegevusi;
3) projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulurea mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20%.

(2) Toetuse saaja on kohustatud Riigikantseleid viivitamata teavitama, kui muudetakse tegevuste aegu või muutuvad kontaktandmed.

(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpule viia § 15 lõikes 3 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetme eelarve.

(4) Riigisekretär otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 sätestatud alustel.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb riigisekretär 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates.

§ 28. Vabanenud vahendite kasutamine

Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele.

4. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 29. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord

(1) Toetuse väljamaksed toetuse saajale tehakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul teostatakse väljamakseid tasutud kuludokumentide alusel. Alameetmete raames on lubatud teha väljamakseid tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui nii on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Toetuse saaja esitab vormikohase väljamakse taotluse kuu 1. või 15. kuupäevaks. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide või tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide kinnitatud koopiad.

(3) Riigikantselei kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust ning kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide või tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiaid.

(4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ja kulud on abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab Riigikantselei väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul väljamakse taotluse Riigikantseleisse saabumise päevast arvates ja teostab väljamakse.

(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Riigikantselei sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue väljamakse taotluse.

(6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ning peab moodustama vähemalt 10% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.

(7) Viimane väljamakse taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembril 2014. a.

5. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED

§ 30. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded rakendusüksusele tähtaegselt;
6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a;
8) võimaldama rakendusüksusel või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõike 3 või § 8 lõike 2 alusel korraldusasutusel või makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja muid järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
9) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates;
10) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel projekti elluviimisel kasutab;
11) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi;
12) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10 tähenduses. Juhul kui taotlejale ei kohaldu «Riigihangete seadus», on taotleja pakkujate paljususe korral kohustatud taotluse esitamiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat pakkumist;
13) pakkujate paljususe korral peab toetuse saaja lisama taotlusele kolm võrreldavat pakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega, kui teenuse hind on rohkem kui 50 000 Eesti krooni. Juhul kui taotleja ei esita kolme pakkumist, peab see oleme põhjendatud;
14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
15) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas informeerima oma nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
16) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
17) teavitama rakendusüksust projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu tulust, mis on teenitud projekti raames ja mis ületab taotluses kajastatud tulu;
18) toetuse tagasi maksma, kui rakendusüksus on teinud tagasinõude otsuse;
19) võimaldama avalikustada töö tulemused.

(2) Olulist informatsiooni on toetuse saaja kohustatud esitama Riigikantseleile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6. peatükk
RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

§ 31. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) nõustama toetuse saajaid;
3) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht) ega muid dokumente;
4) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 32. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning teostatud tööde osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks;
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.

7. peatükk
TOETUSE KASUTAMISE SEIRE

§ 33. Seirearuannete esitamine

Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Ivari PADAR

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa 12913651 Lisad