Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord

Vastu võetud 17.01.2008 nr 20

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a heaks kiidetud «Inimressursi arendamise rakenduskava» CCI2007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» meetme «Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine» (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel rakendatavateks tegevusteks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Meetme rakendusasutus ja -üksus

Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 7 punktile 3 ja § 8 punktile 3 Riigikantselei.

§ 3. Meetme üldeesmärk ja alameetmed

(1) Meetme üldeesmärgiks on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite haldusvõimekuse suurendamine.

(2) Meede jaguneb kaheks osaks (edaspidi alameede):
1) organisatsiooni arendamise alameede;
2) stažeerimisprogrammi alameede.

§ 4. Prioriteetse suuna juhtkomisjon

Riigisekretär moodustab rakenduskava prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» eesmärkide saavutamise jälgimiseks juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ja kehtestab selle töökorra.

§ 5. Meetme juhtkomisjon

Riigisekretär moodustab ekspertidest meetme juhtkomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Meetme juhtkomisjoni põhiülesandeks on taotluste hindamine ja alameetmete eesmärkide saavutamise jälgimine.

§ 6. Meetme ja alameetmete eelarve

(1) Meetme eelarve kinnitab riigisekretär §-s 5 nimetatud juhtkomisjoni ettepanekul.

(2) Alameetmete iga-aastase eelarve kinnitab riigisekretär §-s 5 nimetatud meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

1. jagu
Alameede «Organisatsiooni arendamine»

§ 7. Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Alameetme eesmärgiks on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste juhtimis- ja koostöövõimekuse tõstmine, mis aitab tagada nende strateegiliste eesmärkide saavutamist.

(2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste arendamisega ning teadmistepõhise poliitikakujundamise ja elluviimisega seotud koolitus- ja arendusprojektide ning tööalase täienduskoolituse läbiviimine juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega seotud valdkondades.

§ 8. Taotlejad ja partnerid

(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda:
1) «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses, välja arvatud Riigikantselei;
2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel;
3) «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutustel.

(2) Taotleja võib projekti edukaks teostamiseks kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas.

(3) Projekti partneriks võivad olla:
1) lõikes 1 nimetatud taotlejad, sealhulgas Riigikantselei;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavad asutused;
3) Vabariigi Valitsus;
4) kohaliku omavalitsuse volikogu;
5) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid;
6) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid;
7) riigi poolt asutatud sihtasutused;
8) avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

§ 9. Abikõlblikud kulud

(1) Alameetme raames on abikõlblikud:
1) koolitus- ja arendustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud, sealhulgas koolitajate, konsultantide ja ekspertide töötasu, majutus- ja sõidukulud;
2) koolitusega seotud isikute toitlustuskulud kuni 300 krooni päevas isiku kohta, välja arvatud taotleja asutusega seotud isikute toitlustuskulud, mis on käsitatavad erisoodustusena;
3) koolitus- ja arendusprogrammide, õppe- ja juhendmaterjalide koostamisega seotud kulud;
4) vajalike ruumide ja tehnika rentimisega seotud kulud;
5) suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud.

(2) Alameetme raames ei toetata:
1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks;
2) läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid;
3) teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

2. jagu
Alameede «Stažeerimisprogramm»

§ 10. Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Alameetme eesmärgiks on avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- ja erialase võimekuse tõstmine ning parimate praktikate levitamine.

(2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialase stažeerimise toetamine ning sellega seotud koolitusel (sh konverentsil) osalemine välisriigi, soovitavalt Euroopa Liidu liikmesriigi haldusorgani või Euroopa Liidu institutsiooni juures.

§ 11. Taotlejad ja partnerid

(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda:
1) «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses, välja arvatud Riigikantselei;
2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse liitudel;
3) «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutusel.

(2) Taotleja võib projekti edukaks teostamiseks kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas.

(3) Projekti partneriks võivad olla:
1) lõikes 1 nimetatud taotlejad, sealhulgas Riigikantselei;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavad asutused;
3) kohaliku omavalitsuse volikogu;
4) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid;
5) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid.

§ 12. Abikõlblikud kulud

(1) Alameetme raames on abikõlblikud:
1) stažeerimisega seotud sõidukulud, sealhulgas reisikindlustus;
2) stažeerimisega seotud majutuskulud;
3) projekti teavitamisega seotud kulud;
4) vastuvõtva organisatsiooni kulud;
5) stažeerimise raames toimuva koolituse (sh konverentsi) maksumus. Koolituse ajaline maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust ning peab olema seotud stažeerimise üldeesmärgiga;
6) lähetuskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale.

(2) Alameetme raames ei toetata:
1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks;
2) läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid;
3) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemisega seotud kulusid;
4) teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemisega seotud kulusid;
5) arvutiõppe ja keeleõppega seotud kulusid;
6) toitlustusega seotud kulusid;
7) teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

3. jagu
Projektide abikõlblikkuse muud alused ja toetuse omafinantseeringu määr

§ 13. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 24 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev, kuid mitte varasem kui 1. jaanuar 2008. a.

(2) Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 14. Muud abikõlblikkuse alused

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel.

(3) Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord».

(4) Erisoodustusena käsitatavad majutus-, sõidu- ja toitlustuskulud ei ole abikõlblikud.

§ 15. Toetuse ning omafinantseeringu määr

(1) Eraldatav toetus koos omafinantseeringu ja projekti tuludega peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise.

(2) Eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 85% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.

(3) Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.

(4) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti.

(5) Partneri abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.

(6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

(7) Toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk
TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED, NÕUDED TAOTLUSELE, TAOTLUSE MENETLEMINE JA HINDAMINE

§ 16. Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused

Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused on sätestatud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 14.

§ 17. Nõuded taotlusele

(1) Taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning taotletav tegevus peab vastama meetme ja alameetme eesmärkidele ja olema kooskõlas käesoleva määruse 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega.

(2) Taotlus peab olema allkirjastatud taotleja või taotleja esindaja poolt. Digitaalallkirja kasutatakse «Digitaalallkirja seaduses» ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(3) Juhul kui taotleja taotleb või on saanud projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis.

(4) Toetuse taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud tegevusi, mida finantseeritakse või on finantseeritud teisest rahastamisallikast, välja arvatud omafinantseeringust.

(5) Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema elluviidavad taotluses märgitud aja jooksul ja käesolevas määruses toodud abikõlblikkuse perioodil.

(6) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega.

(7) Taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

§ 18. Üldised nõuded taotlemisele ja taotluste menetlemisele

(1) Taotluse menetlemine Riigikantseleis koosneb taotluse registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata taotluse tagastamisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisest toetuse taotlejale.

(2) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab Riigikantselei. Informatsioon taotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel (www.avalikteenistus.ee).

(3) Vormikohased taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal ja elektrooniliselt või ainult elektrooniliselt hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks Riigikantseleile taotlusvooru kuulutuses nimetatud posti- või elektronposti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.

(4) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse Riigikantseleisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Riigikantseleisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui paberkandjal esitatud taotluse postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev.

(5) Taotlus vaadatakse Riigikantseleis viivitamata läbi. Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitab Riigikantselei sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 kalendripäeva.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 56 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise tähtpäevast arvates.

§ 19. Alameetme «Organisatsiooni arendamine» toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine

(1) Nõuded taotlusele:
1) taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) alameetme «Organisatsiooni arendamine» raames tuleb taotlejal esitada käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohane taotlus.

(2) Taotluse hindamine:
1) nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte;
2) eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel;
3) juhul kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava projektiga seotud, siis deklareerib ta temaga Riigikantselei poolt sõlmitavas lepingus, et taandab ennast vastava projekti hindamisest.

(3) Projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad prioriteetse suuna valikukriteeriumidest, on järgmised:
1) projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
2) mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
3) sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
4) majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
5) partnerite kaasamine – osakaal kuni 10% maksimaalsest koondhindest.

§ 20. Alameetme «Stažeerimisprogramm» toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine

(1) Nõuded taotlusele:
1) taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) alameetme «Stažeerimisprogramm» raames tuleb taotlejal esitada käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohane taotlus.

(2) Taotluse hindamine:
1) nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte;
2) eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel;
3) juhul kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava projektiga seotud, siis deklareerib ta temaga Riigikantselei poolt sõlmitavas lepingus, et taandab ennast vastava projekti hindamisest.

(3) Projektide hindamiskriteeriumid:
1) projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
2) mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
3) sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
4) majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
5) partnerite kaasamine – osakaal kuni 10% maksimaalsest koondhindest.

§ 21. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme eelarvet ja mille hinne on vähemalt 65% maksimaalsest koondhindest ning mille osas meetme juhtkomisjon on teinud riigisekretärile taotluse rahuldamise ettepaneku. Kui kaks või enam taotlust saavad võrdsed koondhinded, kuid alameetme eelarve ei võimalda neid kõiki rahastada, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.

(2) Taotlus peab vastama käesolevas määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele.

(3) Taotluse koondhinne kujuneb meetme juhtkomisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. Taotluste paremusjärjestus kujuneb nii «Organisatsiooni arendamise» kui «Stažeerimisprogrammi» alameetmete taotluste koondhinnetest alameetme lõikes.

(4) Põhjendatud juhul võib meetme juhtkomisjon teha riigisekretärile ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada, kui muudetakse toetuse summat ja projekti tegevusi, tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Riigisekretär teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

(6) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsusest teatab Riigikantselei taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Riigikantseleile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsus

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimetus;
6) projekti tegevused;
7) toetuse suurus Eesti kroonides ning selle osakaal projekti abikõlblikes kuludes;
8) projekti eelarve;
9) projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
10) toetuse väljamaksete tegemise tingimused;
11) projekti aruande esitamise tähtpäev ja koos aruandega esitatavad dokumendid;
12) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused;
13) otsuse vaidlustamise kord;
14) väljamaksete prognoosi esitamise nõue;
15) toetuse saaja kinnituskirja nõue.

§ 23. Taotluse rahuldamata jätmise otsus

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti, millele toetust taotleti, nimetus;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja otsuse kehtetuks tunnistamise alused ja kord

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Riigikantseleilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva;
2) projekti tegevusi;
3) projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulurea mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20%.

(2) Toetuse saaja on kohustatud Riigikantseleid viivitamata teavitama, kui muudetakse tegevuste aegu või muutuvad kontaktandmed.

(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetme eelarve.

(4) Riigisekretär otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 sätestatud alustel.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb riigisekretär 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates.

§ 25. Vabanenud vahendite kasutamine

Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmistes taotlusvoorudes jagatavale toetusele.

4. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 26. Toetuse väljamaksed

(1) Toetuse väljamaksed toetuse saajale tehakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul teostatakse väljamakseid tasutud kuludokumentide alusel. Alameetmete raames on lubatud teha väljamakseid tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui nii on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses. Väljamakseid tasumata kuludokumentide alusel võib teha riigiasutusele.

(2) Toetuse saaja esitab vormikohase väljamakse taotluse kuu 1. või 15. kuupäevaks. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide või tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide kinnitatud koopiad.

(3) Riigikantselei kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust ning kuludokumentide ja maksete tegemist tõendavate dokumentide või tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiaid.

(4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ja kulud on abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab Riigikantselei väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul väljamakse taotluse Riigikantseleisse saabumise päevast arvates.

(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Riigikantselei sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja vajadusel esitama parandatud väljamakse taotluse.

(6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega ning peab moodustama vähemalt 10% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. Viimane väljamakse taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembril 2014. a.

5. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED

§ 27. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded rakendusüksusele tähtaegselt;
6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a;
8) võimaldama rakendusüksusel või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõike 3 või § 8 lõike 2 alusel korraldusasutusel või makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
9) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates;
10) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel projekti elluviimisel kasutab;
11) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi;
12) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» sätestatuid nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10 tähenduses. Juhul kui taotlejale ei kohaldu «Riigihangete seadus», on taotleja kohustatud alameetme «Organisatsiooni arendamine» raames võtma pakkujate paljususe korral vähemalt kolm võrreldavat pakkumist;
13) pakkujate paljususe korral peab toetuse saaja lisama taotlusele kolm võrreldavat pakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega, kui teenuse hind on rohkem kui 50 000 Eesti krooni. Juhul kui taotleja ei esita kolme pakkumist, peab see olema põhjendatud;
14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
15) viivitamata kirjalikult informeerima Riigikantseleid kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas informeerima oma nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
16) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
17) teavitama Riigikantseleid projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu tulust, mis on teenitud projekti raames ja mis ületab taotluses kajastatud tulu;
18) toetuse tagasi maksma, kui Riigikantselei on teinud tagasinõude otsuse.

(2) Olulist informatsiooni on toetuse saaja kohustatud Riigikantseleile esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6. peatükk
RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

§ 28. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) nõustama toetuse saajaid;
3) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht) ega muid dokumente;
4) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 29. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning teostatud tööde osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks;
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.

7. peatükk
TOETUSE KASUTAMISE SEIRE

§ 30. Seirearuannete esitamine

Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Ivari PADAR

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa 13217872 Lisad